Vana-Kreeka Mõisted II 1. Media katel Ilu ravi ja kaotatud nooruse igatsus, Medeia lasi tükkideks raiutud jäär tulle visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal
Dionysosele pühendatud hümn on ditüramb seda esitas tantsiv koor auloste saatel. Ekstaatiline meeleolu, õhtul tõrvikute valgusel esitatud. Sellest hakkas 7.-6. saj. kujunema pikem miimiline etendus. Dionysose kultus ja müsteerium Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi. Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid) korraldasid tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad). Alkohol ja seks olid kaks lahutamatut osa Dionysose kultusest. Fallose kujutised, hetero- ning homoseksuaalsed suguaktid, viinamarjad ning vein oli Dionysose kujutamisel kunstis olulisemaid sümbolid. Need kandsid edasi ekstaasi, märatsemist, seksuaalsust ning narkootilist osaks saamist Dionysose endaga
kinni. Sinna peale kasvasid aga kõrkjad ja tuulega sosistasid ikka kõrkjad : Kuningas Midasel on eeslikõrvad, seega inimesed said ikka teada. See lugu näitas, et tuleb eelistada võimsamaid jumalaid(what ever :D) 19. Mentor Telemachos (Ody poed) usaldas teda Ithaka elanikest kõige rohkem, Athena võttis tema kuju ja julgustas Telemachost minema Nestori juurde, et küsida Ody kohta. 20. Menaadid/bakhandid Viinast hullutatud naised, tormasid mööda metsi & mägesid, lärmasid ja laulsid, seotud olid Dionysosega. 21. Medusa Ta oli üks kolmest gorgost. Ta oli tiivuline, juuste asemel mürkmaod ja kui talle otsa vaadata, siis muutusid kiviks. Ta tapja oli Perseus.
Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu. Odysseus sundis kaaslasi jõuga laevale minema, kuna nood olid neid söönud. Maailma naba- maailma keskpunkt, Delfi oraakel Medeia katel- Radikaalne noorenduskuur. Tükkideks raiutud härg visati katlasse, välja tuli noor tall. Medusa- 1 3-st gorgost, ainus surelik neist. Tal olid juustes maod, pilt kivistas. Perseos raius ta pea maha, kuna Medusa rasestus Poseidonist. Menaadid/ bakhandid- veinijumal Dionysose (Backhose- lisanimi)saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe kui ka harilikke naisi. Kandsid metskitsetallenahast rõivaid, tõrvikuid. Panid pidu, märatsesid, kõndisid üle mägede, metsadest läbi. Kujutati viinamarjadega. Mentor- Odysseuse sõber, tema hoolde jättis ta oma majapidamise, kui läks Trooja sõtta. Tänap- kogenud nõuandja, truu sõber. Midas- Früügia rikas kuningas- Kõik, mida puudutas, muutus kullaks. Vabanes sellest
Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane. Ta on kuulus oma komöödiate poolest, milles on palju muudatusi võrreldes Aristophanese komöödiatega.
Näiteks allegoorilise maali ,,Rahu õnnistused" (16291630) olevat Rubens kinkinud Charles Ile. Ta püüdis kuningat veenda Hispaaniaga rahu sõlmima. See ka õnnestus. Maalis vastandab Rubens rahu õnnistuse sõja koledustele. Minerva, kiivriga tarkusejumalanna, ajab ära Marsi ja tema kohutava kaaslase sõjafuuria. Minerva kaitsva selja taga annab Rahu lapsele rinda, faun silmitseb külluslikku puuviljakimpu. Bakchose kaaslased bakhandid tantsivad tamburiini saatel, hoides käes kuldpeekrite ja kalliskividega täidetud kaussi. Kolm äreva näoga last on põgenenud sõjakoleduste eest. Leopard vallatleb nagu suur kass. Rubensil on Parise otsusest kolm erinevat versiooni ,,Parise kohus" (1625/1636/1639). Kunstnik pööras tähelepanu maailma esimesele missivõistlusele, kus kõik kolm kaunist jumalannat ihaldavad võita Parise käes olevat õuna ja kõige kaunima jumalanna tiitlit
Sama iidne, kui on psüühikat mõjutavate ainete tarvitamine üldse, on ka kogemus nende negatiivsete omaduste kohta: Diogenes ehk Bakchos oli kaksikloomus. Ühelt poolt lahke ja heatahtlik, võis ta anda inimesele julgust ja jõudu toime tulla erakordsete vägitegudega, muuta ta jumalasarnaseks. Teiselt poolt võis olla aga julm ja kihutada inimese hirmsatele tegudele, muuta ta lausa pööraseks. Dionysose saatjateks ja kaaskondlasteks olid bakhandid - veinist hullunud naised. Dionysosele pühendatud rituaalid toimusid metsikus looduses. Satüürid ja menaadid tormasid ohjeldamatus ekstaasis läbi metsade ja üle mägede. Kuid ülemeeliku vabadusekstaasiga kaasnes alati brutaalne verepidu: kõik ettejuhtuvad metsaasukad rebiti tükkideks, ahnelt õgiti veriseid lihatükke. Kreeklased ja roomlased pidasid Dionysost (Bakchost) jumalaks, kes võib inimesele head teha, aga võib ta ka hukutada.
Tema teostes on oluline koht juhusel. Kaks läbivat teemat, mida Euripides kasutas olid sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Kadus tegelaste heroiline karakter, ta kujutas lihtsaid inimesi. Jumalad ei ole mitte ainult inimesele mõistetamatud, vaid ka vaenulikud. Kahtles mütoloogilises religioonis, rõhutas müüdi kunstlikkust ka ,,deus ex machina" võttega. Tema tuntumad teosed on ,,Medeia" (431 eKr), ,,Troojalannad" (415 eKr) ja ,,Bakhandid" (406 eKr). 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu orkestri asukoht. Skeene ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem tekkis püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga.
2) ,,Medeia" 431 a 3) ,,Hippolytos" 428 a 4) ,,Elektra" 417 a ? 5) ,,Hullunud Herakles" 416 a 6) ,,Troojalannad" 415 a kujutab trooja naiste saatust pärast seda, kui trooja on vallutatud. Kurb, masendav sõjamiljöö. 7) ,,Iphigeneia Taurises" 413 a ? 8) ,,Ion" 414 a 9) ,,Helna" 412 a uuenduslikkus seisneb selles, et kasutas müüdilist süzeed. Helena ei olnud trooja sõja ajal Troojas, vaid oli egiptuses, oli hea tegelane, ei teinud kellelegi halba. 10) ,,Orestes" 408 a 11) ,,Bakhandid" pärast 406 - Peategelane kesitakse lõhki märatsevate naiste poolt. 12) ,,Iphigeneia Aulises" pärast a 406 13) ,,Kükloop" (saatürdraama ) a 408? 14) ,,Rhesos" 4. saj ? ( kaheldakse, kas kuulub tema repertuaari ) Ei võtnud osa ühiskonnaelust. Teda peeti mõtliku loomuga inimeseks. ( Tõsine, kurvameelne ). Oli üsnagi eemaletõmbunud teistest inimestest. Teda on 3 traagikust peetud kõige filosoofilisemaks, teda on isel kui filosoofi teatrilaval. Oma elu
(naised mehe osades jne) Unt Teeba müütide ainetel " Vend Antigone ja ema Oidipus" Trooja ja teeba müüditsükkel inspireerib ka praegu oma jõulususe, dramaatilisuse ja esteetilise rikkusega. Teatris tundub kestvat nähtus, et tuntud teemade uudne käsitlus inspireerib publikut ja kriitikuid. Kreeka tragöödiad on muutunud ka aktuaalseks tänapäeva sündmuste taustal (Pärslased Lahesõda, Euripidese Bakhandid vabaduseanarhia, kultuuriprotest, narkootikumid, seks, vägivlad) Vaata retseptsioon lk 241 13. Milline oli teatrietenduste rituaalne taust Kreekas (vt. Tragöödialeksikon, lk. 313-316)? Mask, muusika, koor. Tragöödia tõlkes soku (tragos) laul (ode) rituaalne soku ohverdamine Dionysosele. Müüdid tekkisid rituaali sõnalise saatjana. Dionysosle olemuseks ümberkehastumine, ühendas tõe ja väljamõeldise jumala kultus (teatri sünd nö) 1960ndatel kriitika. 14
· Sophokles ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Aias", ,,Elektra", ,,Oidipus Kolonoses". Tema tragöödiad iseseisvad tervikud. Tõi tegevusse kolmanda näitleja. Jumalate käitumine on mõistatus. Koor pigem kommentaatori rollis, moraliseeriv ja peategelase suhtes positiivselt meelestatud. Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus. · Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Need on Vana-Kreeka teatriosad
Sõnum: inimese võimalused on piiratud, tema tarkus küündimatu, õnn ebakindel. Kõik on tühi töö ja vaimu närimine. Inimene on ekslik, tema väärtused kahtlased; jumalate tahe ja seadused pole inimestele mõistetavad. Tunne ennast! Teeba müüditsükkel oli Trooja tsükli kõrval üks levinumaid tragöödiate ainestiku lähtekohti. Samal teemal on kirjutatud Aischylose ,,Seitse Teeba vastu", Euripidese ,,Foiniiklannad", ,,Palujannad", ,,Bakhandid". Oidipuse lugu on interpreteeritud ka hilisemal ajal, alates 17. sajandist (Pierre Corneille), lõpetades 20ndaga (André Gide ja Jean Cocteau). EURIPIDES (u 485-406) Sündis Salamise saarel. Kuna ta oli oma eluhoiakult pigem mõtisklev kõrvaltvaataja kui aktiivne kaasalööja, ei saavutanud ta eluajal niisugust kuulsust kui Sophokles. Esialgu tema dramaturgilisi uuendusi pilgati, hindama hakati Euripidese loodut alles pärast tema
sõnast tuwarsa- vein. Thriambos- rongkäik dithyrambos- Dionysesega seotud koor. Põhifunktsioon oli vein. Sealt edasi tuli viinamarjakasvatus, looduslik viljakus, eriti lopsakas taimekasv. Seondub vägagi ekstaasiga, hulluse (mania). Vein ühel poolt viib endast välja, aga teiselt poolt inspireerib. Jumalik inspiratsioon- enthusiasmos, seega osaliselt seotud Apolloniga kui vastandid. Kaaskond bakhandid. Jagunevad meesteks -saatürid ja sileenid (meesnümf?), kes on suht falloslikud tegelased; ja naisteks- menaadid. Neid on kujutatud ja kirjedatud (tragöödia "Bakhandid"). Nendega seondus omophagia- toorelt söömine. Omostes- toores, toorelt sööv Dionysus. Seda seostati ohvrilooma (metsloom) lõhkirebimist tükkhaaval ja toorelt söömist. Sellel ilmselt oli mingi rituaalne taust. Agrionia- üleaastane pidustus, kus naised menaadistusid. Tegid metsades või mägedes mingied riitusi
Tema teoste keel lähenes kõnekeelele. Kooril on tegevusega vähe seost. Vastandina oma kaasajal populaarsele ratsionalistlikule mõttelaadile rõhutas Euripides inimese irratsionaalset külge, näidates, kuidas tunded saavad võitu mõistuse kaalutlustest. ,,Medeia" (peategelased Medeia, Iason, Kreusa) ,,Hippolytos" (peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis) ,,Bakhandid" (peategelased Pentheus, Agaue, Dionysos) 33. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Orkestra Ümmargune tantsuplats, millel paiknes tragöödia ja komöödia koor. Skenee Telk või hütt kus vahetati riideid Theatron Vaatajate asupaik Deus ex machina Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis",
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva. Rahu ja rõõmu päevad kedagi ei pandud vangi, vange vabastati, et nad saaksid ka rõõmu tunda
Igal pool õpetas ta veinikultuuri. D sattus laevale, kus taheti ta pantvangiks võtta, ainult tüürimees sai aru, et ta on jumal. Teised muudeti delfiinideks, talle anti armu. Kuningas Lykurgosega oli jama, kes ei austanud eriti jumalaid. Armus Ariadnesse, kes suri. D päästis oma ema Semele allmaailmast. Kuningas Pentheusele ei meeldinud D pidustused ning ta vangistas D, D pääses vangist, aga Pentheus ei uskunud siiski. P läks taga ajama jumala ümmardajaid sinna, kus olid ka bakhandid. Seal oli ka P ema ja õed. D tegi naised hulluks ja nad tapsid P. Pärast tapatööd mõistsid nad alles, mis olid teinud. P ema oli agoonias. D on kahepalgeline jumal: kohati rõõmujumal, teisalt südametu, metsik, brutaalne, sest nii on ka veiniga (alkoholiga). D pidustustel toimuvad riitused olid kõikidele teada, pidustused toimusid kevadel, kestis 5 päeva. Rahu ja rõõmu päevad – kedagi ei pandud vangi, vange vabastati, et nad saaksid ka rõõmu tunda.
Toimusid orgiad. Kõik toimus alkoholi koosmõjul.Lõpuks tekkis Dionysose kultus, mis jõudis Kreekasse Väike-Aasiast. Dionysos lubas paradiisi nüüd, kohe ja praegu. Dionysos kustutas inimese ja moraali vahelise piiri, vallandas inimeses loomalikud instinktid alkoholi kaasabil. Vein pluss rituaalsed tantsud ekstaasi saavutamiseks. Väga kärarikkad pidustused/orgiad, saavutati ekstaatiline meelteseisund. Dionysose saatjateks olid alati naised bakhandid, kes ekstaasi minnes saavutasid üliinimliku jõu ja olid võimelised inimesi tükkideks rebima. Sisuliselt masside mäss aristokraatliku kultuuri diktatuuri vastu. Dionysose pidustused leidsid aset paar korda aastas, muul aja Apolloni kord/seadused. Apollonlik kultuur vs Dionysoslik kultuur. Teater tekkis polisliku ühishääle realisatsiooni ideoloogilise relvana. Enne massimeedia teket oli see väga tugev ja võimas ideoloogiline relv. Teatri elemendid:
Kuninga, kes teda solvanud oli, pani ta kaljukoopasse kinni, kuni too solvatud jumalat tundma õppis. Mõni aeg hiljem sattus Dionysos mahajäetud printsess Ariadne juurde, päästis ta ning armus temasse. Kui tüdruk suri, paigutas ta tema krooni taevasse tähtede hulka. Oma emale läks ta allilma vastu ning viis ta Olümposele, kus jumalad otsustasidki ta enda juurde võtta. Kuid vahel võis veinijumal ka halba teha – näiteks ajas ta hulluks menaadid ehk bakhandid, viinast hullutatud naised. Nad tormasid läbi metsade ja üle mägede karjudes ja keppe hõljutades, metsolevusi tükkideks rebides ja neid toorelt 18 süües. Nad kummardasid Dionysost mitte templites, vaid metsikus looduses. Dionysos jõudis lõpuks menaadide poolt saadetult Teebassegi ja tahtis sealgi oma kultust jalule seada, kuid Semele õepoeg
D päästis Ariadne ja lõpuks armus temasse. Kui Ariadne suri, võttis D krooni, mille ta oli tüdrukule kinkinud ja pani selle tähtede hulka. Ema, keda D polnud kunagi näinud, pidas D kogu aeg meeles. D igatses teda nii väga, et laskus allilma, et teda näha. D palus Hadeselt, et too ema temale loovutaks ja Hades oli nõus. D viis ema Olümposele, kus jumalad otsustasid ta enda seltsi võtta. D võis olla lahke ja heatahtlik, kuid ka julm ja ajada inimesi hirmsatele tegudele. Menaadid e. bakhandid olid viinast hullutatud naised, kes sattusid ekstaasi tormates läbi metsade. Nad rebisid tükkideks kõik metsloomad ja õgisid veriseid lihatükke. Menaadid pidasid oma rituaale metsas, kus D andis neile süüa ja juua. D kummardamine ühendas endas kaks vastandlikku nähtust vabaduse rõõmsat ekstaasi ja metsikut brutaalsust. D tuli Teebasse oma kultust jalule seadma. Tema kombe kohaselt saatis suure rodu naisi, kes tantsisid ja laulsid.
sajandi keskpaigani arvatavasti suuremat ohtu. 5. sajandi lõpul rajas kuningas Archelaos (413 399) tasandiku kekspaika Therma lahe ranniku lähedale uue pealinna Pella. Aigai säilitas oma positsiooni teise pealinna ja peamise kultuskeskusena. Peale selle edendas Archelaos teede ehitust ja hellenisatsiooni, kutsudes oma õukonda mitmeid kreeka kultuuriinimesi, teiste seas kuulsa Ateena dramaturgi Euripidese, kes siin ka suri, luues eelnavalt oma viimase dragöödia "Bakhandid". Archelaose surmale järgnenud sisetülide järel tagas riigi stabiilsuse kuningas Amyntas III (393 370/69). Järgnes uus troonivõitluse periood, millega kaasnes loode pool asuvate illüürlaste sissetung ja äärealade sisuline lahkulöömine. Kui kuningas Perdikkas III illüürlaste vastu langes, läks võim tema vennale, Amyntase pojale Philipposele. 41
annaabi.ee 
