Ateena linn Britta Lunden, Erko Käär, Oliver-M. Reimann, Tristan J. Gaydon Ateena linn · Ateenast saab Kreeka uhkeim linn. · Agoraa · Ateena kindlustamine. · Ateena akropol. · Panathenaia pidustused. Ateena linnaplaan. (www.thinglink.com) Ateenast saab Kreeka uhkeim linn · Rahvarohke · Osavad käsitöölised ja kaupmehed. · Agoraa · Pireususe sadam Ateena linn. (Google.com/pildid) Ateena kindlustamine · Pärslaste rünnak. · Kaitstud akropol. · Periklese aeg. · Sadam · Võimatu vallutadada. Ateena müür.
6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks.
Alguses määrati pikkuseks üks staadion 192,27 meetrit, ent aastal 724 e.m.a. pikendati distantsi kahe staadioni pikkuseks. Neli, mõnedel andmetel ka kaheksa aastat hiljem lisati vastupidavusjooks, mille esialgse raja pikkuseks oli kaheksa, siis kümme, kaksteist ning lõpuks 24 staadioni. Nüüdisajal on olümpiamängude arvestuses seitse erinevat tavajooksudistantsi, lisaks veel 4x100 m ja 4x400 m teatejooks, mille eelkäijaks on Panathenaia tõrvikujooks, 110 m ja 400 m tõkkejooks, 3000 m takistusjooks ning maratonijooks, mis esmakordselt võeti kavva 1896. aastal Maratoni lahingu võiduteate tooja mälestuseks. Spordiala kui selline on jäänud, vaid vahemaad on muutunud; neid on ka juurde tulnud, samuti n-ö -"huvitavamaks" muudetud (teate-, tõkke- ja takistusjooks) ning maratoni jookstakse hoopiski pigem ühele olulisele ajaloosündmusele austuse avaladamiseks
ta alla neelas. Viimane sünnitas Athena Zeusi peas c. Seos Hephaistose ja Poseidoniga. i. Hephaistos püüdis Athenat ära võrgutada, ent ta seeme langes mulda ja sellest sai maokuningas Erichthonios d. Athena ja kangelased. e. Athena ja Gorgo. f. Ateena kultused ja pidustused: Plynteria, - maikuus, A. kuju riietati lahti, pesti Arrephoria, Skira, Panathenaia. 14. Hera. a. Kuju ja funktsioonid. Zeusi õde ja abikaasa ning taevariigi kuninganna; peamiselt emajumalanna. b. Abielu Zeusiga. Said Zeusiga neli last: sõjajumal Arese, sepp Hephaistose, sünnituse jumalanna Eileithyia ja Hebe, jumalate karikatäitja. Zeus oli suur abielurikkuja. Hera kiusas taga Zeusi lapsiteiste jumalannade ja surelike naistega. c
valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest. Perikles usaldas Akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra, tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Akropoli keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu, kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seas tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad karüatiidid ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu.
valmis valdav osa tänapäeval akropolil nähtavatest hoonetest. Perikles usaldas Akropoli ehitustööde juhtimise oma sõbra, tolle aja kuulsaima skulptori Pheidiase hoole alla. Akropolile pääses läbi uhke sissekäigu propylaia (eesvärav) mille kõrval seisis väike võidujumalanna Nike tempel. Akropoli keskmesse püstitati suur jumalanna Athena tempel Parthenon (neitsitempel). Selle sammastealust ehtis Pheidiase reljeefidega kaunistatud friis, mis kujutas Panathenaia pidustuste rongkäiku (selle kohta loe allpool). Templi sisemuses paiknes jumalanna hiigelsuur kuju, kaetud elevandiluuga ja rüütatud kuldrõivastesse. Sellegi autor oli Pheidias. Parthenonist sai Ateena tähtsaim pühamu, kus hoiti riigi aardeid ja mereliidu kassat. Paljude ehitiste seas tõusis esile veel Athenale ja Poseidonile pühendatud Erechtheioni tempel, mille katust kandsid naisekujulised sambad karüatiidid ja mille ees kasvas jumalanna Athena püha oliivipuu.
küllalt rahvameelse valitsejana, kes oskas hästi läbi saada ka rikaste ja suursugustega. Muu hulgas olevat ta loonud Atikat mööda rändavad kohtud, võtmaks talupoegadelt tarviduse Ateenasse kohtusse tulla, ja andnud talupoegadele soodsat laenu. Arvatavasti võimaldas see talupoegadel korrladada oma majapidamisi ümber viljakasvatusest tulusamale oliivi- ja viinamarjakasvatusele, ning parandada seeläbi oma majanduslikku seisu. Peisistratose edendas Panathenaia (kogu Ateena) jt. pidustustega ateenlaste ühtsustunnet. Tema ja ta poegade valitsusajal olevat redigeeritud Homerose eeposi, mida Panathenaiadel ette kanti. Suurte Dionüüsiate pidustustel olevat esmakordselt etendatud tragöödiat (534. a.). Peisistratose surma järel võimule tulnud pojad Hippias ja Hipparchos jätkasid isa poliitikat. Jätkus Peisistratose ajal alanud ehitutegevust Ateenas nii akropolil kui ka all-
osteti vabaks. Jagas kodanikud 4 varanduslikku klassi, õigused ja kohustused sellest sõltuvusse. 3 varakaimat klassi said õiguse olla valitud 400 nõukokku, neljas võis osaleda rahvakoosolekul. Soloni riigikorda hinnati hiljem väga kõrgelt, kesktee oligarhia ja demokraatia vahel. Peisistratos: Ateena türann, 561 esimene võimuhaaramine, kolmandal korral kindlustas võimu, valitses 546-527. Rahvameelne, siserahu ja heaolu periood. Lõi Atikas rändkohtud, talupoegadele sooduslaenud. Panathenaia pidustused. Peale surma pojad Hippias ja Hipparchos võimule, viimane tapeti homotüli käigus. Hiljem tähistati türannitapuna. Kleisthenes:Alkmeoniidi soost, Hippiase vastase opositsiooni juht. Ostis ära Delfi oraakli, kes käskis Spartalastel Hippias 510 kukutada. Kleisthenes viis läbi 507 riigireformi, pani aluse demokraatlikule korraldusele. Tegi uued füülid (10), kuhu kuulus deeme nii Ateenast, sisemaalt ja rannikult
Mai lõpus oli pesemispidu Plynteria. Siis ta kujul võeti riided seljast ja viidi rongkäiguga pesema. Igal aastal valiti akropolis u 10 aastased tüdrukud teenima. Nad olid seal aasta otsa teenistuses ja kudusid ka Athenale rüüd (peplos). Nende aasta lõpuks toimus Arrhephoria. See oli sünge pidu. Neile anti öösel korv, kuhu ei tohtinud vaadata ja nad viisid selle Aphrodite pühamusse ja siis viisid tagasi Eretheioni templisse. Sellele järgnes uue aasta pidu ehk Panathenaia. Need kolm pidustust möödustavad tsükli. Poseidoniga seos avab Atheena gorgolikku aspekti. Nad olid ka kultuskohtades kõrvuti. Nad mõlemad seostusid ka hobusega. Poseidon seostub eriti gorgo Medusaga ja Athenaga. Gorgod olid merekoletiste Phockys ja Keto järglased, verise taustaga tegelased. Poseidon armastas õudsaid naisi ja sigitas Medusaga Pegasuse kas aasal või Athena templis. Medusal olid kunagi ülikenad mustad
mõnikord süütab ka juuresviibijate käes olevaid küünlaid. Kirjalikud teated püha tule kohta ulatuvad 4. sajandisse. Aasta 385 paiku räägib palverändur Aetheria (Egeria) tulede süttimisest Hauakirikus. Aastal 870 mainib seda frangi munk Bernard. Detailsemalt annab püha tule tseremooniast ülevaate vene abt Daniil, kes oli selle tunnistajaks 1106. aastal. Erinevaid teateid ja tunnistusi on veelgi. PALGAARMEE – armee, kus sõdurid saavad sõjaväeteenistuse eest palka PANATHENAIA – jumalanna Athenale pühendatud pidustused Ateenas Panathenaiad olid Ateenas antiikajal ühed suuremad pidustused. Need pühendati Athenale, tarkusejumalannale ning sõjakunsti ja linnade kaitsjale. Need peod kujutasid endast midagi laulupeorongkäigu taolist. (http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=34336) PARTHENON – jumalanna Athena tempel Kreekas Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel
järglasteks.Tema eluloo põhipunkt laulis võidu Hesidosega, Euboia saarel , ja seda Hesidos on ühes oma poeemis, ei öelnud keda võitis ja sai kuldse karika. Suri Ios , istus kalda peal , tuldi vastu noored kalurid, ei suutnud ära mõistada, ja see tõi kaasa tema surma. (täi mõistatus) Tema poeemidest räägiti et need oli esialgu levinud segiläbi , hajutatult kuni läks mööda aeg, 6 saj II poolel kui Athenas valitses Peisistratos, olevat korraldanud Panathenaia pidustustel homerose eeposte ettekandmistel ja lasknud laulikutel rkapsoodid õiges järjekorras. Homeros elas , seda kreeklased ei tea, paigutati igale poole kas trooja sõja ajal,12 saj või teine võimalus oli Hesidosega seotud paigutati ka hilisemaeks ajaks 7 saj I pool. Homerose elulugu kui mütoloogia tõsiselt ei võta midagi. Arutades Homerose eeposte üle püütakse lähtuda ainult nendest eepostest endist, Homerose küsimus. 19 saj peale kujunes kaks koolkonda,
annaabi.ee 
