Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu preemia, Riigivapi I klassi teenetemärk Suurte rahvusvaheliste koorifestivalide ja konkursside kavas on pea alati ka Veljo Tormise looming. Looming Koorimuusika Kirjutas traditsioonilises helikeeles Folkloorne aluseks regilaul ja mittefolkloornealuseks luuletajate tekstid Avatud vorm Võimas ja lõpetatud dramaturgiline tervik Vokaalmuusika on teda alati rohkem köitnud. Folkloor ja rahvaviisid Pärimus kohtub tulevikuga ning regilaul 20.sajandi heliloometehnikatega Rahvalaulikud, kelle laule ta kasutanud on, ei tunne oma laule tema teoste seest enam teinekord ära. Looming
Veljo Tormis Karoliina Hunt Biograafia 7. augustil 1930- ... ; Kuusalu, Vana-Vigala; Helilooja; Orel, koorijuhtimine, helilooming, kompositsioon; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor; Eesti Heliloojate Liidu liige; http://www.tormis.ee/VTindex.html http://www.tormis.ee/wordpress/ Koolid Tallinna Konservatoorium; Tallinna Muusikakool. Helilooming Koorimuusika; Läänemeresoome folkloor; Moderne helikeel; Intsrumentaalteosed; Ooperid; Filmimuusika; Näidendimuusika. Teosed Loits "Raua needmine“; Tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad“; Ooper "Luigelend“; Fuugad klaverile; "Kolm laulu eeposest" segakoorile ("Kalevipoeg"); "Kevade", süit kammerorkestrile (muusikast Arvo Kruusementi filmile); "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv); "Seitseteist eesti pulmalaulu" segakoorile; "Neli eesti h...
Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud"
Essee Veljo Tormis ,,Eesti ballaadid" Veljo Tormise muusika on pea pool sajandit aidanud mõista meil, kes me oleme ja kust me tuleme. Tema üks peateoseid on ainulaadne ,,Eesti ballaadid". Huvitav fakt on see, et helilooja ise ei kuulagi enda teoseid. Esimesena kõlas Proloog, seal oli solist ning ka koor, kes laulis tausta. Jutustas ühe ema tütardest. Teisena kõlas Karske neiu, seal jutustas ühest naisest ning kalevipojast. Kolm solisti laulsid, vahepeal üks kisas lihtsalt imelikult. Muusika muutub võrreldes esimesega hoogsamaks ja valjemaks. Kolmanda oli Epigraaf I ning seda alguses esitas koor, hiljem üks naissolis. Neljandas kõlas Eksinud neiu, selles laulujupis mängis üks solistidest mingit pilli, mis nägi välja nagu kannel, kuid oli kaelas. Väiksed tüdrukud laulsid ka soolot ning vahepeal laulis ainult meeskoor. Järgmisena kõlas võimsa orkestri sissemänguga Epigraaf II ja seejärel algas solisti laul tütarlastest. Kohe peale seda a...
Veljo Tormis 1930 Sündis Kuusalus, üles kasvas Vana- Vigalas. 1943. suundus Tallinnasse orelit õppima. Proovis ka koorijuhtimise eriala, kuid ka see ei sobinud. 1950 asus õppima heliloomingut. 1956 1960 töötas Tallinna muusikakoolis. Alates 1969. Aastast on vabakutseline helilooja. V. Tormis on eeskätt koorihelilooja. Ta leidis, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikandmiseks on selle aktiivne kasutamine ka professionaalses muusikas. Kasutab loomingus vana ehk regilaulu Kasutas loomingus ka teiste soome- ugri rahvaste folkloori. ,,Käsikivimäng" tsüklist ,,Kolm eesti mängulaulu" Looming: Murrangu tõi aasta 1958. Viibis Kihnu saarel ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. ,,Kihnu pulmalaulud" 1959 Tsükkel ,,Eesti kalandrilaulud" 1967 aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Sari ,,Eesti kalendrilaulud" Jaani hobu, tsüklist ,,Jaanilaulud" Kas...
Gustav Ernesaks ja Veljo Tormis Kristina Majak, Kelly Käsper, Marily Lumiste Tallinna Arte Gümnaasium 12.A 2016 Sissejuhatus · See ettekanne räägib tuntud koorijuhist ja dirigendist Gustav Ernesaksast ning eesti heliloojast Veljo Tormisest Gustav Ernesaks · Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908 Peningi vallas Perila külas ja suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas · Muusika poole kaldumises peab Ernesaks oluliseks ema-isa ja lähemate sugulaste laulu- ja pillimänguharrastusi. · Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ja üheks 20. sajandi Eestimaa juhtfiguuriks. Elulugu · Gustav Ernesaksa abikaasa oli Stella Ernesaks ja poeg oli allveeujumise treener Ott Ernesaks. · Õppis Tallinna Konservatooriumis Artur Kapi juures kompositsiooni · Töötas pärast konservatooriumi lõpetamist mu...
Veljo Tormis 80: Eesti ballaadid Esitavad: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Kontsertkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor Solistid: Celia Roose, Kadri Hunt, Meelika Hainsoo, Liina Vahtrik, Tuule Kann, Iris Oja, Priit Pedajas, Toomas Tohert, Eve Härma, Kadri Ratt, Mart Johanson, Jaak Johanson, Ants Johanson, Kärt Johanson, Violeta Osula, Ingel Marlen Mikk Dirigent: Tõnu Kaljuste Veljo Tormise 80.ndal juubelipäeval tuli Noblessneri valukojas ettekandele helilooja üks kesksemaid teoseid "Eesti ballaadid". Enne kontserti algust ütles ka dirigent Kaljuste, et see teos on väga keeruline ning tohutult tuleb harjutada ja lihvida. Pooleldi valmis asi ei kõlba. Samuti kiitis ta kontserruumi, kuna sealne järelkaja ei sega teose kuulamist. Huvitav oli see, et Tormis lausus, et ta ise ei kuula oma teoseid ja tal ei ole ka kõik meeles, et alati peab ikka üle vaatama ja kordama.
Veljo Tormis (1930) Ta on sündinud Harjumaal Kuusalus. Tema isa oli köster. Tema isa tegeles ka muusikaga. Edasi läks kogu perekond Vigalasse. Veljo läks reaalkooli ja Tallinna Muusikakooli (Otsa) ning õppis seal koorijuhtimist. Sealt läks ta otse Moskvasse õppima. Moskva konservatooriumi lõpetas ta 1956.aastal. Siis hakkas ta õpetama. 1969.aastal sai ta vabakutseliseks heliloojaks. Loomingus pürgis ta eesti rahvalaulu algmaterjali poole. Tsüklid eesti kalendrilauludest: jaanilaulud, mardilaulud, kadrilaulud, vastlalaulud, kiigelaulud. Ta kirjutas laulud: ,,Vadja pulmalaulud", ,,Ingerlased", ,,Ingeri eepos", ,,Ingelaste õhtud" Arvo Pärt (1935) Ta on tuntud üle maailma. Kooli hariduse sai ta Rakverest. Muusikat õppis Rakveres. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis (Otsa) 1963.aastal lõpetas Tallinna konservatooriumi. Ta oli uutele suundadele avatud. Teda ei lubatud koolides õpetama, sest arvati, et see muusika on liiga uudne. Ta oli endassetõm...
ning RAM-i asutaja (tänane Rahvusmeeskoor). Gustav Ernesaksa loomingus on üle 300 koorilaulu, soololaule, lastelaule. Kõlapilt romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud. Näited: "Mu isamaa on minu arm", "Sireli, kas mul õnne", "Hakkame, mehed, minema". 3. Millal elas Veljo Tormis? Veljo Tormis elas aastatel 1930-2017. 4. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise – mida ta nendega teeb? Veljo Tormise looming põhineb rahvaviisidel: omalaadne soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil, kus ühehäälsed rahvaviisid sünnivad ümber mitmehäälseks kooriteoseks. Tema teostel on kaks kihti: rahvaviis ja nn saatev foon (paralleelsed intervallid ehk lauldakse sama meloodiat mingis intervallis, akordid, klastrid, burdoonid). 5
1949-1950 õppis koorijuhtimist ja 1950- 1951 TRK-s kompositsiooni. Tormis lõpetas 1956 kompositsiooni alal Moskva konservatooriumi. Ta oli 1955-1960 Tallinna muusikakooli muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetaja ning 1956-1969 HL-i konsultant. Alates 1969. aastast on Veljo Tormis vabakutseline helilooja. Tormis on kasutanud ja propageerinud oma loomingus soome-ugri rahvaste rahvamuusikat. Ta on koostanud väljaanded ,,Regilaulik" ja ,,Lahemaa vanad laulud". Veljo Tormise loomingus on põhilised orkestrilise koorikäsitlusega, sümfoonilisele muusikale läheneva vormiarendusega kooriteosed. Avamäng nr. 2 on esimene rahvusvahelisel muusikafestivalil (,,Varssavi sügisel" 1961) esitatud eesti heliteos. Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse. Nii kirjutas helilooja ,,Kalevala"-ainelise stseeni ,,Raua needmine" (1972) tenorile, baritonile, segakoorile ja samaanitrummile. Teos viitab loitsimisega seotud iidsele kombestikule. Sellele järgnesid
Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 19511956 tudeeris Moskva
enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest. Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tänaseks on Veljo Tormise loomingust suur osa seotud folklooriga. Ta on aastakümneid propageerinud regivärsilist rahvalaulu kui eestlaste igiomast rahvalaulu. Paljudel kontsertidel ja kultuurisündmustel on ta rahva ette astunud eeslauljana ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu väge ja sugestiivsust. Ainus võimalus regilaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1970. aastatel kujuneski välja Veljo Tormise omalaadne regilaulule toetuv stiil. Rahvalaulu on
Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2 Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti
1956 - 1969 oli Tormis ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974 - 1989 esimehe asetäitja. Tormis on alates 1956. aastast Eesti Heliloojate Liidu liige. Samuti on Tormis ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. 1963. aastal külastas Tormis koos Arvo Pärdiga esimeste eesti heliloojatena uue muusika festivali ,,Varssavi sügis", mis toimub siiamaani igal sügisel alates 1956. aastast. 1969 aastast on ta vabakutseline helilooja. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel ,,Rahvalaul ja meie", väga põhjalik ja kirglik manifest, on ta aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Paljudel üritustel on Tormis olnud eeslaulja ning püüdnud inimesi panna tunnetama regilaulu maagiat
the Iron" (Raua needmine) (1972), tugineb iidsele shamaanistlikule traditsioonile, et ehitada sõna kurjaavalduste allegooria. Mõned tema teosed olid Nõukogude valitsuse poolt keelatud, kuid kuna rahvamuusika oli tema stiili jaoks põhiline, oli enamus tema kompositsioone tsensuuride poolt aktsepteeritud. 3 Varajane elu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis................................................................................................
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga
VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga,
Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. Koorimuusikal on suur osa just hilisemas loomingus. Varasemasse loomingusse kuuluvad kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning kaks avamängu orkestrile, millest avamäng nr 2 (1959) on omaaegse eesti muusika üks tähtteoseid Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi
Elulugu · Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu kihelkonnas ja üles kasvas Vana- Vigalas. · Tema isa oli köster, kes juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis oreliklass suleti, sest see oli liiga palju seotud kirikuga. · Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12
VELJO TORMIS(1930) · koorihelilooja, rahvalaulud · Tormise kingitus tulevastele põlvkondadele- äratas ellu vana rahvalaulu traditsiooni HARIDUS: · Õppis orelit ja koorijuhtimist · Kompositsiooniõpinguid alustas Tallinas ning jätkas Moskva konservatooriumis Vissarion Sebalini käe all( lõpetas 1956) · Vabakutseline helilooja LOOMING: · põhineb soome-ugri rahvalauludel · kirjutanud 1 ooperi Luigelend- Eesti parimate hulka arvatud kammerooper. Käsitleb
igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Aastast 1969 vabakutseline helilooja ning Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Hetkel on tormis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Tunnustused:
oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes neis on oma teema: keskeas Kunstniku usk enda armunud olekusse, puhta ja luigelikult uhke rannapiiga Virve esmane tunne, Kunstniku resignatsioon, Luige mõrvakatse ja Kunstniku palavikus sonimisega lõpp. Tormise muusika kaudu jõuab kuulaja-vaatajani ajatu lugu inimesest looduses ja loodusest inimeses, armastusest ja kunstniku sisemaailmast. Selles ooperis on oluline iga sõnavarjund, iga üksiku pilli kõlavärv ning ääretult suur roll on ka vaikusel. Väga huvitavaks tegi kogu sündmustiku vältel taustaks olev luikede meloodolist laulu imiteeriv naiskoor, kes jättis väga osavalt luigeparve mulje. Mida aeg edasi, seda enam ma veendusin selles, kui
2006. aastal toodi sama auhind ära albumi "Terast mis hangund me hinge 10218" ehk bändi esimese plaadi täienenud helikeelega uusversiooni eest. Nende albumite vahele mahub DVD "Lahinguväljal näeme, raisk!" salvestuskontsert Rock Cafés 2005. aasta sügisel, mis selle saali sõna otseses mõttes lõhki ajas ukse taha jäid pea pooled huvilised. Aastatel 20062007 tegi Metsatöll koostööd Eesti Rahvusmeeskooriga, tuues lavale (ja salvestades Pirita kloostri kontserti ka DVD-le) Veljo Tormise suurteose "Raua needmine" pikituna bändi loominguga. Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts. Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist.
lühemaid vorme. · 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade ("Hamleti laulud" 1964/65, "Maarjamaa ballaad" 1969), kõnelähedase laulu, sosistamise, karjed ("Pikse litaania", 1974 ). Palju uusi kõlavõtteid on miniatuuridetsüklis "Looduspildid" (19641969, alaosadega "Kevadkillud", "Suvemotiivid", "Sügismaastikud", "Talvemustrid"). · Oluline koht Tormise loomingus on ühiskonnakriitilistel teostel, mis on kirjutud 1970. ja 1980. aastatel. 1972 kirjutas ta kantaadi "Lenini sõnad", kus Tormis kasutas Lenini teostest vaid neid väljavõtteid, kus nõuti rahvaste täielikku üheõiguslust ja enesemääramise õigust. Kuna teksti autor oli Lenin, ei saanud keegi kantaadile midagi ideoloogiliselt ette heita. Tormis on kirjutanud veel tsüklid "Liivi sarkasmid" ja "Stagnaaja laulukesi" Hando Runneli tekstile. Tunnustused
määratleda ja vastavalt ka väljendada.Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima,kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi.Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis.Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi,kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga,mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus.Jätkus ka Tormise folkloorihuvi.Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958.aasta suvi,mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma.Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud.Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.Alates 1972.aastast mil ilmus Tormise artikkel ,,Rahvalaul ja meie"-väga põhjalik ja kirglik manifest on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu
Sama aasta sügisel toimusid kontserdireisid Saksamaale: Bochumis oli koos sealse orkestriga kavas Sostakovitsi 13. sümfoonia ning Frankfurdis Frankfurdi Raadio sümfooniaorkestriga Sibeliuse "Kullervo" Paavo Järvi dirigeerimisel. 2007. aasta sügisel esines koor Dortmundis Jean Sibeliuse muusikale pühendatud festivalil, andes kaks kontserti: Tampere Linnaorkestri ning dirigent John Storgårdsiga esitati Sibeliuse Kullervo-sümfoonia ja Mihhail Gertsi juhatamisel anti kontsert Rautavaara, Tormise, Tobiase, Tubina, Pärdi ja Andres Uibo loomingust.Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistas RAM kahe kontserdiga Kopenhaagenis ja Aarhusis 2008. aasta märtsis. Nende kontsertidega tehti sümboolne muusikaline kingitus Taani Kuningriigile, kes esimeste riikide hulgas tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust 1991. aastal. 2008.a. juuni alguses osales RAM esmakordselt Põhjamaade suurimal rahvusvahelisel festivalil Bergenis, kus anti Mihhail Gertsi juhatusel a cappella kontsert Toomikirikus
koorilaulu,soololaulu ja lastelaulu,lisaks ka ooperid. Kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga,meloodiad on lihtsad ning südamlikud 3. Iseloomusta Ester Mägi muusikat! Too 2 näidet!- Zanrite poolest mitmekesine;rohkem kammermuusikat ja koorilaule,allikaks sageli rahvaviisid;lüüriline;stiili poolest vaoshoitud,kuid ilmekas;tundlik,kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Klaveripala"Vana kannel", ,,Bukoolika" (sümf. Teos) 4. Kirjelda Veljo Tormise loometeed: millised stiilid ja võtted on loomingus esindatud? Suurem osa loomingust tugineb läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile. Tõi eesti muusikasse modernse helikeele, dodekafoonia,klastrid. 5. Veljo Tormis ja rahvalaul: kuidas on Tormise looming seotud rahvaviisidega; kuidas kasutab Tormis oma loomingus rahvaviise? Hakkas huvi rahvaviiside vastu tundma peale üht Kihnu pulma. Propageeris regilaulu kuni oma surmani
3 Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu
Ta õppis Tartu Ülikoolis semiootikat ja maalikunsti. Taani Rønshovedi Rahvaülikoolis täiendas ta ennast kunstide alal ja preagu õpib ta semiootika doktorantuuris. Moss töötab Tartu Ülikoolis õppejõuna. Tema esimene isiknäitus toimus 1997. aastal. Moss on esinenud oma töödega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Ta on avaldanud ka kunstikriitikat ja semiootilisi uurimusi. Näituse inspiratsiooniks oli kunstniku isiklik ja vaba teemaarendus Veljo Tormise samanimelise originaalteose põhjal. Selles teoses on kuulda ja tunda süngust, valu ja hirmu. Samuti olid Mossi maalid väga sünged ning täis hirmu ja valu. Kuid samas olid need maalid minu jaoks siiski väga paeluvad. Maalid tundusid kaugelt vaadates lihtsapärased, kuid lähemalt silmitsedes oli näha, et need olid tegelikult väga professinaalsed. Inimesed piltidel olid maalitud väga tõetruud ja väga reaalsed, keha proportsioonid olid paigas. Maalidel oligi just põhirõhk
Alates 1995 aastast on ta regulaarselt osalesid prof Jorma Panula meistrikursustel Sibeliuse Akadeemias Helsingis ja Moskvas. Eesti eliitorkestri Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit (ERSO) ees debüteeris Anu 1997. aasta oktoobris Engelbert Humperdincki lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. Koos Eesti-Soome sümfooniaorkestriga nägi ilmavalgust Veljo Tormise sümfoonilise muusikaga debüütplaat "Luigelend" (Warner Muisc /Finlandia Records), mis tõi 2003 aastal Anu Talile maineka auhinna "Echo Classic Award 2003" ja aasta parima noore muusiku nimetuse. Echo Classic Award on tuntuim ja kaalukaim klassikalise muusika auhind Saksamaal, olles osa sealse plaaditööstuse paraadauhinnast Echo Award. Saksamaa mastaabis võib seda võrrelda Ameerikas jagatavate Grammydega. 2003 aastal anti see auhind
Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud" ,,Iheri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud" ,,Vepsa sajad", ,,Karjala saatus"
19871991 Tallinna Muusikakeskkoolis. Muusikakeskkoolis õppis Anu põhierialana koorijuhtimist Elo Kaarepere juhendamisel ning paralleelselt ka klaverit Ada Kuuseoksa juures. Abituuriumi ajaks oli Anu end juba üleeestilisel koorijuhtide konkursil esikohale dirigeerinud ning õpilasvahetuse korras läkitati noor koorijuht õppima Stockholmi muusikagümnaasiumi. Lõpueksami tegigi Anu edukalt Stockholmis, kus rootslastest komplekteeritud koor esitas tema juhatusel Rahmaninovi ja Tormise muusikat. 1991. aastal astus Anu Eesti Muusikaakadeemiasse, mille lõpetas koorijuhi diplomiga 1995. aastal, õpetajateks Elo Kaarepere ja professor Kuno Areng. Õpinguaastate sisse mahtus ka töö Rahvusraamatukogu naiskoori ja "Ellerheinaga". Orkestri ette astus Anu esimest korda teisel kursusel. Tegemist oli Tallinna Muusikakeskkooli orkestriga, mille dirigent Toomas Kapten vajas endale sagedaste eemalviibimiste tõttu kindlakäelist assistenti.
pillidel. Väga leidlikult kasutab ta kõlavärve. Ohtralt ja fantaasiarikkalt kasutab Tamberg löökpille, nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi
ning pöördusid muusikamaailmas juba levinud suundade poole. 30ndail sündinud heliloojad: Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud'', ,,Maarjamaa ballaad'', ,,Kihnu pulmalaulud'', ,,Meestelaulud'', ,,Kümme haikut'' Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas'', ooper ,,Raudne kodu'', ,,Lendõõ Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu'', ,,Metsakontsert'', ,,Püha Susanna'' 3. Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed. Eino Tambergi muusika on kirglik, tunde ja intellekti koosmõju. Ta on kirjutanud teoseid peaaegu kõigis zanrites, kuid tähtsaim koht tema loomingus on sümfoonilisel muusikal.. 1965 aastal esietendus ooper ,,Raudne kodu". 1976 aastal jõudis lavale Tambergi menukaim ooper ,,Cyrano De Bergerac" - see oli Eesti esimene lavateos, tema muusikas ,,inimene või tema
tonni naftat. Ennetamine Selleks, et vähendada reostusohtu, peavad alates 1990. aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. Hea kasutada vaikse mere korral Halb kasutaba tuulise ilmaga ja tormise merega Õlikogumise käsnad ja matid Kasutatakse õli korjamiseks, käsn imeb enda sisse reostunud vett, ning tänu sellele saab ka naftat kätte. Õlikogumise matid töötavad samal põhimõttel. Imemis meetod Imemis meetodiga imetakse naftat koos veega ära, ning hiljem puhastatakse ohtlikud jäegid veest välja. Täname kuulamast!
Lisaks sinna oli siiski sisse pandud klassikaline koorilaul, mis mulle väga meeldib. Esinesid Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor ja rahvakultuuriselts Koidupuna. Kontserdil olid hästi seotud kammerkoori poolt laul ja Koidupuna poolt tants ning vahejutud. Kontsert oli lavastatud nagu üks suur etendus. Kuid kuna koor laulis ikka Eesti oma heliloojate laule, siis see polnud ainult etendus. Seal oli palju erinevaid laule, kuid kõige paremini jäi meelde Veljo Tormise seatud Eesti rahvalaul Linnamäng, kus oli aru saada, et koori võetakse siiski teatud tasemega lauljaid, sest neil tuli see laul välja sama hästi välja nagu teistel headel kooridel. Kuigi ka see koor läks häälest ära, mis juhtub siiani kõikidel seda esitanud kooridel. Õnneks see ära kaldumine oli ühtlane kaldumine, et tavalise inimene ei saa 'häälest ära minekust' aru. Näha oli aga, et kõik koorilauljad olid mõttega laulus, mitte mujal.
Veljo Tormis Mairis Piret 12c Elulugu 7. august 1930 Kuusalu (Vana- Vigala) 20.saj tähtsamaid heliloojaid - aastakümneid sõltumatu liider Isa oli kooridirigent, organist ja muusikaõpetaja Muusikaline haridus algas 1943 Tallinna Muusikakoolis (II mm, haigus) 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium 1949 Tallinna Konservatoorium 1951-53 Moskva Konservatoorium Peale kooli lõpetamist hakkas muusikaõpetajaks Alates 1969ndast aastast vabakutseline helilooja Tema loomingut mängiti ka väljaspool Eestit, mõned neis oli NSV Liidus keelatud - vastuolus ideoloogiaga Teosed 1960 -1970 kandis rahvani Tormise loomingut G. Ernesaksa juhtitud koor Tõnu Kallaste ning Eesti Filmharmoonia Kammerkoor Tänapäevani üks tunnustatumaid ja põnevamaid koorikomponiste ning tuntud kogu maailmas Looming Eelkõige koorimuusikahelilooja Tugineb eesti ja teiste läänemer...
Bizet'i ooper Carmen Konserdiarvustus nr.3 11p 14.01.18 KUS?MIKS?MILLAL? Ma olen varem teinud 2 konserdiarvustust, Tormise oma ja Terminaatori. Selle ooperi valisin sellepärast, et tunnis sain vihje, et Carmen on huvitav ning ma ei pidanud pettuma. Estonia ooperis, neljapäeval. 11.01 kell 19:00-22:35 Ooperi nimi ''Carmen'' Kava ülesehitus: algas mingi kindluse eest, jätkus kõrtsus (lemmik osa), siis oldi kuskil kaugel maal (mägedes) ja lõpuks oli härjavõitlus areeni ees, kus Carmen ka tapeti. Stiil oli Ooper ja hästi ilus lastekoor, ning võimas orkester.
Lisaks dirigeerimisele esineb Risto ka lauljana. Ta on kaks aastat laulnud EFK-s. Vabariigi aastapäeva puhul mängitud kontsert oli sisult väga huvitav ja mitmekülgne. Koori sissetulek oli juba väga erakordne ja meeldejääv. Solistid, viimne kui üks, esitasid oma osasid väga hästi ja kõlavalt. Dirigent Risto Joost on ise selle kõlava kava kohta õelnud, et see on nagu kirev kokteil parimast, mis eesti koorirepertuaaris leidub. Läbivaks teoste niidiks oli Veljo Tormise looming. Minule jäi väga hea mulje Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, kuna ma kuulsin seda esmakordselt. Muidugi on EFK nimi mul kõrvadest läbi käinud aga isiklikult pole kuulnud neid mängimas. Minu arvates jäid paljud kuulajad nende esinemisega rahule.
Rahvusmeeskoor, Estonian Dream Big Band, Ansambel U:, flötist Tarmo Johannes, tsellist Aare Tammesalu jt. Tema muusika on kõlanud rahvusvahelisel uue muusika festivalil ,,Nyyd", festivalil ,,Eesti muusika päevad", Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalil, festivalidel ,,Time of Music" (Soome, 2006), ,,Jazzkaar" ja ,,Tudengijazz". Tauno Aints on tuntud ka arranzeerijana. 2006. aastal äratas ta tähelepanu Veljo Tormise ja hevibändi ,,Metsatöll" loomingu seadetega Eesti Rahvusmeeskoori ja ,,Metsatölli" esituses festivalil ,,Maailmaküla". Gustav Ernesaksa lastelaulust ,,Rongisõit" valminud kaasaegne seade mudilaskoorile ja sümfooniaorkestrile oli 2007. aastal X Noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele popmuusika koosseisudele. Aintsi loomingus on väljapaistev koht lastemuusikal. Populaarsed on tema laulud lastesaatest ,,Buratino tegutseb jälle",
perioodi - esimene kuni Kroonlinna asumiseni ning teine pärast Kroonlinnast naasmist. Kroonlinnas ta muusikat ei kirjutanud. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi 15 rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti
Arvo Pärt Arvo Pärt on Eesti muusik, kes sündis aastal 1935 Paides. Ta on tuntud üle maailma ning kirjutab muusikat tänase päevani. Tema esimeseks muusikakooliks oli Rakvere lastemuusikakool, kuhu ta astus pärast Teist maailmasõda. Seal ta õppis klaverit, oboed, flööti ja löökpille. Muusikakooli lõpetas ta 1953. aastal. Peale seda kolis ta 1954. aastal Tallinnasse, kus ta jätkas muusika õppimist Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel kuid pidi õpingud katkestama, sest teda kutsuti kohustuslikku sõjaväeteenistusse. 1957. aastal jätkas ta õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Üldhariduse sai Pärt Rakvere Linna I Algkoolist. Seejärel astus ta Rakvere I keskkooli mille ta lõpetas 1954. aastal. Arvo Pärt on kirjutanud 110 teost. Kõige populaarsemad nendest on Como cierva sedienta
Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis. Kava oli väga nõudlik, kuid koor esitas seda kvaliteetselt. Ants Soots oli kava hästi kokku pannud, see oli vaheldusrikas ja millest umbes poole moodustas eesti muusika. Tänu heale ülesehitusele ei jäänud ükski lugu teise varju ning kuulajal ei tekkinud tüdimust. Ester Mägi „Kuidas elaksid?”, Eduard Tubina „Taganejate sõdurite laul” , Veljo Tormise „Tõmbtuul” väljendasid hästi oma helikeelega 20. sajandi muusika keerukust ning iseloomu. Barberi „A stopwatch and an ordnance map” ehk „Stopper ja topograafiline kaart” ja Sandstörmi „Lay a garland” ehk „Asetage pärg” erinesid teistest lugudest. Need lood tõid koori kõlas välja hoopis teised värvid ja teise energia, koor hoidis hästi pinget üleval, peale nende lugude lõppu oli kohe kergem hingata. Meeskoori kõla oli tõesti väga kena, seda oli nauditav kuulata
................................................................................................................................24 Kasutatud allikad ......................................................................................................................25 2 Veljo Tormis Veljo Tormis sündis 7.augustil 1930. Aastal Harjumaal Kuusalus. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpiltuid ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.
Renessanss. Renesanss tähendab tõlgituna taassündi ning ta kujutas enesest vaimuliikumist Lääne Euroopas. Keskseks mõisteks sai humanism, mis tähendab inimese ja inimlikkuse kaitset. Renesanss sai alguse XIV lõpul Lääne Euroopas, Itaalias. Sealses renessansis eristatakse 3 perioodi: 1. XIII lõpp XVI sajand, ettevalmistav periood. 2. XIV teine pool XV sajand. Kõrgaeg 3. XVI langusperiood klassitsismi teke. Varase perioodi esimeseks autoriks on Dante Alighieri(1265-1321), kelle peateoseks on allegooriline poeem ,,Jumalik komöödia". Poeem koosneb 100 laulust, mis jahunevad 3 osa: 1. ,,Põrgu" 2. ,,Puhastustuli" 3. ,,Paradiis" Kahes esimeses osas on autori saatjaks kuulus Vergilius. Viimases osas tema aemastatu Beatrice.Teine kuulus luuletaja on Francesco Petrarca, kes pühendas enamiku oma armastusluulest imekaunile daamile Laurale. Ta kasutas uut luulevormi, sonetti, mis koosneb stroofidest 4+4+3+3. Tun...
Puuraiduri lapsed - kümneaastane Tyltyl ja tema väike kuueaastane õde Mytyl - elavad vaesuses ja puuduses. Lapsed vaatavad jõuluõhtul, kuidas rikaste lapsed kooke söövad ja tantsivad. Tyltili ja Mytyli jõuluvana jääb sel aastal tulemata, nende taadike Tyl pole tormise ilma tõttu tööle saanud ja memmeke Tyl pole seetõttu jõuluvanaga kõnelemas käinud. Lapsed on õnnelikud teiste õnnegi nähes, nad rõõmustavad ja tantsivad. Tuleb haldjas Berulune ja kutsub lapsi endaga kaasa sinilindu otsima, et oma haiget last sellega rõõmustada. Tyltyl sab võluteemandiga kübara, mille abil saab ta ajas edasi ja tagasi liikuda ning näha asjade hinge. Kõik asjad elustuvad, isegi tunnid tulevad kelle uksest välja ja Tyltyl tantsib oma elutundidega.
Veljo Tormis -koorihelilooja -õppis: orelit/koorijuhtimist/kompositsiooni Tallinnas ja Moska konservatooriumis Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulu...
Akadeemilisel Meeskooril olulisel kohal ka traditsioonid, mis on nagu selgroog. Näiteks võib tuua nn koori aeg: kõik koori sündmused algavad hiljemalt 15 minutit pärast väljakuulutatud aega. See tuleneb sellest, kuna ülikoolides oli komme ,et loengute algus hilines traditsiooniliselt 15 minutit, s.o akadeemilise veerandi võrra. Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril on repertuaaris mitmeid palasid, kuid kontserdil esitati ainult Thompson’i, Saint-Saëns’i, Loewe’i, Wagner’i, Tormise, Tubini ja V.Kapp’i palasid. Esmakordselt esitas meeskoor Aints’i uut teost. Dirigendid olid Peeter Perens ja Siim Selis, kes samuti klaverit mängis. Kontsert oli väga hästi üles ehitatud. Eriti meeldis mulle see hubane õhkkond, mis lavavalgustusega tekitatud oli. Imeline oli kuulata võimsaid meeste hääli nii madalaid ja kõrgeid. Eriti meeldivad mulle kõige madalamad bassi hääled, mis on mõnusad ja muhedad. Samuti pani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
