Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja
323-283 e.Kr. Ptolemaios I Soter (Aleksander Suure lähedane kindral, neil oli ühiseks armukeseks hetäär Thaïs; 324 e.Kr. pärslastega abiellumise kampaania käigus sai pärslanna; hiljem oli ta abikaasaks ühe teise diadohhi tütar Eurudiki; neljas naine oli makedoonlanna Berenike) 283-246 e.Kr. Ptolemaios II Philadelphos (Ptolemaios I ja Berenike poeg; abiellus esiteks Lysimachose tütrega; teiseks naiseks võttis oma õe Arsinoe II). 246-221 e.Kr. Ptolemaios III Euergetes (Ptolemaios II ja ta esimese naise poeg; abiellus Kyrene (tänases Liibüas) printsessi Berenike II-ga, kes oli tapnud oma esimese mehe, sest too oli saanud Berenike II ema armukeseks). 221-203 e.Kr. Ptolemaios IV Philopator (Ptolemaios III ja Berenike II poeg; tema abikaasaks sai ta õde Arsinoe III). 203-181 e.Kr. Ptolemaios V Epiphanes (Ptolemaios IV ja Arsinoe III poeg; abiellus
Celiméne pidas seda jaburaks ning ei vastanud. Kohale sadasid aga markiid ja algas üks suur tagarääkimine erinevatest inimestest. Hiljem tuli ukse taha aukohtu käskjalg, kes võttis Alceste´i endaga kaasa. Järgnevalt arutavad kaks Céliméni austajatest markiid, kummal rohkem lootust naist endale saada on. Lepiti kokku, et kui naine teeb valiku nende vahel, siis see, kes alla jääb, läheb minema. Céliméne´i juurde saabus nüüd Arsinoe, kes tuli küll sõbraliku olemisega, kuid hiljem kritiseeris Céliméne´i käitumist täie rauaga. Sellele vastas Céliméne, et Arsinoe on kadeduseuss ja teeskleja. Mõlemad naised aga tõid vigu välja mitte otseselt oma arvamuse põhjal, vaid sõnaja rolli seati linnarahvas ja seda lihtsalt selleks, et mitte näilisi sõbrasuhteid kaotada. Saabus Alceste ja Céliméne jättis nad omavahele. Arsinoe hakkas
tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid .Tema suurimateks austajateks olid ,aga Oronte ja Alceste .Ise ta,aga ei teadnud,kas ja keda ta armastab.Etendus keerleski selle ümber kes kellega kokku jääb ja kuidas kellegile kätte maksab.Kuid lõpuks ei ole ikka saanud Celimen ja Alcaste kokku,kuna Alcaste ei usaldanud teda piisavalt.
tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid .Tema suurimateks austajateks olid ,aga Oronte ja Alceste .Ise ta,aga ei teadnud,kas ja keda ta armastab.Etendus keerleski selle ümber kes kellega kokku jääb ja kuidas kellegile kätte maksab.Kuid lõpuks ei ole ikka saanud Celimen ja Alcaste kokku,kuna Alcaste ei usaldanud teda piisavalt.
kassadele uued sissetulekuallikad ning kindlustatud templid eriliste kaitseabinõudega sõja puhuks. Ptolemaios V tegi jumalikustatud Apisele ja Mnevis-härjale suuremaid kingitusi, kui Egiptuse kuningatel oli seni tavaks olnud. Kõik see andis preestritele põhjust lasta talle välja raiuda mainitud kivi pealkirjaga: "Igavesti elav Ptolemaios, keda armastab Ptah, Epiphanese (epifanes kuulus, nimekas), Eucharistose (õnnistusrikas) jumal, kuningas Ptolemaiose ja kuninganna Arsinoe ning Philopatori jumalate poeg, kes on palju head teinud templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses?. Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle
.........................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................10 1. VARASEMAD AASTAD Kleopatra VII Thea Philopator, kes on maailmale tuntud kui lihtsalt Kleopatra, sündis 69.aastal eKr. Kleopatra isa oli Egiptuse vaarao Ptolemaios XII. Kindlalt ei ole teada, kes oli Kleopatra ema, kuid arvatakse, et ta olevat Kleopatra V Tryphaena. Kleopatra oli Ptolemaios XIII ja Ptolemaios XIV õde-abikaasa. Lisaks vendadele oli tal ka õde Arsinoe IV. Kleopatra oli hellenistliku Egiptuse viimane valitseja aastatel 5130 eKr. Lisaks oma ilule oli ta ka väga arukas ja intelligentne inimene, ta oli kõrgelt haritud, oskas rääkida erinevaid keeli ning oli ka väga hea manipulaator. Aastatel 55-51 eKr oli ta oma isa kaasvalitseja. Kui tema isa Ptolemaios XII suri, võttis 18-aastane Kleopatra ja tema vend, 10-aastane Ptolemaios XIII, riigi juhtimise üle. Ptolemaioste traditsiooni kohaselt nad ka abiellusid. Kuid kuna Ptolemaios
Eriti tuntud on Küprose veinid Inglismaal.Kõik turistid,kes on käinud Küproses tunnevad selle maa veine legendi järgi. 7 KÜPROSE VEINIDE SORTIMENT 1) Mavro-kuiv tugevamaitseline punane vein 2) XYNISTER-mahe kerge kuiv valge vein 3) Afames-punane vein 4) Alkion-valge vein 5) Aphrodite-tasakaalukas poolkuiv valge vein 6) Arsinoe-kuiv valge vein 7) Bellapais-vahutav poolmagus valge vein 8) Commandaria-hea kvaliteediga pruun dessertvein 9) Domaine d`Ahera-kaasaegne kergem punane mõisavein 10) Heritage KEO-Rikas kuiv punavein haruldasest kohalikust Pambakina viinamarjast 11) Kokkineli Rose-nimi on seotud teatud lepatriinuliigiga 12) Laona-punane ja marjane kuiv valge vein 13) Othello-kuiv punane vein.Tummine ja mõnus 14) Palomino-mahe kuiv valge vein 15) Pitsilia-parimat sorti valge vein
Roomas oli olukord segane, kuid Caesar pani korra maksma: rahustas maha rahulolematud vaesed ja palgata sõdurid. Seejärel võitis ta oma sisevastaseid ja nende liitlase Numiidia kuninga. Nüüd pidas Caesar 4 triumfi nelja võidu auks: Gallia, Pontuse, Egiptuse ja Numiidia üle. Numiidia triumfiga tähistati tegelikult kodusõja võitu - Caesar ei söandanud ametlikult kaasmaalaste hävitamist tähistada. Ebatavalise armu osaliseks said Egiptuse printsess Arsinoe ja Numiidia prints Juba II - nad jäeti pärast triumfi ellu. Järgmisel aastal purustas Caesar lõplikult Pompeiuse pojad ja teised väejuhid, kes võinuksid veel vabariiki taotleda. Nüüd tähistas ta ametlikult triumfi ibeeride üle. Tema juurde tulid kõikjalt saadikud auvisiidile. Egiptusest tuli kuninganna Kleopatra ise, kandes oma krooni kätel. Caesar omalt poolt laskis rahvale korraldada lõbustusi, jagada vilja ja õli ning korraldada pidusöögi, kus oli kaetud 22 000 lauda
kassadele uued sissetulekuallikad ning kindlustatud templid eriliste kaitseabinõudega sõja puhuks. Ptolemaios V tegi jumalikustatud Apisele ja Mnevis-härjale suuremaid kingitusi, kui Egiptuse kuningatel oli seni tavaks olnud. Kõik see andis preestritele põhjust lasta talle välja raiuda mainitud kivi pealkirjaga: "Igavesti elav Ptolemaios, keda armastab Ptah, Epiphanese (epifanes kuulus, nimekas), Eucharistose (õnnistusrikas) jumal, kuningas Ptolemaiose ja kuninganna Arsinoe ning Philopatori jumalate poeg, kes on palju head teinud templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rosette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid
tapeti oma senise kaaslase, Ptolemaios Keraunose poolt (keraunos pikne; Ptolemaios Keraunos oli 283. a. surnud Egiptuse kuninga Ptolemaiose poeg ja Egiptuse troonile tõusnud Ptolemaios II poolvend). Seleukose valdused Aasias päris tema poeg Antiochos. 279. a. tungisid Balkanile keldid (galaadid). Makedooniat valitsenud Ptolemaios Keraunos sai lüüa ja tapeti (kaasaegsete silmis karistuseks oma kuritegude eest, sest oli tapnud oma alaealised kasulapsed nende ema, oma naise ja poolõe Arsinoe silme all). Galaatide rüüstamistele Kreekas, kus varem tagasihoidliku Aitoolia liitriigi väed suutsid siiski kaitsta barbarite eest Delfi pühamut, järgnes nende sissetung Väike-Aasiasse. Balkanil said keldid lõpuks hävitavalt lüüa Demetrios Poliorketese pojalt Antigonos Gonataselt, kellele see vägitegu tagas Makedoonia vakantseks jäänud trooni (u. 277. a.), Väike-Aasias aga Antiochoselt (u. 270. a.). Suur osa neist asustati poolsaare sisealadele, millele andsid Galaatia nime
sissetulekuallikad ning kindlustatud templid eriliste kaitseabinõudega sõja puhuks. Ptolemaios V tegi jumalikustatud Apisele ja Mnevis-härjale suuremaid kingitusi, kui Egiptuse kuningatel oli seni tavaks olnud. Kõik see andis preestritele põhjust lasta talle välja raiuda mainitud kivi pealkirjaga: "Igavesti elav Ptolemaios, keda armastab Ptah, Epiphanese (epifanes kuulus, nimekas), Eucharistose (õnnistusrikas) jumal, kuningas Ptolemaiose ja kuninganna Arsinoe ning Philopatori jumalate poeg, kes on palju head teinud templitele ja nende elanikele ning kõigile, kes on tema valitsemise all, mil ta on jumal ning jumalanna poeg, kes on võrdne Horosega, Isise ja Osirise pojaga, kes tema isa kaitses". Rosette'i kivi asub 1801 aastast Londonis Briti muuseumis. Kogu õpetatud maailm taipas kohe Rpsette'i kivi määratut tähtsust. Kuid kõik katsed lugeda egiptuse hieroglüüfe ebaõnnestusid. Selle ülesande lahendamine õnnestus noorel
annaabi.ee 
