POSTSKRIPTUM Kogukonnad Kogukonnad hakkasid tekkima alles 19. Sajandi alguses, mis sai alguse matemaatikutest ja filosoofidest. Kitsamad valdkonnad kogunesid hiljem. Kogukondadel on tasandid, kus iga valdkonna isikud asetsevad. Kõrgemal asuvad proffessionaalsed teadlasrühmad, kelle hulka kuuluvad keemikud, füüsikud, astronoomid ja muud kogukonnad. Järgmisesse alarühma kuuluvad orgaanilise keemia spetsialistid ja näiteks energeetika füüsikud. Üksikteadlased kuuluvad tavaliselt sadakonna liikmetega rühma, keda tuntakse teadmiste loojate ja kinnitajatena. Tavaliselt koosnesid kogukonnad kahekümne viiest liikmest.
kivist ja luust tööriiistu. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulaid veekogude lähedusse , kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Toitu saadi enamasti kas kalastades või pidades jahti. Veekogu ääres elades, oli alati toit laual olemas. Kala püüdmiseks tehti konksud luudest, suuremaid kalu püüti ahtingutega. Kivi ajal elati arvatavasti 15-30 liikmelistes gruppides, mis koosnes 2-4 perekonnast. Kogukondadel võis olla mittu elukohta, neid vahetati sõltuvalt saakloomade püügiaegadest ja taimede korjeperioodist. Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuna seda oli hea kasutada lõiketööriistana, sellele järgnes kvarts, kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis. 2. Iseloomusta nooremat kiviaega Eestis (kammkeraamika, nöörkeraamika). Kammerkeraamika ajajärk umbes 4000
Inimesed hoolisid ja hoolitsesid üksteise eest. Kõik andsid oma panuse, et asi toimiks ja toimis ka. Tol ajal oli tähtsam kodus aidata pere ja teha palju tööd, kui õppida koolis ja omandada haridust. Eks see oli raskendatud ka, sest puudus püsiv teedevõrgustik ja kommunikatsioon ning kohati ka sõiduriistad. Seda saab mitmeti mõista, sest tol ajal isegi, kui sa tahtsid õppida, siis sa ei saanud, sest terve aasta vältel oli koduses majapidamises nii palju tööd. Kogukondadel olid suured maalapid mille eest tuli koguaeg hoolt kanda ning ka kuna pered elasid koos paljukesi, siis tihtipeale tuli ka vanavanemate või isegi vanavanavanemate eest hoolt kanda. Ning kodu oli sel ajal maakohtades ja kas lähedal oli äkki kool täis juba, siis linnas oli kauge ja kulukas käia. Tänapäeval ilma hariduseta on väga raske. Pered rõhuvad ning ka riik rõhub, et noored käiksid koolis ja õpiksid hästi, sest reaalsusele vastu vaadates,
majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes oli ka orjad ehk träälid, kogukonna ühisasju otsustati kohalikel koosolekutel ja maakondade koosolekutel, kogukondadel olid oma pealikud ehk konungid Viikingiretkede põhjused: saada röövsaaki, mis oli paljudele neist elatusvahend; vallutada maid juurde Miks lõppes viikingiajastu: riikide teke oli seadnud Skandinaavia maade siseolud kindlamale alusele, ristiusu vastuvõtt 6. Bütsants: Justinianuse valitsusaja saavutused: suure vallutused (Põhja-Aafrika, osa Hispaaniast, Itaalia), ehitati Hagia Sophia katedraal
nad vajavad. WFP toetab riiklikke, kohalikke ja regionaalseid toiduga kindlustatuse ja toitumise plaane. Toiduabiprogrammi strateegiline plaan aastateks 2014-2017 annab ülevaate WFP tegevusest ja selle rollist, saavutamaks näljavaba maailm. Kava näeb ette nelja eesmärki. ÜRO toiduabiprogrammi eesmärgid: Päästa elusid ja kaitsta elatusvahendeid/elatist hädaolukorras Toetada toiduga kindlustatust ja toitumist Vähendada riski ja võimaldada inimestel, kogukondadel ja riikidel täita oma toidu ja toitumise vajadusi Vähendada alatoitumust ja lõhkuda põlvkondade vaheline näljaring ÜRO toiduabiprogrammi annetused ja rahastus Toiduabiprogrammi annetused ja rahastus tulevad: Erinevate riikide valitsused-peamiselt rahavastavad WFP tegevust erinevate riikide valitsused. Umbes 60 valitsust võtavad osa WFP erinevate projektide rahastamisest. Kõikide valitsuste toetused on täiesti vabatahtlikud.
Kodanike esimene voorus poliitikas on seepärast kuulekus ja kohusetunne. Machiavelli Vabadusekäsitus Enamike jaoks suurim võimalik hüve vabadus ehk vaba elu. See võimalik siis, kui ei olda kellestki sõltuvuses. See omakorda võimalik ainult vabariigis, aga vabariik eeldab kodanikuvoorust püsimajäämine sõltub seaduste täitmisest. Mis puutub partikularisismi, siis Machiavelli kombineeris aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad on loomupärases konfliktis. Valitseja eesmärk on au ja kuulsus. Selleks vajalik staatuse ehk riigi säilitamine ja kasvatamine suureks. See, mis viib riigi suuruseni on vooruslik. Voorus instrumentaalne. Vooruslik valitseja saavutab oma eesmärgid, kontrollides ja talitsedes staatust. Riigi huvide koha pealt nii palju, et eesmärk õigustab abinõu. Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Erasmus Voorusliku käitumise koodeks
Kammkeraamika kultuurides saavutas püügimajandus ajaloos kõrgeima arengutaseme. Jahiloomastik muutus mitmekesisemaks, peamised saakloomad põder, ürgveis, kobras, metssiga. Vibu osatähtsus jahirelvana suurenes. Ajapikku kujunes korilusest maaharimine. Karjakasvatusele kui majandusharule pani aluse kitsede ja lammaste kodustamine. Liha vill lüpsmine. Oluliseks sai saagi säilitamine, mitte enam jagamine. Külad koosnesid 2-4 elamust. Kindlasti oli kogukondadel omad pealikud. NÖÖRKERAAMIKA KULTUURID Nöörkeraamika kultuur ehk sõjakirveste kultuurid. Põhilisteks koduloomadeks: lammas, kits, siga, veis. Hakati kasvatama nisu, otra ja kaera. Enam ei olnud tähtis elada suurte veekogude läheduses. Üksikpereline asustusviis, enam ei elatud küladena, vaid hajataludes. Kalmed paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel ja üldiselt elamispaikadest eemal. Surnud olid kägarasendis, sageli külili
hoida metsanduslikud geoandmed ühes andmebaasis, et lihtsustada järelevalvet ja majandamist. Peamine vahend, mida Brasiilia Metsateenistus kasutab, et säilitada jätkusuutlik metsaareng ja –majandamine on metsas tegevusloa andmine kohalikele kogukondadele ja huvigruppidele. Üldistaval öeldes on nii, et kohalik kogukond (enamasti põlisasukad) saavad riigilt metsa, mida nad siis majandavad, saades riigilt abivahendeid. Osa tulust, mis saadud kogukondadel läheb riigile. Muidugi on riiklikud tegevusplaanid, mille täitmist siis omakorda jälgitakse. Brasiilia Metsateenistust taheti muuta ka iseseisvaks institutsiooniks, kuid paraku ei läinud see eelnõu läbi. Praeguseks on seal 240 töötajat, kellest 56 on avalikus teenistuses. Töötajate arv on pidevalt kasvav, kuna kasvab ka tööpõld. Vastavalt siseuuringule peaks töötajate arv keskkonnasektoris tõusma 760 spetsialisti võrra ning 62 uue kesktasemejuhi võrra
Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogum inimesi, kes ühinenud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks. Humanistid: Riigi säilitamine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt A.Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Ülim eesmärk on riigi säilitamine, parimaks vahendiks ekspansioon, sest võim sõltub teiste riikide võimu suurusest. 6 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus absoluutne 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid
saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism: "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli: (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodin'i suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme. Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega.
Aristoteles polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Cicero riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks Aquino Thomas pol. elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; kogukonnad peaksid elama harmoonias humanistid riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise Machiavelli maailma pol korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad üldise hüve valitsejate ja kodanike ülim eesmärk on riigi säilitamine selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle kaks dimensiooni: sisemine: legitiimse võimukasutuse monopol välimine: iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin Jean Bodini suveräänsusteooria
2.Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles Polis on ideaalne poliitiline ühendus. Aquino Thomas elu põhivormiks on nn. Perfekted kogukonnad, mis kaitsevad ja karistavad, kuid on üksteisega sõbralikes suhetes. Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol Riik on tähtsaim ,sest aitab inimesi säilitada ja üksikisikul lasub kohustus ohverdada end vajadusel riigile. Machiavelli maailm põhineb kogukondadel, mis tagavad ühise hüve, kuid on omavahel pidevas konfliktis, põhieesmärgiga end säilitada, milleks enamasti on ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim oleneb riigi suurusest. 3.Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni. Kõrgeim võim teatud territooriumil. Legitiimse vägivalla monopol (sisene dimensioon). Iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin (väline) *4.Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme
tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud. + arutlus inimeste ebavõrdsusest Machiavelli Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias,
vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need kogukonnad peaksid elama harmoonias · Stoik Cicero (1. saj eKr): riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks · Niccolo Machiavelli (1469-1527): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve; need on loomupärases konfliktis; nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine; selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 1 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
Küttimisel kasutati jahikoeri, viskeodasid ning vibu. Rannikutel kütiti hülgeid, mis viis Lääne-Eesti saarte asustamiseni. Kunda kultuurile on iseloomulikud sarv- ja luuesemed. Elati tõenäoliselt 15-30 liikmeliste kogukondandena, mis koosnesid 2-4 perest. Kogukondadel puudus tõenäoliselt üks kindel kodukoht, rännati aastaringi teatud väikeses regioonis. Eestist on leitud 26 mammutiluud. Noorim leiti Põltsamaalt (vanus 11 600 a.) - noorim mammutiluu Euroopas. Esimesed eestlased tapsid viimase Euroopa mammuti? Siberis surid mammutid välja u. 1700 e.m.a. Pulli asula on teadaolevalt vanim Eesti asula. Pulli asustati u. 11k a. tagasi. Pulli asulast leiti kokku 1175 eset
ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Võim relatiivne, sõltub teiste riikide suurusest, pidev kasvamine. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus. 1) Sisemine – Poliitilisele võimule kuulub vägivalla monopol ehk legitiimse võimukasutuse monopol
Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj) stoitsism: ,,riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli aristotelism + stoitsism. Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3) Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega
kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias. Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. sajandil humanistide poolt. (Cicero: "Riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ja ühise hüve edendamiseks.") Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Moodsa riigi põhitunnus on suveräänsus, st kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Sellel on 2 dimensiooni: sisemine (legitiimse võimukasutuse monopol, vägivalla monopol), välimine (iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin) 4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid
saj.): poliitilise elu põhivormiks "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Need kogukonnad peaksid elama harmoonias. Humanistid (15.-16. saj.) - stoitsism: "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks". Riigi säilimine on hädavajalik, garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli: (aristotelism + stoitsism). Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Kogukonnad loomupärases konfliktis. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus - kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega.
(Partridge 2006: 433-434) Lõuna-Ameerikas, kus liiklus ja side on raskendatud, on rajatud raadiojaamu, mis on osutunud ühiskonna arengu kiirendamisel eriti efektiivseiks. Ecuadoris Otvalos asuv baha'ide raadiojaam ei paku mitte ainult kirjaoskuse edendamise ning haridus-, põllumajandus- ja terviseprogramme, vaid tema ülesandeks on ka taaselustada ketsuade kultuuri, mis on surutud valitsevast hispaania kultuurist madalamale teisejärgulise kultuuri seisunisse. Baha'i kogukondadel on Ameerikas kuus raadiojaama. (Ibid: 434) Baha'ide projektidele on iseloomulik, et nendest ei saa tulu mitte ainult baha'id, vaid ka kõik teised, kes nende projektide teostamise paikkonnas elavad. Teine iseloomulik joon on see, et nende projektide rakendamise üle peetakse nõu nendega, kelle heaks need on kavandatud. Neid ei suruta kogukonnale väljastpoolt peale. (Ibid: 434) 3.3 Ühinenud Rahvaste Organistatsioon
Rooma mõtlejate retseptsioon 15.-16. saj. humanistide poolt: Stoik Cicero (1. saj. eKr): "riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama! Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
kuid 1816. aastal oli see pigem uus ja agressiivselt tsentralistlik. Isegi pärast kodusõda – mis andis eitava vastuse küsimusele, kas liidust on võimalik välja astuda – tõrguti idee vastu, et Ameerika rahvas on midagi muud kui osariikide rahvaste summa. Vastupidine arvamus tähendaks, et enamusdemokraatia põhimõtet võiks rakendada osariikide piire arvestamata kogu liidule, mille tagajärjel poleks tõhusat põhiseaduslikku kaitset enam „ei vähemustel, kogukondadel ega üksikisikutel“*42. Kohtuasi Martin vs. Hunter’s Lessee tekitas vaidlusi ka ülemkohtu liikmete hulgas. Kohtunik William Johnson nõustus küll Story järeldusega föderaalvõimu ülimuslikkuse kohta, kuid lükkas tagasi väite, et põhiseadus on Amee- rika rahva kui terviku antud seadus ning mitte leping osariikide ja nende rahvaste vahel. Üksmeelel oldi seevastu teise argumendi suhtes, mille Story esitas föderaalvõimu ülimuslikkuse kaitseks: „See ei ole kõik
Rooma ideederetseptsioon. Stoik Cicero : riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks" Macchiavelli Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja. 1513 ,,Il principe" (Valitseja) 1531- ,,Discorsi e. Arutlused Titus Liviuse Roma ajaloost" Ta tagandati võimult seoses Medicide võimu taastamisega Firenzes. Machiavelli ideed Väitis, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel aga erinevad A. Thomase harmooniast riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. Kontekst : Itaalia sõjad 1494-1559- tagajärg paljude suurte linnriikide iseseisvuse häving. Tema poliitiliste käsiraamatute eesmärgiks on õpetada, kuidas riike säilitada, et nad ei kaotaks iseseisvust. Mõiste ,,riik" areng 1. sajand polnud ühtset mõistet riigile. Olid mõisted nt kuningriik, vabariik, keisririik.
vorm Aristotelese retseptsioon keskajal. Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj.): a. poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond" (communitas perfecta), mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias Machiavelli ideed : Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni
initsiatiiv tööd teha puudus. See pärssis uut tehnoloogiat st hakati orjadest loobuma, kuid ideoloogia ei lubanud muud tööjõudu kasutada, mis oli häbiväärne. Õnneks tulid germaanlased, kes roomlased surnud ringist vabastasid. Marx aga leidis, et igal pool pole areng nii läinud nt idamaades (India ja Hiina). Seal näib riik olevat tekkinud ennem, kui eraomand ja kujundas välja paraleelarengu formatsiooni e aasialik formatsioon. St kogukondadel on ühisomand nende üle valitseb riik kes ka eksploteerib. Kes nõuab andamit ja kordineerib nede ühistegevust nt niisutuskanalite rajamist. Aasialik formatsioon pole kadunud siiani. Räägitakse praeguseni. Konkureeriv õpetus 19 saj. Inglise filosoofi ja sotsioloogi Herbert Spencer (27 April 1820 8 Detsember 1903) oma. Peateos käsitles kõike suures mastaabis ja varajaste ühiskondade osas esitas vaate, mis on marksismist erinev. Üldine arengureegel maailmas järjest suuremale
ja karistab kurjategijaid, kogukonnad peaksid elama harmoonias. Cicero: riik on kogu inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve ededamiseks. Humanistid: Riigi säilimine on vajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Indiviid peab end riigi nimel ohverdama. 1 Machiavelli: Ühendas aristotelismi ja stoitsismi: Maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Nii valitsejate kui kodanike ülim eesmärk: riigi säilimitamine. Selleks võim. Ainuvõimalik vahend säilimiseks - ekspansioon. Valitseja: Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse Kuna heal halbade keskel on raske püsima jääda, siis ,,sestap on oma võimu säilitada tahtval valitsejal tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele.
“Meie oleme riik” 1531 “Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost” Riik kui abstraktne süsteem Machiavelli rahvusvahelisest korrast Moodne “riik” on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus valitsemissüsteem. põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida Erinevalt Aquino Thomasest: loomupärane konflikt nende vahel administreerivad/valitsevad inimesed. Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559. Prantsusmaa interventsioon, linnriikide Alamate kohustused “riigi”, mitte valitsejate või teiste alamate suhtes
on vaid tema enda õnnetus, aga riigi hukk on kõigi õnnetus (seega indiviid peab end riigi nimel ohverdama). Nendest Rooma ideedest kujunes välja riigikeskne mõtlemine. 1 Macchiavelli ühendas riigikeskse mõtlemise alged (aristotelism, stoitsism) ideeks, et maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Aga A. Thomase kõneldud harmoonia ei ole saavutatav, sest kõik need riigid/kogukonnad tegutsevad oma huvides, riigid on loomupäraselt omavahel konfliktis. 34. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on võib riigis. Moodsa riigi põhitunnus. Sisemine Poliitilisele võimule kuulub vägivalla monopol ehk legitiimse võimukasutuse monopol. See tähendab, et mitte lihtsalt ühe inimese vägivalda ei tunnustata, vaid kõikide inimeste
alamate ees. Riik on suveräänsuse kandja. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles: polis on ideaalne poliitiline ühendus · Aquino Thomas: elu põhivorm on ,,perfektsed kogukonnad", mis kaitsevad ja karistavad, kuid on sõbralikes suhetes. · Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol: riik on tähtsaim, sest riik aitab inimesi säilitada. Inimesel on kohustus end vajadusel riigile ohverdada. · Machiavelli maailm põhineb kogukondadel, mis tagavad ühishüve. Kogukonnad on omavahel pidevas konfliktis. Kogukondade põhieesmärk on end säilitada (ainus vahend: ekspansioon), sest võim oleneb riigi suurusest. 3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja 2 dimensiooni Mõiste kujunes Euroopa kodusõdade jooksul 16-17.saj. Mõiste võttis esmakordselt kasutusele Bodin. Suveräänsus - kõrgeim võim teatud territooriumil. · SISENE DIMENSIOON. Legitiimse vägivalla monopol · VÄLINE DIMENSIOON
· Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja, läks tülli Medicitega, pagenduses kirjutas poliitilise pragmatismi käsiraamatuid. · 1513 "Il principe" (Valitseja) kuidas vürstiriigid peaksid oma elu korraldama · 1531 "Discorsi e. arutlused Titus Liviuse Rooma ajaloost" kuidas vabariik peaks toimima Machiavelli ideed · Ühendas need alged (aristotellism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis. Harmoonia ei ole saavutatav. Kõik kogukonnad tegutsevad oma huvides. Rahvusvaheline areen on riikide vahelise võitluse areen. · Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving. Linnriigid otsisid abi Euroopa dünastilistest kuningriikidest (Saksamaa, Prantsusmaa). Nood
troonisaal (nn megaron; tuntud arheoloogilisest leiumaterjalist) paiknes lossi arhitektuurses keskmes. Kuningale assisteeris nähtavasti väepealik lawagetas. Teada on ka kohalikud ülemad basileused (hilisemas kreeka keeles tähendas see termin kuningat) ja küllalt üksikasjalik võimuhierarhia, mille vahendusel lossiadministratsioon töötegijaid kontrollis. Vabade või poolvabade inimeste kõrval töötas lossi alluvuses ka palju orjatare. Lossile alluvail kogukondadel oli omavalitsusõigus. Lineaarkirjadokumentidest ei selgu aga midagi poliitilise ajaloo sündmuste kohta ja selgusetuks jääb seegi, kas ja mil moel lossid üksteisele allusid. Arhitektuuri, eriti kuppelhaudade monumentaalsuse järgi otsustades paistab Mükeene teiste seas kõige silmapaistvam. Hilisem Kreeka kangelaspärimus, mille juured ulatuvad tõenäoliselt Mükeene perioodi, kujutas losse sõltumate dünastiate keskustena, kuid pidas siiski
annaabi.ee 
