JUUGEND Getter Anett Arro Raili WILLAM MORRIS – “Lille plaatide vaip” D.G ROSETTI - Lady Lilith EDWARD BURNE-JONES “Armastus varemete keskel” GUSTAV KLIMT “Daam lehvikuga” ATHUR MACKMURDO JUUGEND EESTIS • Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 20.sajandil. • Juugendstiili kasutasid Eestis näiteks Ants Laikmaa , Oskar Kallis, August Jansen , Kristjan Raud ja Aleksander Tassa. • Eestis esineb juugendit rohkem arhitektuuris. JUUGEND EESTI ARHITEKTUURIS ESTONIA OOPERIMAJA ÕNNEPALEE TALLINNAS
Viljandi lossimäed Endisest linnusest ei ole kuigi palju säilinud, aga see-eest avaneb mägedest kaunis vaade Viljandi järvele ja ehk ka paadimehele. Lossimäed on suviti mitmete ürituste toimumispaigaks neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 7 Kokkuvõte Kõik need 5 kohta on väga kaunid ja huvitavad Jägala juga on mõnus vaatamas käia Pühajärves ujumine Viljandi lossmäel varemete uurimine Taevaskoja eestimaist loodust nautida Altskivi lossi imetlemine neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 8 Küsimusi? neljapäev, 18.04.2013 Henri Muldre 9 Tänan tähelepanu eest!
Punane - Ameerika Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis. Esmakordselt heisati 5. aprillil 1914 Aleksandrias. Ametlikult heisati lipp esmakordselt 1920. aasta. suveolümpiamängudel Antverpenis. Olümpiatuli... ...on tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel. Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esmakordselt 1936. aasta Berliini mängude eel. Olümpiatõotus... ...on sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu. "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame
piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu Ülikooli taasasutamise järel 1802 hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn (piiskopilinnuse asukohale) jne. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati ülikooli raamatukoguks. Enamik Toomemäest on kaasajal kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt Johann Wilhelm Krause tegevus. Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest
pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju
sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel, hispaanlased põletasid ära ka maajade raamatud. Maajade kunst Palenque varemed Linna Tikali varemed Vaata videot Tikali varemete kohta siit! Numbrite süsteem Tänan vaatamast! Kasutatud allikad http://www.annaabi.com/download.php?matid=10902 http://www.hot.ee/mayapeople/text/maajad3.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/periodiseerimine.htm http://www.hot.ee/mayapeople/text/ruins.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Maya_civilization
Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad Tallinna Botaanikaaia maad, mille lähedusse jäävad nii Metsakalmistu kui ka Tallinna teletorn, kust 170 m kõrguselt avaneb vaade kogu linnale ning selle lähiümbrusele. Pirita jõe kaldal kõrguvate varemete ajalugu ulatub aastasse 1407, mil siinmail asutati Vana-Liivimaa suurim nunnaklooster. Klooster, mis sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, säilis oma algsel kujul 1577. aastani, mil Ivan Julma väed selle hävitasid. Peahoone massiivne fassaad, seinad, keldrid ning surnuaed on säilinud tänapäevani. Varemed on suviti ka armastatud kontserdipaigaks. ... Pirita jõe maalilises orus asuv botaanikaed on üks loodussõprade lemmikpaiku. Kasvuhoonetes saab näha üle
Funes · Iseseisvus: 15. September 1821 · Rahaühik on dollar Rahvuspargid El Salvadori rikkas looduses on palju sellist, mida püütakse kaitsta. Riigis on loodud rahvusparkide võrk. Neist kuulsaim on Monte Cristo park, riigi põhjaosas, kus kaitstakse Kesk-Ameerika tähtsaimat udumetsa. See on tegelikult kolme riigi rahvuspark El Salvador jagab seda Guatemala ja Hondurasega. Suurim on 6500-hektraine Cerro Verde park, mis loodi 1981. aastal San Andrési varemete lähedale. See kujutab endast 2030 m kõrgust kustunud vulkaani Coatepeque järve ääres. Paljude põnevate loomade kõrval võib neis parkides kohata hulgaliseslt eksootilisi linde. Loodus El Salvadoris voolab rohkem kui 280 jõge, millest enamik kannavad oma veed Vaiksesse ookeani. El Salvador on vulkaaniderikas, ning tänu nende tegutsemisele on neid ümbritsev maa väga viljakas. El Salvadoris on kaks suurt mäeahelikku:
3) meloodia on laulev ja lihtne. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15.sajandi lõppu ja 16.sajandi algusesse. Selle ajastu suurkuju on Josquin Desprez, kes tegutses Itaalias. Ka Itaalia maalikunstis oli õitseaeg: Raffaei ja Leonardo da Vinci ajastu. Renessansi tunnused: 1) Kodanluse ja rahvuse areng. Linnade kultuur. Õukondade kultuur. 2) Rahvuste kunst erineb üksteisest. 3) Humanistlik kultuur. Filosoofia on teaduste teadus. 4) Sündis optimistlik inimene. [Reness. on nagu varemete vahel puhkenud lill. Sõjad, süngus]. 5) Kiriku mõjuvõim kahaneb. Eeskujuks saab humanism. Tekib huvi inimeste tunnete vastu. "Inimesel on õigus maisele õnnele" [Boccaccio "Decameron"]; avastusretked läände-itta-põhja-lõunasse; teadmised avardusid [Coppernicus, Bruno, Galilei]. 6) Eeskujuks antiikkunst 7) Usuline võitlus. Calvin. Luther.
Lihula mõis Lihula mõisa asukohal on kaugele ulatuv ajalugu, sellele viitavad ka Lihula mõisa taga olevad linnuse varemed. Lihula mõisa taga on järsunõvaline kallak, mis pakkus muinaslinnuse rajamiseks soodsad looduslikud tingimused. Muinasajal oli Lihula üks Läänemaa keskustest. Liivi sõjas sai linnus suures osas purustatud ning rootslaste alluvuses seda enam ei taastatud. 1630. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav Adolf Lihula ümbruse feldmarssal Åke Tottile. Sellest ajast saadik hakkas kujunema Lihula mõisa areng, mille keskmeks sai linnuse varemete ja maantee vaheline ala. 1726. aastal von Hahnide suguvõsa omandusse siirdunud mõis läks 1795. aastal Karl Friedrich von Stackelbergi valdusse. Alates 1812. aastast kuulus mõis von Wistinghausenite perekonnale, 1874 aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni aga von Buxhoevdeni suguvõsale. Mõisa viimaseks omanikuks oli Hermann von Buxhoevden. V...
sajandil pKr elanud rooma päritolu filantroop Herodes Atticus lasi rajada mälestusmärgiks oma naisele. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa praegusel kujul aastail 421406 eKr. Silmapaistvam ehitis Akropoli keskel asuv Parthenon on jumalanna Athenale pühendatud ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel. Parthenon valmis 447438 eKr Periklese algatusel, ehitustöid juhtis Pheidias. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitusmaterjaliks oli 16 km kaugusel asuvast Pentelikoni mäest saadud marmor. Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 m ja kõrgus 10,4 m. Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 m pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 m lai ja 29,8 m pikk. Silmapaistvam ehitis Templi sees asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju
TARTU ÜLIKOOLI PEAHOONE Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas ning see on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone ehitati 1804-1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi. Peahoone pidulik avaaktus toimus 31. juulil 1809. 1856-1859 lisati tiibhooned ja ülikooli kirik. Peahoone rajati endise Maarja kiriku varemete peale, ehitamise käigus tulid välja luustikud, mis maeti ümber. Tartu Ülikooli sümboliks on kuus valget sammast. (WIKIPEDIA, https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikooli_peahoone) Aula on ülikooli kauneim siseruum oma klassitsistlikus lihtsuses. Aula avati 1809. aastal ning sellest ajast peale on tähistatud ülikooli suursündmusi, peetud lõpuaktuseid ning korraldatud arvukalt kontserte just aulas. Aastal 1965 oli peahoones suur põleng ning aula sai selles samuti kahjustada
arvukalt nimekaid kunstnikke. Eduard Wiiralt jäädvustas väikestes ofortides oma pagulasekogemusi Euroopa purustatud linnades. Eestis kajastasid tohutuid sõjapurustusi varemete kirjeldused, kuid riigi initsiatiivil kujunes taastamisest esimene, patriotismi ja propaganda tähe all teostatud nõukogulik teema. Priidu Aaviku "Sadamas" (1947) kasvas taastamine industriaalmaastiku kirjelduseks, kus lööktööst jutustav ehitustander liitub efektselt varemete ja vanalinna panoraamiga. Sõjajärgsete poliitiliste muutuste tagajärjeks oli alalhoidlik ja kammitsetud kunst. Kunstile 1946. aastal antud parteilises hinnangus on eesti kunsti puudusteks teoste apoliitiline suunitlusja individualistlik suhtumine loomingusse. Kuivõrd eesti kunsti keskpunktiks olid rahvus ja rahvuslikud traditsioonid, keskendus pealetungiv stalinism võitlusele kodanliku natsionalismi vastu. Kunstnikule jäi kaks valikut: kas integreeruda
"KUNSTNIK OMA ATELJEES" Koloriit erineb tavalisest tüüpilisest hollandi koloriidist Kollane, punane ja külmad värvitoonid · NATÜÜRMORT o Seotud eluta loodusega o Kujutatud toidulaudu (rikkalikult kaetud) o Lillevaas, eksootilised puuviljad o W. G. HEDA o Lahtilõigatud puuvili (sidrun, apelsin) O "HOMMIKUEINE HOMAARIGA" · MAASTIKUMAAL o J. van RUISDAEL Romantiline tunne - varemete maalimine Kosed jõel langevad "JUUDI KALMISTU" · LOOMAMAAL e. ANIMALISTIKA o Paulus POTTER · REMBRANDT o Loomingus võib eristada 2 perioodi : enne "öist vahtkonda" ja pärast "öist vahtkonda" o Kuulsus tuli Rembrandtile grupiportreega "DR. TULPI ANATOOMIALOENG" o Leiab endale väga rikka naise o "DANAE", "FLORA" abikaasa maalil Danae sai kannatada (keegi viskas happega)
Bablüloonia Babüloonia Babüloonia oli oma tsivilisatsioonilt sarnane talle eelnenud sumerite omale. Babüloonias valitses kuningas. Tema käes oli nii seaduslik, kohtu, kui ka täidesaatev võim. Babüloonia ajalugu jagunes kaheks VanaBabüloonia periood (18301518 eKr) ja UusBabüloonia periood(625539eKr). Babüloonia on tänu talle eelnenud sumeri perioodile väga rikas oma ehituste ja ajalooliste väärtustega. Sumeriakadi kultuurist on pärit silindrikujuline pitsatkivi. Vanim pitsatkivi on Sargon I aegne pitsatsilinder. 1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt. Tänav kulges kaheks paraadselt kujundatud Marduki alleeks ja pärast Istari väravat ...
mehelise valikväe, mis tungis Sakalasse. Lahingu koht. ► Uurijate erinevatest oletustest peetakse kõige tõenäolisemaks, et eestlaste malev pööras kohese lahingu vältimiseks Karula järve juures Navesti-Viljandi vaheliselt teelt ära ja liikus loodesse Pärsti- Vanamõisa suunas kunagiste Madi ja Rattama talude kohale. Osade uurijate arvates võib olla lahingukoht Vanamõisas asunud Suure-Jaani abikiriku praeguste varemete kohal. Varemalt arvati ka et lahinguga ja Lembitu langemisega on seotud Rattama talu maadel asuv ohverdamiskoht, mida kutsutakse Tammemäeks ja Madi kalme. Lahingu käik. ► 21. septembril 1217 kohtusid vaenuväed Viljandist 10 km põhja pool Vanamõisa ja Karuse ümbruses.Eestlasi oli umbes 6000Sakslasi, liivlasi ja latgaleid oli umbes 3000Eestlaste rinne ei suutnud sakslaste pealetungile vastu pidadaEestlaste vanem
praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias, kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Akropol Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle klassikalise ajastuga kuulsa riigimehe Periklese nimi. Tema ajal alustati tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelisi ehitustöid. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile. Ka varemete põhjal saab otsustada, kuivõrd kaunis pidi olema kunagine Akropol. Sinna pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Paremat kätt, veel väljaspool väravaid, kerkis kõrgel terrassil väike, ehtekarbikesena võluv võidujumalanna Nike tempel. Väravaist siseneja nägi kõigepealt linna kaitsjanna, tarkusejumalanna Athena kuju. Paistis Erechtheion, omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli
Historitsism (kr.k.historia-ajalugu) 1840-1940 Umbes19.sajandi keskel, 1840-50-tel hakkas arhitektuuris levima ja domineerima historitsism. Histotsismi ajal hakati nii ehituses kui ka mööblis matkima erinevaid varasemate ajastute stiile. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, mujal ehitistes võeti kasutusele antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi p...
jutustab selle lihtsa ja sõbraliku rahva ajaloost. Inimkäte ja aastasadade meistriteos linn, millele võrdset ei ole kusagil maailmas. Dubrovniku regioon langeb oma piirides suuresti kokku ajaloolise Ragusa vabariigi territooriumiga ja veel tänapäevalgi saab rändaja siin seigeldes aimu kunagisest Dubrovniku hiilgusest. Split on Dalmaatsia ranniku keskele jääv linn. Split meelitab turiste hiiglasliku Rooma-aegse Diocletanuse paleega, kuhu mahub sisse terve vanalinn. Varemete sisse mahub 220 maja. Split on ka piirkonna tätsaimaks linnaks, kust rändaja leiab nii antiik- kui keskaja mälestusmärke.
Theresa. Palace Park pakub palju vaatamisväärsusi, nagu ka Privy aed - vanim loomaaed maailmas; labürint ja Gloriette'i (marmor suvila) asub 60 meetri kõrgusel mäel. PENA NATIONAL PALACE · Asukoht: Sintra Portugal · 1842. aastal ehitas kuningas Ferdinand II Pena National Palace'i ja see on Euroopa vanim loss romantismi stiilis. Palee on ehtitatud tugevalt kahjustatud saanud Suure Lissaboni maavärinas (1755) kloostri varemete peale. Pena National Palace'l on taastatud originaal värvid, punane ja kollane ning see on Portugali üks kõige suurema külastatavusega monumente. SUMMERI PALEE · Asukoht: Beijing Hiina · Summer Palace asub Longevity mäel ning Kunming järve ääres. Nagu nimigi viitab, Summer Palace kasutasid suveresidentsiks Hiina impeeriumi valitsejad. Aiad on oluliselt laiendatud 1750 jäljendab stiilid erinevates paleed ja aiad ümber Hiina. Kunming
Ses rsta rbaldunud rutu vaates vaid pilve pikapilgulises piinas on tumetuska trummeldajaid saates maal mastituse mrga piiluv pinnas. Jb jljetuse janukusse jrvi, kesk traatidesse traageldatud tiibu tuul tuigutamas thja puude palvet. Nd nullinutetuse notut vrvi piisk klaasi kasimata kaissu liibuv peab akna ahastuses ainult valvet.... Su tulle tulen jgituse jrveks Kes hoides hlt sust hbelikul, argsel teel teineteisetuse tummas, mrast meelt minekutest meelitamaks vargsel vel varemete vaiki vanusvrast. Tuld tuikavtuima tumedasse tuues, peol pilkudesse pigistatud pded vaikelu varinguisse, seal sust juues jid asemele armidena hded. Nd unistuste udus huulil ulub maik manitsuste maskiballi mlust eeskujulikku ehtimisel endis. Kui kaua kurgus kutsetele kulub veel viipeis visklemisi meie vlust taas tolle rutus rmudele rendis? Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu,
fortius" (eesti keeles "Kiiremini, kõrgemale, tugevamini") Olümpiadeviisi idee pärineb prantsuse preestrilt Henri-Martin Didon'ilt Olümpiahümn Mängiti esimest korda 1896. a. I OM-l. Viisi komponeeris Spyron Samaras. Sõnad kirjutas Kostis Palamas. Hümn kinnitati ROK 1957. a. Istungjärgul Olümpiatuli On tuli, mis süüdatakse ROK-i volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera Templi varemete esisel Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna Esmakordselt põles olümpiatuli 1928. aasta Amsterdami mängudel Olümpiatõotus Sümboolne tagatis, mis peab ülal hoidma olümpiamängude sportlikku vaimu "Ma tõotan kõigi sportlaste nimel, et neist olümpiamängudest osa võttes austame ja täidame reegleid, mille järgi neid peetakse, ning võistleme tõeliselt
lähiajal koju pääseb. Viimaks kõigi üllatuseks saabub tema puhkusepääse. Kodus loodab noormees eest leida oma vanemad ja sooja kodu, millest ta kaua unistanud on. Pärale jõudes selgub aga, et kodus ei ole asjad sugugi nii korras, kui loodetud. Linna on mitmeid kordi pommitatud. Tänavad on õhku lastud ja alles on vaid varemed ning paaniliselt rusude alt inimhingi tagaotsivad omaksed. Graeber leiab oma lapsepõlvekodu eest varemetena. Pole jälgegi vanematest. Ta jätab teate maja varemete vahele ning kohalikule kadunute-otsimis uksele. Lootuses enda vanemad leida, asub Graeber mööda ametiasutusi käima, kus igalt poolt teda edasi juhatatakse ja mingit teadet ei anta. Graeber kohtub paljude koolivendadega. Suureks abiks saab tal olema parteilasest koolivennast Alfons Bindingust, kel palju sidemeid ametkondades.Binding peab Graeberit oma ainsaks tõeliseks sõbraks, kes temalt mingit teenet ei oota. Siiski palub Ernst koolivennalt abi vanemate otsimisel ja enda ülevalpidamisel
" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba Esimese maailmasõja ajal. Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido. Pidulik taasavamine toimus 4. novembril 1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all.
lavastaja Andres Dvinjaninov) "Igavene kapten" (Kuressaare Linnateater, 2009, lavastaja Kalju Komissarov) "Frankensteinimäng" "Kadunud tsirkus" (Rakvere teater, 2010, lavastaja Üllar Saaremäe) "Jumalaema kiriku kellamees" Victor Hugo maailmakuulus lugu armastusest, kirest ja vihkamisest. Iidsete Toomkiriku varemete vahel rullub lahti keskaegne armastuslegend. Osalejad: Quasimodo (Veikko Täär), Esmeralda (Laura Peterson), Frollo (Leino Rei), pöörase poeedi Pierre'i (Hannes Kaljujärv) ja Phoebuse (Jüri Lumiste, Ott Aardam) Paljude teiste värvikate, karakteersete tegelaste kohtumistes otsitakse vastust küsimustele: Kes on naine? Milline võib olla armastus? Kus on Jumal? Lavastused
olümpiahümni muusika autor on Kreeka helilooja Spyros Samaras ning originaalsõnade autor Kreeka poeet Kostis Palamas. Esimest korda kasutati olümpiahümni 1896. a Ateena mängudel, ent ametlikuks olümpiahümniks kinnitati see ROKi 55. istungjärgul 1958. a Roomas. Olümpiatuli süüdatakse ROKi volil päikesekiirte abil Olümpias Kreeka jumalate kuninganna Hera templi varemete esisel. Olümpiast liigub tuli erilise teatejooksuga tõrvikutest kantuna olümpialinna, kus põleb kogu mängude kestel olümpiastaadionil. Esimest korda põles olümpiatuli 1928. a Amsterdami mängudel, Olümpias süüdati tuli esimest korda 1936. a Berliini mängude eel. Kasutatud kirjandus: http://www.tpl.edu.ee/joomla/images/Olympia/olmpiamngude %20ajalugu.pdf
Arvamus „Rigolettot“ läksin vaatama suure huviga, sest eelnevad ooperikülastused jätsid meeldiva mulje. Pileti saime odava, kuid istekohad olid suhteliselt halvad. Etendusega jäin aga väga rahule, sest nähtu oli huvitav ja kaasakiskuv. Lavadekoratsioonid ja lauljate kostüümid olid väga pidulikud. Kunstnik Kustav-Agu Püüman oli loonud visuaalselt ja sisuliselt väga ühtse loo: publikule avanesid antiiksete varemete fragmendid ja kaunid mitmesaja aasta tagused kostüümid. Laulud kanti ette aariatena ja duettidena. Rigoletto karakteri eri küljed väljendusid ilmekalt mitmesugustes muusikalistes numbrites, mille meeleolud vaheldusid kirglikust lüüriliseni. Kõigi hääled kandsid hästi välja ning mees-ja naishääled kõlasid ilusti kokku. Soovitan kõigil vaadata ooperit „Rigoletto“. See on süzeelt huvitav ja kaasakiskuv etendus ning selle sisus peitub isegi teatud moraal
Muusika Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega.
keskuseks ja Toomkiriku asukohaks Tartu ehk saksa nimega Dorpati. Linnuse kohale alustati piiskoplossi ehitamist ja sellest vagumusega eraldatud hiiemäele Toomkiriku ehitamist, kirikus hakati jumalateenistusi pidama juba XIII saj lõpul, aga lõplik valmimine võttis veel terve sajandi. Toomkiriku põhiplaan on toodud Joonisel 3. Tähtsaima kiriku aia ümber ehitati ülikute majad (Salupere, 2004) . Joonis 3. Tartu toomkiriku varemete külgvaade ja põhiplaan J. W. Krause järgi (Tartu Ülikooli Raamatukogu koduleht). Emajõe ja Toomemäe vahelisest asulast kujunes feodaalne linn, mida kirjalikes kroonikates märgitakse 1248 aastal. Ilmselt hakati kivist linnamüüri ehitama peale 1262 aasta venelaste vallutuskäiku (Tender, 1964). Linnamüür(u. 2 kilomeetrit pikk) kulges mööda praegust Poe tänavat, jõepoolt umbes Kompanii tänava joonel, mööda Botaanikaaia ala ja ümbritses ka
" Jutustaja: ,, Vaesed naksitrallid olid kaotanud igasuguse lootuse ja olukord näis väljapääsmatu. Rottide rünnak pidi iga hetk algama. Muhv värises ja Kingpool rabeles. (Rotid liiguvad ringi ja väike ühes stiilis liikumine ja luusimine ümber auto. Kõik liikuvad justkui kavatseksid iga hetk karata autole kallale.) Jutustaja: ,, Rotid olid peaaegu auto vallutanud, kuid siis äkki juhtus midagi imelikku! Need saatana sigitised olid rünnakusuunda muutnud ja tormasid hoopistükis varemete sissepääsu suunas. Naksitrallid sööstsid auto tagaakna juurde." (Kardina tagant on auto taha ilmunud ka Sammalhabe. Tema suunas jooksevad rotid äärmiselt imelikult, aeglasemini kui tavaline jooksukiirus) Muhv ja Kingpool: (üheskoos) ,,SAMMALHABE!" Jutustaja: ,,Sammalhabe oli lõpuks tagasi tulnud, kuid millisel hetkel! Kumbki naksitrallidest ei soovinud oma vahva kaaslase kindlat surma pealt näha." (Rotid koos Sammalhabemega on kadunud kardina taha, keegi ei näe mis lõpuks sai.
tulekahjusid. Võimatu! See oli pöörlev ja kihisev hämarus, mis sarnanes laavaga, see oli katnud linna ja roomas mööda künkaid edasi." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level § Tuhanded inimesed olid saanud surma plahvatushetkel, hulk inimesi uppus, kui nad leekide eest pääsu otsides jõkke hüppasid. Otsatu hulk inimesi aga eksles sihitult varemete vahel, teadmata, mida teha või kuhu minna. § Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vihma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, kuna vihm oli radioaktiivne. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HILISEMAD MÕJUD
aastate algul taasalanud väljakaevamistöödel. Leidude koguarv on aukartustäratav kirikus ja nunnade sulushoonestiku kohal leiti pea paarkümmend tuhat irdleidu, mis pärinevad 15. sajandist kuni 20. sajandini. Leidude seas on nii suurepäraseid arhitektuurilisi raidkive kui ka keraamiliste nõude osi, isegi ordu kuldseid sõrmuseid, mille kandmine oli nunnadele kohustuslik jpm. 1992. aastal taotles Birgitta ordu juht ema Tekla Eesti valitsuselt Birgitta ordu Tallinna kloostri varemete rendilevõttu. 1994. aastal asusid Birgitta ordu nunnad Eestisse ja elasid algselt Vatikani saatkonnahoonesKadriorus ja seejärel vanalinnas Munga tänavas 4 asuvasse katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudusele tagastatud majja, kus asus ka nende ajutine klooster.Klooster taastati 2001. aastal, kui lähedusse ehitati uus hoone. Aastail 20012004 juhtis kloostrit ema Patrizia, aastast 2004 ema Riccarda.Pirita kloostris elab kaheksa nunna, kes on sündinud Mehhikos ja Indias
Meeldejääv päev Viljandis Me alustame oma teekonda sõbraga Viljandi Tartu tänavast enne lõunat kell 11.30 paiku. Esimesena viin ta Carl Robert Jakobsoni monumendi juurde: 1.Carl Robert Jakobsoni monument Tartu ja Lossi tänava nurgal pargis asuv Carl Robert Jakobsoni kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. 1881. aastal valiti ta Jakob Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Carl Robert Jakobsoni poolt asutatud "Sakala" ajalehel oli aastail 1878-1882 900 kirjasaatjat ning üle 4500 tellija. Sealt liigume adasi ''Poisst kalaga'' vaatamis väärsus juurde, umbes kell 12.00: 2."Poiss kalaga" Kindral Laidoneri platsil asuv Poiss kalaga oli 1933. aastani Kindral Laidoneri platsil turg, mis kolis üle tema praegusele asukoha...
XIV [333] Jakob istub päeva vanglas, aga saab välja. Jakobi Tütre abikaasa Treppan tahab sisse anda lahutust. Valter tahab Treppanit välja kutsuda (duellile), aga ei saa, kuna oli ennem ülikooli korporatsioonist välja astunud. XV [343] Jakob käib kohtus maja kindlustuse pärast, aga esialgu ei anna kohus talle õigust. XVI [353] Jakobi poeg Valter läks ära, Jakob jääb korraks haigeks, kuid paraneb, tema vend Villem hakkab poe varemete asemele viiekordset maja ehitama, kuid sureb ning maja jääb lõpetama tema kasutütar Ester. XVII [364] Ester Ja Paul hakkavad koos töötama, Ester teeb oma riiete ja moepoe, Paul hakkab seal tööle. Viimaks teeb Paul Esterile abieluettepaneku. IIXX [378] (ülekanne) Ester ja Paul abielluvad. Jakob viis poja küll altari ette, kuid pulma ei tulnud. Esteri kunagine armastus ja Pauli vend Valter ilmub äkitselt pulmaõnne soovima
Venemaa Väga rikkalik on klassitsistlik arhitektuur. Palju ehitisi Peterburis Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneezi näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav. Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge. Lõvivärav Mükeenes Lõvivärav Mükeenes Lõvivärava joonis. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tiryns Kivihauad Atreuse varakamber Heinrich Schliemann 1822 1890 Oli saksa päritolu kaupmees, arheoloog ja Trooja linna varemete leidja. Tiryns Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid Tiryns Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile. Tirynsi plaan commons.wikimedia.org/wiki/File:Tiryns.Castle..
Pärssivad asjaolud komplekteerimisel. Ülikooli tsensuurikomisjon. Töö alustamine 1802.aasta juunis. Ülikooli allutamine Rahvaharidusministeerimile. KARL MORGENSTERNI AEGNE TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Karl Morgensterni isik. Tema komplekteerimise printsiibid. Komplekteerimissüsteem. Osalemine oksjonitel. Saksamaa ülikoolide vahetusühingu liikmeksolek. Paul Konstantinovits Aleksandrovi annetus. KARL MORGENSTERNI AEGNE TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU Asupaik toomkiriku varemete kooriossa. Liigitussüsteem. Kataloogide koostamine. Raamatukogu töökorraldus. Ülikooli allasutuste raamatukogud. Karl Ernst von Baer üliõpilasena ülikooli raamatukogus. Friedrich Maximilian von Klingeri ja Karl Morgensterni pärandused. TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU 1839-1900 Ülikooli üldareng. Friedrich Georg von Bunge. Emil Anders. 1860. aasta raamatukogu juhtimisstruktuuri muudatused. 1865. aasta raamatukogu uus põhimäärus. Komplekteerimissummad.
Palju ehitisi Peterburis – Admiraliteedihoone, Smolnõi palee, Kaasani kirik, Vene Muuseum, Maneeži näitusesaal, Teaduste Akadeemia hoone jne. Tegutses nii vene kui itaalia arhitekte (Carlo Rossi, Giacomo Quarenghi). Kaasani kirik Peterburis Eesti Klassitsism valitses 1780-1840. Stiil on just arhitektuuris oluline. Tartus tegutses ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause: ülikooli peahoone, Vana anatoomikum, tähetorn, toomkiriku varemete ümberehitus. Tallinna näiteid: kubermanguvalitsuse hoone Toompeal (ilus varaklassitsistlik Valge saal), aadlielamu Kohtu 6 (nimekas arhitekt Johann Carl Ludwig Engel). Rohkesti klassitsistlikke mõisaid: Riisipere, Saku, Pirgu, Hõreda, Kolga, Räpina jt.
jumalannade nimesid. Vana-Kreeka teadlased Pythagoras > matemaatik, maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel (Pythagorase teoreem) Hippokrates > arst, mõtteviis, mis püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi (Hippokratese vanne) Herodotos > ajaloo ja etnoloogia isa (,,Historia") Mükeene lõvivärava d Väga paljud asjad Vana-Kreeka kultuuris on üle võetud Kreeta-Mükeene ehk Egeuse kultuurist, näiteks jumalate panteon. Knossose palee varemete pealtvaade Knossose palee sisevaate rekronstruksioon Mükeene kultuuri rajasid ahhailased, kes asusid Balkanile juba 2000 eKr, aga kõrgkultuur kujunes, kui Kreeta oma lõppes. Nad võtsid Minose kultuuri üle, kuid tänu oma eripärale kujunes täiesti uus kultuur (Hellaadiline kultuur). Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest
Keila Kool Mittestatsionaarne õpe Ungru loss Referaat Koostaja: Alesja Zuk Juhendaja: Tiina Veisalu Keila 2013 Sisukord Sissejuhatus Referaat räägib Ungru lossi arhitektuurist ning ajaloost. Teemavalikust lähtusin sellest, et Ungru lossi olen oma silmadega näinud ja varemete vahel ka viibinud, kuna olen pärit Haapsalust. Seega tundus õige valida just see arhitektuuriline vaatamisväärsus oma referaadi teemaks. Ungru lossil on läbi aegade olnud palju omanikke ning selle ajalugu on huvitav. Eriti teeb Ungru lossi huvitavaks asjaolu, kaasajal varemeis Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi ta ei saanudki kunagi valmis. Lossi iseloomustab keerukas põhiplaan ja arvukad baroksed voluutviilud
Hilisemast ajast pärineb ka üks monumentaalskulptuur: Mükeene lossi lõvivärav. Väravas on kaks tagajalgadele tõusnud lõvi reljeefina, 3-4 m kõrge. Lõvivärav Mükeenes Lõvivärav Mükeenes Lõvivärava joonis. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tiryns Kivihauad Atreuse varakamber Heinrich Schliemann 1822 1890 Oli saksa päritolu kaupmees, arheoloog ja Trooja linna varemete leidja. Tiryns Pseudokuplid püstitatud ilma sidevahendita Haudadest leiti ka hulgaliselt kuld- ja hõbeehteid Tiryns Tirynsi võlvmüür. http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf Tirynsi müür. www.gardenvisit.com/garden/tiryns http://www.vergil.clarku.edu/homer.htm Vaade Tirynsile. Tirynsi plaan commons.wikimedia.org/wiki/File:Tiryns.Castle..
Akropoli sisse pääses läbi sammastatud väravaehitise, mida nimetatakse propüleeks. Propüleedel olid välised-ja sisemised sambad. Akropoli peatempel on Parthenon, mis on pühendatud kaitsejumalanna Athenale. Parthenon on kõige suurem hoone Akropolisel. Selle pikkus on 69,5 meetrit ja laius umbes 40 meetrit ning sambad on 10,5 meetri kõrgused. Parthenon on valminud Periklese algatusel 447438 eKr. Parthenon rajati varem (480eKr.) pärslaste sissetungi ajal hävinud Athena templi varemete kohale. Erechtheuse järgi nime saanud tempel Erechtheion rajati Ateena akropoli põhjaossa aastatel 421406 eKr. Teine tähtis aga viimane ehitis Akropolisel oli Erechteion. See rajati 5 sajandi viimasel veerandil. Erechteion on olnud kirik, Türgi armee peakorter ning ladu ja valitseja palee. Erechteioni tempel koosneb kahest iseseisvast osast-aardemajast ja need on erikõrgustel. See, mis on kõrgemal on pühendatud Athenale, selle idaküljele on juurde ehitatud kuue joonia stiilis 1
Alates 1797. aastast oli Johann Wilhelm von Krause abielus Juliane Hausenbergiga (I abielus Steingötter).Johann Wilhelm Krause on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartu ülikooli Ähvardav varing Mitmes välisriigis on ülikoolide riiklikul rahastamisel arvestatud nendele kuuluvate hoonete erilist rahvuslikku väärtust. See oleks hädavajalik ka Eestis. Pisteliselt on Eesti riik ülikooli aidanud. Silmapaistvaks saavutuseks on olnud keskaegse Tartu toomkiriku varemete konserveerimine, milles osalesid peale ülikooli ka Tartu linn ja kultuuriministeerium. Eesti ilmselt üheks tuntuimaks visuaalseks kujundiks on Tartu Ülikooli peahoone oma kuue sambaga. Peahoone esikülg tehti korda riigi abiga 1998. aastal, kuid ülejäänud hoone osa ootab jätkuvalt remonti. Fassaadide korrastamine on küll kenasti nähtav, aga pole paraku kõige tähtsam. Peahoonet on ähvardanud ja ähvardab jätkuvalt kokkuvarisemine, sest vundamendid vajuvad.
Selle peale põgenesid punakaartlased kiiresti. Taagepera mõisa vallutamine ei olnud kerge. Massiivne kivist loss kõrgel künkal valitses ümbruse üle. Lossi kõrge torn oli ideaalne vaatluspunkt ja kõrge müür parimaks kaitseks. Skaudid vallutasid nii mõisa kui ka kõrtsi, kasutades selleks peamiselt käsigranaate. Võitjate poolel vigastatuid ja haavatuid ei olnud, vaenlastest jättis lahinguväljale elu 23 meest. Helme lossi varemete ja koolimaja vallutamine võttis skautidel umbes tunni. Samal ajal käis kodulinnas Viljandis formeerimine edasi. 20. märtsil lahkusid skaudid soomusrongidelt. Sõideti Viljandisse, kus formeeriti pataljon ,,Eesti scout", mille formeerimine viidi lõpule Valgas. Sama kuu 27. kuupäeval algas meestel uus sõjatee. Olukord kagurindel oli raske, ülemjuhataja Laidoner andis käsu ühineda teiste sõjajõududega
Nagu "Korallisaares"."Ralph vaatas talle sõnatult otsa. Hetkeks vilksatas ta ajus hägune mälestus kummalisest võlusärast, mis kunagi oli hõljunud selle ranna kohal. Aga nüüd oli saar nagu kuivanud, kõrbenud puutükk... Simon oli surnud... ja Jack oli... Pisarad hakkasid voolama ja ta keha raputasid nuuksed. Esimest korda siin saarel andis ta neile nüüd alla. Ägedad, meeletud ahastusekrambid raputasid teda. Ta puhkes valjusti nutma, seistes musta suitsupilve all, saare leegitsevate varemete ees. Nakatatuna sellest tundepuhangust hakkasid teisedki poisid vappuma ja nuuksuma. Ja nende keskel, räpane, nina kasimata, juuksed pulstunud, nuttis Ralph kaotatud süütuse pärast ja pimeduse pärast, mis on inimese südames, ja selle pärast, kuidas lendas sügavikku truu ja tark sõber, keda hüüti Põssaks.Ohvitser oli neist nutuhäältest liigutatud. Ta astus veidi kõrvale, et anda poistele aega end koguda, ja ootas, lastes pilgul puhata kauguses, kus seisis lahinguvalmis ristleja.
Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud). Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Need on: · ülikooli peahoone (1809). Fassaadi keskosas on 6 dooria sammast. Väga ilusa interjööriga on peahoone aula (=saal). · Vana Anatoomikum (1805, tiibhooned 1827) · tähetorn (1810) · Toomkiriku (gooti stiilis!) varemete kooriosast ümberehitatud raamatukogu (1807) Klassitsismiajal ehitati Eestis ka rohkesti mõisaid. Püstitati nii päris uusi kui ehitati ümber vanu. Kuna mõisamajandus arenes, mõisnike rikkus kasvas ja mõisahooned muutusid suuremaks ning uhkemaks. Täiusliku ilme saavutas mõisahoone ansamblis koos kõrvalhoonete ja pargiga. Näited: · Riisipere mõis (väga suur, stiilne, ilus Valge saal) · Saku mõis · Pirgu mõis (väike, ilus, kuppelsaal)
" Paraku lammutasid venelased kunstiteose juba Esimese maailmasõja ajal. Alanud sõda ja sellega kaasnenud saksavaenulikkus viis selleni, et von Glehni kahtlustati spioneerimises. Teda süüdistati signaalide edastamises Saksa allveelaevadele oma kõrgetelt objektidelt (sel ajal oli ümbritsev mets tunduvalt madalam). Aastal 1915 müüriti vaatetorni ukseavad kinni ja õhiti Kalevipoja kuju. Nõmme Heakorra Seltsi algatusel taastas skulptor Mati Karmin Glehni Kalevipoja esialgse kuju varemete kõrvale. Projekti hingeks oli Reet Niido . Pidulik taasavamine toimus 4. novembril1990. Alates 1991. aastast on skulptuur muinsuskaitse all (kunstimälestis nr. 755). Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäelt Kord oli Kalevipoeg Virumoal Kadrina kihelkonnas rahvaga riidu läind maksude pärast. Rahvas vihastand viimaks Kalevipoja ära koguni. Kalevipoeg last Hiiu seppa omale suured 3
Osad inimesed seostavad maiade püramiidide ehitamise oskusi tulnukate sekkumisega. Kindlasti meeldib inimestele müstika ja seda maiade tsivilisatsiooni jäänused ka pakuvad. 2. MUISTSETE MAIADE KULTUURIPÄRAND TURISMIS Muistsete maiade tsivilisatsiooni jäänuseid on võimalik näha paljudes kohtades Lõuna-Mehhiko piirkonnas ja Yukatani poolsaarel. Peamiselt on maiadega seonduvateks vaatamisväärsusteks muistsete linnade varemed, püramiidid, raidkujud ja kunsti. Turiste meelitab ligi varemete salapära, ajalooline hõng ja maiadega seonduv müstika. Järgnevalt tuuakse välja enim külastatavad ning teiste maiateemaliste vaatamisväärsuste seas esile kerkivad paigad. Palenque – püha linn 6 Palenque asub madalate küngaste jalamil keset ürgset Lacandoni vihmametsa (Vaata asukohta kaardil lisa 1). Palenque demonstreerib maiade huvi üleloomulike sfääride vastu. Muistse linna
1946. aasta sügiseks oli kiriku tornil taas katus peal ning 1. detsembril 1946 hakkasid taas helisema kellad. Teenistusi peeti 1944-1946 Aleksandri kirikus, 1946 Ülikooli kirikus ning 1946-1966 Pauluse kiriku tiibhoones. 1948. aastal seiskus kiriku taastamine seoses õpetaja Harri Haameri arreteerimisega. Lõppes ka visalt püsinud noortetöö. 15. juulil 1945 likvideeriti ametlikult teine pihtkond. Nõukogude ikkes 14. aprillil 1950 jäi Tartu Linna Täitevkomitee Pauluse kiriku varemete taastamise osas eitavale seisukohale. Siiski jäid varemed lammutamata, arhitekt Arnold Matteus kinnitas müüride taastamiskõlbulikkust ning 23. märtsil 1957 lubab Ministrite Nõukogu taastamist jätkata. 1. mail 1959 vahetavad Tartu Pauluse koguduse õpetaja Arnold Võsu (1901-1971) ja Lüganuse õpetaja Johannes Selliov (1909-1991) oma kohad. Selliovi energilisel eestvedamisel tõuseb Tartu Pauluse kirik varemeist. 3. juulil 1966 pühitsetakse sisse taastatud
Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Colosseum on praegu varemetes ja üle poole on hävinud, aga ikkagi on ta Antiik-Rooma suurim mälestusmärk. CHICHEN ITZA MEHHIKOS Yuacatani poolsaarel asuva maiade kultuspaiga Chichen Itza Tuhande saali kompleksi varemete juurde viib lai trepp ümbritsetuna kuuesaja samba jäänustega. Chichen Itza tähendab püha kaevu. Selle kompleksi juurde kuulub observatoorium, kus preestrid ehitise langeva päikesevalguse põhjal kalendaarseid arvutusi tegid. Kompleksi kuuluvad ka Kotkaste ja Jaaguaride platvorm, Habemega Mehe tempel, 30-meetrine Kukulkani püramiid, El Castillo ja teised sakraalehitised. Alates 10. Sajandi lõpust olid Chichen Itza ehitised, mille varemed on 1988.a. kantud UNESCO
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
