Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kreeka-Pärsia sõjad (1)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris


Kreeka-Pärsia sõjad



Sõdadel oli Antiik-Kreekas suur osatähtsus. Sealsed alad vahetasid võimu väga tihedalt, sõditi maade ja kaubandusteede pärast, lisaks oldi suhteliselt avatud võõrastele mõjudele (eriti Väike- Aasia poolt). Müütidestki on tuntud Trooja sõda ning väiksemad taplused. Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks , kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid . Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta . Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr kehtestas viimane Ateena türann Kleisthenes esimese demokraatia maailmas. Kogu arhailist ajastut on nimetatud ka klassikaliseks Kreeka tsivilisatsiooniks.
Pärsia esimene invasioon Kreekasse (492–490 eKr)
6. sajandil eKr kujunes Lähis-Idas uus maailmariik Pärsia. See laienes igas suunas kuni jõudis Väike- Aasiasse . Kuni jõudis Väike Aasia kreekapoolsele rannikule , kus asusid Kreeka linnad. Pärast seda, kui see vallutati , tegid kreeklased Balkanilt vasturünnaku ja vabastasid need linnad. Pärsia allutas need linnad uuesti ja asus 490. aastal karistusrünnakule Balkani poolsaarele. Allutades kõik vahepealsed alad, jõudis Pärsia vägi Maratoni väljale, 35 kilomeetrit Ateenast ning kohtus ateenlaste ja plataialaste ühisväega.
Maratoni lahing (490a eKr)
Kreeklasi juhtis Ateena sõjapealik Militiades. Tema käsutada oli ligi 10000 sõjameest, kellest 7200 olid Ateena hopliidid [1]. Kuigi abi oli palutud ka Sparta linnriigilt, oli neil parasjagu tähistamisel religioosne püha, ning Ateenlased ja plataialased pidid lahingu ise vastu võtma. Pärslaste sõjaväe suurus oli 25000 sõjameest[1]. Kui kaks väge olid oma positsioonid sisse võtnud järgnes ootamine . Koidikul alustasid kreeklased rünnakut. Et kaitsta ennast pärslaste noolte eest, läksid kreeka hopliidid rünnakule nõlvalt alla joostes . Pärslaste vilunud vibukütid ei suutnud nende liikumiskiirust õigesti hinnata ja seetõttu lendasid nende väljalastud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Kreeka-Pärsia sõjad #1 Kreeka-Pärsia sõjad #2 Kreeka-Pärsia sõjad #3 Kreeka-Pärsia sõjad #4 Kreeka-Pärsia sõjad #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor junxify Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

jaan100 profiilipilt
jaan100: mind kahjuks ei aidanud
15:45 18-01-2012


Sarnased materjalid

2
doc
Kreeka-Pärsia sõjad
8
docx
Kreeka polised ja Kreeka-Pärsia sõjad
68
pdf
Kreeka poliitiline ajalugu
52
doc
Vana-Kreeka
116
doc
Vanaaeg
45
doc
Vanaaeg
35
doc
11-klassi ajalooeksam
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun