ANTON TSEHHOV Jahimeeste seltskond ööbis talutares värsketel heintel. Oli öö ja jahimehed rääkisid naistest , koertest , armastusest. Kui kõik jutud olid räägitud võttis kõige paksem jahimees sõna.(ütles ,,armastatud olla ei ole suur kunst, selleks daamid ongi loodud, et meiesuguseid armastada. Aga kas keegi teist härrased on olnud vihatav?") siis hakkas rääkima kuidas üks kena tütarlaps teda on vihanud kui ta veel midagi armastusest ja vihkamisest ei teadnud. Kui ta oli kaheksa aastane ta jutustab ja kuidas ta päikeseloojangu eel istus ta koduõpetajanna Ziinake lastetoas ja nad õppisid .Ziina vaatas aknast välja ja rääkisid hapnikust ,süsihappegaasist. Ziina oli närviline ja koguaeg jälgis kuidas minu vanemad(paks jahimees räägib) ja õed sõidavad minema, vanem vend kes on gümnasist jäi koju kuna tal oli hambavalu, kui vanemad lahkusid jooksis Ziina õue
Ma- ja da-infinitiiv Da-infinitiiv Da- : 1. Modaalverbid. . Saama - saada (saan, sain, saanud) ( - ) Võima võida (võin, võisin, võinud) ( - ) Tohtima tohtida (tohin, tohtsin, tohtinud) ( , - ) Julgema julgeda (julgen, julgesin, julgenud) Proovima proovida ( proovin, proovisin, proovinud) , Katsuma katsuda (katsun, katsusin, katsunud) , Üritama üritada (üritan, üritasin, üritanud) , Suutma suuta ( suudan,suutsin, suutnud) ( , - ) Jaksma jaksata (jaksan, jaksasin, jaksanud) ( ) Jõudma jõuda (jõuan, jõudsin, jõudnud) , 2. Tahte- ja tundeavaldust väljendavad verbid. , . Tahtma- tahta (tahan, tahtsin, tahtnud) , Oskama osata( oskan, oskasin, osanud) - Kavatsema kavatseda(kavatsen, kavatsesin, kavatsenud) , ...
19),,Tulgu, mis tuleb, poisid ja olgu me saatus, nüüd siin metsas, mis tahes, aga elusalt ärgu andku keegi end vaenlase kätte. Kui juba kord surema peab, eks ole siis ausam ja mehisem surra võitluses kui lasta end vangina tappa 20)punased tegid vangidega Tartus ja Rakveres tappatöid nendega. Vangid tappeti. 21)Lätlasi, 3.osa 22) Ta tundis seal olles surmahirmu ja kartis et saab surma 23) koolipoiste muutumist sõjas, algul surmahirmu tundnud poisid ja seetõttu sõda vihanud noortes ärkab aegamööda tapmise mõnu 24)Ta tunneb end väga halvasti. Ta pööras ära kui küsiti nt: miks just tema pidi? Siis Ahas vastas:,,Ah rumalus, sõjas ei küsita miks. Võibolla sellepärast, et ta oli kõige parem . . . Midagi ei saa muidu. Rolland ütleb, et isegi Jumal võitleb . . . Aidake . . . jne. 25)Ootamatul kombel aga pöördus samas üks vaenlastest ümber, tõstis kiiresti püssi ja tulistas Ahase poole. Kuul surtsatas mööda ja plaksatas kuski puusse.
Eestlane kes ta on? Maailmas elab praegu üle 6 miljardi inimese, riike on 194. Kas me teame, kes neis riikides elavad? Põliseestlane ei tea suurt midagi hiinlasest ja vastupidi. Selleks, et mingit rahvast tundma õppida, peab ise selles riigis pikemat aega elama, kuid isegi siis ei tea me neist inimestest ja nende kultuurist kõike. Ei tasu rääkidagi võõrastest rahvastest ja rahvustest, eestlasel on isegi raske öelda, kes on teine eestlane. Kui minna tänavale ja paluda kirjeldada teist eestlast, saaksime arvatavasti ühese vastuse: eestlane on kade ja auahne. Kuid selleks peab olema põhjus. Eestlastelt on mitmeid kordi kodu ära võetud, neid on küüditatud ja massiliselt sõjas tapetud. Pole siis ime, miks me hoiame asju ja väärtusi, mis kuuluvad meile endile ja ei taha neid teistega jagada. Ometi on eestlane teise õnnetust nähes väga abivalmis. Vaadates kõiki heategevusprogramme ja neisse saadud...
Selle tõttu oli ta väga õnnetu. Ema arvas, et mustlased olid Esmeralda varastanud, ning sellest sai alguse ta mustlaste vihkamine. Teose lõpus, leidis Esmeralda ema oma tütre üles. Teosest võis välja lugeda ka mustlaste tegelikku käitusmisest ja temperamendist, vahel juhtis neid valedele teedele. mustlastel polnud tegelikult Esmeralda kadumisega mingit pistmist(teose lõpu poole) ja Esmeralda ema oli mustlasi ülekohtuselt vihanud. 3. Claude oli äärmiselt südamlik inimene, kes täitis minu südame küll rõõmuga. Olgugi, et ta vend oli joodik, ebaküps ja nõrk (vaimselt) inimene, andis ta ikka talle raha, kui tal selleks võimalus oli ja kui vend seda küsis, ta lootis, et kunagi tuleb vennalgi mõistus pähe, ja ta saab normaalset elu taastama(alustama) hakata. Ka Quasimotot aitas ta väga palju. Võibolla kõige olulisemaks oli tema jaoks just kellade tõmbamine,
kõik olid juba Nana unustanud, kui äkki leivis kuulujutt, et Nana on venemaal ühe rikka vürsti ära vallutanud. Levisid jutud tema kahe sõrme paksusestest kettidest ja briljantidest. Ühel juulikuu õhtul saabus Nana tagasi, ta läks kohe oma tädi juurde, kelle hoole all oli ta poeg Louiset. Lousiet oli jäänud tuulerõugetesse ning suri paari päeva pärast. Nana oli saanud ka nakkuse ning haigestunud tuulerõugetesse. Tema eest hoolitses Rose Mignon , kes oli Nanad koguaeg vihanud. Nana sureb. Kõik käisid teda veel viimast korda vaatamas ja lahkusid siis. Paljud olid teda näinud viimastkorda etenduses Gate ja mäletasid teda nii : Kui sikk ta oli kristallkoopa pildis oma ihuga! Ta ei öelnud ainustki sõna, autorid kärpisid ta ainukese repliigi, sest seegi oli liigne. Parem juba üldse mitte midagi, nii on nooblim; et publikul pead segi ajada, oli tal tarvis ennast ainult näitada. Niisugust keha pole enam kellelgi; õlad missugused ja jalad ja piht
Inimhing on keeruline müsteerium "Hamlet" William Shakespeare Inimhing on keeruline olend. Elu on omakorda müstiline. Iga päev on ainulaadne ning see ei kordu enam kunagi. Ka inimesega on sama lugu. Kõik on omapärased omal moel ning ilmselt ei ole keegi siin maailmas täpselt samasugune kellegi teisega. Võib olla sarnasusi käitumises, välimuses, tunnetes, mõtlemises, kuid iga persoon on ainukordne. Mitte midagi ei saa tegelikult väga täpselt ette planeerida, kuna ikka muutub midagi selles perfektselt paika pandud tuleviku stsenaariumis. Näiteks Hamletil oli kindel plaan kätte maksta Claudiusele, kuid selle käigus ta ei kavatsenud ilmselgelt kellelegi teisele füüsiliselt viga teha, kuid siiski läks natuke teisiti. Ta mõrvas eksikombel Ophelia isa ning lõpuks kannatas ikkagi rohkem inimesi, kui esialgselt kavas oli. Kuid võib-olla ei oleks midagi sellist juhtunud, kui ...
Ashley abiellub aga oma sugulase Melanie´ga. Sellega näitab autor armastust kui midagi kättesaamatut, mille eest peab võitlema ning mida peab kogu elu ootama. Ootas ju Scarlettki Ashleyt pikki aastaid, kuid kui Ashley oleks võinud tema omaks saada, mõistis ta hoopiski, et ei armasta teda. Tema elu armastus oli abikaasa Rhett Butler, kuid ta mõistis seda liiga hilja. Autor näitab Scarletti väga vastuolulise isikuna, kes mõistab oma tundeid alati liiga hilja. Ta on kogu oma elu vihanud heasüdamlikku ja lahket Melanie´t, kuid kui viimane sureb, saab ta hoopis aru, et ta armastab teda ning on meeleheitel mõttest, et peab ilma temata hakkama saama. Kogu teoses näitab Margaret Mitchell armastust kui tunnet, mida on võimatu mõista ning mis toob kaasa hulga kannatusi. Hingelise armastuse kõrval käsitleb autor oma teoses ka isamaa-armastuse teemat. Romaani tegevusajaks on 1860. aastad, käimas on Ameerika kodusõda, mis kestab neli pikka aastat
Kreeklastel hakkas sõjas halvasti minema. Agamemnon kavatses sõjaväe laevadele panna ja koju sõita. Kuid vana Nestor andis nõu saata Odysseus ja Aias Achilleuse juurde vabandust paluma ja teda appi kutsuma. Agamemnon oli väga valmis andestust paluma ja nii läksidki eelnimetatud kaks meest koos hallipäise õpetaja Phoinixiga Achilleuse juurde. Kokkulepe jäi saavutamata, sest kõikidele keelitustele-meelitustele vastas Achilleus, et Agamemnon on teda alati vihanud ja petnud. Achilleus hakkas jälle sõdima alles siis, kui Hektor oli tapnud ta sõbra Patroklose.) (lisa 2 "Jupiter ja Thetis" 1811. Antiigijärgses kunstis kasutatakse rooma peajumal Jupiteri ja kreeka peajumal Zeusi vahet tegemata. Siingi oleks õigem rääkida Zeusist. Thetis oli nereiid, merenümf, merejumal Nereuse tütar. Tema ja Peleuse poeg oli Achilleus. Zeusi oli taevajumal, jumalate ja inimeste isa. Kuigi tal oli ka mõni nö. ametlik abikaasa (neist tuntuim Hera), siis lapsi oli
Kes räägib ilmekalt "tänapäeva hukkaläinud noortest" (noored on alati saatanast olnud, nagu Asso Künnap väga õigesti ühes oma artiklis ütles), kes ropendavat nii, et süda tahab seisma jääda ja kel elementaarsest viisakusest pole halli aimugi, kui järgmisel hetkel astub see tädike minu jalale, jällegi vabandamata, sest tal on parasjagu liiga kiire naabri-Tiiu klatimisega? Mina ütlen EI. Need sõnapaarid "elementaarne viisakus" ja "loomulik intelligents" - kogu oma elu olen neid vihanud. Kuid jälgides meie elavaid esivanemaid tahaks küll valjult ja tatti pritsides need välja pursata ja otse nende saatanlikest noortest okeeritud nägudesse. Elementaarne viisakus ja loomulik intelligents. Küsimus suurele ringile: kui paljud tegelikult nende üle mõelnud on? Väljendid, mis on nii palju korda nagu katkisest grammofonist meile ette mängitud, et nad sügavale meie ajudesse on jõudnud talletuda.
meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema abiga ja lobiseb tollega provotseerivalt mõrvast, seletades kuidas tema oleks teinud :) (räägib sellest mida ka tegelikult tegi) Püssirohi hakkab jälle midagi arvama kuid saab jälle häbistatud nagu kord varemgi väites et Raskolnikov on süüdi ainult sellepärast et minestas sellest rääkides
Mina ja Minu Maailm on väsinud vihkamast ,,Ma vihkan ... ."- lause, mida ma olen öelnud või mõelnud päris tihti. Kolme punkti asemele võiksin ma erinevaid sõnud: Teda, oma tööd, endist elukaaslast, kellest ma olen just lahku läinud, seda ilma jne. Väidetavalt pidi olema armastusest vihkamiseni üksainus samm. Neid inimesi/asju on ikka väga palju, liigagi palju mida ma vihkan või vihanud olen ja vahel ma tunnen, et see võtab minult meeletult energiat ära. Ma ei ole ainus, kes vihkab, ka minu sõbrad ja tuttavad, terve inimkond tunneb või on tundnud seda emotsiooni. Vahel kui sellele mõelda tundub see nii õõvastav ja hirmu tekitav, et minu loomuses on konflikte tekitada ja nende baasil siis vihata ja see nagu annaks õiguse teistele halba tekitada. Viha tundes teen ma halba ainult ise endale.
lapsik ja impulsiivne. Lois on hästi vastutustundlik ja katsub alati teha asju nii nagu peaks (alati see tal ei õnnestu). Suurt rolli mängib peres ka Briani, kes on olnud lastele alati toeks ja on astunud laste eest välja. Mingil määral usaldavad lapsed teda rohkem, kui Peterit. Võiks öelda, et Brianil on perekonnas kaasvanema roll. Stewie üpris õel, pahatahtlik ja tugev isiksus. Juba algusest peale on ta oma bioloogilisi vanemaid vihanud ja pidanud plaani nendest vabanemiseks (eriti Lois). Ta ei jõua ära oodata, mil saab olla sõltumatu ja üks tema suurimaid soove on valitseda maailma. Kuid see möödapääsmatu fakt, et ta on kõigest imik, teeb ta nii süütuks, pereliikmetele mõistmatuks ja aegajalt ka pehmeks (kui kukub, siis hakkab nutma ja kutsub emmet appi). Christopher pole ei silmapaistev ega mõjukas. Üleüldse pole ta kõige teravam pliiats sahtlis.
Griffith suri 23 juulil 1948 aju hemorraagiasse. Jumalateenistus Hollywood´i vabamüürlaste templis oli küll suurejooneline, kuid filmitööstuse staaridest viibisid kohal vaid üksikud. Kinofilmide legend charley Chaplin on nimetanud Griffith´it kui ,,meie kõikide õpetaja". Väga paljud lavastajad on avaldanud austust filmile ,,Intolerance". Näiteks Orson Welles on öelnud: ,,Ma ei ole kunagi tegelikult vihanud Hollywood´i, kuid seda küll, kuidas Hollywood käitus Griffith´iga. Mitte ükski teine linn, tööstus, elukutse, kunstivorm ei võlgne ühele mehele rohkem." Griffith tundus olevat esimene mees, kes mõistis, kuidas teatud filmitehnikaid kasutades saab luua väljendusrikka keele. " The Directors Guild of America" alustas aastal 1953 D. W. Griffith nimelise auhinna väljaandmist, mis on selle kõrgeim autasu.
10 4.3 ZAYN MALIK Zayn Javadd Malik on sündinud 12 jaanuar 1993 Bradfortis. Tema vanemad on Yaser Malik ja Tricia Malik. Tal on kolm õde: Doniva, Waliyha ja Safaa. Zayn käis kunagi Lower Fields Primary koolis ja edasi sealt Tongi kõrgkoolis. Malik läks x factorisse, sest otsis uusi kogemusi. Noorena meeldisid talle muusikastiilidest räpp ja r&b. Zayn Malik on muslim ning teda on sellepärast paljud vihanud. Teda on ka kritiseeritud, sest ta ei võta seda piisavalt tõsiselt, et ta muslim on. Malik kihlus Little Mixi laulja Perrie Edwardsiga aastal 2013 18.august. 4.4 NIALL HORAN Niall James Horan on sündinud 13 september 1993 Mullingaris. Ta on Iiri päritoluga. Ta vanemad on: Bobby ja Maura Horan. Tal on ka vanem vend Greg kes on abielus. Niallist on saanud onu. Ta õppis poistekoolis ja käis ka kooris. Poiss on juba kaua aega kitarri mänginud
meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema abiga ja lobiseb tollega provotseerivalt mõrvast, seletades kuidas tema oleks teinud :) (räägib sellest mida ka tegelikult tegi) Püssirohi hakkab jälle midagi arvama kuid saab jälle häbistatud nagu kord varemgi väites et Raskolnikov on süüdi ainult sellepärast et minestas sellest rääkides
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli
Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture
südamest (ta oli enne mingi rikka mehe naine, kuid siis sattus kokku hoopis Marmeladoviga), kuid Marmeladovil on oma perekonnast lihtsalt kahju, sest tema on sitapea ja ei saa sinna mitte midagi teha. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema abiga ja lobiseb tollega provotseerivalt mõrvast, seletades kuidas tema oleks teinud. (räägib sellest mida ka tegelikult tegi) Püssirohi (Porfiri st) hakkab jälle midagi arvama kuid saab jälle häbistatud nagu kord varemgi väites et Raskolnikov on süüdi ainult sellepärast et minestas sellest rääkides. Koju
Kunagi olid Marie ja Pierre töötanud vanades kuurides ja laoruumides, nüüd olid tal moodsad laboratooriumis ja ta juhtis uurijate rühmi, kes jätkasid ja laiendasid tema tööd. 1920 kohtas Marie Ameerika ajakirjanikku Marie "Missy" Meloneyd. Marie Curiel oli vaja uuringuteks rohkem radium. 1921 organiseeris "Missy" Ameerika Ühendriikides korjanduse, et maksta raadiumivaru eest. Marie Curie sõitis koos Irene'i ja Eve'iga ookeaniaurikul New Yorki. Marie oli alati olnud häbelik ja vihanud avalikku tähelepanu. Kuid ringsõit andis palju raha ja lisaks külastas Marie kolleege ning kohtus isegi president Warren Hardiniga. Paljud ajakirjanikud kirjutas radiumist kui vähi "imeravimist". Marie ise ei teinud kunagi niisugune vaidlusi, kuid uskus kindlalt, et radium võib olla ravimises kasulik. Ta jätkas ka kiiritusravi uuringuid. Tütar Irene rajas nüüd teaduses oma karjääri ja töötas Raadiumiinstituudis. 1926 abiellus ta oma kolleegi Frederic Joliot'ga.
perekonnaema, Laura aga iseseisvat inimest. Ta seadis kahtluse alla rittmeistri isaduse ja lõpuks kuulutas mehe vaimuhaigeks, viimane suri südamerabandusse. "Preili Julie" (1888) põhjendab tegelaste käitumist nende päritoluga, lõpplahendus on traagiline. Mõlemad näidendid on naturalistlikud. ,,Mäng tulega" perekonnaprobleemid. Vastabiellunute elu paistab kujunevat samasuguseks kui ,,isas". ,,Surmatants" perekonnaprobleemid. 25 aastat abielus olnud, 25 aastat vihanud. Isoleetirud saarel, teistega ei suhtle. 5. Maeterlincki sümbolistlik draama Kirjandusse tuli Maeterlinck 1889. aastal lüürikuna. Samal ajal kirjutas ta esimese draama "Printsess Maleine", mis algul ei äratanud mingit tähelepanu ja väikest tiraazi ei müüdud ära. Kuid peagi tuli ootamatu pööre. Maeterlincki kaasmaalane, tuntud luuletaja Georges Rodenbach saatis näidendi Mallarme`le ja tollelt omakorda sattus see mõjuvõimsa ning küünilise kriitiku Octave Mirebau kätte
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma i...
surnud "varjunime vähki", aga tegelikult tappis Bachmani sokk: see, et vahest ei jäta inimesed sind lihtsalt rahule. Teisiti öeldes oli Bachman mu eksistentsi vampiiri-pooleks, kelle tappis "paljastuse päikesevalgus". Minu tunded selle kõige kohta olid nii segased, et sundisid mind kirjutama raamatu The Dark Half. See jutustab kirjaniku varjunimest, George Starkist, kes järsku ärkab ellu. Seda raamatut on mu naine millegipärast alati vihanud. Mul ei olnud sellist probleemi (siis varjunime elluärkamist), ma panin Bachmani tahaplaanile, kuigi mul oli kahju, et ta paljastati ja ta pidi surema, aga ma valetaksin, kui ei tunnistaks, et see tõi ka natuke kergendust. Üks tema raamatutest, nimelt Rage, on olnud probleemiks Stephen Kingi jaoks. On olnud mitmeid tõsiseid (ja vahel ka surmaga lõppevaid) juhtumeid päriselus, kus teismelised poisid on võtnud oma
ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noormeheks.Kui Brita heitis silmanurgast hindava pilgu pojale,mtles ta htlasi Gerdile.Kui mitte Gunnari esipoeg,siis kes teab Silver oleks vinud minna aia taha!Oma vaatevinklist igustatult oli Gert poisiplves vihanud isa uut noort naist,kes oli temast endast vaid kolm aasat vanem.Ometi tuli tal palju aastaid hiljem suurmeelselt appi,kui Silver kasvas oma vanematel le pea ja poolvenna elu oli tiesti kiiva kiskunud.Je kohale sugenenud vaikuse li korrapealt appi Luciano Pavarotti.Vgevad reegisntrid psteti valla.Gert oli teinud parima valiku!Brita liigutas aeglaselt ksi ning jalga.Mnikord ujus ta Gunnari poegadega vidu,kuid tnane muusika domineeris nii juliselt,et kik muu ji krvaliseks. Lk 311
ostab talle uued riided jne. Enne tapmist oli kohtunud mingis kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema abiga ja lobiseb tollega provotseerivalt mõrvast, seletades kuidas tema oleks teinud :) (räägib sellest mida ka tegelikult tegi) Püssirohi hakkab jälle midagi arvama kuid saab jälle häbistatud nagu kord varemgi väites et Raskolnikov on süüdi ainult sellepärast et minestas sellest rääkides
läänele ära võimsa ülideržaava” (сверхдержава). Huvitavad on endise pea- ministri iseloomustused oma endistele kolleegidele. Gorbatšov ja Jakovlev on tema silmis meie aja kaks “pahaendelist”, “kurjakuulutavat” (зловещие) figuuri, kes “reetsid suure deržaava ja oma rahva”, samuti “tühisus” Jeltsin, kelle õpetajad olid ookeani taga. Jakovlev olevat põlanud kõike seda, mis nõukogude inimesele püha, ta vihanud Suurt Oktoobrit 1917, nõukogude korda, komparteid, deržaavat, sotsialismi ja kolhoose ning suurde võitu suhtus ta küüniliselt. Jeltsin, “kodumaine Robin Hood”, olevat isiklike huvide nimel olnud valmis mistahes alatuseks, intrii- giks ja reetmiseks.50 Gorbatšovile heidab valitsuse esimees ette selge ja realistliku programmi puu- dumist sisepoliitikas (selle asemel improvisatsioon), laveerimist pahem- ning parem-
Hing on surematu, sarnaneb jumalikkusele, ta on jaotamatu ning ühevormiline- selle tõttu on ta ka kõige lähedasem sellele, et ta on muutumatu. 87. Sokrates väidab, et hauataguse elu kvaliteet sõltub hinge "puhtuse" astmest. Selgitage seda teooriat. Hing lahkub kehast räpaselt ja määrituna- ta on olnud kehaga seotud, ta on keha armastanud ning järele andnud tema ihadele ning ahvatlustele. Hing on vältinud kõike seda, mis on seotud mittenähtava osaga- filosoofiat on ta vihanud ning vältinud, isegi kartnud. Kõik mis temas on, on seotud kehalise ning surelikkusega. Selline hing ei saa olla puhas, sest ta on kasvanud kokku oma kehaga. Sellised hinged ekslevad, otsides samasuguseid naudinguid ning ahvatlusi mida nad kogesid koos oma kehaga. Kartes nähtamatut, rändavad nad ringi Hadese ees, haukambrite ja kalmude ümber, nad paistavad varjudena. Kirg endise elu ja keha vastu aheldabki nad sellisesse
Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Delphine de Nucingen- isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Laure, Agathe- Eugéne õed Henri, Gabriel- Eugéne vennad Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga,
lähistele, kus kunagistele erinnüstele, nüüd aga armulistele jumalannadele, eumeniididele, oli rajatud pühakoda ja kus peavarju said kõik õnnetud palujad. Oraakel, kes oli Oidipusele kunagi hirmsaid sõnu kuulutanud, muutus enne rauga surma armulikumaks. Apollon lubas, et Oidipus toob oma haua kohale salapärase jumalate õnnistuse. Ateenlaste kuningas Theseus võttis Oidipuse suurte auavaldustega vastu ja rauk suri rõõmustades, et inimesed ei vihanud teda enam, vaid tervitasid kui meest, kes toob õnne oma võõrustajatele. Ismene, kes oli tulnud oma isale oraakli rõõmustavat ettekuulutut teatama, viibis õe kõrval, kui isa suri, ja pärast seda Theseus saatis mõlemad koju. Õed jõudsid Teebasse parajasti siis, kui üks vendadest, Polyneikes, ilmus sõjaväega linna vallutama, teine oli aga otsustanud seda lõpuni kaitsta. Polyneikesel kui vanemal vennal oli linna valitsemisele suurem õigus kui Eteoklesel. Õed ei suutnud kuidagi
tööle, keelates neil koguni maja ees juttu puhuda, sest kartnud, et plaanitsetakse kurja tema vastu. Samas oli Periandros võimas valtseja ja Korintos üks tugevamaid linnriike toonases Kreekas. Periandros ehitas välja Korintose sadamad ja olevat lasknud rajada laevade üleveotee Isthmose maakitsusest, teised Kreeka polised kutsusid teda vahekohtunikuks oma tülides ja tal olnud sõbrasuhted nii Mileetose toonase türanni kui ka Lüüdia kuningaga Anatoolias. Kuid korintlased vihanud Periandrost ja tema järeltulija kukutati rahvaülestõusuga võimult (u. 585. a.). Seejärel kehtestati Korintoses taas oligarhiline riigikord, kuid Bakchiaadide võimu enam ei taastatud. Mitmetes linnriikides püüti sisesegadusi ja ähvardavat türanniat vältida seaduste üleskirjutamise ning seni tavaõiguslike normide täpsema sõnastamise ja tõhusama rakendamisega. Hilisemast pärimusest teame mitmeid poollegendaarseid seadusandjaid ja
Enne tapmist oli kohtunud mingis 30 kõrtsis joodiku Marmeladoviga, too rääkis talle oma tiisikushaigest agressiivsest naisest Katerina Ivanovnast, prostituudist tütrest Sonjast ja kolmest nälgivast lapsest. Raskolnikov viib ta koju ja tal hakkab hale - jätab neile oma viimase raha (ema käest saadud). Terveks saades tundub et Raskolnikoviga pole kõik korras. Luzin käib teda külastamas, lootes leida poolehoidu, kuid Raskolnikov on vihanud ideed oma õe abiellumisest kellegi sellisega juba algusest peale, solvab teda rängalt ja saadab minema. Poolsegasena jalutab Raskolnikov välja. satub kokku politseiülema abiga ja lobiseb tollega provotseerivalt mõrvast, seletades kuidas tema oleks teinud :) (räägib sellest mida ka tegelikult tegi) Püssirohi hakkab jälle midagi arvama kuid saab jälle häbistatud nagu kord varemgi väites et Raskolnikov on süüdi ainult sellepärast et minestas sellest rääkides
Räägiti ka pärisorjuse taastamisest jne. Leiti, et Aleksander II pärisorjuse likvideerimisest olid saanud alguse kõik hädad. Nähti ette tervikliku impeeriumi taastamist, kus rahvuslikud nähtused tuli maha suruda, pidi olema ühtne ja jagamatu impeerium. Õige usk pidi saama ainudomineerivaks usuks Vene impeeriumis jne. Sellise valgete liikumise programmil ei saanud olla mingit nimetamisväärset sotsiaalset baasi. Ükskõik kuidas rahvas ei vihanud enamlasi, siis mõisamajanduse taastamine ja maade ära võtmine lükkas kõik talurahva liikumisest eemale. Valgete liikumine oli killustatud ka sõjaliselt, mitte vaid poliitiliselt. Valged armeed tegutsesid erinevatel rinnetel. Kodusõja rinnete kogupikkus küündis tuhandete km-ni. Koordineeritud sõjaline tegevus jne polnud tollaste sidevahendite tõttu lihtsalt võimalik. Vm rinnete rõngal oli oluline eelis-
kenaduse kaasavara oli saanud. «Nägu on jumala loodud nägu, aga see'p see on, et mees ise kuhugi ei kõlba. Loll nagu vasikas, alamate vastu upsakas ja tige, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänespüks, valetamise ja hooplemise peale esimene meister. Ohe sõnaga -- lurjus. Sinu terviseks, talupoeg! Tubli poiss, et Hansule pükste peale andsid!» Gabriel jõi ja kuulas hoolsa tähelepanuga, mis teda ennast salamahti imestama pani, sõjameeste põhjamist junkur Risbiteri kohta. Ta ei vihanud seda inimest, ta arvas teda ainult albiks poisikeseks, aga siiski täitis tähelepanek, et ükski kiidu-sõna Risbiteri kohta tema kõrvu ei puutunud, Gabrieli südant imeliku rahulolemisega. Rüütel von Mönnikhusen oli oma kaaslastega juba enne Gabrieli tulekut mõisa tagasi jõudnud ja lõunalauda istunud. Pikk laud. oli selle aja viisi 248 järele toitude ja jookidega nii ülirohkesti kaetud, et meieaegseid inimesi küll vist kolm korda suurem hulk sest täis oleks saanud
eeskujud, mis on kartmatuse eeskujuks. Kuni meie maal saavad elama sakslased, meenutavad nad uhkusega, et need võitlejad olid meie rahva pojad. Ma olin sel ajal sõdur ja ei soovinud tegeleda poliitikaga. Jah, see aeg ei olnud poliitika jaoks. Veel praegugi olen ma veendunud, et viimne mustatöölinegi tõi neil aegadel riigile ja isamaale palju rohkem kasu, kui ükskõik, milline, ütleme, "parlamentäär". Ma ei ole mitte iialgi vihanud neid lobasuid tugevamini, kui sõjaajal, kui iga korralik inimene, kel oli midagi hinge taga, läks rindele ja võitles vaenlasega, igal juhul ei tegelenud ta oraatorlusega tagalas. Kõiki neid "poliitikuid" ma lihtsalt vihkasin ja kui asi oleks sõltunud minust, oleksime me neile andnud kätte labidad ja moodus-tanud neist "parlamentääridest" mustatööliste pataljoni; las nad siis oleksid diskuteerinud
oma poliitilist minevikku, mis nii kaua oli vaevarikas ja kindlusetu olnud. Seepärast oli tal kombeks öelda, et 1476. aasta oli talle must ja valge, mis pidi tähendama, et ta sel aastal oli kaotanud oma ema, Bourboni hertsoginna, ja oma onupoja, Burgundia hertsogi, ja et üks lein oli teist leina leevendanud. Muidu oli ta hea inimene; ta elas lõbusalt oma kardinalielu, tundis meeleldi rõõmu Chaillot' viinamägede kuninglikust veinist, ei vihanud Richarde-la-Garmoise'i ega Thomasse-la-Saillarde'i, jagas almuseid rohkem noortele tüdrukutele kui vanadele naistele ja kõige selle pärast meeldis ta Pariisi lihtrahvale. Teda saatis alati väike kõrgemast soost piiskoppide ja abtide kaaskond, kes olid galantsed, lõbuarmastajad ja alati valmis joominguist osa võtma. Ja nii mõnigi kord oli Saint-Germain d'Auxerre'i auväärt koguduseliikmed Bourboni lossi valgustatud aknaist õhtuti mööda minnes nördinud, kuuldes
tõsis ja sammus minema. Alfred jägnes talle ja pü udis teda lohutada, kuid ta üles: «Mine äa ja, jäa mind rahule. Ma vihkan sind!» Poiss peatus, imestades, mis ta võs teinud olla, sest türuk oli ölnud, et ta tahab kogu lõnavaheaja pilte vaadata. Becky sammus nuttes edasi. Siis läs Alfred mõlikult tüja koolimajja. Ta tundis end alandatuna ja oli vihane. Tõt polnud raske aimata: türuk oli käutanud teda lihtsalt oma huvides, et lahutada oma vimma Tom Sawyeri vastu. Alfred ei vihanud Tomi seepäast sugugi väem, kui ta sellele mõtele tuli. Ta soovis, et saaks selle poisi kuidagi kimbatusse saata, ise seejuures palju riskimata. Tema pilk langes Tomi õgekirja-õikule. Siin oli soodne juhus. Ta avas rõ omuga raamatu päastlõnase õpeüesande köalt ja valas leheküjele tinti. Becky, kes vaatas parajasti tema selja taga aknast sisse, näi seda ja läs end teatavaks tegemata edasi. Ta seadis nü ud sammud kodu poole kavatsusega Tom ües otsida ja talle asjast teatada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
