jättis muje liikumsest. Siiski ei saanud sellisyele seisvatele marmorkujudele anda väga keerukaid poose või elavaid zeste- kuju oleks kaotanud tasakaalu või habras marmor lihtsalt murdunud. Neid ohte sai vältida pronkskujude puhul, kus tasakaal saavutati pronksikihi paksuse muutmise teel. Keerulise pronksivalu tehnikaga tegelenuist oli vanim Myron, kujur ja pronksivalaja, kes oli pärist Elutheraist. Ta kujytas meisterlikult keha pingestatud liigutusi ja asendeid. Ta lõi kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Ta on ka üldtuntud ,,Kettaheitja" looja. Ülistati ka tema loomingu looduslähedust. Väga palju suursaavutusi seostatakse Pheidiase, klassikalise ajajärgu kõige silmapaistvama kujuriga. Ta täitis tellimusi Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Näiteks tema tööd Parthenoni reljeefide juures, Athena pronkskuju Akropolil ning Parthenonis asunud 12 meetri kõrgune kulla ja elevandiluuga kaetud Ateena kuju.
1. Too välja 3 iseloomulikku joont klassikalisele Ateenale ja Spartale Sparta: a) juhtis 2 kungingat, kes pidid üksmeelselt langetama otsuseid b) kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik(vähe lõbusid, kokkuhoidlik) c) poisid võeti perekondadelt 7 a, et treenida nendest sõburid d) maismaariik Ateena: a)mereriik b) arendati välja demokraatia põhimõtted c)kodanikud said osa võtta riigi poliitilisest elust d) kunasti ja kultuuri sümbol 2. Tee rist õige väite ette 1)Õige 2)Vale 3)Õige 4)Õige 5)Õige 6)Õige 7)vale 3
Sisukord 1. Üldinfo 2. Ehitusstiil ja design 3. Skulptuurid ja dekoratsioonid 4. Parthenon? 5. Jumalanna Ateena isiklikult 6. Hilisem ajalugu 7. Pathenoni vennad ja õed 8. Dooria stiil = Pathenon? Üldinfo Parthenon (Vanas Kreeka keeles: ) on tempel, mis on pühendatud Kreeka jumalannale Ateenale. Ehitamine algas 447 eKr ja lõppes 431 eKr. Parthenon on üks kõige tähtsamatest ehitistest, mis on säilinud klassikalisest Kreekast ning on ehtne näide Dooria orderist. Dekoratiivsed skulptuurid pärinevad Kreeka kultuuri ,,hiilgeajast". Parthenon on vastupidav sümbol Muistsest Kreeka kultuurist ning Ateena demokraatiast ja üks suurimaid monumente maailmas. Kreeka kultuuriministeerium on tänapäeval loonud mitmeid plaane ehitise restaureerimiseks ja rekonstrueerimiseks.
Vana-Kreeka kunst: Klassikaline periood Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5 sajandil eKr. See ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid. Tempel seisab alaehitusel või platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme võrra kõrgem- krepidoma
õppisid lugema ja kirjutama. St. Et nad poleks saanud sõjalist väljaõpet. Nad said selle 18-20 aastaselt. Ateenal oli tolle aja võimsaim Kreeka laevastik, alltatud riigid maksid raha ühiskassasse ja sellega tugevdati sõjalaevastikku. Kuid siiski olid nad ohustatud riik ja neid ei kardetud. Põhimõte on see, et sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, ateena aga demokraatiale. St. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu ja ateenale oli. Sparta suur polis asus Lakoonika maakonnas, linna kui sellist ei tekkinud. Elati suurtes külades, ei omanud kaitset. Ateena oli aga suur linn mille keskel asetses loss.
Demokritos-filosoof,kes arvas et kõik on alguse saanud aatomitest Pythagoras-filosoof, matemaatik Hippokartes-arst Herodotos-ajalooisa Sokrates/Platon/Aristoteles-filosoofid Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, suurvallutaja Dooria-ehitusstiil,vanim, masiivsem Joonia-ehitusstiil,kapiteel on rullmotiiviga Korintose-ehitusstiil,kõige uhkemate kaunistustega Baas-samba alus Tüves-samba põhiosa Kapiteel-samba ülaosa Friis-kaunistav riba templi alaosas Parthenon-jumalanna Ateenale pühendatud tempel Ateena akropolis Pheidias-tuntud skulptor Kuros-alasti noormehe figuur Kore-voldilises riietuses neiu figuur Myron-skulptor."Kettaheitja" Polykleitos-skulptor"Odakandja" Praxiteles-skulptor Amfora-nõu,millegi hoidmiseks(nt vein,vili)
rüüstamisega. 4) Parthenoni tempel- 5. saj eKr Ateena akropolil dooria stiilis peripteer. Pühendatud Athenale. Iktinos ja Kallikrates- projekteerijad. Tähtsaim oli Athena kuju 12 m kõrge. Säilis 17. saj 5) Ateena akropole propüleed- 5.saj eKr ühendas allilma akropoliga. Keskel mitmejärgulised trepid, mis olid ümbritsetud sammastega. propüleede juurde kuulusid Pinakotule, kus hoiti maalikunsti ja väike Nike tempel jumalanna Ateenale. 6) Erechteioni tempel- 5. saj eKr Pühendatud Ateenale. Arhitekt Philokles. Osade asemel naiste kujud e karüatiidid Skulptuur Terveid originaal kujusid on säilinud väga vähe.. enamasti on alles roomaaegsed koopiad. Põhilised originaal materjalid olid pronks ja marmor. Kõige väärtuslikumaks peeti krüselefantiintehnikat- skulptuuril oli puust südamik, mis kaetakse kehaosas elevandi luuga, riietus ja relvad kaetakse kuldplekist, silmad värvilistest kividest.
Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta. Võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitööga ja kaubandusega. Nad pidid riigile regulaarselt makse maksma, vajadusel ka Ateena sõjaväes teenima. Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult võõramaalased, vaid kõik Eestis elavad kodanikud, kes ametlikult töötavad. Eestis ei panda poisse sõjaväkke 7 aastaselt, vaid lastakse neil ära lõpetada kool, sest haridusele pannakse tänapäeval põhirõhk. Riigi huvid olid Spartas kõige tähtsamal kohal ja kodanike õigused ning individuaalsus selle nimel ohvriks toodud. Sellega tagati ka küllaltki suure sisemise stabiilsuse peale sõjalise üleoleku
432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonnaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks. · Erechtheion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. · Jumalanna Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Tegemist on joonia stiilis amfiprostüüliga, mille friisid olid kaunistatud reljeefidega. Võidujumalanna Vaade Nike tempe Parthenonile Propüleed
pinnad näiliselt külma geomeetriaga. Ja mõlemad on talle ühtviisi olulised. « Kuum Suveõhtu » « Keskpäev» 3 2. Jaan Punga maalitud linnavaade ... Käsitleb peaaegu eranditult kunstniku armastatud kodulinna Tartut. See juba mitmeid aastaid Jaan Punga meeli köitnud ja piltidele ainest pakkunud teema on nüüdseks vormunud terviklikuks näitusekomplektiks, ülemlauluks Emajõe Ateenale. Jaan Punga maalitud linnavaade ei ole eesti kunstis tavapärane impressionistlik muljepilt ega ka fotorealistlik juhuslik fragment linnaruumist. Jaan Punga linnavaade on kõike muud kui üheselt mõistetav tegelikkuse dokumentatsioon. Kuigi kõik kohad on äratuntavad, on neis pildiruumi haaratuna peidetud sügavusi, seletamatut salapära. Igavikulisus, mis on ladestunud arhitektuuris, näib olevat Punga piltide peateemasid. Ka ühiskonnakriitika jääb autorile kaugeks - Punga
,,Disokobolus" Kettaheitja Autor Myron Myron elas 5. sajandil eKr. Ta oli kreeka kujur ja pronksivalaja. Myron oli pärit Eleutheraist, mis asus Atikas. Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Myroni kindlalt teadaolevad teosed on "Diskobolos", kreeka keeles ,,", mis tõlkes tähendab ,,Kettaheitja" ning "Athena ja Marsyas", mis on õnnestunud skulptuuride jäänuste ja müntidel säilinud kujutiste järgi rekonstrueerida. Palju on ülistatud Myroni loomingu looduslähedust, eriliselt on "Anthologia Palatina" 30 epigrammis kiidetud tema loodud lehmakuju. Kõrgklassikalise ajastu skulptuur 5
tugevdati sõjalaevastikku. Spartas tegid tüdrukud läbi ühiskondliku kasvastuse. Muude Kreeka polistega võrreldes oli Sparta naise positsioon kõrgem. Mitteabiellumine vääritu. Ateena tüdrukutele kui mittekodanike kasvatamine oli iga pere enda asi. Tavaliselt piirdus see majapidamis ja- käsitööalase ettevalmistusega. Sparta rõhutas riigi kaitsele ja võimule, aga Ateena demokraatiale. Spartalastele polnud tähtis üksikisiku heaolu kuid seevastu Ateenale oli, mistõttu meelitas demokraatilik Ateena kohale vaimuinimesi kogu Kreekast: Herodotos, Sofokles, Aischylos, Aristooteles, Platon, Sokrates, Euripides. Nii sai Ateenast, kus kasvasid välja kuulasd filosoofid, teadlased ja kunstnikud „õhtumaade kultuuri ema.“ Neid kuulsaid ja tuntuid filosoofe tunnme ja õpime me tänapäevalgi. .
Kodanike privileegid olid seotud peamiselt riigi valitsemisega ehk nad võisid osaleda rahvakoosolekutel ja neid võidi valida riigiametitesse. Ühiskonnakorralduselt olid kaks linnriiki omavahel suhteliselt sarnased. Nagu Ateenaski olid Spartas kodanikud ja orjad, kuid võõramaalasi Spartas eraldi ei liigitatud, vaid Spartast väljaspool elavad inimesed olid perioigid, kes olid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Sarnaselt Ateenale olid ka Spartas kodanike eelisõigusteks spartiaatide koosolekul(Ateenas rahvakoosolek) osalemine ja riigiametitesse kandideerimise võimalus. Sparta riigikorraldus oli lihtne ning selle eesotsas seisid kaks kuningat, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Kahe kuninga süsteemi kiideti juba vanal ajal selle poolest, et kui ühe kuninga võim läheb liiga suureks, saab teine teda tagasi hoida ning nii on kõrgeim võim tasakaalustatud
tribuuti.Eriti suur konkurents tekkis varem pärslaste vastu liidus olnud Ateena ja Sparta vahel. Mõlemad linnad olid andnud võidu heaks suure sõjalise panuse ning mõlemal oli moraalne õigus taotleda juhtpositsiooni olid nad ju toonud Kreeka nimel suuri ohvreid. Termopüülide all käsu saanud viimse meheni vastu panna Sparta väekontingent nii talitaski, andes oma elu hinnaga ateenlastele aega linn evakueerida ja vaadata, kuidas see maha põletatakse. 461. aastal eKr tungis Sparta Ateenale kallale ning puhkes esimene Peloponnesose sõdadest (Kreeka lõunaosas paikneva poolsaare järgi , kus asub Sparta). Kogu Kreeka ala Väike-Aasia Sitsiiliani haaranud sõda jätkus vaheaegadega kuni 404. aastani eKr, kui katkust laastatud Ateena viimaks kapituleerus. Ateena poliitilisele mõjuvõimule, aga mitte kultuurilisele tähtsusele, oli tehtud lõpp. Nüüd ilmestat elu Kreekas Sparta ning Teeba omavaheline võitlus, kuni
Kuid Salamise merelahingus võitsid ateenalased vaenlase üle otsustava võidu. Järgmisel aastal purustas spartalaste juhitud Kreeka maavägi pärslased, mis asusid Kreekas. Peale seda enam Pärsia ei ohustanud Kreekat. 7. Kreeka linnriikide seast kerkisid eriti esile Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus, kuid Ateena oli demokraatlik riik. Nende vahelised suhted olid pingelised ja puhkes isegi Pelopennesose sõda. See aga osutus ateenale hukatuslikuks. Perikles oli ateena riigimees. Sel ajal kui sai Ateenast Kreeka suurimlinn, sai sellest kultuurikeskus. Pani kirja maksud. Kui palju läheb sõdalastele ja palju maksavad ühiskonna kiht juhtimisele. Tema oli see, kes pani need kindlalt kirja nagu seadusedki. 8. Lk 9. Tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike, koosnest kesksest ausalt ja selle lähiümbrusest. Kodanikeks loeti kõiki vabu põliselanikest mehi, välja jäid naised,
Templi juures käisid ateenlased oma võidu andjat (Athena) kummardamas. Templi friisil on kujutatud ajaloolist Plataia lahingut, kus kreeklased võitsid pärslasi. Templile on lisatud rinnatis. See koosneb marmorpaneelidest. Allesjäänud paneelid asuvad Akropolise Muuseumis. Erechtheion on joonia stiilis tempel,valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon-Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel. Tempel on olnud kirik, Türgi armee peakorter, ladu ja valitseja palee Hera tempel on vanim dooria stiilis hoonetest. Ehitatud VII saj. eKr. Tänaseks on säilinud 3 sammast, seal lähedal süüdatakse olümpiatuli. Zeusi tempel Olümpias on dooria stiilis ning ehitatud tuffist (vulkaaniline kivim). Templi ehitamisega tehti algust 515 eKr. Mõni aeg hiljem ehitus seiskus. Lõplikult valmis tempel
Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Ateena ja Sparta vahel oli suhted pingelised ning nende vahel tekkis Peloponnesose, mis sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba · Pidevates omavahelistes sõdades: Ei saavutanud ükski Kreeka linnriik kindlat ülekaalu, kõik olid koguaeg teineteise vastu, Makedoonlased olid Kreeklaste lähedane sugulusrahvas. 4. saj
riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid linnriike. See liit oli rajatud vabatahtliku ühendusena Pärsia-vastaseks võitluseks, kuid peagi kehtestas Ateena selles oma ülemvõimu.Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised, puhkes nende vahel pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). See osutus Ateenale hukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhteid Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku ja suutsid tänu ateenlaste mitmele eksisammule nende laevad enda valdusesse saada. Ateena piiarti sisse nii maalt kui ka merelt ja pidi ta alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali ja Ateenast endast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülevõimu ajajärk
Aprillikuine hommik. Esimesed päikesekiired hakkavad paistma ehitud Ateenale. Dionüüsiaks üles löödud Ateena särab päikesekiirguses, esimesed inimesed hakkavad tänavatel ringi liikuma, eilsest peost ärkavad üles valutavate peadega pidutsejad. Nii umbes keskpäeva paiku tõuseb päike ka piisavalt kõrgele, et minu silma paista. Nimelt, minu voodiks pole mitte kallis mahagonist siidlinadega voodi vaid rentsel. Niisiis, mind äratavad kevadpäikese kiired, mis läbi rentsli võre mulle silma paistavad
kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartle asuvaid linnriike. (Loodi vabatahtliku ühendusena Pärsia vastu, kuid Ateena kehtestas ülemvõimu). Liitlased tasusid riigikassasse andamit, mis võimaldas Ateenlastel oma laevastikku täiustada. Nende laevastik kujunes ülekaalukalt võimsaimaks Kreekas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr) See osutus Ateenale hukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha ja ehitasid endale laevastiku. Ateena laevad said enda kätte ja piirasid linna sisse nii maalt kui merelt. Ateena andis alla. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali ja Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Neid toetas Pärsia, kes sai selleläbi üha enam sekkuda Kreeka riikide omavahelistesse suhetesse
oli sunnitud Kreekast lahkuma. 490 eKr aga tungis Kreekasse Dareiose järglane kuningas Xerxes, kes oma tohutu väega suutis vallutada Põhja- ja Kesk-Kreeka. Salamise merelahingus Ateena lähedal aga saavutas kreeklaste laevastik vaenlase üle otsustava võidu ning pärslased aeti ka maismaalt minema. Nii oli Pärsia riigi sõjaline oht Kreekale likvideeritud. 6. Aastal 431 eKr puhkes Ateena ja Sparta vahel pikk ning kurnav Peloponnesose sõda, mis osutus Ateenale hukatuslikuks. Sparta tegi koostööd Pärsiaga ning sai tänu ateenlaste eksisammudele nende laevad enda valdusesse. Ateena piirati sisse nii maalt kui ka merelt ning nii sai Ateenast mõneks ajaks Sparta sõltlane. Järgnes Sparta ülemvõimu aeg, Spartat toetas Pärisa, kes sai seeläbi sekkuda Kreeka riikide suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste
Arest , ka tema ema Hera ja isa Zeus. Tormakuse ja toore jõuga sööstis ta igasse lahingusse, ent lüüa saades või kellelegi alla jäädes ,muutus ta kiuslikuks ning hakkas otsima üha uusi võimalusi, et end tugeva ja vägevana näidata kuid tihti tehti ta täiesti lolliks. Sageli aga pöördus Ares oma halamise ja abipalvetega oma isa Zeusi poole. Athena Athenale kui tarkusejumalannale on pühendatud linn Ateena. Samuti oli ta Ateenale kui kaitsejumalanna. Kuna Zeus oli Athena enda peast välja mõelnud , oli ta Zeusile kui lemmiklaps. Athena oli ka hea sõdalane ja tuntud linnamüüride valvurina. Lisaks kõigele oli ta ka kudumise jumalanna ja õpetas seda ka esimesele naisele Pandorale. Apollon Vanakreeka mütoloogias oli Apollon Zeusi ja Leto poeg ja Artemise kaksikvend. Ta oli jumal kes võib armastada aga ka vihata.
Neid oli nii rikkad kui vaeseid. Peloponnesose sõda. pÕHJUSED JA AJEND. 431. a. eKr lahvatasid pinged kahe vastasleeri vahel üle-Kreekalise sõjana, mis on ateenlaste vaatekohalt tuntud Peloponnesose sõjana. Sõja vallandas tüli P liitu kuuluav Korintose ja neutraalse Kerkyra vahel. Ateenlased toetasid Kerkyrat ning korintlased nägid selles rahuleppe rikkumist. Teised riigidki esitasid ateenlaste vastu kaebuseid ja nii kuulutasid spartalased ja p LIIT aTEENALE sõja. Kuna Peloponnesose liidu maavägi oli Ateena omast selgelt tugevam, ateenlastel aga oli sama kindel ülekaal merel, siis loobusid ateenlased Periklese ettepanekul Atika maapiirkonna kaitsest ja tõmbusid sissetungi korral Ateenat Pireusega ühendavate pikkade müüride varju. Samal ajal rüüstasid nad Peloponnesose rannikualasid merelt. Perikles uskus, et sel moel kurnatakse vastased välja
Ämblikuna koob Arachne aina edasi: ämblikulaadste teaduslik nimi on Arachnida e. „Arachne järeltulijad“. Athena sümbolid Ateena oli tema linn, öökull oli tema lind ja oliivipuu (õlipuu) oli tema puu. Öökull: Öökullid on targad linnud. Kreeklaste jaoks oli öökull Athena püha lind. Öökullide maine pärineb suuresti Athenalt. Öökullid pesitsesid ka jumalanna templi läheduses, akropoli kaljulõhedes. Ateena: Athena andis Ateenale nime. Nagu nimigi ütleb, oli Athena ka Ateena kaitsejumalanna ja ateenlaste lemmikjumalanna. Ateenlased pidasid ennast teistest inimestest targemaks, sest mis mujal oli uudisasjana oli ateenlastele juba teada. Oliivipuu (õlipuu): Oliivipuu oli Athena puu. Ateenlased pidasid seda puud väga tähtsaks puuks. Ka kõigis Vahemeremaades on oliivipuul olnud juba ammustest aegadest usuline tähendus. Kui teistele taimedele on erinevad rahvad omistanud kord häid, kord halbu omadusi, siis
Artemise ülesaneks oli hoolitseda looduse ja jahiõnne eest. Nike ülesandeks oli olla võimalikult võidukas. 5. Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Klassikalise ajastu kuulsaimd ehitised püstitati Ateenas. 6. Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstrutsiooni lk. 56. Mitut ehitist oskad nimetada? Näen akropoli, kus on propüleed, templid, müür jne. 7. Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab? Pathenon oli pühendatud Ateenale. See tähendab ,,neitsiruumi". 8. Vaata Partenoni fotot lk. 56. Mis stiilis orderit näed? Nimeta sulle teada olevad ehitiseosad. Parthenoni tempel on dooria stiilis. Sambad, viilkatus, friis, tüves ja baas. 9. Mis on Erechteioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? Erechteioni tempel on keerulise ülesehitusega, sest et see ühendas mitut pühapaika. Peatükk 12: 1. Milliseid materjali kasutasid vanakreeka kujurid?
Plataia lahing 479 eKr, Sparta väed asusid retkele kuna vastasel juhul ähvardas Ateena Pärsia vastastest liidust välja astuda. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said Ateenlased. Peloponnose lahing 491-404 eKr, Suur osa Ateena laevastikust hävis sõjakäigul Sitsiilia saarele. Sparta sai rahalist abi pärslastelt ja ehitas ka endale võimsa laevastiku. Sõda osutus Ateenale hukatuslikuks. Hellespontose lahing ( Aegospotami lahing ) 405 eKr, Spartalaste ootamatu rünnakuga hävitati Ateena laevastik peaaegu täielikult. Seejärel asuti Ateenat piirama. Peale 6 kuud kestnud piiramist olid näljast nõrkenud ateenlased sunnitud vastu võtma rasked rahutingimused. 7
* päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli * ametnikele maksti palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikaga tegeleda. 5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Perikles hindas kõrgelt Ateena demokraatiat: * Ateena demokraatia oli teistele eeskujuks * Demokraatliku korra kodanikud suudavad nii oma eraelu kui ka riigiasjadega tegeleda. * Kõik on seaduse ees võrdsed. Periklese valitsusaeg oli Ateenale äärmiselt oluline, sest: * oma valitsusajal lasi Perikles Ateena ja tema sadama Pireuse ühendada, ehitades nende ümber võimsad müürid * Periklese valitsusaeg kindlustas demokraatliku korra Ateenas. * Kui akropol kaotas oma tähtsuse, lasi Perikles sellest välja ehitada kultusekeskuse * Moodustati mereliit 7. Hellenite igapäevaelu. 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Lihtrahva ja aristokraatliku pere erinevused: * Aristokraatidel võis olla hetääre.
Kreeka hiilgeaeg - Sparta ja Ateena omavahelised suhted olid pingelised; Ateenas kujunes demokraatlik riigikord, eesotsas seisis poliitik Perikles, Ateena oli t�htsaim majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose s�da - Ateena ja Sparta vahel puhkes s�da, mis oli tasakaalus; s�da l�ppes Sparta v�iduga Sparta �lemv�im - Sparta s�lmis liidu P�rsiaga ja domineeris kogu Kreekas; teistes linnriikides tekitas see vastuolu ja omakorda andis Ateenale v�imaluse; Teeba linnriigi v�ed purustasid Sparta armee Makedoonia t�us - makedoonlased v�tsid j�rk-j�rgult omaks kreeka keele ja kombed; kuningas Philippos II hakkas sekkuma Kreeka riikides omavahelistesse suhetesse; Ateena oli k�ige rohkem sellele vastu ja moodustati Kreeka linnriikide liit Makedoonia vastu; Kreeka sai l��a ja langes Makedoonia v�imu alla ********************************************************************************** HELLENISMIPERIOOD 338-30 a. eKr
Pani aluse hüdrostaatikale, staatikale, tegi kindlaks kangi tasakaalu seadused. Tegi kruvipumba Archimedese kruvi (tigukonveier, millega tõstetakse vett). Leiutas nõguspeegli. Pythagoras - vanakreeka filosoof ja matemaatik. Võttis I kasutusele sõna filosoofia. Tegi matemaatikas teoreemi kolmnurkadega. Pheidas osales Ateena akropoli kavandamises ja ehituse juhtimises. Myron - Myron kujutas meisterlikult keha pingestatud liigutusi. 5. sajandi keskpaiku eKr lõi ta kujusid Ateenale, Olümpiale ja Delfile. Pharose tuletorn Aleksandrias - 3 korrust, 100-120m kõrgune. 3. korrust (kus oli tuli) kattis kuppel, millel seisis 7m kõrgune Poseidoni pronkskuju. Ruudukujuline põhiplaan. Aleksandria Museion - museion ehk muusade tempel. Lisaks raamatukogule (700000) asusid seal botaani-ka- ja zooloogiaaiad, mehaa-nikatöökojad, seal elasid haritlased. Asub Aleksandrias, riiklik uurimisasutus. Pergamoni altar - tänapäeval asub Berliinis
-rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka
sajand 4. sajandi esimene pool eKr) Järgnes hiilgaeg. Kerkisid esile Sparta ja Ateena. Spartas oli väga range sõjaline sisekorraldus ning see oli tõusnud Lõuna-Kreeka võimsaimaks riigiks. Ateena oli vastupidi demokraatlik riik, mida juhtis Perikles. Sellest sai kreeka suurim linn, kaubandus- ja kultuurikeskus. Omati tugevaimat laevastiku kogu Kreekas. Ateena ja Sparta olid pidevalt vaenujalal ning see päädis pika ja kurnava Peloponnesose sõjaga (431-404 eKr). Sõda sai Ateenale hukatuslikuks, sest spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga ning hankisid nii endale raha ja võimsa laevastiku. Ateena oli sunnitud lõpuks alla andma ning Spartale kuuletuma. Sparta aga omakorda pidi jagama võimu Pärsiaga. Lõpuks tõusis riigis vastuseis ja Ateena suutis tõusta uuesti tugevamate riikide hulka. Liidriks sai aga Teeba, mis võitis Spartat 371 eKr toimunud otsustavas lahingus. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp
aastail 437-432. Selle marmorehitise juures oli üheaegselt kasutatud kahte stiili. Välimised sammaste read olid suursuguses dooria stiilis, kuna seespool seisid kerged peened joonia sambad. Propüleed olid ebasümmeetriline ehitis: tema põhjapoolne tiib oli suurem kui lõunapoolne. Ühes tiivas asus maalikogu ning teises raamatukogu. Parthenoni tempel- Iktinos, Kallikrates (kaitsejumalanna Ateenale, peripte) (dooria) seest oli joonia stiilis, sammas 10,5 m. joonia ja dooria stiili ühtsus, liikumine, staatika, vabadus ja alluvus on tasakaalus, ükski stseen ei kordu. Väljendab pidulikku ülevat meeleolu. Parthenon-Juba Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on
läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma. * 480eKr Tema järglane Kuningas Xerxes saavutas edu ja vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka. * Kuid nad suutsid hiljem nad Salamise merelahingus maalt välja saata. Klassikaline ajajärk ( 5saj.-4.saj esimene pool eKr) * Sparta ja Ateena kerkimine linnade seast * Kurnav Peloponnesose sõda(431-404 eKr) kahe linna vahel. Osutus Ateenale haukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhteid Pärsiaga. * Sparta ülemvõim kuni 371 eKr kui Liidrikohale asus Teeba riik. 4. Makedoonia tõus ja klassikalise ajajärgu lõpp * Kreeka linnriikides valitsesid omavahelised sõjad ja püsimatus. * Seda otsustas ära kasutada Makedoonia, kes oli kreeklastega suhteliselt lähedane * 4 saj. Keskpaiku Philippos II ( 359-336 eKr) saj makedooniast ohtlik konkurent, kuid siiski üritati vältida otsest konflikti.
· Trooja sõda o ca 1200 eKr o Trooja kuninga poeg Paris röövis Sparta kuninganna Helena o Kreeka kuningad liitusid Troojat piirama o Trooja piiramine 10 aastat o kreeklaste võit · Kreeka Pärsia sõjad o 5.saj eKr I pool (500 449) o Pärslased vallutasid saari o 490 eKr Maratoni lahing. Pärsia väed Ateena vastu. Sparta ei jõudnud appi. o rahu Ateenale liidriroll, poliste koostöö · Peloponnesose sõda o 5.saj eKr II pool o vastu Ateena ülemvõimule o Sparta määras rahutingimused o poliste vahelised tülid o Ateena hiilgeaja lõpp · makedoonlaste vallutused o Philippos II o Aleksander Suur jätkab suure impeeriumi loomist · Ateena Sparta Kesk - Kreeka Lõuna-Kreeka
a) Kodanikud ei saanud olla naised, a) Naised võivad olla kodanikud, b) orjapidamine lubatud, otsene b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne demokraatia. demokraatia. Ametnikele makstakse palka, kodanike kohustus on riigikaitses osaleda, häälteenamuse reegel, võim kuulub rahvale, maksude maksmine. 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Periklese valitsusaeg oli Ateenale tähtis, kuna: 1) tema ajal kujunes välja demokraatia (puhkes selle õitseng), 2) Perikles kindlustas Ateenat võimsate müüridega, 3) loodi Ateena mereliit, 4) akropol ehitati ümber kultuurikeskuseks. 7. Hellenite igapäevaelu. Enamik kreeklasi teenis raha põlluharimisega. Jõukamad inimesed, said põlluharimisega ise hakkama, kuid vaesemad pidid laenu võtma rikastelt (tagatiseks oli tihti maatükk)
Aphrodite oli linna kaitsejanna; ta oli kindlustatud Akrokorintose võimas jumalanna; samuti oli ta rannikuäärsete kindluslinnade jumalanna; tal oli seos Pegasosega, kes ilmub Korintose müntide teisel poolel. See seos toimis väga ammu. Kui Korintos tahtis näidata, et temast on saanud Ateena liitlane, kuid ta on siiski iseseisev, sõjaliselt võimas, kaubanduslikult heal järjel ning väga tähtis linn, siis oleks relvastatud Aphrodite olnud ideaalne linna sümbol. Ateenale sarnaselt oleks Korintos valinud omaenda peajumalanna ja kaitsjanna müntide sümboliks. Seos Ateenaga on näha ka müntimistehnika jäljendamises. Atika ja Korintose müntide ja neil kujutatud kiivrite võrdlus näitab, et tegemist on kahe erineva isikuga. Atika müntidel on naine Ateena kiivriga ja ilma kaelakeeta; Korintose müntidel seevastu on algusest peale kujutatud naisepead Korintose kiivriga, kusjuures kogu kael on nähtaval, kaelas helmekee
teekäijaid painutatud mändide vahel lõhki kiskuda. Theseuse käe läbi sai Sinisest endast lõhki kiskumise ohver. Järgmisena sattus ta teele mõrvar Skeiron, kes valvas kitsa tee ääres, kus ühelpool oli mägi ja teisel meri, kus Hadese kilpkonn oma sööki ootas. Skeiron istus keset teed kivipeal ja nõudis igalt teeliselt enda jalgade pesemist, kuid kohe pärast kummardamist lükkas ta ohvri kilpkonnale söödaks. Theseus lõi Skeironi koos kiviga merre. Ateenale lähemale jõudes kohtas ta maadlejat, kes nõudis kõiki möödujaid endaga maadlema, siiamaani olid kõik kaotanud nii maadluse kui ka elu. Theseus otseloomulikult võitis ja lõi maadleja maha. Viimasena kohtas ta Sinise isa Prokrustest, kellel oli kombeks ränduritele öömaja pakkuda. Ta paigutas pikad külalised lühikesse voodisse ja raius maha kõik üleääre jääva ning lühikesed külalised suurde voodisse, kus ta venitas neid pikemaks kõik ohvrid otseloomulikult surid
Peatunud hingetõmbeks Naxose saarel, pani Theseus toime esimese inetu teo. Kui Ariadne oli sügavasse unne vajunud, andis ta kõigile kaaslastele märku laevale asuda. Purjed tõsteti üles ja mindi merele ilma Ariadneta, kes nii siiralt ateenlasi aidanud oli. Kuid Theseuse seesugune tänamatus ei jäänud taevaste jõudude poolt karistamata. Enne Kreetale purjetamist oli Theseus isale lubanud, et kui kõik laabub hästi ja ta jääb ellu, tõmbab ta Ateenale lähenedes masti valge purje. Kui aga peaks juhtuma, et ta Kreetal hukkub, käsib ta kaptenil laevale musta purje üles tõmmata. Ateenale lähenedes oli aga Theseuse rõõmujoovastus nii suur, et ta unustas purjed vahetamata. Juhtuski nii, et vana Aigeus, näinud ülevalt Ateena akropolilt musta purjega laeva randumas, viskus ahastuses Akropoli kaljult alla. Sellest ajast peale kannabki Egeuse meri Theseuse isa Aigeuse nime. Theseusest endast sai aga Ateena ja kogu Atika kuningas.
Athena torkas oma oda maasse ning sealt kasvas välja õlipuu ja kaksteist jumalat, kes mõistsid jumalate võitluse üle kohut, tunnistades Athena võitjaks. Athenale oli tema oma linnas pühendatud tähtsaim tempel akropolil- Parthenon. Templis asus kaheteistkümne meetri kõrgune kullast ja elevandiluust jumalanna kuju, templi idaviilul kujutati tema võitlust Poseidoniga. Templi ees kõrgus pronksi valatud kolossaalne skulptuur "Eestvõitleja", mille sätendavat odaotsa nägid Ateenale kurssi hoidvad meresõitjad juba ulgumerelt.(Fink 1993:62) 6.1.Athena pidustused- panatenaiad Need olid tähtsaimad pidustused Ateenas, mida peeti iga nelja aasta tagant. Sellega peeti Athena sünnipäeva. See vaatemänguline suursündmus hõlmas laulmist, tantsu ja võistlusi. Võimsas rongkäigus viidi Parthenoni leiba ja teisi ande, kus need ohverdati jumalannale, kelle kuju mähiti kaunisse rüüsse.(Senker 2004:21) 7.Apollon
Ateena võitis, kuigi Pärsia mehi oli tugevas ülekaalus. Salamise meralahing 20. sept 480 eKr Kuningas Xerxes tungis Kreekasse. Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt välja. Peloponnesose sõda 431-404 eKr Pikk ja kurnav sõda Ateena ja Sparta vahel. See osutus Ateenale hukatuslikuks. Pärsia riik abistas Spartat rahaliselt ja laevastikuga ning Sparta oma kavalusega sai Ateenalt endaltki mõned laevad. Sparta piiras Ateenat täielikult ning Ateenal polnud muud võimalust, kui alla anda. Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Makedoonlaste vallutused 4. saj eKr Chaironeia lahing 338 eKr Philippos II'le ei meeldinud Demosthene'se Makedoonia-vastased kõned ning otsustas Kreekaga sõtta astuda, kuigi ta oli seda seinini osavalt vältinud
põhiplaaniga templitüübid. 2. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 e.Kr - 323 e.Kr (sureb Aleksander Suur) Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e.Kr ja see ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri- ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile, kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise- Propüleede. Akropolile kerkis Partheon ( pühendatud jumalanna Ateenale), mis on täiuslikem dooria stiili näide. 3. Hellenistlik aeg - 323 e.Kr - 30 e.Kr ( sureb Kleopatra ) Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid, raamatukogusid, igasuguseid avalikke hooneid, losse ja spordiplatse. Täiustusid elumajad, neile lisati korruseid, nende juurde istutati aedu
7. Milliseid rajatisi oli (on) Ateena Akropolil veel? 8. Kus asuvad säilinud Parthenoni reljeefid tänapäeval? 9. Kas Londonis paiknev Briti Muuseum peaks Kreekale tagastama nn. Elgini marmorkujud? 10. Kes on hellen ja mis on hellenism? 6. PERGAMONI SUUR ZEUSI ALTAR (2. saj. eKr.) Kreeklastega asustatud Pergamoni linn asus Väike-Aasia loodeosas praeguse Türgi Vabariigi territooriumil. Saksa arheoloogid alustasid siin väljakaevamisi 19. saj. teisel poolel. Zeusile ja Ateenale pühendatud altari üksikud osad toimetati Berliini, kus teadlased need taas kokku panid. Praegu Berliini südalinnas, nn. Muuseumide saarel, paikneva Pergamoni Muuseumi hoone avati 1930. a. Samas muuseumihoones saame näha veel paljusid Sumeri, Babüloonia ja Assüüria mälestisi (Istari värav), Väike-Aasias paiknenud kreeka kolooniatest pärit muinsusi (Miletose turu peasissekäik) ning rohkelt vanakreeka ja -rooma skulptuure. Kui
aastal, hakati linna üles ehitama. Berikles'el oli selles suured teened. Uuesti ehitati üles Akropol. Kui lääne poolt üles minna, tuli läbida väravehitis propüleed arvatakse, et seal paiknes pinakoteek ehk maalikogu. Enne väravaid asus väike Ateena Nike- tempel (tiivuline võidujumalanna, Ateena sümbol). Tegemist oli amfiprostüüliga (sambad ees ja taga, kõrval pole). (Oli väike, mõõtmetega 8,27m x 5,24m.) Keskseim ehitis oli Parthenon, pühendatud neitsi Ateenale, kui Partenosile. Ehitajad Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga (sambad kõikides külgedes). (8 x 17 sammast. Valmis 438 eKr.) Keskel oli jumalanna Ateena seisev kuju. Viimasena valmis Erechteion, selle ehitaja oli Philokles. Märkimisväärseim oli Karuatiidide kogu (naisfiguur sambaks, kui meesfiguur on sambafunktsioonis Atlas). Väljaspool Ateenat Demeteri tempel Eleusis · Ehituskunst 2. ajajärgul hellenismi ajal 4. saj eKr
seda tunnustavaid riigid asuvad enamasti väikestel saartel, liitlaste raha on mõeldud rünnaku eest kaitsmeks kuid ateenlased kasutavad seda raha templite taastamiseks, see on ateenasuurim õitseaeg, kui riiki juhib perikles, kes raiskab liitlaste raha uute templite ehitamiseks. suurim tempel neist on parthenon, Ateena akropol, mis asub mäe otsas keset linna ning on ümbritsetud kaitsemüüridega. See oli pühendatud jumalanna ateenale, kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu. parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati ka kristliku kirikuna kuid ka türklaste poolt moseena, pärast mida muutsid nad selle püssirohulaoks, seda tabas kahurikuul? toimus plahvatus. tempel on jäänud varemetesse, plaan pole teada kunagi olnudki. Erechtheioni tempel ehitati Erechtheuse auks (tekst all lk 56-57)
Paljud tajusid Ateena ülemvõimu siiski türanniana. Kõnealuse perioodi tõsiseim katsumus Ateena mereliidu jaoks oli Samose saareriigi ülestõus 441. 440. a. Samoslased, kes ühena vähestest olid säilitanud tugeva laevastiku, võitsid ateenlasi merelahingus ja palusid abi nii Spartalt kui ka Pärsialt. Kuid Perikles lõi Samose laevastiku puruks ja alistas linna. Linnamüürid lõhuti, sõjalaevasti võeti ära ja kodanikud sunniti maksma Ateenale sõjahüvitist. 28 Ateena demokraatia Periklese ajal. Ateenas muutus riigikord järjest demokraatlikumaks, s.t. lihtrahvale meelepärasemaks. Periklese ettepanekul hakati nõukogu liikmetele, riigiametnikele ja kohtunikele maksma väikest palka, mis lubas ka vaestel meestel oma igapäevast tööd ajutiselt kõrvale jättes riigi teenimisele pühendada
-rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka
46. Millistel pidustustel esitati Ateenas tragöödiaid, mis neid pidustusi omavahel eristas? Suured dionüüsiad e linnadionüüsiad: märts-aprill, 5 päeva: kultuslik rongkäik, ditürambide esitamine, näidendite võistlus. Tuldi ka mujalt Kreekast vaatama. Lenaiad:nimi võib tähendada naissaatjaid. jaanuar-veebruar, väiksem, aga vanem pidustus, samuti tragöödiatega, suunatud kohalikele elanikele Tragöödia on eriti iseloomulik Ateenale (hiljem levis ka mujale) Algselt iga näidend vaid ühekordseks esitamiseks (hiljem, 380. aastail hakati kordama) 47. Nimeta kreeka teatri põhilised osad ning kirjelda nende funktsiooni. 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkestra (kr orchstra `tantsuplats'): algselt ringikujuline tantsuplats; hiljem poolringikujuline istumisala [> orkester]
lähikondsete vastu: skulptor Pheidias mõisteti süüdi ja filosoof Anaxagoras põgenes Ateenast, Periklese naine Aspasia aga mõisteti tema palvel õigeks. 440 439 surusid ateenlased Periklese juhtimisel maha mereliidu-vastase ülestõusu Samosel, sundides Samose liitu tagasi, võttes talt laevastiku ja lammutades müürid. Peloponnesose sõda 431 404 Sõda sai alguse Ateena ja Peloponnesose liitu kuuluva Korintose konfliktist, mille tagajärjel Korintos nõudis Spartalt Ateenale sõja kuulutamist. Archidamose sõda 431 421 431 425 rüüstasid Peloponnesose liidu väed peaaegu igal aastal Sparta kuninga Archidamose juhtimisel Atikat. Ateenlased vastasid Peloponnesose rannikualade rüüstamisega. 430 puhkes Ateenas taud, mis tõi kaasa rahulolematuse Periklese sõjapoliitikaga ja 429 ka tema surma. Seejärel tõusid juhtivate riigimeestena ning teineteise oponentidena esile radikaalselt demokraatlik ja sõda pooldav Kleon ning mõõdukas ja rahu pooldav Nikias.
eesõigustega vähemuse. 1. Defineeri mõisted: polis, türann, spartiaat, perioigid, heloodid, geruusia, efoor, demokraatia, gümnastika, sofistid, faalanks. 2. Mille poolest oli polis erandlik riigivorm? 3. Mille poolest oli Sparta riik erandlik? 4. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. Iseloomusta Ateena ühiskonnakorraldust. Leidke sarnaseid ja erinevaid jooni. 5. Miks oli Periklese valitsusaeg Ateenale nii oluline? 6. Milline oli Kreeka türannide positsioon ühiskonnas? AJALOOLASE HERODOTOSE ESITATUD POOLT- JA VASTUARGUMENDID DEMOKRAATIALE, ARISTOKRAATIALE JA MONARHIALE (Herodotos „Ajalugu“) Otanes arvas, et riigiasjade üle otsustamine tuleks anda kõigi kätte, öeldes: „Ükski meist ei peaks hakkama ainuvalitsejaks. Kuidas saab monarhia olla hea, kui ainult üks teeb seda, mida ta tahab?
Kui Minotaurus surnud oli, võttis Theseus taas kätte lõngakera, mille abil oli nüüd lihtne labürindist välja pääseda. Theseus võttis Ariadne kaasa ja koos mindi Ateenasse. Peatus tehti Naxose saarel, kuhu Ariadne maha jäi ühe müüdi järgi seetõttu, et neiu olevat magama jäänud ja Theseus purjetas temata edasi; teise müüdi järgi sellepärast, et neiu olevat olnud merehaige ja Theseus jättis ta merekaldale puhkama, siis aga tuli suur torm, mis laeva merele viis. Ateenale lähenedes unustas Theseus aga valge lipu hõisata ja kuningas Aigeus märkas musta purje. Isale tähendas see poja surma ning ta viskus kõrgelt kaljult merre ning uppus. Merd, mis ta neelas, kutsutakse kuninga nime järgi Egeuse mereks. Theseusest sai Ateena kuningas. Ta kehtestas rahvavalitsuse ja vabariigi. Endale jättis Theseus vaid väepealiku e. strateegi ameti. Theseuse käest tuldi sõdades abi paluma, ta käitus laitmatu rüütlina
annaabi.ee 
