mida ei olnud veel olemas sellel ajal nagu näiteks mõõgad, mis võib viia vaataja ekslikule arvamusele. Sellel ajastul kasutati vana-Kreeka relvi nagu nt sarisa'sid (illustreeriv pilt üleval5) ja odasid. Teises videos aga selgitab võrdselt nii roomlaste kui ka kartaagolaste sõjakäike, kas need õnnestusid ja kui ei, siis mis nendes ebaõnnestus. Nii esimene kui ka teine video rõhutavad kuidas Ticinuse lahingus (Teine Puunia sõda) Hannibal suurejooneliselt Scipio armee vallutas. Publius Scipio sai äärmiselt raskelt vigastada ning see päädis sellega, et tema poeg Scipio Africanus võttis üle väejuhi olemise. Scipio Africanust kehastatakse kui külmaverelise liidrina, äärmiselt kättemaksuhimuline nagu Hannibalgi. Esimeses videos on näha, kuidas Scipio põhistrateegia, et Hannibalist jagu saada on see, et ta peab hakkama võitlema täpselt nagu Hannibal ja kasutama samasuguseid taktikaid. Oluline samasus
tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurima nende tegevust sõjas, lahkama nende võitude ja kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose elulooläbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud
tema isa viska teda vanglas desertöör. Tiberius ähvardab leida Iullus ja tappa. Samas kui Julia keeldub endiselt esitada Tiberius ta ründab ja vägistab. Julia kannatab vaimse jaotus pärast vägistamist ja usaldab, et Iullus kuidas õnnetu elu on olnud tema isa kontroll. Tema kurbus ta ütleb talle, et mõnikord ta soovib tema isa oli juba surnud lihtsalt nii tema kannatus otsa. Iullus recites Julia viletsus Scipio ja ta tuleb leppida plaan tappa Augustus ise. Nad lepivad kokku, et ei räägi Julia plaanist. Tiberius, kes on veel plaanis tappa Iullus truudusetus koos oma naise pealt, krunt ja teatab oma ema. Livia otsustab, et need korvavad Iullus teolt ja seda tehes oleks vabaneda Julia ka. Iullus kasutab oma positsiooni keiserliku majapidamise pääseda Augustuse kojad. Kuid plaan on nurjatud kui müra hoiatab Livia, Julia ja Tiberius stseen. Tiberius surmavalt haavad Iullus ja salvestab Augustus
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
tegevust sõjas, lahata nende võitude ja kaotuste põhjusi - et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised ühtesoodu silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost. Xenophoni kirjutatud Kyrose eluloo 5 läbilugenuile jääb vaevalt Scipio elust märkamata, kuivõrd tõi Kyrose jäljendamine Scipiole au ja kuulsust ning kui väga oli Scipio vooruslikkus, südamlikkus, haritus ja väärikus kooskõlas Kyrose vastavate omadustega, mis Xenophon tema kohta kirja on pannud. 6. Tark valitseja peab järgima eelkirjeldatuile sarnaseid tegutsemisviise ega tohi kunagi pühenduda rahuajal puhkusele, vaid peab koguma eelkirjeldatud juhistest
Hasdrubal ja Numiidia kuningas Naravas. Tal oli ka kaks venda, kellest ühe nimi oli samuti Hasdrubal ja teise nimi Mago. TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. TÄHTSAMAD LAHINGUD Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus ( 218 eKr), Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus(216 eKr) 203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta. ELU PÄRAST KARTAAGO HÄVINGUST Ta läks Kreekasse, osa Roomlaste laevastikku juhtima. Ta sõdis Rooma vaenlase Pergamoni vastu. Kui ta lüüa sai, põgenes ta Bithyniasse. KUIDAS TA SURI 183 eKr Lybissa linnas ta tegi ensetapu. Roomlased tahtsid teda elusalt kätte saada, sest ta sai Pergamonlaste käest lüüa. (Ta tappis end mürgiga). PILDID
Jõukamate perede villadel olid klaasist aknad, kivikatus, mosaiigid, krohvitud ja värvitud seinad, põrandaküte, termid. Mosaiike kasutati enamasti põrandate kaunistamiseks. Need koosnesid tuhandetest tillukestest kuubikutest, mis moodustasid kas lihtsa mustri või keerukama stseeni Rooma mütoloogiast. PiPldilid lii lsaism am iseiskesk ks lkõlpõspaskaek iek o ikooni o ni Gaius Scipio Villa Suurim villa Roomas Triumfikaared Triumfikaar e. Võidukaar on Rooma võidukaile väejuhtidele ehitatud monumentaalne auvärav Need olid ilma praktilise ülesandeta ehitised ja mitte hooned, vaid monumendid. Tuntuim on keiser Titusele pühendatud Tituse Triumfikaar Roomas. Tee ja sillaehitused: akvedukt Akvedukt ehk sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut
orjapidajategi suhtes orjade kokkukuhjumine. Seepärast tekkis selle suurnikegrupi seas mõte jagada maa laostuvale talupoegkonnale ja sel viisil taastada väiketalunikkond ning kõvendada Rooma riiki. Seda oli võimalik teostada ära võttes suurmaaomanikelt nende poolt ebaseaduslikult omandatud riigimaad. Niisugust reformi kavatsesidki vennad Gracchused. Nad kuulusid suursugusesse sugukonda. Gracchuste isa oli mitmel korral Vabariigi kõrgetel ametikohtadel ja nende ema Cornelia oli Scipio Africanuse tütar. Mõlemad vennad said hiilgava hariduse ja olid tuntud oma demokraatlike vaadetega. Vendade Gracchuste reformikatsed 133 eKr 122 eKr: 133 eKr valiti Tiberius Gracchus rahvatribuuniks ja viis (senati ägedast vastuseisust hoolimata) rahvakoosolekul läbi seaduse eraisikute poolt omastatud ager publicuse (reformimata riigimaa) tagasivõtmiseks ja ümberjaotamiseks. Astunud ametisse, esitas Tiberius rahvakoosolekule oma seadusprojekti
väljapaistvate omadustega - muutis ta sõdurite silmis alaliselt austatuks ja kardetuks; ilma selleta poleks tema teistest väljapaistvatest omadustest sellise tulemuse saavutamiseks piisanud. 9. Järelemõtlematud ajalookirjutajad imetlevad ühest küljest Hannibali sõjakäiku ning mõistavad teisest küljest hukka selle peamise eelduse. Selle õigsust, et Hannibali teistest väljapaistvatest omadustest poleks piisanud, võib hinnata Scipio näite varal, mis pole haruldane mitte ainult tema ajas, vaid on seda ka kõigi teiste teadaolevate juhtumiste seas: Scipio sõdurid tõusid Hispaanias tema vastu üles ja ainumaks põhjuseks oli see, et ülemäärasest leebusest andis Scipio neile rohkem vabadust, kui sõjaväeline kord seda ette nägi. Fabius Maximus pani seda senatis Scipiole süüks ja nimetas teda Rooma sõjaväe laostajaks. Nimelt ei maksnud Scipio kätte locralaste eest, kes purustati ühe tema
Sissejuhatus Valisime teema Aafrika pärismaalaste kultuur ja kombed, sest meid huvitasid väga Aafrika põliste hõimude uskumused, kombed ja traditsioonid. Huvitavaks muudab selle ka fakt, et põliste aafriklaste kombed ja uskumused erinevad märkimisväärselt meie põhjamaa riikide kommetest. Räägime Aafrika mandrist üldiselt ja seal elavate rahvaste uskumustest, kultuurist, argielust jne. Nime Aafrika kasutas esimest korda senaator ja väejuht Scipio Africanus. Aafrikas on 53 rahvusvaheliselt tunnustatud riiki, millest 50 on vabariigid ja 3 monarhiad. Aafrikas on umbes 3000 suguharu, mille suurus ulatub mitmest miljonist mõnekümneni. Mõnel rahval on vana riikluse traditsioon, paljude jaoks on riigi idee alles uus. Aafrika naised (Pilt nr. 1) 3 Aafrika manner Aafrika on huvitava kujuga manner, mida ümbritsevad neli suurt veekogu: Punane meri, Vaikne
Olukorda kasutas ära Rooma ja saatis oma parimad diplomaadid Philippi ümber veenma. See ka õnnestus ja Philipp lubas Rooma vägedel minna läbi Makedoonia territooriumi. Oma liitlase Philippi reetmise tõttul pidi Antiochos vastu võtma kaks kaotust, 192 a. e. Kr. Kreekas Termopüülide juures ja 190 a.e.Kr. Aasias. Peale kaotusi oli ta sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. Lepingule eelnesid pikad läbirääkimised Scipio ja Antiochose vahel. Rahulepinguni jõuti alles 188 a.e. Kr. Süürias. Süüria kaotas oma iseseisvuse ja jäi ilma osa oma valdustest. Lepingu üheks tingimuseks oli Hannibali väljaandmine roomlastele. Sellest teada saanud võttis ta mürki. Rooma idapoliitika ja diplomaatia I sajandil Kõige tugevamaks naabriks I sajandil kujunes Parthia impeerium (247 e. Kr.- 224 p. Kr.) - Vana-Pärsia Achaemenidide riigi järeltulija. Rooma ja Parthia huvid põrkusid mitmes küsimuses
Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid. Sündmused: Aktioni merelahing, orjade ülestõusud, Caesari eluaegne diktaatori tiitel. Isikud: Caesar, Augustus. Varane keisririik (30 eKr-235 pKr) iseloomulikud jooned: Toimus õitsenguperiood, ajajärku nimetatakse printsipaadiks ja keiser sai ise valida järgmise keisri. Sündmused: Juudi sõda, vallutati Britannia
government in several forms but in 1715 King Philip V of Spain abolished the local government's autonomy. The arrival of democracy in the late 1970s led to the Statute of Autonomy of the Balearic Islands. Today the island is part of the Balearic Autonomous Community, along with Majorca, Minorca and Forment History During the Second Punic War, the island was assaulted by the two Scipio brothers in 209 BC but remained loyal to Carthage. With Carthaginian military luck running out on the Iberian mainland, Ibiza was last used by the fleeing Carthaginian General Mago to gather supplies and men before sailing to Minorca and then to Liguria. Ibiza negotiated a favorable treaty with the Romans, which spared Ibiza from further destruction and allowed it to continue its Carthaginian-Punic institutions well into the Empire days, when it became an official Roman municipality
tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2. Võimukorraldus Itaalias: roomlaste suhted allutatud linnade ja rahvastega; teedeehitus; Itaalia romaniseerumine. 3. Võit Kartaago üle Puunia sõdades: I Puunia sõda ja selle tulemused; II Puunia sõda: Hamilcar Barca ja Hannibal Hispaanias; Hannibali sissetung Itaaliasse; Cannae lahing; sõda Sitsiilias, Scipio sissetung Aafrikasse ja Zama lahing; sõja lõpp ja tulemused. III Puunia sõda = Kartaago hävitamine. 4. Makedoonia ja Kreeka alistamine: Rooma hegemoonia algus; Pydna lahing; Korintose hävitamine. 5. Võimukorraldus provintsides. 19) Kodusõdade ajajärk ja vabariigi langus 1. Itaalia talupoegkonna laostumine, selle põhjused ja tagajärjed. 2. Gracchuste reformikatsed. 3. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine. 4. Liitlassõda ja Rooma kodakondsuse laienemine itaallastele. 5
[4] Chorus ITAALIA HÜMN Itaalia riigihümn nimetatakse Il Canto Degli Italiani ja on sageli nimetatakse "Vennad Itaalia" inglise keeles. Itaalia hümn on kirjutatud aastal 1847. Fratelli d'Italia, Brothers of Italy, L'Italia s'è desta; Italy has awakened; Dell'elmo di Scipio Scipio's helmet S'è cinta la testa. she has put on her head. Dov'è la Vittoria? Where is the Victory? (ref. 1) Le porga la chioma; Offer her the hair; (ref. 2) Ché schiava di Roma because slave of Rome Iddio la creò. God created her. Stringiamci a coorte! Let us unite! Siam pronti alla morte; We are ready to die;
in the cave at Es Culleram, and the rest of the Balearic Islands entered Eivissa's commercial orbit after 400 BC. Ibiza was a major trading post along the Mediterranean routes. Ibiza began establishing its own trading stations along the nearby Balearic island of Majorca such as Na Guardis, from which large quantities of renowned Balearic slingers were hired as mercenaries who fought for Carthage. During the Second Punic War, the island was assaulted by the two Scipio brothers in 209 BC but remained loyal to Carthage. With Carthaginian military luck running out on the Iberian mainland, Ibiza was last used by the fleeing Carthaginian General Mago to gather supplies and men before sailing to Minorca and then to Liguria. Ibiza negotiated a favorable treaty with the Romans, which spared Ibiza from further destruction and allowed it to continue its CarthaginianPunic institutions well into the Empire days, when it became an official Roman municipality
b) Elenhos- Sokratese mõttekäikude alus, see on süsteem, mis toob esile inimeste arusaamad ja tõestab siis nende paikapidamatust. c) Agoraal- Turuplats,seal sai rahvas pidada koosolekuid. 5) Dateeri. - lk 66 a) Millal sai Hannibal Hispaanias paiknevate vägede juhatajaks?- 221 e.Kr b) Mis aastal saavutas Hannibal cannal's ülekaaluka võidu?- 216 e.Kr c) Mis aastal sõlmis Hannibal Makedoonia kuninga Philippos V-ga liidu?- 215 e.Kr d) Millal alistas Rooma väejuht Scipio Hannibali Zama lahingus?- 202 e.Kr 6) Millal algas esimene Puunia sõda ning mis olid selle põhjuseks? - (lk 65) Vastus:Põhjuseks oli Sitsiilia.Sitsiilia oli jagatud läänepoolsete kreeka linnade ning idapoolsete kartaago tugipunktide vahel.Kampaania sõdurid hõivasid sitsiilia linna Messana, mis põhjustas kreeklastele ja kartaagolastele palju tüli, viimaks piirasid sürakuusalased nende linna ümber. Üks osa elanikses pöördus Rooma poole, teine osa kartaago poole
· Hannibal pakkus senatile rahu-keelduti Cannae olemus · Rooma sõjaväe ümberkujundamine · Rooma leegionide teke · Ühtne ülemjuhatus · Sõjapidamise muutumine · Ei piisanud lihtsalt arvulisest ülekaalust · oluline roll taktikal ning armee jagamisel zama lahing 202 e.Kr · Hannibal itaalias lõksus · Kartaago ei saatnud abivägesid · Taanduda ei olnud võimalik · Eelnesid mitmed lahingud Kartaago all · Vastamisi · Hannibal-54000 sõdurit · Scipio Africanus-42000 sõdurit · Scipio lõi Hannibali tema enda taktikaga · Lahingurivi ülesehitus identne · Rooma võit, Kartaagol hukkunuid 20000 II puunia sõda-tulemused · Kartaago kaotas iseseisvuse · Lisaks laevastiku, armee · Langes rooma võimu all · Hannibal reedeti oma riigi poolt · Tegi eksiili enesetapu-umbes 182 e.Kr · Rooma impeeriumi sünd III Puunia sõda · 149-146 e.Kr · Põhjuseks Kartaago armee taasteke
Parodakslaaslelt põhjustas seda kristluse omaksvõtt riigiusu kehtestamisena. Mil ei läinud palju aega, kui Tuhande aastane Rooma lakkas olemast. Mida küll üritas reanimeerida Ida-Rooma ehk Bütsants. Jumal teab kust välja ilmunud valdavalt indo-euroopa keelt kõnelenud rändrahvad (keldid, lääne-goodid, vandaalid) aga võtsid kujunevast Euroopast ja Impeeriumi varemeist tugevat matti. Palju aega enne lokaalset kataklüsmi oli Scipio Zama all ütelnud Hannibalile, et su ees olid Rooma väravad lahti, aga sa ei kasutanud võimalust. Sama seis oli ka Attilal. Kas on Roomal, iseäranis Tiberi küngastel mingi esoteeriliselt seletamatu puutumatus? Piibli, eriti Vana Testamendi ebamäärane kronoloogia annab pidevalt ajamääratluse keskmiselt 40 aastat. Nende aastate olulisem aspekt on see, et israeliidid näivad olevat kulutanud suurema osa ajast "nurisemisele". Jumal andis nad vilistlaste kätte veel 40-ks aastaks
215 asus Kartaago poole Sürakuusa. Rooma strateegiat kujundas järgnevalt Fabius Maximus Cunctator (Viivitaja), kelle eestvõttel välditi suuri kokkupõrkeid Hannibali vägedega. Hannibal ei suutnud Itaalias, muust maailmast isoleerituna, oma edu ära kasutada. Roomlased asusid vastupealetungile: 212 vallutasid Roomlased Sürakuusa. 211 alistus roomlastele Capua. Hannibali katse vägedega Rooma linna alla liikudes Capuat päästa ebaõnnestus. 210 tungisid roomlased P. Cornelius Scipio (tulevane Africanus) juhtimisel Hispaaniasse. 207 tungis Kartaago abiväega Hispaaniast Itaaliasse Hasdrubal (Hannibali vend) kuid sai Metauruse lahingus lüüa ja langes. 204 tungisid roomlased Scipio juhtimisel Aafrikasse. Nende edu ja kartaagolaste olukorra lootusetus Itaalias sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. 202 purustas Scipio Aafrikas Zama lahingus Hannibali väe. 201 rahulepinguga loovutas Kartaago sõjalaevastiku ja kõik valdused väljapool
üksteise kõrvale. Kreeka mõjud suurenesid II sajandist alates, eriti peale Kreeka vallutamist (a. 147 eKr). Seal ajal kujunes välja ka basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati äri- ja kohtuhoonena; selle kitsal küljel oli niss, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal. Vanima basiilika varemed on säilinud Pompeis (a. 78 eKr). Vabariigi varasema ajastu ehituskunsti vormikäsitlusest annab kujutluse L. C. Scipio Barbatuse sarkofaag III sajandi algusest. Sellel valitsevad hellenistliku ajastu elemendid (Vaga 1999:111). Üsna rohkesti on säilinu ehitisi I sajandi algusest eKr. Vabariigi lõpuajastu ehitistest võiks mainida hästi säilinud dooria stiili templit Coris, joonia stiili Mater Matuta templit Roomas ja korintose stiili ümmargust nn Vesta templit. I sajandi algusesse kuulub ka teine ilus ümberehitis Vesta tempel (vt. Lisa 3) Tiberi ääres Roomas, samuti hästi säilinud Caecilia Metella
Enomaius pooltega salgast maha, et jälitajad peatada. See õilis võistlus eneseohverduses ja armastuses tõi Spartacusele pisarad silma, ja sõbra kätt surudes ütles ta: ''Hüvasti... Ma ootan teid Vesuuvil...'' · Kartaago (lk 169) foiniiklaste rajatud riik Põhja-Aafrikas praeguse Tuneesia kohal. Tema pealinnaks oli Kartaago. Kartaago pidas kolm vihast sõda Roomaga (niinimetatud Puunia sõjad), mis lõppesid Kartaago hävitamisega Rooma väejuhi Scipio Aemilianuse poolt aastal 146. e.m.a. · Hannibal (lk 169) Kartaago väejuht. Sai kuulsaks oma sõjakäiguga roomlaste vastu. Ta saavutas rea hiilgavaid võite Rooma sõjavägede üle Itaalias, kuid saamata toetust Kartaagost, pidi Aafrikasse tagasi minema, kus sai lüüa Rooma väejuhilt Scipio Africanuselt. · Diana (lk 171) rooma jahijumalanna. · Koloon (lk 171) põllumees; sõltuv väikemaaharija Rooma keisririigis.
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
kutsus 219 eKr Hispaanias Rooma liitlaslinna Saguntumi vallutamisega esile Teise Puunia sõja. Ületanud Püreneed ja Alpid, jõudis ta kiiresti Itaaliasse ning nurjas sellega roomlaste plaani paisata oma sõjavägi Aafrikasse. Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus (218 eKr, Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus (216 eKr).203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.196 eKr valiti Hannibal sufeediks. Ta korraldas demokraatlikke reforme, et mobiliseerida Kartaagot uueks relvakokkupõrkeks Roomaga. Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr Seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu
1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Kuidas ka ei oleks draama välise struktuuriga (ei mõjutanud ju sisu kuigivõrd see, et Hispaanias kujunes uusaegne draama kolme, Inglismaal, Itaalias ja Prantsusmaal aga viievaatuselisena), igatahes juba varajastes näidendeis ilmutab Cervantes elavat kujutlust ja otsingulist vaimu. "Numancia piiramine" on ajalooline tragöödia hispaanlaste esivanemate iberokeltide kangelaslikust vastupanust Rooma anastajatele. 133. aastal e.m.a. vallutas Scipio Aemilianus (Noorem) Numancia (ladinapäraselt Numantia) linna, kuid see ei langenud ta kätte elavana, vaid surnuna, sest Numancia elanikud eelistasid allaandmisele kollektiivset vabasurma. Sellele taustale ehitas Cervantes näidendi süzee. Reaalsed tegelased segunevad allegoorilistega: Hispaania, Duero jõgi, Sõda, Nälg, Haigus, Kuulsus. Enne kui endalt elu võtta, tapavad Numancia mehed oma naised, et nende sugu ei saaks roomlastega seguneda ja edasi kanduda.
teiste hellenistlike riikidega. Roomlased püüdsid esialgu hoida sajandi vältel kujunenud jõudude tasakaalu ja toetada väikeriike, takistamaks ühe või teise suurvõimu liigset tugevnemist, kujundades järkjärgult välja endast sõltuvate riikide süsteemi. Sellist 66 poliitikat edendas eriti toona oma võimu kõrgpunkti tõusnud Scipio Africanus (Teise Puunia sõja kangelane). Otsese sekkumise idapoolsetesse asjadesse põhjustas Makedoonia kuninga Philippos V ja Seleukiidi valitseja Antiochos III Suure lepe tol ajal nõrgenenud Ptolemaioste valduste jagamiseks. Philippose rünnakud Ptolemaiostest sõltuvate Egeuse mere äärsete kreeka riikide vastu tõid kaasa Pergamoni ja Rhodose abipalve Roomale, mis vallandas nn Teise Makedoonia sõja (200 197). Suur osa Kreeka riike toetas roomlasi, ja kuna ka
(Ebro jõgi),kumbki pool Ebro jõge ületada ei tohtinud. 221eKr sureb Hasdrubal ja Hannibal võtab väe juhtimise üle. II Puunia sõda 218-201eKr Selle sõja ajendiks saab see et Hispaania alasid hõivates Kartaago vallutab Hispaanias asuva Saguntumi linna, millel oli Roomaga kaitseleping. See andis hea põhjuse kuulutadasõda Kartaagole. Rooma senat annab sõjavägede juhtimise kahele konsulile: Publius Cornelius Scipio ja Longus. Scipio saab loa tungida Hispaaniasse ja seal vallutada Kartaago alad. Longus saab loa Sitsiilia saarelt võtta sõjavägi ja Rünnata Kartaagot ennast. Kartaago vägi ületas Ebro jõe ja asus teele Rooma poole. Roomlased püüdsid sõda ära hoida ja kohtusid Kartaago nõukogu liikmetega ja nõudsid piirileppe rikkumise eest Kartaago liikumise peatamist ja Hannibali kui lepingurikkuja Rooma kätte andmist. Kartaago neid nõudmisi ei täitnud. Roomlased siis tungivad Hispaaniasse, samal ajal Hannibal
süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel 2. Cicero isiklikust ja poliitilisest sõprusest · Cicero: "ei ole midagi armastusväärsemat kui voorus", seetõttu sõber armastab oma sõbras isamaad. Parim sõber on parim kodanik · Sõpruse 1. seadus: "me nõuame sõpradelt ainult seda, mis on õige ja teeme sõprade jaoks ainult seda, mis on õige" Laelius, sõprusest (Laelius de amicitia) Gaius Laelius kirjeldab oma sõprust Scipio Africanusega · Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt? Laelius: Gracchuse juhtum 3. Montaigne sõprusest, era- ja avalikust sfäärist Tõeline sõprus · "Meie sõprus Étienne de la Boétie'ga on võrreldamatu... selle ainus mudel on ta ise" · "Üks hing kahes kehas" (Aristoteles)... o see on midagi nii haruldast, et oleme sellest vaevalt kuulnud o see on midagi nii haaravat, et selles saab osaleda vaid kaks inimest korraga
julmusega kaasnevast hukkamõistust hoolida; sest... ta osutub halastavamaks neist, kes ülemäärasest halastusest lasevad maad võtta korratusel ja segadusel, millest saavad alguse tapmised ja röövimise. Siiski tuleb valitsejal jääda ettevaatlikuks ja väärikaks. Tuleks tahta olla nii kardetud kui armastatum, kuid valiku korral kardetu. Hirmu tuleb sisendada nii, et valitseja ei satuks inimeste vaenu alla. Hannibal hoidis sõjaväge ühtsena oma julmusega. Nt Scipio alamad tõusid ta vastu, kuna tooandis neile ülemäära vabadusi - teda nimetati Rooma sõjaväe laostajaks. Kuidas tuleks valitsejal järgida ausust Peab oskama kasutada nii inimese kui looma loomust (mõistust ja jõudu). Lõvi ja rabane. Sõna ei tohiks pidada siis, kui see ei too kasu, või kui sõna andmise põhjus on kadunud. Valitseja ei saa järgida kõiki neid asju, mille eest teda peetaks heaks - võimu säilitamine sunnib tegutsema selle vastu.
Põhja-Itaaliat sinna alla ei loetud). Kreeka autor Polybios kirjutas 2. saj keskel, st et ta kirjutas oma kaasajast. Ta oli aristokraat. Ta suhtles tihedalt Scipio Aemilianusega, kes oli tähtis riigimees ja hiljem Kartaago hävitaja. Ta oli intellektuaal. Seega Polybios nägi Rooma riigi seestpoolt toimumist ja sai Rooma
Probleemsituatsioon Roomas Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt? Vabariik – 510 eKr kuningate väljaajamine Roomast Sõprusest (Laelius de amicitia) Impeeriumi ehitamine vallutuste ja liitlassuhete abil Gaius Laelius kirjeldab oma (täiuslikku) sõprust Scipio Africanusega Võim Senatisse kuuluval aristokraatlikul eliidil Konflikt kodanikukohusega? Gracchuse sõbra juhtum: kas süüdanuks Kapitooliumi tema palvel? Võimuvõitlus Senatis, populaarsus rahva hulgas vahendiks selles Sõprus ja voorus lahutamatud
neid võitnud, nõudis neilt raha ja pantvange. Kogu selle edu juures ei tabanud teda mitte rohkem kui kolm ebaõnnestumist – Britannias purustas torm peaaegu kogu tema laevastiku; Gallias kaotas ta Gergovia all ühe leegioni ning germaanlaste aladel võeti kinni ja tapeti tema saadikud Titurius ja Aurunculeius. Sõjad lõpetanud, pärast Scipio võitmist, pühitses ta ühe kuu jooksul neli korda triumfi, jättes nende vahele mõned päevad; ning pärast Popeiuse poegade võitmist jälle sama palju kordi. Kõige esimene ja kõige silmapaistvam oli Gallia triumf, järgnes Aleksandria oma, siis Aafrika ja kõige viimasena Hispaania triumf, kõik need erinesid korralduse poolest üksteisest. Räägitakse, et Caesar olevat olnud pikka kasvu, heleda nahaga, ilusa kehaehitusega, veidi täidlase
" Mis saab, kui sõpruse nõuded ja isamaa huvi satuvad vastuollu? Sõprus seob küll riigi tervikuks, kui võib seda ka lõhkuda, kui sõber nõuab midagi, mis on riigile kahjulik. Tohib nõuda ainult seda, mis on õige ja mis ei ole riigile kahjulik. Tohib paluda seda, mida lubavad voorusenõuded. · Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt? Sõprusest (Laelius de amicitia) · Gaius Laelius kirjeldab oma (täiuslikku) sõprust Scipio Africanusega · Sõpruse ja kodanikukohuse konflikt? Gracchuse sõbra juhtum: kas süüdanuks Kapitooliumi tema palvel? (Mis siis saab, kui sõber nõuab midagi kahjulikku?) G. poleks seda teinud, sest on vooruslik. Küsiti, kui oleks sõber küsinud, siis vastas G., et oleks küll. Vale sõprus, mis ei ole vooruslik. · Moraal sõprus ja voorus lahutamatud Isamaa-armastus
Põhilised allikad on need mis on samal ajal ka rooma kesksed ja valgustavad kuidas rooma ülemvõim laienes ida suunas. Kreeka autor Polybios, 2 saj keskel eKr. , kes on seega siis praktiliselt kaasaegne nende rooma annalistidega. Kes olid aristokraatlik kreeklane, langes roomlastele pantvangi, kui roomlased saavutasdi 160 aastal Püünia lahingus Makedoonialaste üle, roomas elas aristokraatlike ringkondadega head elu , ei olnud vangis, suhtles tolleaegse silmapaistva rooma riigimehega Scipio Aemilianus, sügavalt haritud mees, kreeka hellenismi austaja. Polybios oli ka tema ringkonnas, nägi seestpoolt rooma riigi toimimist, sai suur austaja roomale, pidas rooma riigikorda ideaalseks, tasakaalustatud, vastandas seda oma kaasaegsetele kreeka riigitele, kus olid lakkamatud vastuolud demokraatide ja aristokraatia vahel, rõhutas rooma riigi religiooni ja moraali alust. Leidis et Rooma hegemoonia kujunemine on ajalooline hea parantamatust. Seda üritas ka näidata oma selles ajaloos ,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
