Sippari linna arhitektuur, skulptuur, reljeefid, pitsatid, rituaalsed esemed, tarbekunst Margit Korbe Sisukord 1. SISSEJUHATUS................................................................................................................................................. 2 .........................................................................................
Ametinimetus 12 . jaanuar 2011 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) andis üle ja (struktuuriüksuse nimetus, ametinimetus, töötaja nimi) võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud toimikud, pitsatid ja plangid. 1. Täitmisel olevad dokumendid 1.2 Teised dokumendid 2. Asjaajamises lõpetatud arhivaalid (nt seisuga 2010. aasta) Jrk nr Sarja tähis Sarja pealkiri Aasta Hulk Märkused 3. Pitsatid (pitsatite kirjeldus ja jäljendid) Näiteks: Asutuse ümarpitsat tekstiga: .............................. (pitsatijäljend) 4. Plangid (plankide loetelu ja hulk) Akt on koostatud kahes (2) eksemplaris: 1. eks XXXXX-le 2. eks YYYYY-le
Fifth level Kolm ajajärku: 1) Varajane ajajärk ~3000 - 2000 eKr 2) Keskmine ajajärk ~2000 - 1600 eKr, keskus Kreeta saar 3) Hiline ajajärk ~1600 1100 eKr, keskus Mükeene linn Kreeta kultuuri ajajärgud 1) Varajane Minos paleede eelne 2600-2000 Leiud: panustega ümarhauad (ehk hauaringid, mida kasutati pideva matmispaigana ja mis tihti asusid tsitadelli ehk kindlusehitise müüride vahel), lihvitud kivi-anumad, kuldehted, pitsatid, põletatud keraamika. 2) Keskmine Minos- a) vanem paleede aeg 2000-1700 (ehitati hiigelpaleesid) b) noorem paleede aeg 1700-1400 Leiud: Knossose ja Phaistose paleed (saanud kahjustusi kas maavärinates või võõraste kallaletungides), Kamarese vaasid, pitsatid, väikeplastika. 3) Hiline Minos 1400-1150 Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavatusteks olid suured lossid: Knossos Phaistos Hagia Triada Click to edit Master text styles
omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemus-rahvuse keelt. Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles, lisaks veel peavad olema pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed, ning kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt. Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles
Ürgaeg 30 000EKR - 2000 ekr Kunst seotud usuga Käed seinal 7k ekr Menhir - püstine kiviplokk Aligment - kiviplokid reas Dolmen - kahe menhiri peal üks viltune kiviplokk Kivikalme - haud stonehenge - Kromlehh (ringikujuline menhirite kogum) Mesopotaamia 4000 - 539 eKr esimene kõrgkultuur Eurooplastel Ratas, võlvid, niisutussüsteemid, bürokraatia, raamatukogu Tsikuraadid - astmiktemplid Silindrikujulised pitsatid Gilgamesi eepos Egiptus 3200 eKr - 500 eKr pinnakunst haudehitised idakaldal elatakse läänekaldale maetakse Nastaba - vanim kaudehitis astmikpüramiid - haudehitis Tähtis tegelane kirjutaja Seistes üks jalg eespool, käed rusikas - sõjapoos istudes käed põlvedel Pea viltu, habe ja juuksed stiliseeritud. kujud idealiseeritud kokku üle 3k jumala kasutati aknaid Nebamuni aed. Hiina kunst 2200 ekr - 20. saj pKr trükikunst, kirjakunst on kunstiliik, tähtsad on väravad ja nende valvurid.
korrektselt kirju.Täiskasvanutes elus see on muidugi oluline. Kui mina õppin raamatupidajaks , asjaajamine on seotud otse minu tulevikku ametikohaga. Raamatupidaja koostab palju avaldusi, deklaratsioone ja kirju, mida ta peab tegema korrektselt vastavalt reeglitele. Iga dokument omab oma väärtust, infot adressaat, millest kirjutatakse,pealkiri,kuupäev,allkirjad, kiri sisu, kes kirjutab, kellele , lisamärge ja pitsatid. Ettevõttes peab olema kõik vajalikke dokumente, millest ilma firma ei saa oma tegevust pidada ja on kasulik kehtestada kindlad nõuded ning fikseerida need asjaajamiskorras või ettevõtte kvaliteedikäsiraamatus. Dokumendihaldus organiseerib firma elu. Vajalikke dokumentide puudus ja ebakorrektne vormistamine võib põhjustada firmas segadusi, seal hulgas trahvid, äripartneritelt sanktsionid,kuni täelikku firma sulgemiseni-pankrotini.
2.5 Rekvisiitide vormistamise nõuded Dokumente koostavad ja vormistavad töötajad, kelle töövaldkonda teema kuulub. Kõikidele asutuses koostatud dokumentidele peab olema märgitud dokumendi koostaja ees- ja perekonnanimi ning telefoninumber. Haldusdokumentide vormistamise nõuded on täpsemalt kajastatud Dokumentide vormistamise juhendis. 2.6 Dokumentide vormistamise nõuded Dokumentide vormistamise nõuded on kajastatud Dokumentide vormistamise juhendis. 2.7 Pitsatid ja templid Pitsatite ja templite tellimise õigus on vastava valdkonna juhil või tema poolt määratud vastutaval isikul. Templite tellimise õigus on teenistuse või osakonna sekretäril/assistendil ja kantselei sekretäril. Asutuses on ametliku pitsatina kasutusel sinise värviga sõõri kujuline pitsat (sõõri läbimõõt 28 mm). Ametliku pitsati kohustuslikud rekvisiidid on: sõõri keskel läbiva suure tähega kiri - XXX;
osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korraldamine ja vastutus 1.3. Infosüsteemid 1.4. Juurdepääs dokumentidele 1.5. Arhiiviregistrile andmete esitamine 1.6. Asjaajamise üleandminevastuvõtmine 2. Dokumentide koostamine ja vormistamine 2.1. Dokumendiplangid ja dokumendivormid 2.2. Dokumentide vormistamine 2.3. Dokumendiliigid 2.4. Pitsatid, nende hoidmine ja kasutamine 2.5. Dokumendi väljavõte ja ärakiri 3. Dokumentide vastuvõtmine ja väljasaatmine 3.1. Posti vastuvõtmine, esmane läbivaatamine ja täitmisele suunamine 3.2. Kontroll dokumendi täitmise üle ja dokumendi lahendatuks lugemine 3.3. puudub 3.4. Dokumentide väljasaatmine 4. Dokumentide haldamine 4.1. Dokumentide registreerimine ja hõlmamine 4.2. Dokumentide liigitamine ja dokumentide loetelu koostamine
300 kilomeetri kaugusel. Island asub 450 km, Norra 675 km ja Kopenhaagen 1500 km kaugusel. Vahemaa saarestiku põhjapoolsemast punktist lõunapoolseima punktini on 113 kilomeetri, suurim vahemaa idast läände on 75 kilomeetrit. Saared on vulkaanilise päritoluga, kõrgeim punkt on 882 meetrit merepinnast. Umbes 6% maast on haritav, ülejäänut kasutatakse 70 000 lamba kasvatamiseks. Fääri saartel on oma lipp, pangatähed ja pitsatid, samuti oma pass. Fääri keel on tunnistatud ametlikuks keeleks, kuid taani keelt võib kasutada kõikides ametlikes asjaajamistes ning õppetöö koolides toimub taani keeles. Nimi: Fääri saared (taani k. Faroerne, fääri k. Føroyar) Pindala: 1399 km2 Rahvastiku tihedus: 35 inimest/km2 (01.07.2006.a.) Rahvaarv: 48 412 inimest (01.07.2006.a.) Ametlik keel: fääri keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia, laiaulatuslik autonoomia Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II
ahenevate vääriskivihelmetega ehteid. Tihti riputati kaela mitu materjali ja kuju poolest erinevat keed. Induse orust on leitud umbes 2500 kivipitsatit. Neil on kujutatud loomi, sealhulgas küürselgseid sõnne, tiigreid, elevante ja krokodille. Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani desifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust. Terava põhjaga peekrid. Reljeefsed ringid võivad olla dekoratiivsed aga ka lihtsalt praktilisuse pärast -- paremini haaratav. Selliseid on leitud ainult suurematest linnadest. Neid tasse/kruuse näib olevat kasutatud vaid kord ja see järel ära visatud
Selleks, et võru ümber käe läheks on ringis väike vahe sees, mida võis ka vajaduse korral laiemaks painutada. www.harappa.com/indus/78.html Induse orust on leitud umbes 2500 kivipitsatit. Neil on kujutatud loomi, sealhulgas küürselgseid sõnne, tiigreid, elevante ja krokodille. Pitsatite pealdised on Induse oru kirjas, mida pole siiani desifreeritud. Võimalik, et pitsateid kasutasid kaupmehed kauba märgistamiseks. (Morris, Grant, jt. 2003: 48). Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust (Britannica, 1953: 217). Piisoniga pitsat on leitud Mohenjo Darost. See on tehtud põletamata steatiidist, mõõtmetega 2,04x2,04 cm, paksus 0,74 cm. Ülemises servas on neli sümbolit ning nende all on piison, kes sööb künast. Pitsati teisel poolel on haakristi motiiv www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu
eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur ¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine, linnriigid, miljonilinnad ( Ur, Uruk ), tsikuraadid ( astmiktemplid ), kiri ( kiilkiri ), bürokraatia, pitsatid (silinderpitsatid )( alati pilt+tekst ), kasutatakse sotsiaalset perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a. eKr (pronks) Lokiline habe, perfektne anatoomia, stiliseeritud habe/vuntsid, kulmujoon, kongus nina, lihased Akkadi relief Valitseja Sargoni lossist Korhsbadist u. 2200 a. eKr Naramsini steel u.2300 a. eKr (asub Louvre muuseumis) roosast liivakivist
Carter tegi ettepaneku alustada kaevamist kolmnurgast, mille moodustasid Ramses II, Merenptah ja Ramses VI hauakambrid. Nad lootsid leida Tutanhamoni hauakambrit. Just selle kindla kuninga oma, sest ühe kalju alt oli leitud fajansspeeker Tutanhamoni nimega. Samuti oli leitud kuldehe, millel oli Tutanhamoni nimi. Leiti ka savinõud. Täiendaval uurimisel selgus ootamatult, et neid oli kasutatud Tutanhamoni matmise ajal. Hiljem leiti veel mõned pitsatid Tutanhamoni nimega. Nad kaevasid kuni jõudsid Ramses VI avatud hauakambri jalamini. Sealt leidsid nad rida töölishütte, mis olid püstitatud suurte tulekivitükkide hunnikule, mis oli orus mingisuguse hauakambri läheduse kindlaks tunnuseks. Nad kaevasid üles kogu kolmnurga, kuid jätsid puutumata töölishütTide all oleva maa-ala. Lõpuks otsustasid nad pühendada Kuningate orule veel ühe talve, kuid seekord viimase. 3
ta valik langes nüüd oma vanaisale Ayle. Võimalik, et ta temaga ka abiellus, mis oleks kindlustanud Ay õigused troonile. On teada, et Ay valitses oma surmani, see on neli aastat. See järel leidis väepealik ja politseimeister Horemheb paraja hetke sirutada käsi ammuihaldatud trooni järele. Amoni preestrite toetusel läks asi ladusalt. Siitpeale hakkas Horemheb sihikindlalt anastama Tutanchamoni rajatisi, mälestusmärke ja templeid. Ta laskis välja raiuda Tutanchamoni nime ja pitsatid ning pani asemele omad. Ta püüdis isegi kustutada Tutanchamoni nime Egiptuse vaaraode ametlikust nimistust. Läks vaja kahe mehe, Carteri ja Carnarvorni elutööd, et leida noore vaarao koht Egiptuse ajaloos.[1: 31] 7 Hauapanused Nebheperura, keda armastab Sopdu," seisab selle pistrikuna kujutatud jumala kuju soklil. Raidkiri
· dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu · registreerimise kord · indeksite süsteem (soovitavalt juhtimisfunktsioonide kaupa) jne 5. Dokumentide menetlemine · dokumentide läbivaatamise kord · resolutsiooni vormistamine · dokumentide täitmiseks suunamise kord · vastust või lahendamist vajavate dokumentide täitmise kontrollimine · dokumendile juriidilise jõu andmise etapid · kasutatavad pitsatid, vastutajad, asukoht, mida pitsatiga tõestatakse · digitaalse kooskõlastamise võimalus või kohustus · dokumentide teatavaks tegemise kord jne 6. Dokumentide hoidmine asjaajamises · dokumentide loetelu koostamise protseduur · funktsioonipõhine dokumentide loetelu · asjaajamisest väljunud dokumentide säilitamise kord · arhivaalide loetelu koostamine · säilitamistähtajad · juurdepääs ja arhivaalide kasutamise kord
Liidu tähed. Need sümboliseerivad dialoogi, väärtuste jagamist ja Euroopa ülesehitamise dünaamikat. Müntidel kujutatakse Portugali kuninglikku pitsatit aastast 1144. 2-eurose mündi serval on ühtlaselt paigutatud viis vappi ja seitse kindlust. Riikliku kavandikonkursi võitjaks osutusid kujundaja Vítor Manuel Fernandes dos Santose tööd, keda inspireerisid ajaloolised sümbolid ning Portugali esimese kuninga Dom Afonso Henriques’i pitsatid. Sloveenia 2-eurosel mündil kujutatakse luuletaja France Prešereni portreed ja sõnu „Shivé naj vsi naródi” ('Jumal õnnistagu kõiki rahvaid') luuletusest „Zdravljica”, mida kasutatakse ka riigi hümnis. Ta kirjutas romantilisi luuletusi ning teda peetakse Sloveenia kuulsaimaks luuletajaks. Kuigi ta ei kirjutanud väga palju luuletusi, on tema teosed inspireerinud peaaegu kõiki järeltulevaid kirjanike. 13
Esimesed rühmad tekkisid juba 1931. aastal. 19. jaanuaril 1932. aastal kinnitas Kaitseliidu ülem J. Roska (hiljem Orasmaa) esimese variandi “Kodutütarde” põhimäärusest. Seda päeva loetakse Kodutütarde organisatsiooni asutamispäevaks (Evald Uustalu 1962). Organisatsiooni sümboolika Kodutütarde sümboliteks on kotkamärk ja lipud, mille üleval vasakus nurgas on antud maakonna vapp. Sümbolite hulka kuuluvad ka liikme- ja juhikaardid, pitsatid, vimplid, tunnus- ja tunnustusmärgid. Sümbolite kasutuselevõtu otsustab vastavalt Kodutütarde põhikirjale Kaitseliidu Keskkogu, Kaitseliidu Keskjuhatus või Kodutütarde Vanematekogu. Kodutütarde põhisümbol on kotkamärk. Kotka hõlmas asetseb rahvusvaheline skautlike oranisatsioonide sümbol – kolmeharuline liiliaõis, mille keskel on Eesti riigivapp. Liiliaõie harud on omavahel seotud. Märgi all asetseb ülespööratud otstega lint kirjaga ALATI VALMIS.
Missuguseid pitsateid kasutatakse, millistel dokumentidel? Ülikooli suurt (d 4,0 cm) logoga pitsatit (lilla) kasutatakse diplomite,akadeemiliste õiendite, tunnistuste ja erilist autentsust nõudvate dokumentide(ülikoolidevaheliste lepingute) kinnitamisel. Ülikooli väikest (d 3,5 cm) logoga pitsatit (sinine) kasutataksedokumentide kinnitamisel, mis vajavad rektori, prorektorite või nende poolt volitatudisikute allkirja. Logoga pitsatid asuvad rektoraadi büroos ja nende eest vastutab büroojuhataja. Teaduskonna pitsatit (d 3,0 cm sinine) kasutatakse teaduskonnas dekaani ja prodekaaniallkirjaga väljastatavate dokumentide kinnitamisel. Asub teaduskonna dekanaadis jaselle eest vastutab töötaja, kellele see on ametijuhendiga kohustuseks tehtud. Üleülikoolilise struktuuriüksuse pitsatit (d 3,0 cm sinine) kasutatakse
majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta, grafoprojektori kiled, televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid, vihmavarjud, polster, pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. Tulevikku ei oska keegi ennustada, kuid teada on, et odav nafta ja odav põlevkivi on
Asjaajamise perioodiks on kalendriaasta Missuguseid pitsateid kasutatakse, millistel dokumentidel? Ülikooli suurt (d 4,0 cm) logoga pitsatit (lilla) kasutatakse diplomite,akadeemiliste õiendite, tunnistuste ja erilist autentsust nõudvate dokumentide(ülikoolidevaheliste lepingute) kinnitamisel. Ülikooli väikest (d 3,5 cm) logoga pitsatit (sinine) kasutataksedokumentide kinnitamisel, mis vajavad rektori, prorektorite või nende poolt volitatudisikute allkirja. Logoga pitsatid asuvad rektoraadi büroos ja nende eest vastutab büroojuhataja. Teaduskonna pitsatit (d 3,0 cm sinine) kasutatakse teaduskonnas dekaani ja prodekaaniallkirjaga väljastatavate dokumentide kinnitamisel. Asub teaduskonna dekanaadis jaselle eest vastutab töötaja, kellele see on ametijuhendiga kohustuseks tehtud. Üleülikoolilise struktuuriüksuse pitsatit (d 3,0 cm sinine) kasutatakse struktuuriüksusejuhi allkirjaga dokumentide kinnitamisel. Asub struktuuriüksuses ja
täielikke volitusi ega riigipitsateid. Nagu kardeti, nii ka juhtus. Tiibeti delegatsiooni hoiti praktiliselt vangistuses, ähvardati füüsilise vägivallaga ning ei lubatud kontakteeruda oma valitsusega. 23. mail 1951 kirjutasid Tiibeti ja Hiina delegatsioonid alla nn. 17-punktilisele lepingule, mille juures tiibetlased kinnitasid, et nad kirjutavad sellele alla vaid iseenda, mitte Tiibeti riigi nimel. Lepingule löödi alla hiinlaste poolt võltsitud Tiibeti valitsuse pitsatid. Tiibeti valitsus sai sellest leppest teada alles 27. mail Pekingi raadiost. Lepingu preambulas on väidetud: " Tiibeti rahvas on üks kaugeleulatuva ajalooga rahvastest Hiina piirides...". Järgnesid leppe 17 punkti, mis muuhulgas deklareerivad, et (1) tiibetlased pöörduvad tagasi Emamaa perre; et (3) Tiibeti rahval on õigus rahvuslikule ja regionaalsele autonoomiale Rahvakeskvalitsuse juhtimisel; et (4) keskvõim ei muuda olemasolevat Tiibeti poliitilist
soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted,huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud,värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid,plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood,prill-lauad, printeritahm,hambapasta, grafoprojektori kiled,televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid,vihmavarjud, polster, pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. Viimati nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik. (16.10
Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel. Ajastu lõpuks toimus kiire linnastumine. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke ajastuks tänapäevases mõttes. Juba 5000 eKr hakkas arenema muistne Eridu linna tempel, mille ümber kujunes linnaline asula. Sellest maailma ajaloos esimesest teadaolevast pühakojast kasvas aegade jooksul välja hiiglaslik templikompleks tsikuraadiga. Uruki perioodi nimetatakse ka Sumeri arhailiseks ajastuks, see hõlmab ajavahemikku u 40003000 eKr. Sellel ajastul oli Mesopotaamia tähtsaim keskus suureks arenenud Uruki linn,
toodud elementide loetelu, mida tuleb dokumentides kasutada. Allkirjastamine on kohustuslik, kui see on sätestatud õigusaktides, kuid mittekohustuslik informatiivse sisuga kirjadel. Kirjal võib olla ka mitu allkirjastajat. Dokumendil peavad olema autori kontaktandmed, allkirja andmise kuupäev, vajadusel lisa-adressat ja lisamärge (kirja puhul füüsiline lisa, e-kirja puhul manus). Logo ja vappi koos ei kasutata. Ülevaade oli ametis kasutusel olevatest pitsatitest. Pitsatid hoitakse lukustatud kapis. Toodud olid ka dokumentide vormistamise nõuded (font, kirja suurus jne), dokumendi vormistamise etapid, ametis kasutusel olevad dokumendiliigid, ametkirjaliigid. Dokumendid kooskõlastab esimesena selle koostaja. Seejärel esitab koostaja dokumendi kooskõlastamiseks vahetule juhile. Kõik rahalised lepingud kooskõlastatakse juristi ja eelarvebüroo juhatajaga. Digitaalsete dokumentide kooskõlastamine toimub spetsiaalses arvutiprogrammis. Seitsmendas
Kr. Mesopotaamias, neid tunti ka Vanas Egiptuses, Kreekas ja Roomas. Silindrikujulised, rulliti vaha või savi peal. Hinas olid samuti tuntud juba 3700 aastat tagasi. Vanast maailmast pärandus pitsatite kasutamine keskaegsesse Euroopasse. Pitserite kasutamise kõrgaeg oli keskajal, hiljem hakkas vähenema seoses allkirja levikuga Pitsateid on valmistatud metallist, sarvest, luust, vääriskividest, kivist ja puust. Tänapäeval on kasutusel peamiselt metallist ning kummist pitsatid Pitsatid ja vastavalt ka pitserid olid ühe või kahepoolsed Pitseripildi järgi eristatakse: kiri - pitsereid pilt - pitsereid portree - pitsereid vapp - pitsereid Pitser koosneb pildikujutisest ja tekstist, mida nimetatakse legendiks. Legendis tavaliselt omaniku nimi, ühiskondlik staatus, mis ladina keeles ning asetseb ümber pildi. Pitserid jagatakse kas nende dokumendile kinnitusviisi või siis materjali järgi.
Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Kreetalased kasutasid kirja: nii juba III aastatuhande lõpul kujunema hakanud hieroglüüfkirja kui ka hilisemat piltmärkidega täiendatud silpkirja nn lineaarkiri A. Keel mida kõneldi on meile tundmatu ja
sisaldama teabekandja tüübist üleandja käes lahendamisel olevate dokumentide loetelu tähtajaks täitmata dokumentide loetelu Säilitamistähtaeg sõltub nende sisust ja loomise toimikute loetelu eesmärgist; määratud seaduste ja muude reguleerivate eelarvevahendite seis aktidega. pitsatid Organisatsioonides säilitatakse dokumente viimased allakirjutatud dokumendid (liigiti) Dokumendisarjale kehtestatud säilitustähtaeg on möödunud ja asutuse arhiivi üldandmed selle võib eraldada hävitamiseks Üleandmiseni arhiivi
Referaat Lähiaja okupatsioonid Eestis 1939-1944 Tallinn Esimene Nõukogude okupatsioon 1930. aastate lõpul Leedu, Läti ja Eesti juhtide erineval määral ilmnenud Saksa orientatsioon osutus väga lühinägelikuks: kuna loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel, ei osatud ette näha viimaste omavahelist kokkumängu. 1939. aasta 23. augustil sõlmitud NõukogudeSaksa mittekallaletungilepingu (tuntud ka HitlerStalini või Molotovi Ribbentropi pakti nime all) salajase lisaprotokolliga Moskva mõjusfääri määratud Baltimaad jäid välispoliitilisse isolatsiooni. Teise maailmasõja puhkedes kuulutas Eesti end neutraalseks ning ei korraldanud mobilisatsiooni ega teinud muid ettevalmistusi võimaliku välisagressiooni tõrjumiseks. Vahetult pärast uue valitsuse ametissenimetamist alustasid okupandid iseseisva Eesti riigiaparaadi,...
Arhivaalide ja teavikute säilitamine. //EKSAM - 5 november// Säilitamise põhimõisted: Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taastada objekti oletatav varasem olek. Püütakse taastada objekti neid omadusi, mis on kaduma läinud, aga mis oletatavasti on olnud selle objekti terviklikkuse seisukohalt olulised. Minimalismiprintsiip - Arhivaalide korral peab igasugune töötlus olema võimalikult minimaalne ja säilitama arh...
Varaminos II ajal Vassiliki keraamikas tume lakk-põhi kaunistatud heleda mustriga. Üha sagedamini maaliti vaase. Ornament: sirgjooned, spiraalid, meander, hiljem kolmnurgad, kaksikkirved. Amfora algvormid. Vara-Minos III uus maalimistehnika, Kesk-Minose kamarese stiili eelkäija. Tumedale põhjale hele muster. Kivinõud kirjust kivist, valmistamine algas Vara-Minos II perioodil. Õpiti egiptlastelt. 29 Vara-Minos III ajal kõrge tasemega pitsatid. Neil loomi, linde, stseene. Jätkus kiviesemete valmistamine. Kõrgetasemeline kuldesemete valmistamine, eriti kuldplekist ehted. Mitmesugused loomripatsid, lilled ja lehed. Ühiskond tugevalt autoritaarne. Kultus (pitsatitelt, freskodelt). Palju kujutatud kaksikkirveid ja sõnnisarvi. Puudusid eraldi templihooned; paleedes kultusega seotud ruume. Austasid oma jumalust peamiselt hiites, mäetippudel, kultusekoobastes. Ilmselt mingisugune emajumalus
lepinguid. Ta leidis, et pole ühtegi lepingut, kus eestlased oleksid ühe allkirjaga kogu Eesti, Vana-Liivimaa nimel, vallutajatega läbirääkinud-lepingut sõlminud. Küll aga on maakondade tasandil, maade tasandil. Tema loogika ütles, et kui keegi Lääne- Eurpoopast tahab öelda, et eestlased pole mittekeegi, siis see on vale, sest on lepingud, kus on eestlaste pitsatid. Relva kandmine keskajal oli vaba mehe tunnus, oluline staatuse tunnus. Aadlimees ei tohtinud mitte mingil juhul olla ilma relvata. Kui relv ära võeti, siis eeldati, et see inimene on ebausaldusväärne. Eestis hakkas levima kirjutatu õigus- ius scriptum. Levinuim oli kanooniline õigus. Katoliiklastele on kanooniline õigus väga tähtis. Kiriku õigus oli kõige olulisem. See oli seisuslik õiglus. See ei reguleerinud üksnes vaimulikku õigust, see oli laiem
Liigitada võib kiri-, pilt-, portree- ja vapipitserid. Sfragistika tekkis 18. sajandil kui osa diplomaatikast eesmärgiga dokumente dateerida ja nende autentsust tõestada. 19. sajandi lõpuks, kui oli kogunenud suur hulk mitmel pool välja kaevatud jm leitud pitsateid ja nende jäljendeid, mis olid seose dokumendiga kaotanud (Egiptuse, Babüloonia, India jne), hakati pitsatite kronoloogilise jaotamise alusel tegema järeldusi riiklike institutsioonide arengu kohta, sest pitsatid reageerivad igale muutusele selles vallas kohe. Sfragistika on seotud tarbekunsti, heraldika, numismaatika, epigraafika, onomastikaga. Et pitser võiks olla kinnitus ja identifitseerimisvahend, on vaja kahte tingimust - et märk oleks selgelt seotud pitsati kasutajaga ja et seda kasutab tõepoolest ainult omanik. Levisid 9.-10. sajandil sedamööda, kuidas loodi rohkem kirjalikke ürikuid. 10.-11. sajandil peamiselt vaimulike, siis ka ilmalike valitsejate käes. 12. sajandist on teada linnade
Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud; rituaalides kasutati andameid ilmselt. Usk hoidis lossisüsteemi koos. Austatud jumalaid pole teada, kuna keelt ei ole suudetud desifreerida ning seal pole nende kohta nkn midagi öeldud. Teave jumalatest pärineb piltidelt, mis salgeli on pitsatid. Üks asi, mis paistab silma naised domineerivad. Kuulus madudega jumalanna, kelle peas istub kass ja rinnad on paljad. Kätega rindade toetamise zest. Kui mees on pildil, siis ta on kõrvaline. Jumalannad piltidel võisid olla ka ühe peajumalanna erinevad kehastused. Lineaarikiri B varasemad kreekakeele tekstid (varem oli lineaarkiri A, mis polnud kreeka keel) Sealt saadi vähest teksti ka jumaluste kohta, kellele on annetusi toodud. Sealt on selgelt näha, et austati paljusid jumalaid
püüti kanda muistsetesse tsivilisatsioonidele nt Urukile, Ameerikale jne. Paljud asjad, mida enne nim riikideks, muudeti chiefdomideks. Chervis?? oma dok töös 1970 -ndatel kirjeldas Kreeta losside teket kui ümberjaotamise tulemit. Väiksed orud, kus on looduslikud erinevused, ühes kohas saab kasvatada ühtesid teises kohgas teisi asju. 3000 a ekr siis kui sai alguse viinamarja- ja oliivi kasvatus tekkis vajadus hakata toodangut ümber jagada. Tunnistust sellest peavad andam leitud pitsatid jne. Sealt siis kujunsid pealikud ja teise aastattuhande alguses Kreeta lossriigid. Olemas suured varasalve, lossid jne. Kogutakse kokku ja jagatakse laiali. Jutu point selles, et see ümberjaotamise jutt tõsteti arheoloogiliselt tõestatavasse konteksti. Peagi tekkis punt, kes pole nõus, et peamine oli ümberjaotamine nt Carneiro. Tekkis paljudest küladest kokku pandud ühiskond, mille tekitas chiefdom. Riik
dokumendiplanke asutuses kasutatakse, millised dokumendid neile vormistatakse, kes vastutab plankide tellimise ja kasutamise eest. Samuti tuleb näidata, milliseid turvaelemente ja sümboleid plankidel kasutatakse. Juhul, kui asutusel ei ole trükitehniliselt valmistatud planki, tuleb kirjeldada elektrooniliste dokumendiplankide kasutamise kord. Lisaks plankidele on otstarbekas välja tuua, millised pitsatid on asutuses kasutusel, kus need asuvad, millised dokumendid tuleb pitsatiga tõestada, kes vastutab pitsatite kasutamise eest, kuidas on korraldatud pitsatite hävitamine. registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem: peab olema kindlaks määratud, kus dokumendiregistrit 10
5 Teenistujate pädevus ja vastutus 1.6 Arhiiviregistrile andmete esitamine 1.7 Dokumendihalduse süsteem (Lisa 1) 1.8 Andmekogud 1.9 Dokumentide avalikustamine (Lisa 2) 1.10 Asjaajamise üleandmine ja vastuvõtmine 2.2 DOKUMENTIDE KOOSTAMINE, VORMISTAMINE JA MENETLEMINE 2.1 Dokumendid 2.2 Dokumendi kavandi koostamine ja menetlemine (Lisa 4, 5) 2.3 Dokumendiplangid ja -vormid 2.4 Dokumentide vormistamine (Lisa 3) 2.5 Pitsatid 2.6 Dokumendi väljavõte ja ärakiri 3.3 DOKUMENTIDE VASTUVÕTMINE JA VÄLJASAATMINE 3.1 Dokumentide (posti) vastuvõtmine ja esmane läbivaatamine 3.2 Asjade lahendamise tähtajad ja tähtaegadest kinnipidamise kontroll 3.3 Dokumendi väljasaatmine 4.4 DOKUMENTIDE HALDAMINE 4.1 Dokumentide registreerimine 4.2 Dokumentide loetelu koostamine, jõustamine ja ajakohastamine (Lisa 11) 4.3 Toimikute pidamine 4
m.a Enne kreeklaste tulekut oli Kreetal juba lossid olemas. 15.saj tulid, oli lossijärgne periood hävitati kõik peale Knossose ja sealt valitseti suurt osa saart. Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Kultus Ei kujutatud sel ajal massiivseid templeid, seega kultuspaika raske indentifitseerida, aga võimalik. Ilmselt haudadel oli kultuslik funktsioon (ringikujuline kuppelhaud, nende ees tantsuplatsid), on ka nö mäetipu pühamu, neil oli silmside asustuse v lossiga. Leitud kaksikkirveid, inimese ja loomakujutisi, tuletegemise jäänuseid ja lampe. Pühad koopad- Dikte mägi ja Iida mägi. Hilisemas mütoloogias Zeusi või kellegi sünnikohad. Pühad hiied, säilinud freskod
Kultuuri hilisel järgul ka sisehoovid. Ubaidi kultuuri hooned olid täisnurksed, ehitati savitellistest. Kesksel kohal suured templid. Templitel ja preestritel nt niisutussüsteemide loomisel oma osa. Perioodi lõpul olid mitmed asulad piiratud müüriga. Arenes käsitöö. Leiutati pottsepakeder (käsikeder), lihtsustus savinõude valmistamine ja maalimine, keraamika ühtsem. Sageli nõudel rohekas põhi, sellel pruuni v mustaga maalitud geomeetriline ornament. Kivist pitsatid. Palju savist kujukesi (peamiselt naised). Neoliitikum Aafrikas U 20 000 aastat vanad metsikute viljade säilitusaugud maas. Niiluse org soodne elukeskkond inimestele viimase jääaja lõpul. 14 000 aastat tagasi voolas Niilus juba läbi kõrbe; olid siiski sademeterohkemad perioodid, neist viimane u 13 0009000 eKr. Sel ajal elasid Niiluse orus kütid ja korilased, kes kasutasid palju metsikuid vilju ja seemneid
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõpli...
reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta, grafoprojektori kiled, televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid, vihmavarjud, polster, pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. * Nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik PILET nr
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
al 1450 lossijärgne periood Vanade losside perioodil võeti kasutusele kiri. Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. Kui Kreetal tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka mandril Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt pöidlasuurused pitsatid. Tekstid bürokraatlikud majapidamistekstid. Lossid olid majapidamiskeskused. Phaistose ketas. Seal on unikaalne kiri, mida ei ole tuvastatud. Rütmiline tekst, vb hümn vms. Siis kadusid vanad ära ja tulid uued peale. Lisaks vanadele tuli juurde ka Sakkro ja Hanja Loss ja linn kuulusid kokku. Hea näide Knossose loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- lääneplats, sillutatud ja rituaalse funktsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne ehk
kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest hierarhiast. Mitmed suuremad asulad olid tekkinud ka Kreetal, nende seas jätkuvalt tähtsaim Knossos. Küklaadidel kujunes omapärane regionaalne kultuur, mida iseloomustavad kivist inimfiguurid (nn iidolid), Kreetalt leitud ida päritolu esemed aga osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Sujuva arengu tsivilisatsiooni suunas katkestas Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus 23. 21. sajandil. Troojas nõrgenes ajutiselt, Lerna kindlustatud pealikuresidents aga purustati sootuks ja selle kääpaga kaetud varemete ümber kerkisid nüüd ühe-kahe ruumiga elamud varasemast erineva tagasihoidliku leiumaterjaliga