Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused: lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid Pikselöögist tabatud puudes aurustub v...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks
jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks)Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Ettevaatus abinõud Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega.Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on küllaga näieid tulekahjude kohta, mis põhjustatud välgulöögist TV-antenni!), ahju
Lähte Ühisgümnaasium Välk Referaat Kaarel Aruoja 11. klass Õpetaja: Jaak Vaabel Lähte 2011 Sisukord Välk............................................................................................................................1 Referaat.................................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..............................................................................................................3 1.Välk.........................................................................................................................3 1.1.Välgu olemus...................................................................................
keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Tornaado peab puudutama otsaga maad Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul.. Meil tuntud trombide nime all. Vesipüks saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad tuuled puhuma vastupäeva (eeldus tsüklonaalse ehk tõusva õhusüsteemi tekkeks). Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid.
Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2. osalised(sadama kai, hakkas sadama) Paronüümia- algatamine, algatus, alge, algus, alustus- niisuguseid sõnaperekondi nim. paronüümideks Antonüümia- mees ja naine, punane ja sinine, täna ja homme, hommikul ja õhtul need on vastandsõnad, tähenduse ühstunnused. Sünonüümid- vasar, haamer- kõu, äike ja pikne. Samatähenduslikud sõnad. Aitavad vältida sõnakordusi Metafoorid- sõna ülekantud tähenduses, aluseks on võrdlus. Mari on ingel ja Jüri on põrsas Fraseologism-metafoorses sõnaühendis üksiksõnad kaotavad oma tähenduse ja ülekantud tähendus muutub põhitähenduseks. Silma torkama, süda läigib. Polüseemia-sõnade mitmetähenduslikkus. Tee(autotee, joogitee). Homonüümia- mitme sõna-keelemärgi juhuslik häälikuline kokkulangemine. 1. täielikud(tolmune tee, kuum tee) 2
Piksepeni Piksepeni on liblikas, kes on omale nime saanud mittesüstemaatilisel ning välimust mittekirjeldaval viisil. Esimene pool putuka nimest – pikne – on laenatud jumalatelt. Eesti rahvausundis on pikne äikest ja vihma käsutav ning viljakust andev haldjas. Nime teine pool – peni – tuleneb aga putukatest vägagi erineva kodustatud loomaliigi pisut halvustavast nimetusest. Oma välimuselt on ta vägagi silmatorkav. Valmiku tiibade siruulatus võib olla üle 50 millimeetri. Lisame siia veel majesteetlikud sametmustad, pisut roheka läikega esitiivad, mida kaunistavad ebakorrapärased valged, vahel ka pisut kollakad laigud. Lennul välguvad erepunased, väheste mustade laikudega tagatiivad. Sama silmatorkav on ka tagakeha ülakülg. Igal pool Eestis piksepeni polegi. Piksepeni elab niisketes liigirikastes leht ja segametsades ning võsastikes. Piksepeni võib kohata...
uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel. Tulekahju kirikut piiramas · Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne Oleviste torni. Hävis torn, sulasid kirikukellad, kirikus hävisid kõik pärast pildirüüstet muretsetud esemed. Jäid vaid müürid. Seekord taastati kirik kiiresti - kolme aasta pärast avati uksed jumalateenistuseks. Kaheksatahuline torn koos nurgatornikestega valmis 1651. a. Rohkem kui ükski teine kirik Tallinnas on Oleviste kirik kannatanud tulekahjudest. Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. · Tulekahju 1820. a.
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes
Tema loomingut võib pidada uudseks, mitmekülgseks, tähendusrikkaks, sügavamat elumõtet otsivaks. Sageli tekkis dialoog igavikulise maailmaga ning laulud muutuvad filosoofiaks ja vastupid Petersoni käsikirja leidis 1901 Õpetatud Eesti Seltsi arhiivist Villem Reiman; tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber, vait kui merekaljud, rahvad on kuulemaies. Stina Pley
nii vagune. Ja kullane. Ja mõtteis nagu, See on mu ema, nii aus ta; mu mullake, nii vaikne, valul see on mu ema ja sõnata. mu kullake! LUULETUS LAULJA JA TEOSE KOKKUVÕTTEDS KOIDULA LUULETUS FILMID 1 JA KIRJAND AHISTAMISE KOHTA LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealt Langevad oru sisse Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma venndade keskella Kärgatab pikne Ja metsad on vait Laulja on tõstamas Oma hääle valamas Suusta laulu kaste Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulemaies. Koidula Miks sa nutad Miks sa nutad, lilleke, Nupud sul täis pisaraid? Kas sa rasket hingevalu Hellake ka tunda said On sull eesti pind ka rääkinud Vaikne öö sull teada annd
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20.
KIRJUTUS ALBUMISSE Just nagu hauakivi pealt Kui veerenud on aastad ja mõnd nime möödakäija loeb siit loed mu nime, mõtle siis su pilku mõtlikku mu read kui surnule mu peale sa, sel lehel köitku samal moel. sest süda maetud on mul siin. George Gordon Byron LAULJA Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse ; Nii kui taeva pikne Musta pilvede alla Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält,valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. Kristjan Jaak Peterson ERINEVUSED
Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada sai, otsustati ehitada ka uus pikihoone. Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Kolmelöövilise basiilika kesklöövi kõrguseks sai 31 meetrit, mis on kõrgeim Baltimail, torni kiviosa kõrguseks 57 meetrit. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat. Välisilmesse lisandusid neogooti elemendid, kirikusse ehitati ahjud, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m. 27
ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. 1625. aastal, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive
Lääne-Euroopa kõrgeimate kirikute hulka. XV sajandil nimetatakse Oleviste kiriku juures kolme pühakute nimelist kabelit: Maarja, Olause ja Laurentiuse. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. 5 Kertu Pellja Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne Oleviste torni. Hävis torn, sulasid kirikukellad, kirikus hävisid kõik pärast pildirüüstet muretsetud esemed. Jäid vaid müürid. Seekord taastati kirik kiiresti kolme aasta pärast avati uksed jumalateenistuseks. Kaheksatahuline torn koos nurgatornikestega valmis 1651. a. Rohkem kui ükski teine kirik Tallinnas on Oleviste kirik kannatanud tulekahjudest. Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. Tulekahju 1820. a. Ööl vastu 16
“Kuu” - värvikad epiteedid, metafoorid, kordused, looduslähedus - pilt eesti maakeelest. Rõõmsameelsed karjaselaulud - antiikeeskuju, dialoog, rahvalaulu kõla, karjaste idülliline elu looduse rüpes (“Karjaste laul”, “Ott ning Peedu”, “Jaak, Jüri - karjapoisid”. Tööde kogu avaldati 1922 - A. Paltser “Laulud, päevaraamat ja kirjad” Üks tema luuletustest : "Laulja" Nii kui vahuse jõe mürisevad lained, mis kalju pealta langevad oru sisse; nii kui taeva pikne musta pilvede alla hirmsasti kärgatab: nõnda on jooksmas laulu ilus tuline oja. Nii kui valguse allikas seisab austud laulja oma vendade keske'ella. Kärgatab pikne -- ja metsad on vait: laulja on tõstamas oma hääle, valamas suusta laulukaste. Ja tema ümber, vait kui merekaljud, rahvad on kuulemaies. Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa.
Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 6. (1.poiss sosistades) Kas siis selle maa keel … Ei või? … Taevani tõustes üles … 7. (2.poiss liigub ettepoole) Kas siis selle maa keel, Mis kui tasa ojake, Oma ilu tundmata … 8. (1. ja 2. poiss koos) Tõuse üles, mu rõõmulaulu Tuline oja. Rõõmuga üles taevani. Ole rõõmus mu meel. 9. (poistegrupp koos) Nii kui vahuse jõe Mürisevad lained, Mis kalju pealta Langevad oru sisse; Nii kui taeva pikne Musta pilvede kella Hirmsasti kärgatab: Nõnda on jooksmas laulu Ilus tuline oja. 10. (1.poiss) Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? 11. (poistegrupp koos) Nii kui valguse allikas Seisab austatud laulja Oma vendade keske´ella. Kärgatab pikne, Ja metsad on vait: Laulja on tõstamas Oma häält, valamas Suusta laulukastet, Ja tema ümber Vait kui mere kaljud Rahvad on kuulamaies. 12. (2.poiss) Nagu kotkad pesalt lauglesid mu laulud.
Majades tuleks hoiduda telefoniga knelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on kllaga niteid tulekahjude kohta, mis phjustatud vlgulgist TV- antenni!), ahju ktmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. ike mtoloogias Paljude rahvaste mtoloogias on ikese phjustajaks usutud jumalaid vi jumalusi. Vanakreeka mtoloogias on ikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis ike vi Pikker vi Pikne jne. Mt piksest ehk ikesest Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase liolendi triist vi tema tegevuse ilming. On iseloomulik, et mristamise puhul on eldud ka, et jumal kolistab vi mristab vi et jumal, eriti aga Pha Eelja sidab hobusega vi vankriga mda kive. Jumaliku ilmutusena on mristamist peetud paha tagakihutamiseks. Sarnaselt vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele srmega nitamine pidi kaasa tooma pikselgi. Seega mtestus pikne htlasi jumaliku vihana
haaras rahvahulki ja pani neid tegutsema oma endise usundi, selle esindajate ja sümbolite vastu. Hulkade usuvaimustus muutus hävitavaks jõuks, mis arenes pildirüüsteks. 15. septembril 1524. a. hävis Oleviste kirikus selle tagajärjel kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Eks siin olnud osa inimlikul kadedusel ja ürgsel hävitamisinnul. Väliselt kirik ei kannatanud. Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne Oleviste torni. Hävis torn, sulasid kirikukellad, kirikus hävisid kõik pärast pildirüüstet muretsetud esemed. Jäid vaid müürid. Seekord taastati kirik kiiresti - kolme aasta pärast avati uksed jumalateenistuseks. Kaheksatahuline torn koos nurgatornikestega valmis 1651. a. Rohkem kui ükski teine kirik Tallinnas on Oleviste kirik kannatanud tulekahjudest. Vähemalt kolm korda on kirik täielikult maha põlenud, kaheksa korda on pikne süüdanud torni. 1820. a. Tulekahju
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 1-6.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Kes olid raamatus ,,Jussikese seite sõpra" peategelase sõbrad? NÄDALAPÄEVAD 2. Mille kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 3. Kes oli Sipsik? KALTSUNUKK 4. Mis liiki olen on Shrek? SOOKOOL 5. Mis loom on Sid animafilmis ,,Jääaeg"? LAISLOOM 6. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 7. Mis on punase ralliauto nimi filmis ,,Autod"? PIKNE MCQUEEN 8. Mis on väikese punases kleidis tüdruku nimi filmis ,,Muumitrollid?" VÄIKE MÜ 9. Millised putukad olid Tom ja Mia, kes jõululaupäeval tagasi metsa tahtsid? LEPATRIINUD 10. Mis liiki kala oli Nemo? KLOUNKALA
hoone (kõrgeim oli Lincolni katedraal). Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas.15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Oleviste kirik oli 15491625 maailma kõrgeim ehitis.Väliselt kirik kannatada ei saanud. 17. sajand 1625. aastal, ööl vastu 29. maid, süütas pikne kiriku torni. Uus torn valmis 1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. Säilisid vaid müürid. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. 19. sajand Kirikus 1820 aastal, ööl vastu 16 juunit, toimus tõsisem tulekahju mil pikne süütas ühe nurgatornidest
Vana pikihoone ning kabelid lammutati, hoone ehitati pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. 1500. aasta paiku valminud gooti stiilis tornikiiver ulatus väidetavalt koguni 159 meetrini muutes Oleviste kiriku keskaegse Tallinna ning tollal ka kogu Euroopa kõrgeimaks kirikuehitiseks. Kõrge torni ehitusajendiks oli ilmselt selle kasutamine meresõidutähisena. Kirikut ümbritses kalmistu, mis asus hilisema Oleviste tänava kohal. 1625 aastal ööl vastu 29. maid süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad, kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti - jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast, uus torn valmis 1651. aastal kuid see ehitati endisest madalam - 135 meetri kõrgune. Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest. Ametivõimude otsuse tõttu kiriku päästmise asemel ümbruskondseid maju
Sügise päike Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind. Külm Mänd praksateleb külma käes, kuusk naksub, unes väriseb... Õhk kristallisid piserdab, koit idas veripunane... Lehk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab! Hunt, põder, metskits ägavad ja päiksetõusu ootavad. Kord-korralt külm, ta plaksatab, mets härmatises surnuvaik... Koit idas veripunane... Pikne Raske, palav õhk hingekitsikus , väike pilveke eemal taeva all. /.../ Äkki raksatab. Vihma kallatab, tulekirev välk läigib metsa pääl. Järv Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa. Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Mai hommik Sääl järve pinnal tõusev päike loitis, ta peegel säras kuldses värvivoos ja nagu hingas pehme ohu hoos mu silm ta pinnal igatsevalt uitis. Kas olete näinud?
Autor: Mats Traat Töö koostaja: SeltsimeesLenin VASTSED HARALA ELULOOD Mats Traadi lühielulugu Sündinud 23. novembril 1936 Palupera vallas Enim tuntust kogunud luuletaja ja proosakirjanikuna Elukohavahetuste tõttu õppis ta mitmes eri koolis, seitse klassi lõpetas Rannus, kuid majandusliku kitsikuse pärast ei saanud kohe edasi õppima minna. Lühielulugu Lõpetas 1957. aastal Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi 1964. aastal Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969. aastal sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Töötas aastatel 1965 1968 toimetajana Tallinnfilmis Lühiülevaade Mats Traadi loomingust "On unistus kui ränikivi" (2000) "Kõllane õtak" (2001) "Harala elulood" (2001) "Uued Harala elulood" (2002) "Elusäde" (2003) "Turg ilma Sokrateseta" (2004) "Orjavits õitseb" (2005) "Traat armastusest" (2006) ...
jumalateni viija). Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Usuti olevat paljudes kohtades - tulepulkadest välguni. Varuna on vedades kirjeldatud kui tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal. Ta on Rigvedas kõige enam esilekerkiv kangelane ja asurade valitseja. Indra - veedade religioonis algselt äikesejumal, igavesti noor. Õhusfääri tähtsaim jumal, ilmajumal, kellele allusid äike ka pikne (kujutatakse sageli piksenool käes), ka vihma toov ja lohetapja, võitnud ka palju teisi vaenlasi, metsik sõdalane, kõige inimkujulisim neist, punase nahaga kujutatud. Saab peajumalaks peale Varuna taandamist ja enne Šivat-Višnut. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? 19
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. K.J. Petersoni luuletus: "Laulja" Nii kui vahuse jõe Nii kui valguse allikas mürisevad lained, seisab austud laulja mis kalju pealta oma vendade keske'ella. langevad oru sisse; Kärgatab pikne -- nii kui taeva pikne ja metsad on vait: musta pilvede alla laulja on tõstamas hirmsasti kärgatab: oma hääle, valamas nõnda on jooksmas laulu suusta laulukaste. ilus tuline oja. Ja tema ümber, vait kui merekaljud,
· Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või vähendada majandusliku kahju tekkimist. Biootilised kahjustajad · Seened · Putukad · Metsloomad Abiootilised kahjustajad · Torm · Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375 Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525
Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida?" 4 K. J. Petersoni luulet Laulja Kuu Nii kui vahuse jõe Kas lauluallikas mürisevad lained, külmas põhjatuules mis kalju pealta minu rahva meelesse langevad oru sisse; oma kastet ei vala? nii kui taeva pikne musta pilvede alla Kui siin lumises põhjas hirmsasti kärgatab: ilusa lõhnaga mirdike nõnda on jooksmas laulu vilusas kaljuorus ilus tuline oja ei või õitseda kauniste: Kas siis meie maa keel, Nii kui valguse allikas mis kui tasa ojake seisab austet laulja oma ilu ei tundes
Freud: Inimeste vajaduste ja hirmude projektsioon. Feuerbach: Inimideaalid Marx: Kindla osapoole vajaduste rahuldamiseks loodud ülem 35. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni on hinduismi ja veedade tulejumal, tuli kui vahendaja inimeste ja jumala vahel. Koldetulena on ta alati kohalolev ja kaitsja. Samuti kodu, abielu, preestrite kaitsja. Indra on algselt igavesti noor äikesejumal. Talle allusid äike, pikne, vihm. Ta on metsik sõdalane ja saab pärast Varuna taandumist peajumalaks. Varuna on tormi, tuule, taeva, õhuookeani jumal. Ta oli enne Indrat peajumal. Asurite valitseja. 36. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja Kmakhy templiga seotud tantra praktikad? Sati, kes raiuti tükkideks, häbe on kukkus Kamakhya mäele, kus asub kuulus tempel. Kamakhya on hindu ihalduse ja tantra jumal 37. Missuguseid koha pühadust seletavaid muistendid on (Ü. Valgu artikli järgi)
Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et elu on sarnane maisega, kuid äraspidine. Oluline, et surnud jääks teispoolsusse ega tuleks sealt tagasi. Arusaam kaugel asuvast teispoolsusest on arhailisem kui arusaam lähedal. 44. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Kurat on ilmselgelt paha tegelane ning pikne kui tormi-/peajumal ehk tõe ja headuse esindaja; sisuliselt jälle see hea ja kurja võitlus. Seejuures on olnud palju indoaaria ja kristlikke mõjutusi ehk kuigi on alati olemas olnud taevase jumala vastane, siis mõjutuste tulemusel näidatud neid rohkem negatiivses valguses/teiste rahvaste mütoloogiate positiivsed tegelased muudetud kurjust kehastavateks. Levinud on süžee, kus kurat on taevajumalalt midagi varastanud. (Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab
Elias Lönnrot: Kalevala, Martti Haavio: Karjalan jumalat, Jaan Puhvel Kindlasti erinevad, kuna uurijate taust ja nende käsitletav valdkondki juba erinevad teineteisest. 6. Kes või mis on Taara? Missuguseid tõlgendusi on aegade jooksul esitatud Henriku Liivimaa kroonikas mainitud jumaluse Tharapita kohta? Missugune neist tundub Sulle kõige usutavam? Nimetust Tharapita on tõlgendatud nii Taara avita! kui Taara pikne jm viisidel. Taarat on esitletud kui skandinaavia Thori, Taara pikne ehk "jumala välk". Tharapila on aga kui öökullijumal (aga eesti kontekstis see uurimusele palju juurde ei anna, kuna öökullisõna kui selline on laen soome keelest). Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal,
need on koori omadest aga veelgi keerukama struktuuriga. Tol perioodil uuendati ka torn, mis ühendati kaarava abil kesklööviga. Torni allossa ehitati viieastmeline sirge talumiga teravkaarne peaportaal, selle kohale aga hiigelsuur 18 m kõrgune lääneaken, mis hõlmab kogu kesklöövi kõrguse. 1446 oli torn oma praeguseni säilinud kiviosas 56 m kõrgusena juba valmis. 15. sajandi lõpul rajati kiriku lõunaportaali ette tähtvõlvidega eeskoda. 1820 süütas pikne aga Oleviste kiriku jälle ning see sai järjekordselt rängalt kannatada. Tules hävis praktiliselt kogu sisustus ning puitosa, samuti varises kokku osa võlve. Taastamistööd kestsid ligi 20 aastat, kirik taastati põhiliselt endisel kujul ning avati 1840. Nende tööde käigus vahetati välja Maarja kabeli ja kesklöövi võlvid, samuti enamike akende raidraamistused. Tollest ajast pärineb ka lõunaeeskoja petiknishidega viil. Kiriku taastamistöid juhtis kunstiteadlane F
lõppenud hästi... Hiljem läks Miili koos oma armastatud mehe Peetriga Venemaale. Mogri Märt ehitas endale sel ajal uut maja, kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia raud-rahakapi. Mõne aja pärast tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli lapse saanud ja neil Peetriga olid kõik plaanid luhta läinud ning neil polnud isegi süüa. Miili suri, tema laps jäi Leena kasvatada. Tõusis torm ja pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel, mis plahvatas ning nii hukkus noor Märt. Mõned aastad hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse kõik maetud. Märt oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kirku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb Peeter, kes ütleb, et tuli oma pojale
31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? "Kui müristab, siis ütlevad nad, piksejumal ajavat kuradit taga ja kus ta tema kätte saab, seal löövat ta sisse ja kuradi vastu maad. Sellepärast panevad nad müristamise algul uksed ja aknad hoolega kinni, et kurat tumma ei roomaks ja pikne sisse ei lööks." (Eesti) Kui vihma sajab ja päike paistab, siis üteldi: jumal riidleb vanakurjaga. (Vadja) Kurat koeranahas pikse ajal ei tohi lasta oma manu ühtki koera, ka oma enda koera mitte (Liivi) Kokkuvõtvat pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseisust Pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti Pikse oponendi seos vee- ja maaelemendiga; ktoonilise sfääriga
Luuletaja paneb keele kõlama. Pole keelt, pole rahvast, pole luulet. Pole midagi." Seda kõike on üritanud Jaak Peterson meilegi öelda. ,,Lauljas" võrdleb Peterson lauljat iseendaga. Laulja üritab rahvale laulda ja Peterson üritas rahvale tuua selgust nende keele ja kirjanduse kohta. Peterson on üritanud lauljat enda järgi iseloomustada, kuid luuletusest võib lugeda, et laulja sõna kuulasid kõik. Kärgatas pikne, metsad vaikisid, laulja on tõstmas oma häält, rahvas tema ümber kuulamas. Laulja on tugev isik, kellele rahvas kuuletub. Rahvas talitab laulja käskudele ja kuulab täpselt, mida laulja üritab öelda. Seda kõike oleks soovinud teha ka Peterson, kuid ta eluküünal jäi liialt üürikeseks. Laulja ülesandeks, missiooniks on rahvas panna endale kuuletuma, õpetada neid kõnelema omas keeles, lugema emakeeles ja kirjutama oma emakeeles ehk eesti keeles. Laulja peab
Taarausu põhimõtted on see et rahva kõrgeim eesmärk on vaimne ja kultuuriline iseseisvus võimalik ilma usuta. Taarausu eesmärk on kaasa aidata selle saavutamisele. 19. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Seotud uskumusega, et kui välku lööb, siis Jumal pahandab kuradiga. Usuti, et kurat tahab päikse ja kuu taevast ära varastada. Kui pikne ajab kuradit taga, tuleb kõik uksed, aknad korralikult sulgeda, et kurat tuppa peitu ei poeks ja pikne sisse ei lööks. Kurat võib võtta ükskõik mis looma kuju ja proovida inimesi haneks tõmmata, et pikse eest varjuda (Liivi muistendis kurat koeranahas, tüdruk oli karjas ja kollane koer tuli tema juurde, ei tahtnud ära minna, lõpuks jooksis kuuse alla ja sinna lõigi pikne). Kuradi seos vee ja maa elemendiga (must härg). Mees kuradit näinud – sellest käegakatsutav jälg jäänud.
ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe jumalat. Kui algab kevad, leiab aset uus võitlus ning võidab jumal lohet, ehk kevad talve. 55. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist? Piksenool ajab alati vanakuradit taga, seepärast kardab vanakurat äikest. Tibunoka Toomas näinud, kuidas õhust lennanud suur must härg kivi alla, ja kohe löönud pikne sinna kohta maa sisse. Pikne ajab kuradit sellepärast taga, et kurat tahab tähed ja kuu taevast ära varastada. (ERA II 205, 445/7 (6) < Tln < Keila 1939.) 56. Missugused on taevasele üliolendile iseloomulikud tunnused? Üliolend kui Taevajumal või taevas Äiksejumal Hele valguskuju Seotud väe või elujõu ideega Iseloomustab eemalviibivus, mille tõttu pole palju müüte Samastatakse ka päikese, looma või linnuga 57
õpiti aja jooksul kariloomi põlluharimisel kasutada.Esimesed kindlustused Muistne Jeeriko linnulennult, Sellel tänapäeva Kesk-Türgi künkal aseetaski muistne Catal Hüyük ja ka Vanim ehitis maailmas, vahitorn, on välja kaevatud Jeeriko linnas tänapäeva Palestiinas. 4. Põllusaak ja kariloomade elu sõltus suurel määral ilmastikust Põud võisid hävitada saagi, muuta rohumaad kõrbeks ja kuivatada loomade joogikohad. Ja ka õnnetusi võis tuua pikne rajuilm, seetõttu austasid inimesed esiteks loodusjõudu. Kuna sellest sõltus põlluviljakus ja karja heaolu. 5. Põlluharimine tõi inimeste ellu suuri muutusi. Inimesed hakkasid ise toiduaineid tootma ning sõltusid seetõttu loodusest senisest vähem. Kui varem paljud vastsündinud lapsed toidunappuse tõttu surid, siis nüüd laste suremus vähenes. Pikenes ka inimeste eluiga ning see kõik tõi kaasa elanikkonna arvukuse kasvu. 6. Juba 5000 aastat eKr õpiti töötlema metalle
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid. Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid puuduva kodumaise poliitilise toetuse pärast. Paremäärmuslaste natsionalistlik ajakirjandus tegi kõik, et raamatut ja autorit diskrediteerida. Remarque'ile heideti ette, et ta ei ole ise sõjast üldse osa võtnud, teda süüdistati koguni kommunistliku propaganda levitamises
ja nad sajavad sulle sülle Aga üks eriti kiire vastamata armastus aeleb end sulle südamesse Ta muutub suveks ta juuksed on peaaegu rohukarva ta nahk on kõige siledam ja siidisem tee Ta sosinad pesevad sind nagu vihm ta pilgud raksatavad sinusse nagu pikne Analüüs ·Luuletus on vabavärsiline (a,b,c,d...) ·Luuletus on oma zanri poolest vabavärsile, aga meenutab oodi. ·Kujundid Epiteedid on märgitud-rohelisega Isikustamine on märgitud- sinisega Võrdlus on märgitud- punasega Metafoor on märgitud- lillaga Autor on üritanud oma luuletusega öelda seda, et maailmas on väga palju vastamata armastusi ja kui sa ainult suvatseksid mõnele armastusele vastata, siis tunneksid sa kõiki armastuse häid ja halbu külgi.
- Otsesed "tõlked" kreeka usundist olid ka muusika ja luule kaitsja Apollo, ilu- ja armastusejumalanna Venus, merejumal Neptunus, sepatöö ja tulejumal Vulcanus, kaubandusjumal Mercurius, looduse kaitsja Diana, veinijumal Bacchus. Märksa enam kui Kreekas olid aus sõjajumal Mars, Jupiteri isa Saturnus (Kronos), õnne jumalanna Fortuna (Tyche) ja kodukolde jumalanna Vesta (Hestia). Tegevusala Kreeka nimi Rooma nimi Taevas, pikne Zeus Jupiter Tarkus Athena Minerva Abielu Hera Juno Armastus Aphrodite Venus Meri Poseidon Neptunus Vein Dionysos Bacchus
Ilmastiku ja atmosfääri nähused. Rahe Rahe on sademete liik. Kihilise ehitusega ebakorrapäraseid jäätükke, millest rahe koosneb, nimetatakse raheteradeks. Rahetera läbimõõt on 0,5–20 sentimeetrit. Suuremad raheterad esinevad koos äikesega. Rahe võib kaasneda pea iga äikesetormiga, sest raheterad langevad enamasti rünksajupilvedest (äikesepilvedest). Vikerkaar Vikerkaar on optikanähtus, mis inimesele paistab spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Vikerkaare põhjustab päikesekiirte eri lain epikkustel erinev murdumine j a peegeldumine ligikaudu kera kujulistelt vihmapiiskadelt vih maseinal võivihmapilves, kui päikesevalgus langeb viimasele vaatleja selja tagant. Atmosfääris iga veepiisk toimides nagu prisma lahutab valge valguse erineva lainepikkusega komponentideks ja kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, siis ilmubki taevasse vikerkaar. Äike Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus,...
põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett, ahjule või kerisekividele asetati veeämber ning saunaviht, et Laurits vihelda saaks. Nii lauritsapäeva pikne kui ka põud ennustasid sügsesi tulekahjusid. Vilja järelkuivatamine köetavates hoonetes tõi paratamatult kaasa tuleohu suurenemise lõikusajal. Rahvakalendris tähistab lauritsapäev ka rukkikülvi algust. Lõuna- Eestis ning Lätis kinnitati, et sellest päevast alates muutuvad õunad maitsvaks ning lõhnavaks. Heina sisse pidi lauritsapäeval aga raudnaelad minema. Lehmade piimaand pidi lauritsapäevast veelgi vähenema. Lauritsapäeval oli viimane päev
Seda arvu ei tõesta ükski teine allikas ja olemasolevate piltide järgi on Oleviste kiriku torn 7 olnud kogu aeg umbes sama kõrge kui tänapäeval. Samuti oleks kõrge torni puhul kiviosa ebaproportsionaalselt madal. 17. sajand 1602. aastal ehitati ühele Maarja kabeli piilarile päikesekell, mis on vanim säilinud päikesekell Eestis. 1625. aastal, ööl vastu 29. maid, süütas pikne kiriku torni. Hävis torn, kirikukellad ning kogu sisustus. Säilisid vaid müürid. Kirik taastati kiiresti, ning jumalateenistuseks avati uksed kolme aasta pärast. Uus torn valmis 1651. aastal, see ehitati 135 meetri kõrgune. Ka aastatel 1693, 1698, 1700, 1707, 1719 ja 1736 märgitakse torni vigastusi ja väiksemaid tulekahjusid pikselöökide tagajärjel. 19. sajand Järgmine tõsisem tulekahju toimus kirikus 1820. aastal, ööl vastu 16. juunit, mil pikne süütas ühe nurgatornidest
Neenu Moor tahtis, et Ekke tuleks puu otsast alla, aga ta ei tulnud ning siis ta teeskles, et ta magab. ,,,,Hei sa koerapoeg, või arvasid mind magavat!" hüüab äki Neenu püsti hüpates, ning roovik käib kärmesti üle poisi selja." ,,Vaata aga kavalat memme, mõtleb ta õhetades, või teeskles nii toredasti tukkujat, et pettis minugi ära. Kükitab puu all kui süütu lepatriinu, tiivakesed ilusasti ligi tõmmatud. Kui aga üles hüppas, raksus ja paukus nagu pikne." 7. Ma arvan, et sarnasuseks võib lugeda selle, et Ekke Moor läks maailma rändama. Seda teevad ka palju tänapäeva noored. Näiteks kui inimene ei tea, mida oma tulevikuga peale hakata, siis osad lähevad välismaale reisima, tööle vms.
Esimese asjana lasi ta majja viia oma raud rahakapi. Leena ja noor Märt tulid külla, et näha, kuidas vanematel kodus edeneb. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli seal lapse saanud. Neil Peetriga oli kõik luhta läinud ning neil polnud isegi süüa. Kuna Miili oli vaene, nälginud ja haige, siis ta suri. Enne surma andis ta oma lapse Leena kasvatada, kuna teadis, et ta on hetkel parim, kes seda teha saab. Ühel päeval oli õues halb ilm. Tõusis torm, pikne lõi Mogri Märdi uude majja sisse ning see läks põlema. Terve maja põles peaaegu täielikult ja ta raud rahakapp põles ka seal sees. Mogri Märt saatis noore Märdi seda päästma, et raha kätte saada, kuid seal samas ruumis oli piirituse pudel, mis mõne hetke pärast plahvatas ja noor Märt suri seal. See oli õnnetuste tipp, kus kallid inimesed järjest hukkusid, kuna järgmisega suri nende ema kurvastusse. Mari solvas Mogri Märdi metsloomaks, et too oma lapse surma ajas.
Mis aastaaegadel, mis piirkondades? Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Pikne ei ilmu sagedalt talvel, sest siis ei ole ilm nii ebapüsiv ja niiskust on atmosfääris vähem, kui suvel. Need kaks koostisosa töötavad koos, et teha soojusjuhtivaid torme, mis võivad tekitada välgu. Ilma ebapüsiva ilma ja niiskuse, tugevad tormid tõenäoliselt ei teki. Kaua ta kestab? Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjoonelin...
Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus. Pärimuse järgi pidi maailm hävima ragnarökis. See tähendas hukatuse inimestele ja jumalatele: päike ja kuu kaovad, ilmapuu väriseb ja maa vajub lõpuks keevasse ookeani. Odin Sõjameeste jumal ja sõjaõhutaja, valitseja Valhallas. Valdas nõia-, loitsu- ja luulekunsti. Aitas sõdalastel oma kaheksajalgsel hobusel Valhallasse jõuda. Thor taeva- ja päikesejumal. Usaldusväärne, tema haamrilöögid olid pikne ja vankrikolin mürin. Frej Vaanide perekonnast. Rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, edendas taimekasvu ja sigivust. Suured genitaalid. Saagad muinasislandi jutustus, suuline, anti põlvest põlve edasi. Erik Punase saaga, Ynglingerite saaga. 15. Peatükk Keiser Justinianus (517-565) Püüti eduka vallutuspoliitika abil taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust. Sõjaväekorraldus palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
