Alpides mägedest kaljurahnud eralduma, mis tekitab suuri raskusi seal elavatele inimestele. Seda kõike vaid ühe ainsa kraadi tõusu korral. Kuid mis saab veel siis, kui temperatuur tõuseb 2 või 3 kraadi võrra? Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja, Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu ehk inimkonna suur suremus ja väga suured elu kvaliteedi langemised mis mõjutavad elu jätkamist suuresti. Kliima soojenemine mõjutab ka suurt osa inimeste tervisest. Kui kliima soojeneb, hakkavad levima uued ja rasked haigused, millega võitlemine on keeruline. Hävib suurel osal puhast vett, mis on üks tähtsamaid asju inimese elus hoidmiseks.Vähenevad ka loodus ressursid ning teˇq1ˇ ˇˇˇ1qkib veel suurem toidupuudus, kui praeguses maailmas on
a suvel suri kuuma tõttu 35 000 inimest, kui Euroopa suurlinnades oli üle 40 kraadi sooja. Kui keskmine temperatuur tõuseb üle kahe kraadi, on Euroopas sellised suved üle aasta. · Liustike sulamiskiirus kasvab. Jääkarud surevad sobivate elamistingimuste kadumise tõttu arvatavasti välja. · Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. · Merevee kõrgem tase mõjutab enamikku madalal asuvaid rannikulinnu. · Rohkem mussooni Indias ja Bangladeshis, mis toob kaasa inimeste massilise väljarände/põgenemise. · Põhjapoolkeral kasvavad paljud taimed paremini ja saak muutub suuremakas, samal ajal kui Aafrika ja Austraalia saagid muutuvad viletsamaks. · Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu. 3 kraadi tulekahjude suits varjutab Päikest · El Niño nähtus, mis lööb segamini Vaikse ookeani tavapärase ilmamustri ning tekitab
Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B Egeuse tsivilisatsiooni langus on osa 1200. aasta eKr paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahel, mis ajalookirjanduses on tuntud ,,mererahvaste sissetungi" nime all (Egiptuse kuninga Ramses III tekstides kasutatud nimetuse järgi). Kust need rahvad pärinesid pole teada. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, kust levisid lainena Anatoolia sisealadele Vahemere idarannikul, hävitades Hetiidi impeeriumi ja rüüstates Süüria rannikulinnu. /.../ Kreekas tabasid 1200. eKr purustused mitmeid losse, millest näiteks Teeba jäeti maha. Mükeenes ja Tirynsis püsis veel küllaltki jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal tabasid purustused ka Troojat. /.../ Lõplik allakäik saabus aga alles 1100.-1050. eKr, mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu
Samas süvenes liitlaste rahulolematus, mida põhjustas nii Ateena palgasõdurite omavoli kui ka kleruuhiate (Ateena kodanike asulate) rajamine mõnedele liiduga ühendatud aladele (näiteks Pärsialt ära võetud Samose saarele). Liitlaste rahulolematust õhutas Kaaria valitseja, poolkreeka päritolu Mausolos (377 353; Kaaria on piirkond Väike-Aasia edelaosas), kes nimeliselt Pärsia satraabina, tegelikult aga peaaegu sõltumatu võimukandjana käsutas ka mitmeid kreeka rannikulinnu. Teiste seas allus talle Halikarnassos, millest tegi oma pealinna. Mausolose toel tõstsid kolm saareriiki Hiios, Kos ja Rhodos 357. a. Ateena vastu mässu, saades toetust ka juba varem liidust lahku löönud Byzantionilt. Järgnenud nn liidusõjas sai Ateena eskaader Hiiose juures lüüa. Rahapuuduse leevendamiseks liitusid ateenlased Pärsia kuninga vastu mässu tõstnud Früügia satraabiga, kes maksis kinni
annaabi.ee 
