hoonest väljapoole. Tulenevalt karkassi talade ristlõikest, tuleb arvestada ka nende kande ulatusega. Terrassilaua kinnitamiseks tuleb terrassi karkassi samm seada omakorda selliselt, et terrassi lauda saaks sobivalt kinnitada ja talade vahe oleks sobiv terrassilaua paksusele. Puit terrasside ehitamiseks kasutatakse enamasti süvaimmutatud või termotöödeldud puitu, millest on enamlevinumad sileda või rihveldatud pinnaga terrassi lauad. Aga kui terrassi laudise materjalidena on kasutusel plastik, komposiit, lehis või termopuit, võidakse teha ka terrassi karkass samast materjalist. Terrassilaudade paigaldus on terrassi ehitamise kõige lõbusam osa, mida märkame terrassi juures esmalt. Samuti hakkavad silma ka paigaldusel tehtud vead. Seepärast tuleks jälgida, et laudise vahed oleks ühtlased, lauad jookseksid sirgelt, laudade kogu laudis ei jookseks kiilu ja laudise jätku all olev laag oleks pealt loodis. Terrassi lauad paigaldatakse laagidele
tellingud püstitatakse peab olema eelnevalt tasandatud, kinnitambitud ja tagama sademevee ärajuhtimise. Tellingud kinnitatakse ehitatava hoone seinte külge kogu kõrguses. Tellingute ja töölavade laudiste laius peab müüritöödel olema vähemalt 2 m, krohvitöödel 1,5 m ja maalri- ning montaazitöödel vähemalt 1 m. Läbikäikude puhaskõrgus peab tellingutel olema vähemalt 1,8 m.Tellingutel töötamisel tuleb kontrollida, et vahe ehitatava hoone seina ning tellingu või töölava laudise vahel ei ületaks müüritöödel 50 mm ja krohvi- ning maalritöödel 150 mm. Viimistlustööde ajal tuleb seina ning tellingu vahed sulgeda äravõetavate laudadega vastavalt seina töötlemisele.Soojusisolatsioonitööde tegemisel peab hoone seina ja selle juures püstitatud tellingu laudise vahe olema mitte laiem kui kahekordne isolatsiooni paksus +50 mm.Kui tellingud on kõrgemad kui 6 m, paigaldada vähemalt 2 laudist töö- ja kaitselaudis.Töölavadel või tellingutel tuleb materjalid
kuuselaud on üldiselt heledam. Kõige enam kasutatakse 921 mm paksuseid ja 80120 mm laiuseid laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale. Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei
· kas maja on soe. · kas maja on tuuletihe. · kas on vaja soojustada, kas piisab tuuletõkkest, ehk piisab ainult viimistlustöödest. · millises seisukorras on voodrilaud. · kas aknaalused palgid ja vundamendipealne palk vajavad vahetust. Probleemsed kohad (aknaalused ja alumised palgid) avatakse. Tööetapid: · visuaalne vaatlus · probleemsete kohtade avamine · palgiparandus · takutamine · tuuletõke · laudise paigaldus · fassaadi pesemine, vana värvi eemaldamine kui tegu on vana laudise värvimisega · viimistlustööd Kogu seina ristlõike ulatuses kasuta ainult hingavaid materjale. Soovitus: Seina väljast soojustamisel on rangelt soovitav aknad fassaadipinnaga tasa tõsta. Töö on keerukas ja ka problemaatiline, kui aknad on tenderpostidega. (aknaleng on osa seina konstruktsioonist tapitud seina sisse. Tenderpostide eemaldamisel muutub seina konstruktsioon nõrgaks
Räästaplekk kinnitatakse aluspleki külge püstvaltsõmblusega. Räästa kaitseplekk valmistatakse plekklehest. Kaitsepleki serv painutatakse tagasi ja kujundatakse alla suunatud tilganinana, mille kaugus räästalaudisest või betoonalusest peab olema vähemalt 20mm, krohvitud või müüripinnast aga vähemalt 50mm. Kaitseplekk peab ulatuma vähemalt 50mm tuulutuspilust allapoole. Kaitseplekk kinnitatakse: -laudise külge kruvidega, samm 300mm -kinnituspleki külge ribiõmbluse või kinnitusribadega sammuga 300mm -ribiõmblusega pleki või laudise alaservas. Kui räästal tuulutuspilud on suuremad kui 2cm tuleb need avad katta 2...3mm silmaga jäiga võrguga. 8) Läbiviigukoonus. Katust läbistavate torude, antennide jms. ehitusdetailide ümber tehakse vähemalt 300mm kõrge plekk-koonus. Läbiviigukoonuse alaserv ühendatakse alusplaadiga, mis omakorda valtsitakse
juurdepääsu hoone ruumi siseküljele. Hoone sisemised osad on ühendatud ustega. Uksi liigitatakse lähtudes: Komponentide paigutusest Ehitamismeetodist Tööoperatsioonist Kasutatud ehitusmaterjalidest Vertikaalse laudisega põõn-uksed Laudised on vertikaalsed sidemed, mille külge on ühendatud horisontaalsed toed, mida nimetatakse põõnaks, nagu on näidatud joonisel allpool. Üldised mõõtmed põõnal on 100150 mm laiused ja paksus 2030 mm. Horisontaal laudise üldmõõtmed on 100200 mm laiused ja 2530 mm paksused Seda tüüpi uksi saab kasutada kitsastes avades. Diagonaaltoega põõn-uksed Redigeeri Ukse tugevamaks muutmiseks on diagonaalsed põõnad, mis asuvad joonisel näidatud põõnade vahel. Diagonaalid on 100150 mm laiad ja 2530 mm paksud. Diagonaalid tuleb paigaldada seestpoolt väljapoole nurgaga, et võtaks vastu koormusi, et uks ära ei vajuks. Seda tüüpi uksi saab kasutada laiemates avaustes.
Pingutame traadi ja siis moodustame vuugi, täidame vuui mördiga ja paigaldame nurgaploki Paneeltöölava Paneeltöölava koosneb kahest kolmnurksest ja 2.4*4.7m pinnaga töölaudisest. 50 mm paksune laudis paikneb 60*200 mm puittaladel. Puittalade külge on kinnitataud teras jalamid. Niiet töölava kõrgus vahelaelt 1.05 2m. Töölavade ja tellingute laudised mis asuvad maapinnast kõrgemalt kui 1.3m piiratakse 1.1m kõrguse kaitsepiirdega Laudise vahe ei tohi olla rohkem kui 45mm Paneeltöölava mass on 0.9t Raamtöölava Koosneb alusraamidest, vöötaladest ja kilpidest. Raamid ja kilbid valmistatakse vähemalt 30mm paksustest laudadest. Raamid asetatakse tasantatud tihentatud pinnasele Torutellingud Tellingu postid paigaltatakse kahte ritta. Üksteisest 2 meetri kaugusele. Alumised postit toetatakse kingadele, need omakorda 3m pikkustele aluslaudadele mis
(kuusk); suurtes, valgusküllastes paikades tumedamat tooni (mänd). · Elavapinnaline ja okslik puit loob koduse tunde igas ruumis oks on puu õis. Esindusruumidesse sobib lihtne ja rahulik pinnamuster. · Voodrilaua suunaga saab muuta kujutlust hoone suurusest. Horisontaalvooder teeb ruumi näiliselt madalamaks. · Puitu võib kasutada ka rõhutamiseks, kattes ainult ruumi ühe seina. Tulemus on rahulikum ja ilusam, kui kaetav pind on sirge ja katkematu. · Enne laudise paigaldamist sorteerige lauad nii, et pinnamustrilt ja värvitoonilt erinevad lauad saaksid tasakaalustatult seina pandud. Kuhu võib ja kuhu mitte ? Pereelamute pindasid võib üldiselt piiranguteta puitvoodriga katta, Enamikes elumajades on puitvoodri kasutamine lubatud tingimusel, et katuse ja seinte (näiteks tubadevaheliste või mitmekorruseliste hoonete kandvate seinte) tulekindlusomadusi ei halvendata. Teiste ruumide (näiteks majutus-, hoolde-, ühiskondlike- ja äriruumide ning
Tsemendiprits - torkreetkrohvi tegemiseks Mördiprits Rihtlatt - seinte õigsuse kontrollimiseks Pärast tööriistade kasutamist tuleks need puhastada. 6.5.Tellingud ja töölavad,nõuded nende paigaldamisel. Monteeritava tellingu- töölava paigaldamine koosneb järgmistest tööoperatsioonidest. 1. Aluste mahamärkimine ja paigaldamine 2. Vertikaalraamide paigaldamine 3. Diagonaalide ja pikitugedega vertikaalraamide fikseerimine 4. Tellingu laudise paigaldamine 5. Järgmise korruse vertikaalide paigaldamine 6. Kaitsepiirete postide paigaldamine 7. Kaitsepiirete paigaldamine 8. Laudisele äärepiirete paigaldamine 9. Redelite paigaldamine 76.Tööohutusnõuded krohvimistöödel Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole õpetatud. Töökoht peab olema küllaldlaselt valgustatud. Töövahendid, seadmed, tööriistad ja
puitmajadest on voodrilauad kinnitatud ilma tuulutusvaheta. Vihmast märgunud lauad n.ö. ,,kuivasid osaliselt sissepoole". Renoveeritud puitmajades see aga võimalik ei ole ja et ka ahikütttest on sageli loobutud, peab fassaadi tuulutus kindlasti toimima. Õhu pääsemiseks tuulutusvahesse piisab 5- 6 millimeetri laiusest pilust voodri alumise serva ja veelaua vahel, ülalt juhitakse õhk kas tuulutatava aluskatuse alla või tuulekasti laudade vahele jäetud piludesse. Vertikaalse laudise korral tuleb roovitise laudade alla panna distantsklotsid või lisaroovitis, sest horisontaalsed roovlatid sulgeksid muidu tuulutusvahe. Puithoone soojustamine ja kasutatavad materjalid Erinevalt kivimajadest võib puithoonet soojustada nii seest- kui väljastpoolt, kuid ka siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puitmaja piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama ja veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk,pärgamiin vms), võib seespoolne täiendav soojustamine
liikuda. Vajamineva puistevilla mahu väljaarvutamiseks m3-tes on vaja korrutada omavahel pööningu põranda pindala m2 ning paigaldatava puistevilla paksus meetrites. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Kasutatakse peamiselt pööningute ja vahelagede soojustamiseks nii uusehitustel, kui ka vanade hoonete täiendavaks soojusisolatsiooniks. Puistevilla võib paigaldada ka otse lae laudise ja õhu/aurutõkke peale. Puistevill on efektiivsem kui plaatvill kuna paigaldamisel ei teki vahesid ega auke vaid tekitab monoliitse soojusisolatsiooni kihi. Puistevillad omavad kõiki Eesti ehitusturul nõutavaid sertifikaate. Puistevilla eelised: · Soodne hind · Ainult klaaskiud ei mingeid sideaineid · Vuugivahede ja liitekohtade täielik puudumine. · Parim viis raskesti ligipääsetavate pindade soojustamiseks · Paigaldamise kiirus ja lihtsus
Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist. Ohutustehnika. Ehitusplats peab olema ümbritsetud piirdega. Ehituse territooriumil tuleb tähistada läbipääsud ja läbisõidukohad,mis peavad olema vabad materjalidest, prahist. Ohtlikud tsoonid peavad olema piirdega ümbritsetud ja öösel piisavalt valgustatud. Tellingutel tõõtades peavad tõõlised kandma kaitsevõõd. Peas peab olema kiiver, kandma tunkesid, kaitseprille ja kindaid. Tellingud peavad olema kõvasti laudise külge kinnitatud. Tõõlavad peavad olema sobiva kõrgusega. Ohutustehnika eeskirjade rikkumine seab ohtu mitte ainult tema enda, vaid ka kõrval tõõtavad tõõlised. Kasutatud kirjandus: Ehitaja käsiraamat2003-2004 www.soojustuskeskus.ee Referaat Välisfassaadi soojustamine, kvaliteet, ohutustehnika. Mihkel Lempu E22 Kuressaare Ametikool Õp.Ellen Mandel Kuressaare 2008
(kuusk); suurtes, valgusküllastes paikades tumedamat tooni (mänd). · Elavapinnaline ja okslik puit loob koduse tunde igas ruumis oks on puu õis. Esindusruumidesse sobib lihtne ja rahulik pinnamuster. · Voodrilaua suunaga saab muuta kujutlust hoone suurusest. Horisontaalvooder teeb ruumi näiliselt madalamaks. · Puitu võib kasutada ka rõhutamiseks, kattes ainult ruumi ühe seina. Tulemus on rahulikum ja ilusam, kui kaetav pind on sirge ja katkematu. · Enne laudise paigaldamist sorteerige lauad nii, et pinnamustrilt ja värvitoonilt erinevad lauad saaksid tasakaalustatult seina pandud. KUHU TOHIB VOODRILAUDA PAIGALDADA? Pereelamute pindasid võib üldiselt piiranguteta puitvoodriga katta, kuid tuleohtlikesse ruumidesse, näiteks garaazi, ei tohi puitu panna. Enamikes elumajades on puitvoodri kasutamine lubatud tingimusel, et katuse ja seinte (näiteks tubadevaheliste või mitmekorruseliste
just kõige vanemate majade puhul, millel sageli efektne väga lai laudis) on selle esmaseks eelduseks, et puidupind peab olema korralikult värvitud. ● Tüüpiliseks veaks oli uuritud hoonetes ka vana värvi eemaldamata jätmine, eriti kui hoone on varasemalt juba värvitud ebasobivat tüüpi värviga, mis varem või hiljem hakkab puidupinnalt kooruma – nõnda pudeneb uus värvikiht koos eelmis(t)ega maha. ● Praktikas on üks hullemaid laudise lagundajaid ebasobiv värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata aluspind, värvi halb nake puiduga jne). ● Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. ● Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Sokli veelaud Etteulatuv sokkel ● Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on
(kuusk); suurtes, valgusküllastes paikades tumedamat tooni (mänd). · Elavapinnaline ja okslik puit loob koduse tunde igas ruumis oks on puu õis. Esindusruumidesse sobib lihtne ja rahulik pinnamuster. · Voodrilaua suunaga saab muuta kujutlust hoone suurusest. Horisontaalvooder teeb ruumi näiliselt madalamaks. · Puitu võib kasutada ka rõhutamiseks, kattes ainult ruumi ühe seina. Tulemus on rahulikum ja ilusam, kui kaetav pind on sirge ja katkematu. · Enne laudise paigaldamist sorteerige lauad nii, et pinnamustrilt ja värvitoonilt erinevad lauad saaksid tasakaalustatult seina pandud. Kuhu tohib voodrilauda paigaldada ? Pereelamute pindasid võib üldiselt piiranguteta puitvoodriga katta, kuid tuleohtlikesse ruumidesse, näiteks garaazi, ei tohi puitu panna. Enamikes elumajades on puitvoodri kasutamine lubatud tingimusel, et katuse ja seinte (näiteks tubadevaheliste või mitmekorruseliste hoonete kandvate seinte) tulekindlusomadusi ei halvendata
...........................................................................................16 2.2.11. Maalingu tegemine........................................................................................16 2.3. Põrand.....................................................................................................................16 2.3.1. Tasandamine...................................................................................................16 2.3.2. Eeltööd laudise paigaldamiseks...................................................................... 17 2.3.3. Põrandalaudade paigaldamine........................................................................ 17 2.3.4. Põrandate lakkimine........................................................................................19 2.3.5. Põrandaliistude paigaldamine......................................................................... 20 3. VAJALIKUD TÖÖRIISTAD..........................
katusealune auruisolatsioon ning katusekivide ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vaheline tuulutus Katuse katmiseks kasutatakse erineva profiili ja värvusega kive Enimkasutatavaks profiiliks on kahelaineline profiil Alusehitus nÜlemise roovi ülaserva kaugus harjaroovist peab olema (sõltuvalt katuse kaldest) piisav, et katusekivi kand nende vahele mahuks (min 25 mm). nVahemaa räästa välisservast (tuulekasti laudise välisservast) teise roovi ülaservani peab olema 340 mm. nÜlejäänud vahemaa jaotatakse roovide vahel võrdselt, sõltuvalt katuse kaldest 320 375 mm. 98 nRoovid kinnitatakse 125 mm naeltega Katusekonstruktsiooni tuulutus Et katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine vastu katusekatet nKatusekatte ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vahelist ruumi tuleb
keelatud. 4.3. Plaatimistööde teostamine üle 1m kõrgusel halvasti valgustatud tingimustes on keelatud. 4.4. Plaatimistööde teostamiseks kõrgemal kui 1,5m peab tööline olema varustatud nõuetekohaste tellingute, töölavade, -aluste, pukkidega vms. Tööde teostamine redelilt on keelatud. 4.5. Juhuslike alustugede (lauad, kastid jne.) kasutamine on keelatud. 4.6. Töökoht peab vajadusel olema varustatud piiretega ning kaitseseadmete ja -abinõudega. Tellinguid vajavatel töödel peab laudise toetamiseks kasutama kindlaid tugesid. 4.7. Alustoed, töölavad, tellingud jne. peavad olema hoitud puhta ja tervena. Neid tuleb perioodiliselt, vastavalt vajadusele koristada ja puhastada. Talvel ka lumest ja jääst ning libeduse kaitseks puistata üle liiva või tuhaga, killustikuga. 4.8. Tellingutel töötamine on tormi, udu, tugeva vihmasaju ja kiilasjää tingimustes keelatud. 4.9. Plaadid ladustada mitte üle 1m kõrgustesse virnadesse selliselt, et oleks välditud nende ümberminek. 4
rajada mineraalsest pinnasest aluskiht. Seejärel paigaldada isolatsiooniplaadid (XPS-250) 50+100mm, vee- ja radoonikindel membraan ning betoon (C25/30). Põrand katta vastavalt ruumi iseloomule laminaat põrandakattega, niisketesse ruumidesse teha hüdroisolatsioon. 2.3.4. Vahelaed Vahelagi teha puittaladest 100x250mm sammuga 670mm. Talade vahele paigaldada isolatsioon 150mm mineraalvilla. Alt poolt katta lagi ehituspaberiga, millele paigaldada laudis paksusega 25mm, sammuga 200mm. Laudise peale 42mm akustilise profiiliga metallkarkass, millele kinnitub kipsplaat. Laetala peale paigaldada 37mm põrandalaudis, 5 millele omakorda asetada mürasummutusplaat. Mürasummutuse peale paigaldada puitlaastplaat, millele põrandakatte alusmatt ja laminaat. 2.3.5. Katus Katus on projekteeritud kaldega 40°. Katuse kandekonstruktsiooniks on sarikad 50x200 mm.
Töölava kõrguse muutmiseks on ploki alumise osa 31 külge liigendiga kinnitatud 1 m kõrgused pööratavad toed. Toed kinnitatakse, ükshaaval ploki otstesse või paarikaupa selle pikiservadele. Esimesel juhul paigaldatakse töölavad piki vahelaepaneele, teisel juhul aga nendega risti. Liigend paneeltöölavade ehitus on lihtsam. Nad koosnevad kahest keevitatud metalltoest, mis on liigendiga kinnitatud puitraamile toetuva töölaudise alla. Ümbertõstetavaid töölaudiseid kasutatakse trepikodade välisseinte ladumisel. Nad paigaldatakse kraanaga trepikoja sisemistele põikseintele. Töölaudis kujutab endast karp- ja nurkraudadest (raami, otstes) raami kilplaudise ja puidust kaitsepiirdega. Posttellingud on kuni 40 m kõrgune ruumiline poltideta konstruktsioon, mis koosneb kahest reast 4 ja 2 m pikkustest. Tellinguid jätkatakse vastavalt seinte kõrguse suurenemisele, paigaldades alati kahe kõrgusjärgu
korterid on omavahel nihkes. Supilinna keskkond mõjutas arhitekte tugevalt. Kuid siiski on majadel kasutatud kergplokke, kaetud laudvoodriga, fassaadi keskmine osa on kaetud dekooriga vaiguplaadist väljalõigatud muster, mille taust on värvitud. Laudvooder on väikse nurga all, soov oli, et majad tunduksid nagu liikuvad, igaüks justkuid veidikene viltu vajunud. Kuid see mõte ei teostunud visuaalselt päris nii mõjukalt nagu sooviti. Laudise efekti ei katsetatud piisavalt, laud oleks pidanud olema jõulisem, mitte nii tagasihoidlik. Mustrid maja seintel Kokkuvõtteks Ka nõukogude ajal olid eestlased tublid ja püüdlikud, meie seas leidus väga palju andekaid arhitekte. 20. sajandist õnneks enamus hooneid säilinud, mõned küll on sõjas hävinud, kuid osa neist on suudetud siiski taastada. 21. sajandi arhitektuur ei ole mitte aind põnev, vaid ka mitmekülgne ja huvitavate lahendustega
20. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Teine, varikatusega seotud suurim probleem on nende kahjustav mõju välisseintele, vt. Joonis 2.21 ja Joonis 2.22, näiteks: varikatuselt valgub või pritsib vesi seinale; varikatusel olev lumi on vastu seina (katuse liiga väike kalle); puudub varikatuse kattepleki ülespööre seinale (min. 30 cm (vt. katuselt seinale pritsinud vee tsoon (Joonis 2.22 ja Joonis 2.21), võib olla ka laudise taga). Joonis 2.22 ja Joonis 2.21 paremal toodud hoone sisenurka ehitatud varikatus on tüüpprobleem – sinna hoone nurka on väga raske projekteerida mingit mõistlikku varikatust, nii et vesi ei pritsiks emmale-kummale seinale või ei oleks juhitud trepile või keldrisissepääsu ette. Rääkimata sellest, et arhitektuurselt võiks see ju ka enam-vähem mõistlik välja näha. Head lahendust ei olegi. Joonis 2
Normides on arvestatud töölavade paigaldamisega kuni 4 m kõrgustele seintele. Looduskivist vundamendite seinte horisontaalne hüdroisolatsioon on juba normides sisse arvestatud. Seinte mahust arvestatakse maha mittetellistest konstruktsioonide maht nt sillused, vundamenditalad ja sisseehitatavate seadmete nisside mahud. Võlvide maht = võlvi horisontaalne projektsioon kapitaalseina vahel. Välistellingute maht = fassaadi vertikaalne projektsioon Sisetellingute arvestatakse laudise horisontaalprojektsioon. Tööliigid: 1) METALLKONSTRUKTSIOONID konstruktsiooni mass määratakse tüüpsete detailjooniste alusel arvestamata metall kaitse kihti. Tehase tööjooniste järgi ei näe SNIP ette konstruktsiooni massi täpsustamist. Lammutamast arvestatakse demontaaz montaazinormide alusel, rakendades teatud koefitsiente. Montaazi tööde tööjõule rakendatakse koefitsient 0,6.
sees ja põrandaparkett, uus elektrisüsteem, 6015 Paekivi, Tahutud palk, sees kipsplaat, Vana laudise peal uus Laineline tsementkiud- Viimistluseks Isotex laeplaadid, Plastmassist Täielik kapitaalremont, teise korruse krohvitud, kõrgus väljas 100 mm kivivilla, laudis ja parkett plaat teisel korrusel kipsplaadiga pakettaknad väljaehitamine, katuse vahetus 40 cm, kaetud tuuletõke ja värvitud puitlaudis viimistletud ja EPS-iga
õhukesteks (raudbetoonseinad). Süvendi nõlvade toestus. Ülalpool pinnasevee taset rajatavate süvendite nõlvad võib tugistada lihtsa vertikaallaudisest toestusega või inventaarse kilptoestusega. Sügavamate süvendite korral võib kasutada vertikaalsete terasest tugipostidega horisontaallaudisega toestust. Esmalt rammitakse või vibreeritakse pinnasesse I- profiilist püsttoed. Kaevamise käigus asetatakse horisontaallaudis ja vahetoed. Laudise, vahetugede ja postide mõõtmed määratakse arvutusega pinnasesurvele. Pinnasevee tasemest sügavamale rajatavate süvendite seinad tuleb toestada vettpidava seinaga - sulundseinaga. Materjaliks on seejuures puit või teras. Puidust sein tehakse punnitud laudadest või prussidest. Sellest ka praktikas levinud nimetus punnsein. Et süvistamisel elemendid surutaks tihedalt üksteise vastu ja moodustuks tihe sein, teritatakse seina elementide otasad joonisel toodud viisil. Puidu
annaabi.ee 
