Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"puittrepid" - 5 õppematerjali

puittrepid - lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele.
Trepid
6
doc

Trepid

·Teras ei ole tulekindel materjal, mistõttu seda mitmekorruseliste hoonete ehitamisel ei soovitata kasutada. ·Terastreppe ehitatakse enam väikemajades ja vähekorruselistes hoonetes; ·oma planeeringult, konstruktiivselt lahenduselt võivad ka terastrepid olla otsetrepid, trepid pöördega või keerdtrepid; ·otsetrepi laiusega üle 1,0 m valmistatakse kahel metallkandjal; ·otsetrepid laiusega alla 1,0 m koosnevad moodulitest ühel keskkandjal; ·moodulitest koosnevad ka keerdtrepid; Puittrepid Puittreppe on lubatud ehitada ainult kuni 2-korruselistele hoonetele. Trepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud valmistatakse tavaliselt 40...50 mm paksusest materjalist Trepi põsklauad peavad olema valmistatud võhemalt 180...220 mm laiad ja 70...80 mm paksud. ·Varvaslauda kasutatakse trepi ehitamisel, kui on ette nähtud valmistada umbtrepp. · Varvaslaua paksus on reeglina 25 mm. · Trepi valmistamiseks kasutatakse hööveldatud laudu

Ehitus → Ehitus alused
141 allalaadimist
Trepid
2
odt

Trepid

.. 18 cm ja kedli korrusel 20 cm. Laius 25 ... 30 cm . Üle 3 korruselistes hoonetes peaks trepp asuma tulekindlas trepikojas. Trepi marsi minimaalne laius elamutes on 0,9m, korruste elamus 1,3m. Trepi made peab olema sama lai kui trepi marss. Trepil peab olema piire. Trepi käsipuu kõrgus on astmest 1,0m. Materjal : · Betoon, raudbetoon trepp · Kivi trepid · Metall trepid · Puittrepid · Klaas trepid Välistrepid Ehitatakse niiskuskindlast materjalist. ( betoon, raud, kivi )Katte materjal ei tohi olla libe ja vunament ehitatakse eraldi põhi hoone trepist. Tuletõrje trepid Ehitatakse metallist ja hoone piirdest väljapoole.

Ehitus → Ehitus alused
73 allalaadimist
Restaureerimine - Maakri tn 28A
11
doc

Restaureerimine - Maakri tn 28A

eest pole nad kunagi eriti hoolt kandnud-- hoone halba seisukorda kirjeldavad juba eestiaegsed inventariseerimisaruanded (1937.a.) 46-ndal aastal väljastatud kirjutiselt võib lugeda, et kahekorruselise katusetoa ning klaasitud verandadega puitelamu alus (madalvundament- paas), välis- ja kap.seinad ning seinte väliskate (krohv) on veel heas seisukorras, kuid muud osad: plekkkatus, laed koos konstruktsiooniga (põlev, krohv), laudpõrandad, puitvaheseinad, puittrepid, aknad-uksed (okaspuit+ õlivärv), korstnad, kütteseade (50%klaaspalt, 50% lihtpalt) ning pliidid (lihtpalt) ei saa enam paremat hinnangut kui ,,rahuldav". Samasse kategooriasse langeb ka katusetuba oma saepuruseinte 6 ning laudpõrandate ja ­lagedega. Märgitakse ka, et majas on sees elekter (220V), veevärk, kanalisatsioon ja 2 puiduküttega ahju. Keskküte puudub. Sel ajal on ehitise omanikuks Elamute Valitsus.

Ehitus → Restaureerimine
34 allalaadimist
Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2
3
doc

Hoonete konstruktsioonid exami abimees 2

keerdtrepid(KT), umb-keerdtrepid(KU), L-trepid(L), keskpostiga keerdtrepid(K)) Terastrepid-ei ole tulekindlad, mistõttu mitmekorruseliste hoonete -katusekate, -tuulutuspilu, -kondensvee tõke, -katusekatte alus ehitamisel ei soovita kasutada(enam kasutatud väikemajades ja vähekorruselistes hoonetes) (roovitis, tasanduskiht), -tuuletõke, -soojustus, -aurutõke, Otsetrepid, trepid pöördega, keerdtrepid. Puittrepid-lubatud ehitada ainult kuni 2korruselistele hoonetele. -kandetarind (raudbetoonpaneel, puitlaudis). ~Aknad, uksed, väravad~ 1)akna ülesanne ja tüübi valikud sõltuvalt hoone funktsioonist. Erinevates konstruktsioonilahendustes võivad mõned nendest Aken on välisseinas olev ava. Akna esmaülesanne on valgustada hoone ruume, kuid mitte

Ehitus → Hoonete konstruktsioonid
390 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

aastatel, mis tõi kaasa muutusi ka elamute põhiplaanides: kui varem oli vaid jõuka rahva korterelamutes kaks trepikoda (nn. puhas ja must sissekäik), siis nüüd tuli ka väikekorteritega agulimajadesse paigutada lisatrepp. 1930. aastateks (RT 59 – 1932, art. 495, RT 43 – 1937, art. 386) pidid kõikjal ilma kivitrepikojata puitehitises trepid asuma nii, et iga teise või kolmanda korruse korter saaks kasutada vaba juurdepääsu kahele eraldi puittrepile (Joonis 2.60). Need puittrepid pidid asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei võinud asuda kõrvuti, arvates trepikoja pika seina järgi. Joonis 2.59 Varvaslaudadega puittrepi lahendus (Veski 1948). Puittrepikoja seinad pidid olema massiivsed, siseseinad vähemalt 0,10 m. ja välisseinad vähemalt 0,15 m paksud (Tallinnas arvates voodrita ja krohvita, Nõmmel 0,15 m ühes vooderdusega). Kahekorruselised puitehitised olid lubatud ühe puittrepiga ainult juhul, kui ülemise korruse

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun