vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi. Plaadi tagumisele pinnale pannakse 6 taldrikusuurust pätsi, ning seejärel surutakse plaat vastu isolatsiooni, ning surutakse kinni. Soojustusmaterjalidest kasutatakse EPS, XPS ja vahtklaasi. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm)Probleemne osa sokkel Niiskuskoormuse seisukohalt jaguneb vertikaalne hooneosa kolmeks: fasaadid, sokkel ja keldrisein. Fasaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Allpool läheb fasaad üle sokkliks, kus mõjuvad lisaks eelnevale veel pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi, lisaks veel mustus ja soolad. Soklile mõjuvad veel mehaanilised löögid. Niiskustehniliselt peab sokli joon olema min 50 cm üle maapinna. Soklikrohvid tuleks valida selliselt, et nad oleksid püsivad:
SOKLID TIMMO PALTSMAR SOKKEL, MIS SEE ON? · Sokkel on hoone alusmüüri(vundamendi) maapealne osa, mis on harilikult ehitatud eenduvana jämedamast materjalist 1. SOKKEL RAE 9 2. SOKKEL PAKRI 4 3. SOKKEL SADAMA 9 4. SOKKEL MAJAKA TEE 39
SÄÄSTULAMP. Nn "säästulamp" on tegelikult kompaktlamp, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Praktiliselt kõik levinud säästulambid on hõõglambile sarnase värvitooniga, neil on väga hea värviedastavusvõime ja hea valgusviljakus. Enamik säästulampe on varustatud elektroonilise süüteseadmega, ta süttib ja põleb väreluseta. Säästulamp peab temasse investeeritud raha tagasi teenima pikema aja vältel enegiasäästu arvel. Seetõttu on väga oluline, et talle oleks tagatud head töötingimused. VÄGA oluline on kõrge tootekvaliteet
Mitte kasutada valgustugevuse regulaatorit Keskkonnaohtlik, mitte visata prügikasti Energiasääst võrreldes hõõglambiga Valguse värvus Tööiga võrreldes hõõglambiga Sirje Mets 15 Võimsuse võrdluse märgis Kuum, ära võta käega Mitte kasutada kohas, kus tilgub vett Keskkonnaohtlik, ära viska prügikasti Sirje Mets 16 Sokli tähised GU10 sokkel E14 väike sokkel E27 tavaline sokkel GX53 sokkel suur sokkel Sirje Mets 17
Vundament All sarrustatud valatud vundamendi taldmik on 590mm lai ja 190mm kõrge. Vundament on laotud 300mm laiusest keramsiitplokkist, küljel 50mm EPS. Vundamendi kõrgus 1205mm. Ümber vundamendi perimeetri 1m laiuselt horisontaalne soojustus 100mm EPS-ga. Välisseinad Välisseinaks on AEROC EcoTerm 375 poorbetoon plokid. AEROC EcoTerm plokid on valmistatud eriti soojapidavast materjalist ja seetõttu ei vaja nendest ehitatud välisseinad täiendavat soojustamist. Välissein ja sokkel krohvitud. Vaheseinad Siseseinad on samuti AEROC plokkidest 100mm ja 200mm. Krohvitud, pahteldatud, värvitud (heledad toonid). Sanitaarruumides viimistluseks kasutatud keraamilisi plaate. Katusekonstruktsioonid Katuse kalle 20 kraadi. Puitferm kandekonstruktsioonidel katusekivid. Lae peal soojustuseks mineraalvill. Põrandad Vannitoa, majapidamisruupi, pesuruumi ja leiliruumi põrandad plaaditud. Ülejäänud elamus tamme laudparkett.
...............................................................................6 3.3 Puhastamine.............................................................................................................6 3.4 Kokkusobitamine.....................................................................................................7 3.5 Sahtlid ja vaheplaat..................................................................................................7 3.6 Sokkel ning tagaplaat...............................................................................................8 4 Lõpp-produkt................................................................................................................10 Kokkuvõte ......................................................................................................................11 Resümee....................................................................................................................
Esimese katse teha hõõglampi tehti Warren de la Rue poolt 1820. aastal. 1904.a. tulid Euroopa turule esimesed volfram lambid. 1950.a. oli volfram lampide tehnoloogia lõppu jõudnud. Elektripirni ehitus: 1 -- kuumakindlast klaasist kest 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volframist hõõgniit 4 -- ühendusjuhe põhjakontaktiga 5 -- ühendusjuhe sokliga 6 -- tugivardad 7 -- klaastoestik 8 -- ühenduskontakt sokliga 9 -- keermestatud sokkel kontaktiga 10 -- isolaator 11 -- põhjakontakt Kasutamine Nüüdsest hakatakse neid ümber vahetama säästu pirnide vastu. Neid kasutavad enamus inimesed maailmas. Tootmine Euroopas keelustati sajavatiste hõõglampide tootmine. Tänan tähelepanu eest!
vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast
vundamendid.Lintvundament on maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv tavaliselt külmumispiirist sügavam müür. Valmistatakse nt raudbetoonist, kiviplokkidest või paekivist. Plaatvundament on kogu hoone alust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat. Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast
- Suvaline metall ei sula vikestel temperatuuridel ennetamaks tulekahjut lhis phjustab juhtmete lekuumenemise selleks mittesobivas kohas. Mis on pingeindikaator?` - 2juhtme: null- ja faasijuhe eristamiseks. Pingeindikaatori lamp sttib kui tema metallotsaga puudutada faasijuhet. Mis on elektriliste soojusriistade kige thtaim osa? - Ktteelement ( kttekeha ) Mitu hendusklemmi on hglambis? - 2 Kus nad asuvad? - Keermestikus ja phjkaklemmis. Mis on hglambi sokkel? - Hglambi keermestikuga metallosa. Mis on hglambi pesa? - Hglamp keeratakse metallkeermestikuga pesasse.
Ema Nancy Matthews Elliott sündis 1810 ja suri 1871. Thomas oli ka tuntudd ärimees ja teadlane. Ameerika leiutaja. Hõõgpirini ehitus 1 -- klaaskolb 2 -- väärisgaasiga täidetud ruum 3 -- volfrarmst hõõgniit 4 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli põhjakontaktiga) 5 -- hõõgniidi voolujuht (ühendus sokli keermestatud osaga) 6 -- tugivardad 7 -- klaasist kandevarras 8 -- voolujuhi ühenduskoht sokli keermeosaga 9 -- sokkel 10 -- isoleermastiks 11 -- põhjakontak Hõõgpirini pilt Hõõglambi ajalugu Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Hõõgkehana katsetati plaatina, söestatud bambusekiudu, süsivarrast. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglambi ajalugu Volframniidid võeti kasutusele aastal 1906 ja väärisgaasi keskkond 1913. Panus keemia arengusse
Märgade ruumide seinad kaetakse kogu kõrguses keraamilise seinaplaadiga. Sauna leiliruumis kaetakse seinad vertikaalse voodrilauaga. Laed Esimese korruse ruumide laes olev kipsplaat pahteldatakse ja värvitakse. Duschiruumi paigaldatakse metallprofiilidest ripplagi. Sauna leiliruumi lagi viimistletakse voodrilauaga. Teise korruse ruumides jääb lae viimistluseks metallkattega kihtpaneeli tehaseline viimistlus (toon : valge) 7.VÄLISVIIMISTLUS Sokkel Elamu sokkel krohvitakse tumehalli fassaadikrohviga.. Välisseinad Elamu välisseinte viimistluseks jääb metallkattega kihtpaneel tehaseline kate. (toon- -valge, -tumehall) Teise korruse välissein kaetakse osaliselt veekindla fassaadiplaadiga (nt spoonitud veekindel HDF-plaat, toon : mänd) Katus Katus kaetakse SBS - ruberoidkattega. Toon : tumehall 8.TULEKAITSE ABINÕUD Elamu tulepüsivusklass - TP 3. Elamu on paigutatud ehituskeelualaga lubatud tsooni, mis garanteerib vajalikud
1.3 HTTP ja HTTPS erinevused HTTP-aadressid algavad aadressiribal „http://“ ja kasutavad default porti 80 HTTPS-aadressid algavad aadressiribal „https://“ ja kasutavad default porti 443. 1.4 SSL SSL (Secure Sockets Layer ehk turvasoklite kiht) SSL edasiarendus on TLS (Transport Layer Security ehk transpordikihi turbeportokoll) Infoturbe protokoll üle Interneti edastatavate andmete turvalisuse tagamiseks. Sõna "sokkel" viitab sellele, et andmete edasi-tagasi saatmine klient- ja serverprogrammi vahel toimub läbi soklikihi programmi ja meenutab elektripirni pesasse sisse- ja väljakeeramist. SSL kasutab RSA kahe võtmega (avalik ja privaatvõti) krüpteerimissüsteemi. RSA süsteemi juurde kuulub ka digitaalne sertifikaat e. isikutunnistus. SSL protokolli töötas välja Netscape ja seda kasutatakse laialdaselt näiteks krediitkaardiinfo edastamiseks elektrooniliste äritehingute puhul.
o tuletõkkesektsioonide piirid ja evakuatsiooniteed; Lõige mõõtkavas M1:50 või 1:100. Lõige teha avade (uks, aken) juurest. Lõikel esitatakse näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitise osad. Lõikele peab olema märgitud: o tarindid ning nendes olevad avad ja ehitise eenduvad osad, o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.; o telgede sidumine, hoone üldmõõtmed, tarindite kogupaksus (mõõdud millimeetrites); o välisseina, põranda, vaheseina, lae-katuse tarindite kirjeldused;
ümmargused, nelja- võikaheksatahulised. Peafassaadil tavaliselt 3 suurt teravakaarelist portaali. Portaalide kohal teravad kitsad ehisviilud ehk vimpergid. Uksed portaalid asuvad läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. 1. RISTLILLIK 2. EHISVIIL 3.KAAREALUNE MÕIKALÕIK 4. TÜVESEVÕRU 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 6. ARHIVOLDI ASTMED 7. PALESTIKU ASTMED 8. PALESTIKU SAMBAD 9. SOKKEL 10. BAAS 11. PALESTIK 12. TALUM 13. LÄVEKIVI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Amiens'i Reimsi katedraal katedraal Saint Denis' Chartres'i katedraal kloostrikirik Pariisi Notre Dame
Mälupesad emaplaadil: (DIMM, EDO) SDRAM, DDR, DDR2, DDR3. Emaplaadil on kaks tähtsat kiipi, mida nimetatakse järgnevalt: NorthBridge (PõhjaSild) ja SouthBridge (LõunaSild). Nende ülesandeks on juhtida emaplaadi tööd. NorthBridge vajab enamasti jahutamist. Jahutajad jagunevad kaheks: passiivsed ja aktiivsed. Passiivjahutus on ilma ventillaatorita jahutus. Arvuti kastis liigub õhk arvuti eesotsast sisse, kasti sees soojeneb ning väljub läbi toiteploki. CPU pesa või sokkel on elektriline komponent, mis kinnitub trükkplaadile (PCB) ning on mõeldud CPU majutamiseks. See on spetsiaalne mikroskeemi sokkel, mis on disainitud väga suurte jalgade arvu jaoks. CPU sokkel omab mitut funktsiooni. Selle füüsiline struktuur hoiab CPU-d ja kandetuge jahutussüsteemile, hõlbustab protsessori vahetamist (samuti vähendab hinda) ning moodustab elektriühenduse nii CPU-ga kui ka PCB-ga. CPU sokleid leidub kõige
Seinad on tehtud paekivist ja side aineks on lubi mört. Peasissekäigu trepiaste on graniidist. Paas on kaetud krohviga. See omakorda on kaetud lubi värviga. Seinad uuentatud krohviga1m ulatuse maast. Torni viimistlus materjalid suhteliselt heas seisukorras. Vundamenti näha ei olnud. Sein põhjapoolt on alt sammaldunud. Seina olukord mitterahuldav palju on vihma ja lume kahjustusi. Lõunapoolsel seinal tugevad krohvi kahjustused. Lõunapool ühe hoone väljaulatuv sokkel näha mis on ehitatud graniidist ja paekivist. Põrand ehitatud paekivist. Välja ulatuva osa juures paekiviga ja silikaad tellisega kinnimüüritud uks. Tornis 4 auku. Kerged krohvi kahjustused Katus Tornikatuseks on laast kattus. Räästa äär on kahjustatud ja on ka mõned augud katusel. Tornikatus samaldunud põhja poolt, põhjuseks võib olla et, suur niiskus ja vähe päikest. Ülejäänud kiriku katus on põletatud punane savi kivi. Katus väga korralik
Seadme nimivimsus on maksimaalne vimsus, mida seade vib arendada pikaajalise ttamise jooksul. Kuidas mdetakse voolu td elektrienergia arvestiga? Arvesti paigaldatakse trepikotta vi korterisse. Arvesti eeskljel on aken kust on nha ks vi kaks numbrite rida ning alumiiniumkettake, mis prleb siis kui mni elektritarviti ttab. Mida rohkem energiat lheb seda kiiremini ketas kib. Milline on hglambi ehitus? Hglambi klaaskolb on tidetud gaasiga. Klaaskolvi otsas on metallist sokkel. Kolvi sees on klaasist tugi, milles on tugitraadid hgniidi hoidmiseks. Miks on hglamp valmistatud volframist? See aine talub krget temperatuuri. Nimeta kolm hglambi ja halogeenlambi erinevust. Kasutatakse teistes valdkondades, temperatuur vib tusta kuni 500 kraadini, halogeen kiirgab kahjulikku ultraviolettkiirgust. Kui suurele pingele on arvestatud erinevad hglambid? Ruumide valgustamiseks: 220V, autode lambid: 12V, taskulamp: 2,5V, 3,5V
· taldmik- vundamendi taldmik millele valatakse vundament · tehiskivi vundament- tehiskividest rajatud vundament · vundamendi raketis(puit, metall)- vorm monoliitse betooni valamiseks · märktara- hoone vundamendi telgede mahamärkimiseks ja ehitamiseks · vai- vundamendi kandekonstruktsiooni element · põõnad- konstruktisoonis tekkivate mittevajalike jõudude elimineerimiseks · kelder- hoone maa-ala · sokkel- vundamendi maapealne väljaulatuv hoone osa · raketise postid- kannavad raketise kilpe, konstruktiivne element · raketise kilbid- vormi osad · geotekstiil- kõrgmolekulaarne plastkiust kangas või võrk · soojustus- termoisolatsioon · sarrused- armatuurvardad, terasvardad Seinad: · kandvad seinad- võtavad vastu koormisi · mittekandvad seinad- ei võta vastu koormisi · vaheseinad- toimivad ruumide jaotisena
· Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad · Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. · Looduskividest seinad · Tehiskivi seinad · Puidust seinad · Metallist · Klaasist Kiviseinad Kiviseinte detailid. Sokkel - välisseina alumine osa, mis tavaliselt astub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kiviseinte detailid · Karniis - tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist.
21. Kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad. 22. Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis(elekter, vesi, kanalisatsioon, side jne.). 24. Sokkel on maapinnas väljaulatuv vundamendiosa. 25. Katuslagi on kui hoonel ei ole pööninguta ja viimas korruse vahelagi on isoleeritud. 26. Rõdu on hoone põhigabariidist väljaulatuv, kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. 27. Lodza on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm. 28. Ärkel on hoone põhigabariidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm. 29. Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu
· Elamu maht - 533,0 m3 · Hoone tulepüsivus - TP-2 · Hoone kõrgus -4m · Hoone pikkus -13,60 m · Hoone laius -14,05 m · Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on paigaldatud betoonpõranda alla, tihendatud killustikule. c. Põrand viimistletakse klinkerplaatidega. d. Kogu hoonel on ka põrandakate, mida saab vastavalt vajadusele kasutada. 6. Välisseinad a
Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid Seinte liigitamine materjali järgi. - Looduskividest seinad - Tehiskivi seinad - Puidust seinad - Metallist - Klaasist KIVISEINAD Kiviseinte detailid. - Sokkel – välisseina alumine osa, mis tavaliselt asub seina tasandist veidi ette- või tahapoole. Kuna sokkel on rasketes tingimustes, tuleb välispind katta ilmastikukindla materjaliga. Kivisente detailid. Karniis – tema ülesandeks on hoone lõpetamine ja vihmavee juhtimine hoonest eemale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist.
eelmis(t)ega maha. ● Praktikas on üks hullemaid laudise lagundajaid ebasobiv värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata aluspind, värvi halb nake puiduga jne). ● Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. ● Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Sokli veelaud Etteulatuv sokkel ● Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. ● Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre. ● Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. ● Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui
Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) Halogeenlamp- hõõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus)
30. augustil 1893. aastal pühitses ülempiiskop Arseni tulevase pühakoja asukoha. Kuremäe kloostrist oli kohale toodud Jumalasünnitaja Uinumise imettegev ikoon. Peatöövtjaks oli kutsutud Sankt-Peterburgist kaupmees Ivan Gordejev, kes ehitas Tallinasse kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal nnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik
peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1. Foto 2. Fassaadi renoveerimisel tuleb muidugi kontrollida ka seinakonstruktsioonide seisukorda ning sedagi on loogiline alustada seestpoolt. Kui seestpoolt selgub, et seinte seisukord on hea ja fassaadil suuri niiskuskahjustusi ei ole, on põhjust loota, et
Mittekandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv 150mm AEROC Element kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Katus Katuse kalle: 10% Katuse konstruktsioon: 13mm kipslagi 10mm distantsliist 400mm Liimpuittalad 300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi (kipslagi), mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ruum). 5.Elektrisüsteem
kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall. Muu hulgas on aruandes kirjas, et saali kasutati lastekodu ajal ka võimlana. 5 Hoone seisukord Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja
olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel lamekatustele/üldiselt? Pluss 5 kraadi celsiust. 37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44.Milleks on drenaaz vajalik? Liigse pinnasevee ära juhtimiseks. 45
1.5 Tehnilise seisundi kirjeldus Tabel - Hoone tehnilise seisundi kirjeldus Võimalik Remondi Ehitisosa Kirjeldus Seisund remont (aasta) vajadus Vundament/ Betoonist madalvundament, Väga 2012 jah Sokkel sokkel soojustamata Halb Suurpaneelidest sein; Välisseinad soojustatud ja krohvitud Hea 2020 ei 2007.aastal Metallist välisuks. Paigaldatud Välisuks Hea 2030 ei 2005.aastal Paneelidest seinad, SBS kattega katus; katusekate Väga
30 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? • hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormused • horisontaalne mullasurve e pinnasesurve • pinnasevesi • perioodiline külmumine ja sulamine (soklile) • sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt kondensniiskus) • pinnasevete keemiline agressiivsus • vibratsioon 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Sokkel kaitseb maja seinu vihma ja lume eest. 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS, EPS 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? Väljaspool 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3 Kandvate konstruktsiooniosade tähistamiseks Korruselise ehitise puhul kohakuti asuvate seinte kindlaksmääramiseks
190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass 13mm kipslaat viimistlusega Katus Katusel on kalle antud katusekaevude suunas. Katuslae konstruktsioon: 15mm ripplagi (kips/moodul) 265mm r/b õõnespaneel 20mm tasanduskiht 160mm aurutõke, soojustus 10mm SBS rullmaterjal Välisviimistlus Elamu sokkel jätta puhasbetoonpinnana. -4- Välistrepp ja pandus hoone ees on puidust ning ehitatakse terrassi osana. Terrassilaud on sügavimmutatud pruun laud. Tehnilise ruumi trepp ja pandus on betoonist ja jätta puhaspind. Välisseinad kaetakse laudisega. Katuse kattematerjaliks on SBS kate. Aknad on puit alumiinium pakettaknad, klaasvitriin on alumiiniumist konstruktsioonil; toon tume. Siseviimistlus
Joon. 5.5. Euroopa valgusjaotusega põhilatenn CDF140: I hajuti, 2 hoiderõngas, 3 seadekruvi, 4 kere, 5 seaderõngas, 6 peegeldi, 7 sirm, 8 hõõglamp, 9 pide, 10 klemmiklots, 11 tihend, 12 gabariidilarnbi pesa, 13 gabariidilamp. Joon. 5.6. Ameerika valgusjaotusega optiline element: 1 hajuti, 2 kummitihend, 3 peegeldi, 4 ääriksokliga lamp, 5 lambipesa, 6 ja 14 hambad, 7 karboliitpide, 8 lambi äärik, 9 sokkel, 10 klemmikots, 11 juhtmed, 12 pideme väljalviigud, 13 klemm 5 EHTUS Põhilaternad. Põhiline kaug- ja lähitulelatern on OF-140 (joon. 5.5). Selle saab lahutada kereks ja optiliseks elemendiks. Et laterna asend püsiks, kinnitub kere tiivakoopasse. Optilist elementi hoiab seaderõnga 5 küljes hoiderõngas 2. Seaderõnga ja sellega koos ka
ka pikklintmasinaid. Trummellihvmasinas kasutatakse rullis müüdavat lihvpaberit. Paber kinnitatakse trumlile ekstsenterklambritega. Lintlihvmasinates kasutatakse nn lihvlinti. Põrandalihvmasinate juurde kuulub tolmuimemisseade, mis kogub suurema osa lihvimistolmust vastavasse kotti. Nende masinatega saab lihvida suurema osa põrandast, kuid seinaäärsete, radiaatorialuste ja nurkade lihvimiseks läheb tarvis erimasinaid. Servade lihvimine Põranda servad, radiaatorialused ja püsimööbli sokkel lihvitakse nurgalihvmasinaga. Masinas kasutatakse lihvkettaid, mis kinnitatakse tugiääriku külge kruviga. Lihvkettad jätavad põrandale ringikujulised jäljed, mis tuleb käsitsi või taldlihvmasinaga üle lihvida. Nurkade lihvimine Nurki lihvitakse spetsiaalse lihvmasinaga, mille talla kuju meenutab triikrauda. Masinas kasutatakse liim- ja kleepkinnitusega lihvmaterjale. Tasanduslihvimine Tänapäeval on kvaliteetse tootja parketilipid väga täpsete mõõtudega ja vajadus
materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: * mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, * eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, * vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), * vuukide korralik täitmine müürimördiga, * tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), * deformatsioonivuugid (minimaalselt 10 m sammuga), * korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
ulatuses kuni põrandavalu tasapinnani. Seejärel kaetakse põrandapind 100...200 mm soojustusplaatidega, paigaldatuna kahes kihis, nt 2 × 50 mm või 2 × 100 mm selliselt, et plaadikihtide vuugid ja liitekohad ei satuks kohakuti. Antud juhul on sobivaks materjaliks vastupidavad põrandate vahtpolüstüreenplaadid Estplast EPS-80 ja EPS-100. Soojustuse paksuse ja tugevusklassi valik sõltub hoone tüübist ja kasutusotstar- best. Kui hoone vundament ja sokkel on välispinnalt piisavalt soojustatud, kasu- tatakse vundamendi vertikaalsel sisepinnal külmasilla tõkkeks 20...25 mm isolatsiooniriba. Suurema kasutuskoormusega ehitistes (nt tööstushooned, garaazid jm) kasutatakse põrandate soojustamisel Estplast EPS-200 soojustusplaate. 4 Välisõhu kohal asuvate põrandate (tuntud ka kui "tuulutatavad põrandad") põ- randalaagid toetuvad reeglina täitepinnasesse rajatud kivipostidele
Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. · Elektervalgustus: · Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) · Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus) · Halogeenlamp- hõglamp, mille täidisklaasile on lisatud halogeenühendeid, kiire käivitamine, soe värvsus, · Naatriumlamp- ergastatud olekus naatrium, kollane valgus, pikk süttimisaeg (tänavavalgustus, tunnelid, taimekasvatus)
Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses;
Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates torkab koheselt silma fassaadi liigendat kolmnurkse frontooniga keskrisaliit. Dekoratsioonidest on pilastrid ja akendel lamedad krohvraamistused. Ehitisel on sammasrõdu. Silma torkab ka sokkel, altaan, frontoon ja karniis. Kasutatud on barokiajale levinud väikeste ruuduga aknaid. Päris stiilipuhas ta ei ole, sest hoone esimene korrus on massiivsem kui teine korrus ja teadupärast on see omane vararenessansile. Esmateated Saku mõisast pärinevad aastatest 1489. Arvukad kõrvalhooned on tänaseks peaaegu hävinud. Hoonet on restaureeritud pisteliselt aastatel 1960-1980, kuid 2002 aastal võeti ette järjekordsed
rõnga- või mingi teisekujulise kolvi sisepinnale kantud luminofoorkihis.Valgus kiirgub kogu kolbi pinnalt ühtlaselt ja hajuvalt. Värvitoone on erinevaid. Luminofoorlampide pikkused ja võimsused on omavahel seotud. 3.6 Säästulambid ehk pisiluminofoorlambid Neis lampides on ühendatud nii luminofoorlampide kui ka hõõglampide parimad omadused. Säästulamp on kompaktlamp võimsusega 3-32 W, millele on kasutusmugavuse tõstmiseks lisatud tavalise hõõglambi sokkel. Säästulamp kulutab aga 80 % vähem energiat kui hõõglamp, tööiga on 20 korda pikem. Klaasballoon ei muutu tulikuumaks, valgus on pehme, ei pimesta silmi. Samuti on ka puudusi , nimelt on need väga kallid , ei pruugi mahtuda valgusti sisse, ei ole niiskusekindel, sisaldab elavhõbedat mis on väga ohtlik.
I korruse põrand asub vundamendi pealispinnast 3 cm kõrgusel (postvundamendi puhul). 12. Hoone sokli soojustamine, sokli väliskihi soovitatavad materjalid Soojustamine Soojapidavus peab olema R0 2,0 m2K/W Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R0 3,57 m2K/W Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi.
Kui saab ruttu katuse alla, tõmbab palk ainult väljast halliks. Oluline on saada katus kiiresti vettpidavaksRaul Evert, KPSR Konsult OÜ projektijuht, Eesti Ehitusinseneride Liidu liige Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelevalve. Projekteerimisel tuleks hoonele ette näha piisavalt laiad räästad, mis kaitseksid otseste sademete eest. Samuti on oluline, et hoonel oleks piisava kõrgusega sokkel, et pinnaselt ülespritsiv vesi ei tungiks konstruktsioonidesse. Väga suur osa puitkarkasshoone niiskuskahjustustest on põhjustatud olematust soklist. Oluline on tuulutuse läbimõeldud projekteerimine. Kõigepealt tuleks rajada ajutised ehitised, nagu varjualused materjali ladustamiseks ja töötlemiseks. Puitmaterjali tuleb hoidmisel kaitsta märgumise eest. Parim viis on virnastada puitmaterjal varikatuse all aluspuudele, kasutades puidu iga kihi vahel vahelatte, et tagada õhu liikumine.
tehti sellest vineeri, millega kaeti odavamast puidust tehtud eset. Inglise traditsiooniline puu Pähkel, millest samuti tehti vineeri. 13 Marketrii taandus, hinnati loomuliku olemist, tunnuseks oli cabrio-jalg, mis lõppes käpa ja kuuliga, polstriks kasutati sametit. Konsool-laud marmorplaadiga, millel jalad olid kullatud, laud seisis sokkel plaadil, neid laudu kujundasid arhitektid, sest need kuulusid seina juurde. Stiili mõjutasid inglise mööblimeistrid, rokokoo stiil, klassikaline hiinapärasus ning gooti elemendid. Chippendale oli mööblimeister ja masstootmise rajaja. Tema ise oli lihtinimene, keda tol ajal ei tunnustatud aga kelle järgi kutsutakse nüüd stiili. Ta andis välja raamatu enda tehtud tööjoonistega, ning selletõttu ei tea palju Tema töid
tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3
Sellejuures peab kindlast läbi mõtlema materjali valiku. Valides valed materjalid, ei pruugi maja sooja pidada ning kidlasti tuleb meeles pidada seda et külmasillad tuleb ära katkestada nii palju kui võimalik. Vee eest kaitstes tuleb vundamendile teha hüdroisolatsioon, siis ei teki külmumisest tingitud deformatsioone. 12 KASUTATUD KIRJANDUS [1] Ehitusinfo, ,,Pinnas, vundament ja sokkel" [Võrgumaterjal]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?vundament_sokkel [2] ,,Hoonete hüdroisolatsioon" [Võrgumaterjal]. http://www.tarmatrade.ee/File/soklitesoojustamine.pdf [3] ,,Vundamendi hüdroisolatsioon" [Võrgumaterjal]. http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hydroisolatsioon [4] ,,Vundamendid ja soklid" [Võrgumaterjal]. http://www.estplast.ee/et/vundamendidjasoklid 13
Aadlikke ja ülirikaste kaupmeeste villasid võiks kirjeldada kui poeesia, filosoofia ja diskussioonide harrastamise paika, mille kujundamisel ei mänginud tähtsat rolli mitte ainult arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas gobeläänide või maalidega, kasutati nii freskot kui ka tahvelmaali. Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus.
tugevdamata? Vundamendi talmiku pindala tuleb teha nii suur, at võrduks hoone pindalaga. Seljuhul ehitatakse hoone alla plaatvundament, mis on ühtlasi ka põranda kandekonstruktsiooniks 12. Sokli min kõrgus maapinnast? 30 cm___ Muru ja mulla puhul 50 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? kõrgemal asetsevate konstruktsioonide koormused(hoone seinad, pinnasesurve, pinnasevesi, sulamine) 14. Mis otstarvet täidab sokkel? Niiskuse pääsemist ehitisse altpoolt 15. Mis materjali võin sokli soojustamisel kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS XPS,Eps (võib kasutada ainult mittehügriskoopseid soojustusmaterjale) 16. Mis materjali võin külmakerke takistamiseks kasutada? Vill/polüuretaan/XPS/EPS Polüuretaan, XPS 17. Hüdroisolatsiooni kasutan keldri seinas alati seespool/väljaspool? seespoolt 18. Mis eesmärki täidavad teljed? Nimeta vähemalt 3
toodete haprust PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI KASUTAMISE ERIPÄRAD KIPSPLAADI TOOTMISPROTSESS Mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja Vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele kartongist (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus); Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal Vuukide korralik täitmine müürimördiga, liikuvate kahe kartongikihi vahele
Täiendavat viimistlust vajavate sise- ja välisseinte ning müüride ladumiseks. Väärikkivid Täiendavat viimistlust mittevajavate puhasvuukseinte ja müüride ladumiseks. Lõhestatud ja klombitud silikaatkivid ning -plokid Välisfassaadide, müüride ja postide ladumiseks. Eesti oludes ideaalseim ehitusmaterjal. Mõõdud: Reakivi 250x120x88 Silikaattellis(Standard) 250x120x65 Silikaattellis(Moodul) 250x120x88 mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), vuukide korralik täitmine müürimördiga, tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade pealsetes kiviridades), deformatsioonivuugid (min 10m sammuga), korrosioonikaitsega armatuurvõrgud (vähemalt peale esimest rida ja viimase rea all ning avade all ja peal),
annaabi.ee 
