Kipstooted Kipsplaat. Kipsplaat (ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprok) on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Seda kasutatakse majade siseremonditöödel , seintel , lagedel ja põrandatel. Kipsplaadi erinevad tüübid : · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Kipskiudplaat.
ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud orgaanilisest ainest toorhuumusest. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. Erodeeritud mullad esinevad kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning on ärauhte mõjul lahunenud või täiesti kadunud huumushorisondiga. Levivad Lõuna-Eesti kõrgustikel. Pealeuhtemullad on kõrgendike jalameile kuhjunud paksu huumushorisondiga. Tehismullad on inimese poolt kujundatud uus muld aladel, kus see on maavarade kaevandmise, ehitustegevuse käigus või muul põhjusel hävitatud. Esinevad põlevkivi- (Ida-Virumaal) ja fosforiidikarjäärides (Maardus) ning suuremates ammendatud kruuusakarjäärides.
Perekonnanimi tähendab kreeka keeles karumarja (arctos = karu ja staphylos = mari). Nimetus "karu viinamari" viitab sellele, et karud söövad meelsasti selle taime vilju. Välimuselt, nii lehtede kui ka marjade poolest, sarnaneb ta teatud määral pohlaga, ehkki nad kuuluvad eri taimesugukondadesse. Leesikas armastab ka pohlast pisut valgusküllasemat kasvukohta. Kasvukoht Leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel küljel näha peenike võrgustik
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad;
Iseseisvus ... Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 Euroopa liiduga ühinemine 2004 aastal Kuulub Schengeni alasse PAIKNEMINE Naabriteks: Poola, Saksamaa, Austria ja Slovakkia Merepiirita riik Kesk-Euroopas Ajavöönd: Kesk Euroopa aeg LOODUS Loodusvöönd: sega- ja lehtmetsade Madalmägine: keskmäestike ja noorte mäestike vahepeal Palju karstinõgusid- ja koopaid kust voolavad välja allikad Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. KLIIMA valitsev paraskontinentaalne kliima Kliimatüüp: parasvöötme üleminekuline Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood: Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi Sademeid tuleb 1500 mm/a Lumi püsib seal üle nelja kuu Maa idaosas on vastavalt 2 kraadi ja +20 kraadi Sademeid 500 mm/a Püsivat lumikatet ei kujune RAHVASTIK kolmveerand rahvastikust elab linnades
samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Valitseb lähisarktiline, jaheda suve ja pehme talvega niiske merelinekliima. Keskmine temperatuur on juulis 10-12 ºC . Sisemaal on talvel keskmine temperatuur -5 kuni -10 ºC. Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Norra keskmine sademetehulk on 250-1000mm. Keskmine temperatuur jaanuaris 0 ºC
tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA
Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. (4) 3 Tuhala Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm
tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine. · Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus.
eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siinn pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu
Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel. Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest? Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan.Eripärane on see, et lossidel on kõrged viilkatus ja ehitatakse aknaid ülespoole katusepiiri. 14.Prantsuse kujutav kunst? Jean Claude Fracois- tuntud õuekunstnik.Peamiselt õukondlaste portreed.Portreed on
must sepis- ja sinakashall valtsraud, oliivroheline puit, helesinised krohv- ja raidkividetailid. Hoolimata sellest kllusest saavutatakse stiilitundlikult vljapeetud tulemus.?Sama mitmekesine on ka interjri kujundus. Luksusetaotlus kajastub juba esindusruumide loetelus: kahte korrust lbiv rdudega hall, saal, eri vrvides salongid, sgisaal, proua ja hrra kabinetid. Neile lisandub rohkelt pereliikmete eluruume ja klalistetubasid. Juugendmaalingud seintel ning lagedel, julised puuliked uksepiiretel, suursugused lhtrid, jahitrofeed, kipsdekoor ja vrikad, Riias Bohmi vabrikus valmistatud glasuurahjud. Ilmselt on mnglev stiil ja uuenduslikud ehitusmaterjalid sobilikud suurkaupmees Ammende veidi tusikliku maitsega. Maja on valmis klaliste vastuvtuks ja pillavateks pidudeks. 1927 Ammendede perekond otsustab kolida tagasi Saksamaale ning uhke hoone makse Prnu linnale. Esialgu on linnal kavatsus kasutada maja Kurhausi ja rannahotellina
Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa. Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad. Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad. Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses. Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on
Saadjärv, Kaiavere järv, Soitsjärv, Elistvere järv, Raigastvere järv, Pikkjärv, Prossa järv ja Ilmjärv. Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. avaldab mõju ka taimestikule. Lihula maastikukaitseala Lihula maastikukaitseala on kaitseala Läänemaal Lihula vallas Seira, Hälvati ja Parivere külas ning Pärnumaal Koonga vallas Sookatse, Oidrema, Tarva, Karinõmme ja Tõitse külas. Kaitseala läbivad või sellel
mõisa aidast saadud vilja eest. Koopa lähedal on mälestusmärk ka aastatel 1695-1697 olnud suure nälja ohvritele. Seoses sellega on objektil ajalooline ja kultuuriline tähtsus. Kuna Eesti aluspõhja kivimite läbilõige on üks paremini uuritutest maailmas, siis on meie paljandid geoloogilise uurimise seisukohast vaieldamatult rahvusvahelise tähendusega. Esiteks peab seina stabiilsuse tagamiseks perioodiliselt hooldama paljandite lagedel kuni 5 m laiust vööndit, et takistada suure juurekavaga taimede kasvu paljandi kohal. Teiseks tuleb aegajalt eemaldada paljandi jalamile varisenud setted. Kõige valutum ja kiirem tee tulemuste saavutamiseks on ikkagi läbi loodushariduse suunata inimeste väärtushinnanguid ja käitumist. Kaitsealuste objektide nimekirja kuuluvad paljandid vajavad kaitset kinnikasvamise ja murenemise eest. Nimetatud looduslikud protsessid kahjustavad paljanduvaid kivimkihte ja
Mullastik Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju. Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega. Põllustatud alade kultuurtaimede hõre kasv ning nõrk juurestik võimaldab sademeteveel vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade jalameile ja nõgudesse, moodustades tüseda (sageli kuni ühe meetri paksuse, mõnikord isegi paksema) huumusrikka pealeuhte- ehk deluviaalhorisondi. Mullakaartidel võib sageli leida omapäraseid muldade leviku kombinatsioone. Erodeeritud mullad katavad positiivsete pinnavormide lagesid ja nõlvu. Neid ümbritsevad harilikult kontsentriliste
hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi Veenus, leiti Austrias Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini loodusajaloo muuseumis Maalikunst esiaja tuntuimas kunstinäited on koopamaalid ehk maalingud koopaseintel- ja lagedel. Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need skemaatilised. leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav koopamaalide kuulsamad leiukohad on Edela-Prantsusmaal ja Põhja-Hispaanias. NT
Hallitusseente kasv puidul põhjustab puidu pinnapealse värvumise, sügavusega umbes 1 mm. See ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Pärast puidu kuivamist on hallitus kergesti eemaldatav, jättes siiski mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. Pinda tuleks pesta sooja vee, pesuaine ja valgendi (naatriumhüpoklorit) seguga. Hoonetes esinevad hallituskahjustused tavaliselt katuseräästastel, verandade ja rõdude lagedel ning muudes mittekütmata kohtades. Hallitusseened kahjustavad värve, eriti neid, mis baseeruvad linaseemneõlil. Kohtades kus on oht hallituse tekkeks, tuleks kasutada fungitsiide (seenihävitavad ained) sisaldavaid värve. Niisketes tingimustes asuva puidu kaitseks sobib kasutada Boracoli lahust. Puidul kasvava hallituse korral on meil tegemist siiski ennekõike välimuse probleemiga puidu tugevust hallitusseened eriti ei mõjuta. Küll näitavad nad seda, et puit on liiga niiske
tsaarimugavusi, kuid hoone sisekujunduses domineerivad graatsilised jamänglevad liinid ning kummaline ornament sünnitab imelisiassotsiatsioone. neo-barokk stiili kujundamisel on oluline reeglitest kinnipidada, kuid see võib kõlada üsna imelikult, kuid endas setitanud stiilei välista maitse olemasolu ja nõudliku valivust. Jah, neo-barokkliigsuse ja rikkuse stiil, ent kui ornamentaalset rütmi disainikasutatakse seintel, siis tuleb välistada selle kasutamist põrandatelvõi lagedel. Country - Country stiil sarnaneb kõige enam klaasikalise inglise maamajastiilile, kus lisaks väljapool asuvate hingedele on kasutusel ka paljud muud sellele stiilile omased kujundusvõtted nagu ettepoole toodud sokkel, diagonaalse ristiga klaasuks, laudistagasein klaaskappidele, freesitud mustriga dekoratiivpostid ning muidugi karniisid ning valgusliistud. Valikus on ka õrna kardinaga klaasuks, mis mõjub hästi koos klaasriiulite ja sisevalgustusega.
tsaarimugavusi, kuid hoone sisekujunduses domineerivad graatsilised jamänglevad liinid ning kummaline ornament sünnitab imelisiassotsiatsioone. neo-barokk stiili kujundamisel on oluline reeglitest kinnipidada, kuid see võib kõlada üsna imelikult, kuid endas setitanud stiilei välista maitse olemasolu ja nõudliku valivust. Jah, neo-barokkliigsuse ja rikkuse stiil, ent kui ornamentaalset rütmi disainikasutatakse seintel, siis tuleb välistada selle kasutamist põrandatelvõi lagedel. Country - Country stiil sarnaneb kõige enam klaasikalise inglise maamajastiilile, kus lisaks väljapool asuvate hingedele on kasutusel ka paljud muud sellele stiilile omased kujundusvõtted nagu ettepoole toodud sokkel, diagonaalse ristiga klaasuks, laudistagasein klaaskappidele, freesitud mustriga dekoratiivpostid ning muidugi karniisid ning valgusliistud. Valikus on ka õrna kardinaga klaasuks, mis mõjub hästi koos klaasriiulite ja sisevalgustusega.
Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja
3 Metall-ripplaed Restlaed Restlaed on sisekujundajale suurepärane võimalus peita lae alla jäävaid torusid, juhtmeid, lae konarusi. Sprinklerid, suitsudetektorid ja avariivalgustus toimivad kõik ka restlae taha peidetuna. Restlagi on väga dekoratiivne ning on suurepäraseks investeeringuks, millel on terve rida eeliseid teiste laetüüpidega võrreldes. Üks eelistest on akustika, heliisalatsiooni materjaliga koos kasutades on meie lagedel ühed parimad akustilised ehk heli summutavad omadused. Restlagedest kasulik teada: · Materjal: Restlaed on toodetud kõige kõrgema kvaliteediga alumiiniumist (ISO 14001 keskkonnakaitse sertifikaat). Tänu mittesüttivusele on nad ehitistele väga turvaliseks lahenduseks. · Vastupidavus: restlagi on täiesti niiskuskindel, ei roosteta, ei põle ega erita tolmu. · Värvivalik: standardvärvid on valge ja RAL 9006 (naturaalse alumiiniumi toon).
Statistika põhjal tegutseb ligi pool Jõgevamaa ettevõtetest põllumajanduse valdkonnas. (Jõgevamaa, 2009, lk 63) Jõgeva valda läbib Tallinna ja Tartut ühendav Piibe maantee ning Tallinna- Tartu raudtee. Vald ümbritseb rõngasvallana Jõgeva linna, millega tal on tihedad majandus- ja kultuurisidemed ning kus paikneb ka valla keskus. Jõgeva valla asustus paikneb peamiselt valla lõunaosas voorte nõlvadel ja lagedel. Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealadde, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191,192) Jõgeva vallas arendatakse infrastruktuuri: Siimusti, Kuremaa, Jõgeva ja Laiuse alevikku on rajatud gaasitrassid ja ehitatud kergliiklusteed, laieneb elamuehitus. Vallas on kolm lasteaeda, kaks lasteaed- algkooli, üks lasteaaed- põhikool koos
Aruniitusid on vähe, sest vähegi sobivaid kuivemaid maid kasutatakse põlluga. Metsa ja põllumaade levikus valitseb küllalt selge seos pinnavormistikuga. See ilmestab veelgi kõrgustiku üksikute osade reljeefi iseärasustest põhjustatud maastikulisi erijooni. Kõrgustiku metsavaesemateks ja enam põllustatud osadeks on künklik-lainjate tasandike ning keskmise suurusega ja väikeste pinnavormide ala (Nõuni, Pangodi, Ilmjärve jt. ümbrus). Siin katavad küngaste lagedel ja nõlvadel killustatult esinevad metsad ligikaudu 20% pindalast. Suure metsasusega (49%) paistavad silma sanduri alad (Kooraste, Kanepi jt. ümbrus), kus metsad on levinud suuremate massiividena. Suur (40%) on metsasus ka neil aladel, kus ülekaalus on mõhnad (Karilatsi, Krüüdneri, Neeruti, Kastolatsi ümbruses jm.). Suurte pinnavormide alal (Arula ja Kääriku ümbrus, Pühajärvest itta ja kagusse jääv ala) paikneb
erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed madalsooniidud (16,9%), laanemetsad (16,4%), kõdusoometsad (7,5%), madalsoometsad (6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute leetunud ja leetmuldadel kasvavad peamiselt palumännikud, mis moodustavad Otepää kõrgustiku suurima metsalaama (EE, 2011). Otepää madalsoo taimestik on üsna liigivaene. Soodes torkab silma käpaliste rohkus, üksikud sookased ja pajupõõsad. Enam-vähem looduslikena püsinud tarnasoodes on
aastatel oli Tallinna Ohvitseride maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Hoone siseplaneering on sümmeetriline: keskteljel asub pidulik kunstmarmorist joonia sammastega aatriumvestibüül ja hiiglasliku Nõukogude Liidu merelaevastiku teemalise plafoonmaaliga 1100-le inimesele mõeldud saal. Kokku on majas 168 ruumi. Trepi- ja aatriumipiirete kujunduses on kasutatud volüümikaid balustreid, lagedel stukkdekoori, seintel ripuvad vene kunstnike mere- ja sõjateemaliste maalide koopiaid, kõrgetel postamentidel seisavad admiralide büstid; ampiirvormides mööblil on punane sametpolster, Moskvast kohale toodud malmvalulühtrid ja tümoopeeglid täiendavad pidulikult hoone interjööri. Praegusel ajal tegutseb hoones ligi 30-erižanrilist loomingulist kollektiivi. Ka toimuvad seal regulaarselt erinevad üritused ja kontserdid. Hoone on tuntud kui Vene Kultuurikeskus.
fassaadidel. Kõik oli seotud kirikuga. ''Kristus ristil'' üks esimesi puitskulptuure. Anatoomia 10. saj skluptoreid ei huvitanud, tähtis oli ainult Kristus. Piibli sisu jutustavad reljeefid. Portaaliavaus oli kaunistatud; läänefassaad oli kõige rohkem kaunistatud. Kes lugeda ei osanud, said aru skulptuuridelt ja reljeefidelt. ''Viimse kohtupäeva'' stseen, ''Põrgupiinade'' kujutamine. Ornamendi tähtsus abstraktne, skemaatiline, taime- ja looma kujutised. SEINAMAAL seintel ja lagedel(võlvidel). Erksavärvilised piiblistseenid. Figuurid on tasapinnalised ja moonutatud. MINIATUURMAAL rohkelt kasutati ornamentikat, kadusid katsed kujutada ruumi, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad pildid. Figuurid on tardunud, liikumatud. TEKSTIILIKUNST piltvaibad. '' Bayeux'' vaip, mis jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt 70m pikk, 0,5m lai 58 stseeni William Vallutaja vallutustest, legendi järgi tikkis vaiba Williami naine
Barokkarhitektuur anna uusi ehitustüüpe sakraalehituses valitseb kuppelkirik, milles pööratakse tähelepanu ka atraktiivsele siseruumile. Kogu barokkstiili võib iseloomustada kui ka ebakorraline ja ebatavaline ja selle eesmärgiks on ehmata, üllatada, rabada. Stiili võib nimetada kui ka stiili, kus "kõik lainetab". Parimateks näideteks on Kadrioru loss ja Versailles Prantsusmaal, Pariisi lähistel. Barokk ja Rokokoo stiilis on kõik segamini aetud. Eriline tähelepanu on lagedel: laemaalid justkui tõmbavad nagu sind üles kaasa. Samuti katsetatakse silmapettega, kus objektid tunduvad suuremad, kui nad tegelikult on. Scala Regia on üheks näiteks., kus treppi tahetakse näidata 20 suuremana kui tegelikult. Sellel ajastul tehakse ka Püha Peetri kirik tehakse lääne poolt pikemaks ja ka palatsod muutuvad kõverjoonseks. Klassitsism Tekib Prantsusmaal 18 sajandi lõpus. Sellel ajal toimus suur linnastumine. Tuleb sõnas klassikus,
Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk). 6
Tuiskude maksimum. Kõrgustiku mõju öökülmadele Võrumaal Kevadel lõpevad öökülmad: · Haanja kõrgustiku kõige kõrgemas osas 6-15. mail · Enamasti mujal on viimane öökülm 16-21. mail · Madalatel aladel ja ürgorgudes toimub see 25-29. mail Kõrgustike toime pilvedele ja sademetele Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel nõlvadel. Lõunanõlv saab rohkem päikesekiirgust. Tuule kiirus · Künklikus maastikus küngaste lagedel 1,3-1,4 korda suurem, tuulepealsetel nõlvadel 1,2-1,3 korda, tuulega paralleelsel nõlval kuni 1,1 korda suurem · Väheneb tuulealustel nõlvadel kuni 0,7-0,8 korda, suletud nõgudes isegi 0,6 korda · Need näitajad kehtivad kõige paremini tuule kiirusega 3-5 m/s 31. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus). · Hüpertroofne e ülirohketoiteline (liigtoiteline) Üleküllastunud sissekantud toitainetega. Kuna vee läbipaistvus on väga väike, on veesisene
näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138) Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb.
Põõsarinne on enamasti vähearenenud. Rohurinnet iseloomustavad taigametsade liigid: jänesekapsas, mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljus jt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikud on lillakas, ussilakk, võsaülane ja nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt. Sürjametsad - liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaatmuldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadine seahernes, nurmenukk). Eestis peamiselt Pandivere piirkonnas, samuti Ida- ja Lõuna-Eestis suhteliselt väikestel aladel
8 mustikas, pohl, kattekold, leseleht, laanelill, harakkuljusjt. Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikudon lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaat muldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadineseahernes, nurmenukk). Eestispeamiselt Pandiverepiirkonnas, samuti Ida-jaLõuna- Eestis suhteliselt väikestel aladel
Värvilises Pompei stiilis seinamaalingutega saalides saab vaheldumisi nautida nii graafika-, maali-, kui ka ikooninäitus. Ülikooli peahoone pööningul asub selline huvitav koht nagu ajalooline kartser, kus omal ajal istusid üliõpilased, kes olid rikkunud avalikku korda ja ülikoolis kehtinud reeglite vastu eksinud. Kartserikaristuse määras ülikoolis kohus. Paljud üliõpilased jäädvustasid oma kartseris viibimise joonistuste, salmide või monogrammidega seintel, lagedel ja ustel. Tartu ülikooli oli pikalt saksakeelne ülikooli ning õppimine on toimunud ka vene keeles. 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja ka Saksamaalt. Ööl vastu 21.detsembrit 1965 aastal leidis aset peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 ruutmeetrine põrandapind. Eeluurimise käigus tuvastati, et
16. Komposiidi survetugevus. Survetugevust mõjutavad: armatuuri mehaanilised omadused, kiu läbimõõt, maatriksi jäikus ja tugevus, faasidevahelise üleminekukihi omadused. Komposiit kannab survekoormust seni, kuni armatuur ei nõtku. 17. Nahaasendajate kasutamine lennunduses. Kangas veekindla kattega, erilise kilega, mis kantakse kanga välisele pinnale. Kasutatakse kattematerjalina seintel, riiulitel, lagedel, istmetel. Valmistatakse veel ka tulekindlaid ja vettpidavaid materjale puuvillasel või kapronkangal ühekülgse anipireeritud nitrotsellulooskattega. 18. Alumiiniumisulamite korrosioonivastase kaitse võtted. a) Anoodne töötlus ja keemiline oksüdeerimine ehk kaitsva oksiidikihi paksuse kunstlik kasvatamine. b) Metalliliste katete tekitamine. Plankeerimine, metalliseerimine pihustamise teel. c) Protekteerimine. d) Lakid, värvid ja kaitsvad määrded.
Vastus andis 1 punkti, kui see jäi vahemikku 24–25,5 m. (osaülesanne 30) Iseloomustage kaardi ja foto abil Pikkjärve ümbruse maastikku. Pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele: pinnamood, pinnavormid, nende kuju ja suund, veekogude ja taimkatte seos pinnamoega. Üks õigesti nimetatud/selgitatud aspekt andis 1 punkti, näiteks: pikad, piklikud loode- kagusuunalised voored liigestavad pinnamoodi. Voortevahelistes nõgudes paiknevad soostunud alad ja piklikud järved. Voorte lagedel enamasti põllud ja järsematel nõlvadel mets. Maksimumpunktide saamiseks ei olnud tingimata vaja voori nimetada. Sagedasemad eksimused: sood, põllu ja metsad nimetati pinnavormideks. Samakõrgusjoonte abil pinnamoe iseloomustamine valmistab paljudele raskusi. Ülesande nr 10 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- SA Innove
Võlvlagede hulgas andsid tooni peegelvõlvid, mida kaunistati ornamentaalsete või süžeeliste freskodega. Interjööride seinu tahveldati ka puidust paneelidega, mille tekstuuri esiletoomiseks neid vahatati. Interjöörid olid mitmekesised ja tänu erinevate materjalide ning eriti tekstiilide (gobeläänid, eesriided, baldahhiinid) kasutamisele värvirohke. 16.sajandil hakati vähemtähtsate ruumide kujundamisel (seintel., Lagedel) kasutama kattematerjalina ka pakutrükis paberipoognaid, mis sisuliselt tähendas tapeedi kasutuselevõtmist. Mustrid olid mustvalged, ornamentidest eelistati maske, vaase, vappe. Värvid. Renessansiajastu interjööri muutis värviküllaseks rohkearvuliste tekstiilide kasutamine. Ornament: Renessansis võetakse taas kasutusele kõik antiikajale iseloomulikud ornamendid – meander, helmesvööt, munavööt jne, millele lisanduvad veel antiikse päritoluga grotesk (itaalias
võimaldasid näha terves maja pikkuses. Anfilaadina paiknevad ruumid rõhutasid suurejoonelisust ja toredust, mida võimendas peeglite ja suurejooneliste lühtrite kasutamine - valgust oli vaja, et kogu luksus näha oleks. Osa lühtreid paigutati seintele. Valgusenõuet toetasid avarduvad aknad, millele oli iseloomulik tihe ruudustik. Avarust võimendas peeglite kasutamine, Prantsusmaal paigutati peegleid ka lakke, eriti magamisruumides. Lagedel ja seinte ülavööndeil hinnati stukkdekoori, põhjaaladel levisid loodusmotiividega kaunistatud talalaed. Sisekujunduses kasutati palju ka optilise illusiooni (trompe l’oeil) võtteid. Vaheldusrikkus, kujundite iseäralik mäng selle stiili interjööris oli võrreldav barokk-merekarbi tujude keerukusega. Seinapindu liigendasid võimsad, tugevasti eenduvad pilastrid, poolsambad, karniisid ja keerdsambad. Mõnikord katsid skulptuurid, reljeefid ja maalid nii tihedalt
võrdlemisi laialt. Sellesse aega mahub üsna palju süstemaatilisi vaatlusi. Üksikute lüheneb. vaatluspunktide ühendamine enam-vähem ühtse vaatluskavaga jaamadevõrguks õnnestus Tuul tuult iseloomustab suund ja kiirus. Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse Eestis esimest korda 1849. a.-l Eestimaa Kirjanduse Ühingu organiseerimisel. lagedatel tasastel aladel. Künklikus maastikus tuule kiirus kasvab küngaste lagedel kuni 1,3 Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,21,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,70,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 35 m/s). Euraasia manner. Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld
maha aknapinnad, mille pindade krohvimine arvestatakse eraldi. Postide, pilastrite krohvimismahuks on nende pinna?. Tarindite karniis ja vööd krohvipinnaks on nende projektsioon seinale. Kui karniisi väljaulatus on suurem kõrgusest, võetakse krohvipinnaks horisontaalne projektsioon. Sisepindade kõrgus võetakse puhtast pinnast laeni. Ribilagede korral võetakse pinnalaotus. Trepimarsside ja mademete pinnaks loetakse nende horisontaal projektsioon. Krohvitellingud lagedel - lagede horisontaalprojektsioon? =seinte pikkus*laudise laius. Fassaadidel fassaadi pind, avasid maha arvestamata. Fassaadide värvimine teat. värvitüüpide puhul nõut. täpsemat sisepinna välja arvestada. Põranda värvimispind on võrdne põranda tegeliku mahuga, kus on arvestatud ka liistude värvimisega. Voodrilaud reljeefiga siis kasut. koefitsienti 1,1 Kui värvit. lainelist profiili, siis koefitsient 1,2 leht 26 (2. pool)
Tekkis koopamaalingute otsimise buum ning Kantaabriast on praeguseks avastatud üle 100 maalingutega koopa. Altamira koopa sissepääsu juurest on hiljem avastatud ka kaks asustuskihti, millest üks kuulub nooremasse Solutre ajastusse, teine vanemasse Madeleine ajastusse. Arheoloogilistel kaevamistel on siit leitud tööriistu, koldekohti ja luid. Altamira on ainuke teadaolev koopamaalingute koht, kus elamisjäljed on osaliselt ka samas koopaosas, kus maalingudki. Altamira koopa seintel ja lagedel puudub tahmakiht, mida on leitud teistest maalingutega koobastest joonistamise juures pidi neil olema mingi arenenum valgustustehnika, mis andis vähem tahma ja suitsu. Koopa lähedast territooriumi kasutati aastaringselt. Madeleine ajastust on kaks C14 dateeringut: 15 500±700 ja 15 910±230 a tagasi. Solutre ajastu proov võeti luust kunstiesemelt: 18 450±320 a tagasi. Altamira koopamaalingute ja samast leitud väikeste kunstiesemete vahel on stiililine ühtsus.
Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) alltekst teksti peidetud mõte; teksti ridade vahelt väljaloetav mõte. Alltekstil oli täita tähelepanuväärne roll 1970.1980. aastate eesti kirjanduses. Näiteks: Tuulelapsed Must Vari käib akna taga, kes mullu ka lagedel käis. Ta uitab siin alati. Aga tuulelapsi me tuba on täis. Täna pilluvad pilvepalli nad mu sängi ka puiesteelt. Nad on lapsed ja nad lihtsalt ei salli, et vihm räägib ladina keelt. Las ta räägib! Ta sõnad on rängad. Juba mõistan ma mõndagi neist, kui ta katusel koputab kaua ja kõneleb koljateist. Ikka kutsub ta kuhugi kaasa kuid lukus on vööruse uks. Mu toit on voodi ees toolil. Ma jäängi vist jalutuks. / / (Betti Alver.) almanahh 14.15
29 Lae saepurusoojustus (varem olid seal ka heinad, vasakul). Mullaga soojustatud lagi, mis on pinnalt mädanenud (vasakul). Kui pööningu vahelae soojustuseks on liiv või muld ja esineb katuse läbijookse, on vahelae soojustus püsivalt või pikka aega märg. Esines elamuid, mille mullaga soojustatud pööningu vahelakke oli kogunenud niiskus ja seetõttu olid lae puitosad mädanikukahjustustega (Joonis 2.29 paremal). Sarnased probleemid võivad ilmneda ka liivaga soojustatud lagedel. Puistematerjaliga (saepuru, liiv ja nende segud) soojustatud ühekordsetest laudlagedest pudises soojustusmaterjal laudade vahele kuivanud pragude kaudu tuppa. Selle sodi pidev koristamine kulutab elanike aega ja on ebamugav. Probleem oli paljudes elamutes lahendatud 31 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I punnlaudadest topeltlae või vineeriga
Esmastes kooslustes võib puurinne puududa. Boniteet V Va. Põõsarinne: on hõre kuni keskmiselt tihe. Kasvavad kadakas (KD), harilik pihlakas, harilik kuslapuu, paakspuu. Puhmarinne: leesikas (KD) LEESIKAS - Arctostaphylos uva-ursi nime tõlkimisel ladina keelest eesti keelde saame - põhjamaine karu mari. Sugukond kanarbikulised. Kasvukoht: leesikas kasvab laiuvate padjanditena lagedatel liivastel aladel: luidetel, mõhnade lagedel, looaladel, nõmmedel. Kasvuks vajab valgust ja kuiva pinnast; varjus jääb kiduraks. Leesikas on väga aeglase kasvuga, seega tuleb lehtede kogumisel jälgida, et ei vigastataks varsi ja juuri. Leesika varred on puitunud, tugevasti harunenud, lamavad või roomavad ja võivad juurekaelast ulatuda pea 2 m kaugusele. Lehed on paksud, nahkjad, enamasti kaheaastased, äraspidimunajad e. tilga kujulised, sujuvalt aheneva alusega, lehe alumisel
Praegusest erinev oli ka arusaam puhtusest – 19. sajandil ehitati isegi väga suuri kortereid sageli ilma vannitoata, ka jõukamad inimesed pesid ennast avalikes saunades, igapäevaselt piisas silmapesukausist magamistoas. Vannitoad hakkavad laiemalt levima 20. sajandi algul, mil need ei ilmunud üksnes uutesse elamutesse, vaid ehitati tihti sisse ka varasematesse korteritesse. Sellistes suurtes korterites on sageli säilinud uhked interjöörid: kahhelahjud, parkettpõrandad, lagedel stukkdekoor, mõnikord seintel väärispuidust tahveldis jm hämmastavalt uhkeid detaile, mida puitkorterelamust ei oskakski oodata. Paraadtrepikodades võib sageli oletada ka maalinguid, mistõttu remonti tehes tuleks olla ettevaatlik, et väärtuslikke viimistluskihte mitte hävitada. Huvitavad on ka köögitrepikojad, kuhu sageli avanevad teenijatubade ja sahvrite tuulutamiseks mõeldud siseaknad. Välisdekoori osas võisid need elamud olla väga erinevad, enamasti on tegemist väga
annaabi.ee 
