Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lagedel" - 45 õppematerjali

thumbnail
44
doc

Konspekt!

eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse ­kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud ­ selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle...

Ehituse maksumusehindamine
323 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Islandi iseloomustus

Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Valitseb lähisarktiline, jaheda suve ja pehme talvega niiske merelinekliima. Keskmine temperatuur on juulis 10-12 ºC . Sisemaal on talvel keskmine temperatuur -5 kuni -10 ºC. Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4. Võrdle aastast sademete hulka ja temperatuuri kõikumist Eesti vastavate näitajatega. Millest tulenevad erinevused (sarnasused)? Norra ­ keskmine sademetehulk on 250-1000mm. Keskmine temperatuur jaanuaris 0 ºC...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Haanja kõrgustik

Seda põhjustab erinevat tüüpi setete (kruus, liiv, viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega. Põllustatud alade kultuurtaimede hõre kasv ning nõrk juurestik võimaldab sademeteveel vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade jalameile ja nõgudesse, moodustades tüseda (sageli kuni ühe meetri paksuse, mõnikord isegi paksema) huumusrikka pealeuhte- ehk deluviaalhorisondi. Mullakaartidel võib sageli leida omapäraseid muldade leviku kombinatsioone. Erodeeritud mullad katavad positiivsete pinnavormide lagesid ja nõlvu. Neid ümbritsevad harilikult kontsentriliste...

Geograafia
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja...

Eesti loodusgeograafia
59 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula rahvuspark

Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa. Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad. Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid. Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad. Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses. Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on...

Loodusõpetus
32 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tšehhi

). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

Sellesse aega mahub üsna palju süstemaatilisi vaatlusi. Üksikute lüheneb. vaatluspunktide ühendamine enam-vähem ühtse vaatluskavaga jaamadevõrguks õnnestus Tuul ­ tuult iseloomustab suund ja kiirus. Tuule kiirust ja suunda mõõdetakse Eestis esimest korda 1849. a.-l Eestimaa Kirjanduse Ühingu organiseerimisel. lagedatel tasastel aladel. Künklikus maastikus tuule kiirus kasvab küngaste lagedel kuni 1,3­ Eesti kliima kujundajad 1,4x, pealttuule nõlvadel kuni 1,2­1,3x ja mõnikord ka tuulega paralleelsetel nõlvadel kuni Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele. Teda mõjutavad Atlandi ookean ja 0,7­0,8x ja suletud nõgudes isegi enam kui 0,6x (kui tuul tasasel alal 3­5 m/s). Euraasia manner. Eesti kliima juhtivaks kujundajaks on Atlandi ookeani põhjaosa Golfi Muld...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
12
doc

10. klassi konspekt

Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst ­ sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur ­ (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) ­ kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst ­ värviline kujund tasapinnal ­ seinamaal (monumentaalmaal ­ fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika ­ tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst ­ (tegemist...

Kunstiajalugu
143 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Majavamm ja arvutused

See ei avalda mõju puidu mehaanilistele omadustele, kuid halvendab puidu välisilmet. Pärast puidu kuivamist on hallitus kergesti eemaldatav, jättes siiski mõnikord puidu pinnale määrdunud või värvilised laigud. Pinda tuleks pesta sooja vee, pesuaine ja valgendi (naatriumhüpoklorit) seguga. Hoonetes esinevad hallituskahjustused tavaliselt katuseräästastel, verandade ja rõdude lagedel ning muudes mittekütmata kohtades. Hallitusseened kahjustavad värve, eriti neid, mis baseeruvad linaseemneõlil. Kohtades kus on oht hallituse tekkeks, tuleks kasutada fungitsiide (seenihävitavad ained) sisaldavaid värve. Niisketes tingimustes asuva puidu kaitseks sobib kasutada Boracoli lahust. Puidul kasvava hallituse korral on meil tegemist siiski ennekõike välimuse probleemiga ­ puidu tugevust hallitusseened eriti ei mõjuta. Küll näitavad nad seda, et puit on liiga niiske...

Üldehitus
53 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Maastikukaitsalad

Järved Vooremaast on võetud kaitse alla tema lõunapoolne osa - ala Saadjärve lõunatipust kuni Prossa ja Pikkjärve põhjatipuni. Siin on vooremaastik kõige selgekujulisem, voortest tingitud viirulisust aitavad siin omalt poolt rõhutada ja kaunistada voortevahelistes vagumustes paiknevad piklikud järved ja jõed. Taimed Vooremaa taimkatet iseloomustab vööndilisus: voorte lagedel laiuvad põllud, nõlvadel metsatukad ja rohumaad, nõgudes leidub soolaike. Vooremaa paikneb lubjarikkama siluri ja lubjavaesema devoni ladestu piirimail. See avaldab mõju ka taimestikule. (4) 3 Tuhala Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Läheduses on 11 muistset asulakohta, 30 väikselohulist kultusekivi, 3 kivikalmet, 4 hiiekohta jm...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Euroopa

Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138) Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb....

Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Üheksa Eestis esineva mulla lühitutvustus.

Pindmine horisont koosneb vaid osaliselt lagunenud orgaanilisest ainest ­ toorhuumusest. Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. Erodeeritud mullad esinevad kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning on ärauhte mõjul lahunenud või täiesti kadunud huumushorisondiga. Levivad Lõuna-Eesti kõrgustikel. Pealeuhtemullad on kõrgendike jalameile kuhjunud paksu huumushorisondiga. Tehismullad on inimese poolt kujundatud uus muld aladel, kus see on maavarade kaevandmise, ehitustegevuse käigus või muul põhjusel hävitatud. Esinevad põlevkivi- (Ida-Virumaal) ja fosforiidikarjäärides (Maardus) ning suuremates ammendatud kruuusakarjäärides....

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Otepää kõrgustik

Metsa ja põllumaade levikus valitseb küllalt selge seos pinnavormistikuga. See ilmestab veelgi kõrgustiku üksikute osade reljeefi iseärasustest põhjustatud maastikulisi erijooni. Kõrgustiku metsavaesemateks ja enam põllustatud osadeks on künklik-lainjate tasandike ning keskmise suurusega ja väikeste pinnavormide ala (Nõuni, Pangodi, Ilmjärve jt. ümbrus). Siin katavad küngaste lagedel ja nõlvadel killustatult esinevad metsad ligikaudu 20% pindalast. Suure metsasusega (49%) paistavad silma sanduri alad (Kooraste, Kanepi jt. ümbrus), kus metsad on levinud suuremate massiividena. Suur (40%) on metsasus ka neil aladel, kus ülekaalus on mõhnad (Karilatsi, Krüüdneri, Neeruti, Kastolatsi ümbruses jm.). Suurte pinnavormide alal (Arula ja Kääriku ümbrus, Pühajärvest itta ja kagusse jääv ala) paikneb...

Eesti loodusgeograafia
50 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Ripplaed

Sprinklerid, suitsudetektorid ja avariivalgustus toimivad kõik ka restlae taha peidetuna. Restlagi on väga dekoratiivne ning on suurepäraseks investeeringuks, millel on terve rida eeliseid teiste laetüüpidega võrreldes. Üks eelistest on akustika, heliisalatsiooni materjaliga koos kasutades on meie lagedel ühed parimad akustilised ehk heli summutavad omadused. Restlagedest kasulik teada: · Materjal: Restlaed on toodetud kõige kõrgema kvaliteediga alumiiniumist (ISO 14001 keskkonnakaitse sertifikaat). Tänu mittesüttivusele on nad ehitistele väga turvaliseks lahenduseks. · Vastupidavus: restlagi on täiesti niiskuskindel, ei roosteta, ei põle ega erita tolmu. · Värvivalik: standardvärvid on valge ja RAL 9006 (naturaalse alumiiniumi toon)....

Ehituskonstruktsioonid
40 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Stiilid

neo-barokk stiili kujundamisel on oluline reeglitest kinnipidada, kuid see võib kõlada üsna imelikult, kuid endas setitanud stiilei välista maitse olemasolu ja nõudliku valivust. Jah, neo-barokkliigsuse ja rikkuse stiil, ent kui ornamentaalset rütmi disainikasutatakse seintel, siis tuleb välistada selle kasutamist põrandatelvõi lagedel . Country - Country stiil sarnaneb kõige enam klaasikalise inglise maamajastiilile, kus lisaks väljapool asuvate hingedele on kasutusel ka paljud muud sellele stiilile omased kujundusvõtted nagu ettepoole toodud sokkel, diagonaalse ristiga klaasuks, laudistagasein klaaskappidele, freesitud mustriga dekoratiivpostid ning muidugi karniisid ning valgusliistud. Valikus on ka õrna kardinaga klaasuks, mis mõjub hästi koos klaasriiulite ja sisevalgustusega....

Arhitektuur
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mullateaduse kordamine

· Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine. · Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus. alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm. Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus....

Mullateadus
61 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Eesti taimestik

Liigirikastes laanemetsades leidub rohkesti salutaimi, millest vähenõudlikudon lillakas, ussilakk, võsaülane ning nõudlikumad sinilill, kevadine seahernes jt Sürjametsad on liigirikkad okasmetsad parasniisketel või suvel läbikuivavatel kamarkarbonaat muldadel vallseljakute jt. küngaste lagedel ja nõlvadel. Puurindes on põhiline mänd, mõnikord ka kuuske ja kaske. Põõsarinne on kuivematel aladel hõre või puudub, ent parasniisketel aladel isegi kuni tihe (peamiselt sarapuu, vähem kuslapuu ja mage sõstar). Rohustus kasvavad kõrvuti happeliste metsamuldade liigid (jänesekapsas, pohl, mustikas) kõrvuti salutaimedega (sinilill, kevadineseahernes, nurmenukk). Eestispeamiselt Pandiverepiirkonnas, samuti Ida-jaLõuna- Eestis suhteliselt väikestel aladel...

Eesti taimestik ja selle...
116 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Kunstiajaloo kontrolltöö (2)

Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik. Manerismile iseloomulikud jõulised värvid leiavad kasutust lagedel ja seintel. Kuldset kasutatud. Üldmulje on toretsev ja luksulik(eesmärk).Loveir'i loss, Fontainebleau loss. 13. Mille poolest erinevad Prantsuse lossid Itaalia Palazzodest? Palazzode ja losside samasus seisneb selles,et mõlemal on nelja kandiline põhiplaan.Eripärane on see, et lossidel on kõrged viilkatus ja ehitatakse aknaid ülespoole katusepiiri. 14.Prantsuse kujutav kunst? Jean Claude Fracois- tuntud õuekunstnik.Peamiselt õukondlaste portreed.Portreed on...

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
2
txt

Ammende villa

Hoolimata sellest kllusest saavutatakse stiilitundlikult vljapeetud tulemus.?Sama mitmekesine on ka interjri kujundus. Luksusetaotlus kajastub juba esindusruumide loetelus: kahte korrust lbiv rdudega hall, saal, eri vrvides salongid, sgisaal, proua ja hrra kabinetid. Neile lisandub rohkelt pereliikmete eluruume ja klalistetubasid. Juugendmaalingud seintel ning lagedel , julised puuliked uksepiiretel, suursugused lhtrid, jahitrofeed, kipsdekoor ja vrikad, Riias Bohmi vabrikus valmistatud glasuurahjud. Ilmselt on mnglev stiil ja uuenduslikud ehitusmaterjalid sobilikud suurkaupmees Ammende veidi tusikliku maitsega. Maja on valmis klaliste vastuvtuks ja pillavateks pidudeks. 1927 Ammendede perekond otsustab kolida tagasi Saksamaale ning uhke hoone makse Prnu linnale. Esialgu on linnal kavatsus kasutada maja Kurhausi ja rannahotellina...

Kunstiajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

Kõrgustiku mõju öökülmadele Võrumaal Kevadel lõpevad öökülmad: · Haanja kõrgustiku kõige kõrgemas osas 6-15. mail · Enamasti mujal on viimane öökülm 16-21. mail · Madalatel aladel ja ürgorgudes toimub see 25-29. mail Kõrgustike toime pilvedele ja sademetele Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel nõlvadel. Lõunanõlv saab rohkem päikesekiirgust. Tuule kiirus · Künklikus maastikus küngaste lagedel 1,3-1,4 korda suurem, tuulepealsetel nõlvadel 1,2-1,3 korda, tuulega paralleelsel nõlval kuni 1,1 korda suurem · Väheneb tuulealustel nõlvadel kuni 0,7-0,8 korda, suletud nõgudes isegi 0,6 korda · Need näitajad kehtivad kõige paremini tuule kiirusega 3-5 m/s 31. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus). · Hüpertroofne e ülirohketoiteline (liigtoiteline) Üleküllastunud sissekantud toitainetega. Kuna vee läbipaistvus on väga väike, on veesisene...

Eesti loodusgeograafia
171 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun