Ehitusfüüsika I (konspekt) (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Ehitus - Ehitusfüüsika

5 VÄGA HEA

Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded:

Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu ( hallitus , bakterid ) hoonepiiretel.
Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi.
Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet.
Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon ); parandada akustilist kvaliteeti.
Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus.

Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel:

Ülesanne 1
Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse arvutus: Soojustakistus : R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus : U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH60%, alumiinium : RH>75%; hallitus, puhas materjal; Puit ja puidupõhised materjalid RH 75...80%; Paber kipsplaadil RH 80...85%; Mineraalvill RH 90...95%; Vahtpolüstüreen RH 90...95%; Betoon RH 90...95%; Puidumädanik RH 95...100%; Põrandakatteliimid RH 90...95%; Veeauru kondenseerumine RH100%

Niiskus õhus: õhu veeaurusisaldus, küllastussisaldus, veeauru osaõhk, veeauru küllastusrõhk , suhteline niiskus, veeauru kondenseerumine, kastepunkt, küllastusvajak

Õhk - gaaside segu, mille põhikomponentideks on: lämmastik 78%, hapnik 20,9%, argoon 0,93%; süsihappegaas 0,04% ning veeaur.
Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur , seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada . Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir – veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk.
Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: veeauru massi suhtega kuiva õhu massi ehk absoluutse niiskusena [kg/kg]; veeauru massi suhtega kuiva õhu mahtu ehk õhu veeaurusisaldusega [kg/m3]; veeauru osarõhuga [Pa]; suhtelise niiskusega[%].
Suhteline niiskus – Õhu veeauru osarõhu suhe veeauru küllastusrõhku. Õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. [RH,%]
Kui veeauru küllastusrõhk või veeauru küllastussisaldus on saavutatud, siis täiendavate veemolekulide õhku lisamisel, kondenseerub osa veemolekule välja. Kui õhu temperatuur langeb alla küllastustemperatuuri, kondenseerub osa veemolekule välja. Kondenseerumine toimub nii pluss- kui ka miinus -temperatuuril.
Kastepunkti defitsiit - vahe tegeliku õhutemperatuuri ja kastepunkti vahel [tsat-t].
Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p].
Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν]

Vee olekud : vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine , sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia

Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus (otsene-, hajuskiirgus, kogukiirgus ), soojuskiirgus, tuule suund ja kiirus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, niiskustootlus, ventilatsioon

Eesti kliima ehitusfüüsikalisteks arvutusteks, energiaarvutusteks

Niiskustehnilised arvutused tuleb teha teatud kriteeriumi alusel valitud koormuste põhjal. Esiteks kandevõime kaotuse kriteerium: koormuse esinemise tõenäosus >95...98%, ehitusfüüsikalistes arvutustes 90%. Keskmise koormuse kriteerium: pool ajast turvaline, poole on koormus ületatud. Pika-ajalise perioodi keskmised temperatuuri ja niiskuse andmed ei sobi niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%.
Baasaasta – koosneb kaheteistkümnest tüüpilises kuust, mis on valitud erinevatelt aastatelt. Energiaarvutuse baasaaste esindab tüüpilist kliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel. Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi.

Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes , siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud ( tarindite toimuvus, sisekliima)

Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu niisutamisest, pesu kuivatamisest jne.
Niiskuslisa – Siseruumide niiskuskoormust näitab siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus ehk niiskuslisa. Δν, g/m3
Suur niiskuskoormus: suur niiskustootlus (suur elamistihedus, vee kasutus) ja halb ventilatsioon.
Väike niiskuskoormus: väike niiskustootlus (väike elamistihedus, vee kasutus) ja normaalne ventilatsioon.
4 g/m3: väikese asustustihedusega elamud , norm ventilatsioon.
5 g/m3: suure asustustihedusega elamud, norm ventilatsioon. Madala asustustihedusega ja halva ventilatsiooniga elamud.
6 g/m3: suure asustustihedusega elamud ja halva ventilatsiooniga elamu.
Sise temperatuur välistemperatuurist:
Kui lisaks temperatuurile reguleeritakse ka siseõhu suhtelistniiskust (muuseumid, arhiivid , eritehased, kontserdisaalid, teatrid, arvutuskeskused jne) on tegemist oluliselt teistsuguse ja kõrgema niiskuskoormusega.Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem.

Sisekliima, selle mõjurid

Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded.
Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga ; loomuliku ainevahetuse teel.

Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus

Soojuslik mugavus:
PPD - rahulolematute osakaal protsentides (Predicted Percentage of Dissatisfied).
PMV - oodatava mugavustunde indeks (Predicted Mean Vote).
PMV = (0,303e-2,100*M+ 0,028)*[(M-W)- H - Ec- Cres -Eres]
Keha soojustoodang: Ühikuks on met, on 1 kcal energiat, mis kulub rahulikult paigal istudes ligikaudu kg kehamassi kohta tunnis. Keskmise inimese korral 1met = 105W.
Riietuse soojustakistus: Algselt oli see määratud vajaliku riietuse soojustakistusega, mis on vajalik mugavaks olemiseks kui õhutemperatuur on 21 ºC ja õhu liikumise kiirus 0,1m/s. 1clo=0,155 (m2K)/W.
Lokaalne soojuslik mugavus – Siia alla kuuluavad: tuuletõmbus, kiirguse asummeetria, vertikaalne temperatuuri erinevus, põranda temperatuur. Tõmbuse ja temperatuuride vertikaalse erinevuse mõõtmise kohad on kaela ja jalgade juures. Teised mõõtmised sooritatakse nn. keha raskuskeskmest.

Operatiivne temperatuur, kiirgustemperatuur, efektiivne temperatuur

Operatiivne temperatuur – temperatuur, mis on võrdne temperatuuriga, kus inimkeha soojustoodang on sama nagu ühtlase õhu- ja piirde pindade temperatuur ruumis. Operatiivne temperatuur iseloomustab ruumi õhutemperatuuride ja pinnatemperatuuride koosmõju.
αc - keha pinna konvektiivne soojusjuhtivus , W/(m2·K);
ta - õhutemperatuur, ºC;
αrad - keha pinna kiirguslik soojusjuhtivus, W/(m2·K);
trad - kiirgavate pindade keskmine temperatuur, ºC
Kui õhu liikumiskiirus on alla 0,2m/s ja kiirgustemperatuur ei erine õhutemperatuurist üle 4°C võib kasutada järgmist valemit:
Keskmine kiirgustemperatuur - arvutatakse kiirgavate pindade kaalutud keskmiste temperatuuridena.
Efektiivne temperatuur – on võrdne niiskusega küllastunud õhu temperatuuriga, kui õhu liikumiskiirus on 0,1 m/s. Iseloomustab õhu temperatuuri, niiskuse ja liikumiskiiruse koosmõju.

Temperatuur (ºC, K, ºF)

Soojuslevi – kõrgema ja madalama temperatuuriga kehade soojushulkade ühtlustumine suletud süsteemis soojusjuhtivuse teel. Seega soojuslevi põhjustab temperatuuride erinevus. Soojus levib kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. Soojuslevi viisideks on: juhtivus, konvektsioon , kiirgus.
Keha soojuslikku seisundit ja keha molekulide liikumise kineetilist energiat iseloomustab keha temperatuur.

Soojusjuhtivus, Fourier -i seadus

Soojusjuhtivus – soojuse (energia) edasi kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel.
Molekulide liikumisenergia edasikandumine võib toimuda: tahketes ainetes (kristallvõresse seotud molekulide ja vabade elektronide (metallidel) võngetena), vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega, gaasides: juhuslikult liikuvate molekulide juhuslike kokkupõrgete tulemusena.
Fourier’i seadus – kirjeldab soojusvoogu ehk soojusvoolu tihedust. Seadus väidab, et soojusvoog „q“ sõltub materjali soojuserijuhtivusest ning temperatuurigradiendist. Teisisõnu soojusvoog on võrdeline temperatuuride erinevusega.
Valem:
q – soojusvoog (soojusvoolu tihedus), W/m2,
λ – materjali soojuserijuhtivus, W/(mK);
Märk “-“ näitab, et soojusvoog on kõrgemalt temperatuurilt madalama suunas.
Soojusvoog – „q“ soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi pindalaühiku suuruse materjali.
Soojusvool – „Φ“ soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna.
Valem:

Konvektsioon (läbi tarindi, tarindi pinnal)

Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, erineva temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune (loomulik konvektsioon), ning tuule ja ventilatsiooni tagajärjel (sundkonvektsioon).
Võib toimuda: läbi tarindi ( infiltratsioon , eksfiltratsioon); läbi tuuletõkke (tuul, tuuletõkke paigaldusvead, tuuletõkke õhuläbivus); tarindi sees (temperatuur, geomeetria , soojustuse õhuläbivus, õhukanalid soojustuses) ning tarindi pinnal (temperatuur). Valemid, valemilehel.

Soojuskiirgus, Stefan -Boltzmanni seadus, absoluutselt must keha, kiirguse absorbeerumine, peegeldumine , läbivus), materjali pinna emissioonitegur

Soojuskiirgus - on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik kehad, mille temperatuur > 0K (-273,15°C), kiirgavad soojust. Elektromagnetiline kiirgus jaguneb omakorda: absorbeeruvaks-, tagasi peegeldunud- ning läbinud osaks.
Absoluutne must keha – keha, mis neelab kogu kiirguse, mis talle väljaspool langeb.
Stefani-Boltzmanni seadus - absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega.
σ - Stefan-Boltzmanni konstant =5,67·10-8 W/m2·K4
TR – Kiirgava pinna temperatuur, K.
Emissioonitegur ε – ehk kiirgusvõime, koefitsient, mis näitab kui palju vähem keha kiirgab võrrelde absoluutse musta kehaga. Emissioonitegur on reaalse keha poolt kiiratud energia ja musta keha poolt kiiratud energia suhe eeldusel , et kehade temperatuur ja kiirguse spekter on mõlema keha puhul sama.
Metallid: Poleeritud kuld, hõbe : 0,02; Poleeritud alumiinium: 0,05; Oksüdeerunud aluminniuim 0,2...0,4; Poleeritud teras: 0,1; Roostevaba teras: 0,1-0,8; Tsingitud teras: 0,2...0,3; Raud, roostetanud: 0,5...0,7.
Mittemetallid: Värv: 0,85...0,95; Puit: 0,9...0,95; Klaas: 0,92; Tellis, krohv : 0,93; Betoon: 0,94; Paber, tapeet: 0,93...0,95; Vesi: 0,95; Jää: 0,98.

Materjali soojuserijuhtivus: deklareeritav soojuserijuhtivus, arvutuslik soojuserijuhtivus, soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid

Valemilehel!
Soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad: temperatuur, niiskus, materjali vananemine. Piirdetarindite soojusläbivuse arvutustes tuleb kasutada arvutuslikku soojuserijuhtivust λd, mis arvestab paigalduskeskkonna mõjusid . Teisendus tegurid saab standardist EVS-EN ISO 10456.
Soojuserijuhtivuse suurus sõltub ka materjali tihedusest:

Piirdetarindi soojusjuhtivus, otstarbekas soojusjuhtivus, õhkvahe soojustakistus, piirde korrigeeritud soojusjuhtivus (parandustegurid)

Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse hoone energiatõhususe (miinimum)nõuetest (~0,1...~0,3) W/(m2·K)),ruumide soojuslikust mugavusest (~0,5...0,8 W/(m2·K)),hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel, sisepindadel ja tarindites (~1,2...1,8 W/(m2·K)), ehitustehnilistest nõuetest (konstruktsioonide ja fassaadide kaitse),majanduslikust otstarbekusest .
Soojustus peab üldjuhul paiknema kandetarindist külmemal poolel. See tagab kandetarindi püsimise ühtlasel sisetemperatuuril, vähendab oluliselt külmasildade mõju ja on niiskustehniliselt turvaline.
Energiatõhususarv – arv, mis kajastab hoone energiakasutamist: sisekliima tagamiseks, tarbevee soojendamiseks, olme- ja muude elektri seadmete kasutamiseks. Valemileht !

Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus

Arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R=d/λd.

Määratakse üksikute kihtide soojustakistuste järgi piirdetarindi kogusoojustakistus: Rt=RSi+R1+R2+....+Rn+Rse, (m2K)/W [Valemileht!]
Õhkvahe ja väliskeskkonna vahel olevate kihtide soojustakistusi tarindi soojusläbivusel ei arvestata.

Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus

Arvutatakse kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus (piirde pinnaga risti)

Arvutatakse kogusoojustakistuse alumine piirväärtus (piirde pinnaga paralleelselt)

Leitakse nende aritmeetiline keskmine
See meetod ei sobi: külmasildadest põhjustatud pinnatemperatuuride arvutamiseks; mitte-homogeense tarindi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra; kui arvutusviga on suurem, kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada tempera -tuurivälja arvutusmeetodit või külmasillad tuleb eraldi arvesse võtta.

Külmasillad (geomeetriline külmasild, konstruktiivne külmasild, „ projekteerija praak“ külmasild), külmasildade mõjud, temperatuuriindeks , temperatuuriindeksi kriitiline tase Eesti elamutele, külmasilla joonsoojusläbivus

Külmasild – tarindi osa, mille soojusläbivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojus-läbivusest. Jaguneb: geomeetrilisteks-, konstruktiivseteks- ja ehitus vigadest tulevateks külmasildadeks.
Geomeetrilised külmasillad: seina välisnurk, akna ja seina liitekoht, tellissidemetega sein jne.
Külmasildede mõjud – suurendavad hoonete energiakulu . Piirdetarindite soojusläbivuse üldise vähenemise juures on hoone külmasildade osakaal kasvanud. Külmasillad põhjustavad madalama sisepinna temperatuuri, mis omakorda põhjustab suuremat suhtelist niiskust. Kui suhteline niiskus ületab kriitilise piiri, tekib mikroorganismide ja hallituse tekkimise oht. Madalad pinnatemperatuurid vähendavad ka soojuslikku mugavust.
Temperatuuriindeks fRsi – suurus sisepinnatemperatuuride kriitilisuse hindamiseks. Temperatuuriindeks näitab sisepinnatemperatuuri ja välistemperatuuri erinevuse suhet sisetemperatuuri ja välistemperatuuri erinevusesse.
Valem: või
Külmasilla temperatuuriindeks fRsi > 0,8 on turvaline elamutes, kus võib olla ka kõrge niiskuskoormus; renoveerimist ei vaja. Külmasilla temperatuuriindeks fRsi

.DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 272 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

272 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kehv1 Õppematerjali autor

Ehitusfüüsika soojus niiskus soojusjuhtivus soojustakistus suhteline niiskus veeaur baasaasta niiskuslisa soojuslevi sisekliima konvektsioon emissioonitegur temperatuuriindeks

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisteemad aines „Ehitusfüüsika“

Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimi

Ehitusfüüsika

docx

Ehitusfüüsika Eksam

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. • soojuslik sisekliima – temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet – niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus – otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra – müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? • nina, kurgu ja silmade ärritus • kuivad limaskestad ja kuiv nahk • naha punaplekilisus • vaimne väsimus ja peavalu • hingamisteede põletikud ja köha • kähe hääl • liigtundlikuse ilmingud • iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass – kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass – tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass – mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass – hooned võivad kasutusel

Teoreetilise mehaanika lühikursus

pdf

Ehitusfüüsika Eksami kordamisküsimused ja vastused

1. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused. · soojuslik sisekliima temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus · õhu kvaliteet niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed · valgus otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus · müra müratase, vibratsioon · õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 2. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 3. Nimeta haige hoone sümptomid? · nina, kurgu ja silmade ärritus · kuivad limaskestad ja kuiv nahk · naha punaplekilisus · vaimne väsimus ja peavalu · hingamisteede põletikud ja köha · kähe hääl · liigtundlikuse ilmingud · iiveldus ja peapööritus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass kõrged nõudmised, viibivad tundlikud ja haiged inimesed II klass tavapärased nõudmised, uued/renoveeritud hooned III klass mõõdukad nõudmised, olemasolevad hooned IV klass hooned võivad kasutusel olla vaid pii

Ehitusfüüsika

doc

Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018

2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat  610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t 15

EHITUSFÜÜSIKA

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna

Ehitiste renoveerimine

pdf

Ehitusfüüsika KT I - TTK

I kontrolltöö kordamisküsimused 1. Millised olulised komponendid kujundavad energiatõhusa hoone? • Maht ja vorm (kuju, suund, viimistlus) • Fassaadide kujundamine (soojapidavus, valgusläbivus, varjestus) • Efektiivsed tehnosüsteemid ( vent, kõte, jahutus, valgustus ja juhtimine) • Energiavarustus ( kaugküte, soojuspumbad, vabajahutus) • Lokaalne taastuvenergia ( päikesepaneelid ja päikesekollektorid ) 2. Millised on sisekliima komponendid? Alamjaotused? • soojuslik sisekliima - temperatuur, pindade temp, niiskus, tõmbus, kiirgus • õhu kvaliteet - niiskus, gaasilised saasteained, tahked osakesed • valgus - otsene päikesekiirgus ja hajuskiirgus • müra - müratase, vibratsioon • õhu ionisatsioon ja elektromagnetlained 3. Mida/keda mõjutab või mis sõltub sisekliimast? Sisekliimast sõltub inimeste tervis, heaolu ja produktiivsus 4. Nimeta ja kirjelda sisekliima klasse. I klass - kõrged nõudmised, viibivad t

Ehitusfüüsika

pdf

Soojuslevi

Soojuslevi: juhtivus, konvektsioon, kiirgus. Piirdetarindite soojuskadu. Energiakasutus õhu ja vee soojendamiseks. • Omadused: soojuserijuhtivus, soojusläbivus. Palun esita lühendid, ühikud ja kirjelda erinevust. Soojuserijuhtivus: välendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 meetri paksuse ja 1m^2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1K [tähis lamda, ühik w/m*K]. Soojusläbivus: tarindi omadus, mis väljendab soojavoolu (üldisemas mõttes: juhtivus+ konvektsioon + kiirgus) vattides läbi 1m^2 pinnaga tarindi, kui temperatuuride vahe erinevate keskkkondade vahel on 1K [tähis U, ühik w/m^2*K, valem U=1/Rt] • Mida kirjeldab Fourier-i seadus ehitusfüüsikas? Esita ka valem, kirjelda tähised ja lisa ühikud. Juhtivuslikku soojuslevi kirjeldab Fourier’ seadus. q = −gradt , kus q on soojusvoog W/m^2 ; λ – materjali soojuserijuhtivus W/(m·K); gradt ?

Kategoriseerimata

pdf

Ehitusfüüsika KT II - TTK

Kontrolltöö II 1. Mida me mõistame külma silla all? Tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest, takistab hallituse, kondenseerumise teket 2. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid? Joonkülmasillad - vuugid, akna servad, välissein ja põrand, välissein ja katus Punktkülmasillad - ankrud seinakonstruktsioonis, rõdu kinnitused 3. Selgita mõisteid geomeetriline, ehitustehniline külmasild? Too näiteid? Geomeetriline külmasild – madal temperatuur seina nurgas (nurka ümbritseb rohkem jahedat pinda, suurem soojusvool), näiteks seina välisnurk, akna liitekoht seinaga, tellissidemetega sein Ehitustehniline külmasild – näiteks välisvoodri sidemed, tarindite läbiviigud 4. Miks tuleb külmasildadega energiatõhususe arvutustes arvestada? Mida nad põhjustavad? Külmasillad suurendavad hoone energiakulu. Piirdetarindite soojajuhtivuse üldise vähenem

Ehitusfüüsika

Rohkem sarnaseid