distantsliistud tuulutusvahe tagamiseks. Distantsliistudele kinnitatakse fassaadikattematerjal 6 Katused Katuslagede soojustuseks on varem kasutatud enamasti saepuru või lubja-liiva segu, mis täidab külma pööningu põrandatalade vahed, kogupaksusega 10...15 cm. Enne lisasoojustamist peaks täidis täitma soojustatava pinna vähemalt olemasolevate talade kõrguses nii, et lisasoojustuse paigaldusel ei jääks soojustuse sisse tühimikke. Tasandatud laetäidisele on optimaalne lisada mineraalvillast lisasoojustuse kiht või kihid (nt Rockwool Rock Batts või Thermolan Classic, kogupaksusega 200...300 mm). Lisasoojustuse erinevate kihtide liitekohad ei tohiks kattuda ning erinevad kihid asetatakse võimalusel üksteise suhtes risti see väldib soojalekkeid rullide või plaatide liitekohtades. Lisasoojustuseks võib kasutada ka puistevilla (nt Thermolan
ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat on valmistatud puitkiust ega ole takistuseks ka veeauru väljumisel. Paiknedes hoone külmal poolel, on veeauru läbilaskev omadus eritioluline, tuuletõkkeplaadi toime on ka lisasoojustena. Puitkiudplaatides on palju õhku siduvaid poore, mistõttu on plaatide soojustus omadused paremad kui tavalisel puidul. Kasutades ISOPLAAT tuuletõkkeplaate, saavutame tuulttõkestava ja veeauru läbilaskva lisasoojustuse. Läbipuhuvuse vältimiseks tuleb tellisemüüri vuugid väga hoolikalt täita. Soovitatav on panna soojustus papikihtide vahele- väljaspool hall papp. Telliseseinad peavad olema vähemalt 10-cm mineraalvati soojustusega. 38-cm paksuse telliseseina võib teha nii mineraalvati-kui ka termoliittäidisega. Tuuletõkkeplaadid paigaldatakse nii, et plaatide pikematel külgedel asuvad sulundid jääksid horisontaalseks. Vertikaalsed liitekohad peavad aga asetsema karkassi peal
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Renoveerimis alused Referaat Juhendaja: Urve Pulk Koostaja: Marek Sepp Rühm: E-23 Kuressaare 2009 PUITFASSAADIDE RENOVEERIMINE Vanem puumaja valitakse elupaigaks sageli seepärast, et ümbruskonnas on välja kujunenud meeldiv, vaiksete tänavate ja hoovidega elukeskkond. Kahjuks võib juhtuda, et see keskkond kaotab väärtust (ka rahas mõõdetuna) sobimatute uusehitiste või renoveerimiste tõttu. Seepärast peaks projekti hoolikalt läbi mõtlema ja vajadusel küsima abi kohalikust omavalitsusest, eriti kui on kahtlus, et tegemist võib olla kaitsealuse maja või miljööväärtusliku piirkonnaga. Viimasel juhul saab näiteks Tallinnas maja jaoks tellida tasuta värvipassi ja osa kauplusi müüb materjale soodsama hinnaga. Vanema puumaja välisilmet on suhteliselt kerge taastada e...
töötanud teistsugused kriteeriumid- küttekulu passiivmajadele 20-30 kWh/m²aastas mis langeb kokku või on väga lähedane AEROC madalenergiamaja kuludega kütteks so.25 kWh/m²aastas. Erinevalt passiivmaja kontseptsioonist, mis ei näe ette põrandkütte või radiaatorite kasutamist on AEROC madalenergiamajal ette nähtud põrandaküte, mis on Eesti kliimas väga oluline. Aeroc madalenergiamajal on välisseinad ilma lisasoojustuseta ja katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm. Passiivmajade vastavad arvud välisseinte puhul olenevalt põhimaterjalist on 30-40 cm ning katuslagedes 60-70 cm lisasoojustust. Mis on passivenergiamaja? SPU Isolatsioonimaterjalide abil teostatud madal- ja isegi passiivenergiatarindid ei pruugi tavaehitiste tarinditega võrreldes paksemad olla, mis tähendab suurt kokkuhoidu nii materjali- kui ka töökulude osas. Paksemad tarindid tähendavad suuri
tuleb sarnastel juhtudel müüritis tihedamalt armeerida. Fibo plokkidel on avatud struktuur. Kasutades neid välisseintes, tuleb sein töödelda täiendavalt vihma- ja tuulekindlaks. Fibo plokki ei tohiks kasutada kandekonstruktsioonides kohtades, kus temperatuur võib tõusta üle 200 °C. Aeroc plokk Kasutusvaldkond AEROC Classic plokkide peamisteks kasutuskohtadeks on hoonesisesed kandeseinad. Samuti mitmekihilised välisseinad koos täiendava lisasoojustuse ja vooderdusega (kivi-; laud- ja muu plaatvooder). Võrreldes EcoTerm plokkidega on need plokid tihedamad ja seega on neil ka suuremsurvetugevus. Classic plokkidest müüritis tagab piisava heliisolatsioonivõime ja väga hea kaitse tulekahju korral. Plokid on kerged ja lihtsalt paigaldatavad ning ei vaja keerukaid tööriistu ja abivahendeid. Paigaldus Plokid on ette nähtud paigaldamiseks õhukesel nn. liimvuugil, mida võimaldab plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed
väheneb võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 45. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud
võimalik külmakiirgus välisseintelt. Ehitise terviklikkusest lähtudes ei saa lisasoojustamist vaadelda kunagi omaette. Lisasoojustamisega koos tuleb alati pöörata tähelepanu ka kütte- ja ventilatsioonisüsteemile, kuna lisasoojustamine muudab kütte- ja ventilatsioonisüsteemi toimimist. Lisasoojustamisest saavutatav energia kokkuhoid sõltub: - vana konstruktsiooni omadustest(piiride- ja kandetarindi soojajuhtivus, geomeetria.) - lisasoojustuse asukohast, soojajuhtivusest ja paksusest. - Lisasoojustuse kattematerjali omadustest - Kogu ehituse geomeetriast. 47. Mida soovitate teha suurpaneelhoonete seisundi parandamiseks? Kontrollida kõiki hooneid ja registreerida omavoliliselt kandeseintesse tehtud avad ning koos projekti autoriga selgitada nõrgestuste ohtlikkust. Vajaduse korral tugevdada näiteks teraskonstruktsiooniga. Kontrollida ka omavoliliselt vahelagedele ehitatud raskete
tsementmördiga, mis ei pea kaua vastu, kuna montaazivaht hävib päikesekiirguse tõttu ning tsementmört on liiga jäik. Välisseinapaneelide ehk kõige suurem probleem on nendesse sisse projekteeritud ja ehitatud külmasillad. Sõltuvalt hoonest võivad külmasillad moodustada kuni kolmandiku seinapaneeli soojakaost. Välisseina kooriku projekteeritud paksus on 7-8 cm, sisi leidub ka seinu ja paneele, mille kooriku paksus on vaid 2-3 cm. Seetõttu tuleb olla väga ettevaatlik olla lisasoojustuse kinnitamisel. Katuse läbijooksu tõttu on osaliselt korrodeerunud katuslae paneeli sarrusvõrk. Rõduplaatide servades ning raudbetoonist rõdupiiretel leidub korrosioonikahjustust ning mõningast betooni pudenemist. 23. Viige ennast kurssi erinevate Eestis ehitatud vundamendi tüüpidega. Tehke selgeks nende vead ja puudused. (konspektides sellest vähe juttu) Vundamentide materjalidena kasutati paekivi, betooni, kivikbetooni, raudbetooni,
plaadid (kivi- ja klaasvill) ning mullpolüstüreen-plaadid. Kui mõlema materjali soojusjuhtivus on ligilähedaselt sama ( ~0,04 W/m 2K), siis veeauruläbilaskvus on mineraalvillal kuni 50 korda suurem ja selle tõttu niiskusreziim välisseinas mõnevõrra erinev. Lisasoojustuse paksus sõltub suuresti olemasoleva välispiirde soojuspidavusest, kuid tavaliselt on 70...120 mm paksuste plaatidega võimalik saavutada soojuspidavus alla 0.3 W/m 2K. See soojusjuhtivustegur, mida soovitakse saavutada, tuleb määrata juba renoveerimisprogrammi koostamisel. Hoone fassaadid on
25 mm, aken laudise tasapinnas Lisasoojustus 100 mm + tuuletõke 0,84 0,78 0,83 0,88 25 mm, aken soojustuse tasapinnas 98 Tabel 3.7 Külmasilla joonsoojusjuhtivuste võrdlus akende erinevate paigalduslahenduste korral. Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) Lisasoojustuse paksus Ol. ol aken Leng 70 mm Leng 90 mm Leng 130 mm Lisasoojustamata 0,006 0,096 0,061 0,026 Tuuletõke 30 mm 0,003 0,032 0,021 0,011 Lisasoojustus 50 mm + tuuletõke - 0,098 0,093 0,038 20 mm, aken laudise tasapinnas Lisasoojustus 50 mm + tuuletõke
Kivimaja soojustamine Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht- polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani. Kuid ka eriti hoolikalt
Võib ette tulla olukordi, et soojustamine väljastpoolt on võimatu. Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda aga olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusreziimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu. Märgudes kaotab soojustusmaterjal, näiteks mineraalvill, soojapidavad omadused ning ruumis hakkavad vohama tervisele kahjulikud mikroobid ja bakterid. Äärmisel vajadusel võib sellist sisepinda täiendavalt soojustada vaht-polüuretaaniga. Soojustusmaterjali paigaldamisel tuleb arvestada, et niiske soe siseõhk ei jõuaks välispiirde (müüritise) külma sisepinnani
mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu. Uue kaldkatuse ehitamine on üks optimaalseim lahendus. Lisasoojustuse tegemise tasuvus aeg jääb alla 10 aasta. Ruumide sisekliima. Eesti sisekliima normideks on 0 talvetingimustes ette nähtud: siseõhk +22 C, lubatud kõikumine +19 ... +25 0 C ja relatiivne niiskus 25 ... 45%. Keskkonnasüsteemide renoveerimine. Soojussõlme renoveerimine annab soojuse säästu tavaliselt kuni 5%. Regulatsioon toimub kooskõlas välisõhu temperatuuri muutumisega. Pealevoolu temperatuur soojusvõrgus mitte alla
Roovide omavaheline vahemaa on 1 cm kitsam soojustusplaadi laiusest. Siis liibub soojustus tihedalt vastu roove. Palkseina läbipuhutavuse vähendamiseks tuleb palkide vahed hoolikalt tihendada ja toppida. Seinte läbipuhutavuse vähendamiseks on soojustuse ja palkseina vahele hea paigaldada õhutõkkepaber. Tuuletõkkeplaatide omavahelised liitekohad ja liitekohad akende, katusega, sokliga jne. peavad olema õhutihedad. Esialgse arhitektuurse ilme säilitamiseks on üldjuhul vajalik sellise lisasoojustuse paksuse korral nihutada ka aknad väljapoole. Kuna tihti on aknaraamid palkhoonel ka tenderpostideks, tuleb need alles jätta või paigaldada uued. Tenderpostide ülesanne on palgiotsi siduda ja seina tugevdada. Tenderposti puudumise tõttu võib sein vajuda kõveraks (vt. Joonis 9.8). Sõltuvalt ava kõrgusest peaks kasutama T-tenderposte või palk-tenderposte (h > 1 m.) või peitetenderposti (h < 1 m.), vt. Joonis 9.9.