Elukeskkonna head ja vead Mustamäe haigla ümbrus Valdkonnad · Haljastus · Hoonestus · Transport · Õhu kvaliteet · Mürafoon · Prügi · Loodushelid · Inimeste tegevus Haljastus · Mustamäe haigla ümbrus on ilus roheline. · Haigla ümbruses on palju puid ja põõsaid ning see jätab hea mulje (keskkonnasõbralik). Hoonestus · Haigla territoorium on väga suur ning seal on väga ilusad majad kuna need on äsja renoveeritud või alles valmimis järgus. Transport · Transport on väga halb kuna haigla ümber jääb ainult 2 bussipeatust. Seega peavad inimesed kusagilt kaugemalt haiglasse kõndima · Kindlasti tuleks haigla juurde ehitada juurde rohkem bussipeatusi. · Samuti peaks bussid muutma oma sõidu asukohti nii et, nad peatuksid haiglale lähemal
kasutusel peamiselt karjamaana 1914. aastal ehitati kitsarööpmeline raudtee 1917. aastal ehitati 10 suurt kütusemahutit. Pelguranna 1920-1960 Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki Sõle tänav Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul 1959. aastal valmis uus planeering ja toimus teine ehitusjärk Pelguranna asumi hoonestus Pelguranna hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest Lõime tänav annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Uus ja vana Auto- ja jalg- liiklus Bussi- liiklus Pelgulinn Pelgurand
● Suur vajadus transpordimagistraalide järgi Pealinnade ümberehitamiseks üritati vanu hooneid lammutada ja renessanssi ajal olid isegi ajad, kui põlev hoone oli õnneks, kuna siis sai midagi uut ehitada. Kuna kõik eelnimetatud pealinnad olid ehitatud keskajal ja elanikkonna kasvu tõttu tänavate võrgud hakasid stiihiliselt muutuma, ümberehitamises alustati tänavavõrgu süsteemi muutmisega. Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama suuri parke ja metsi. Loomulikult oluline oli ka esinduslik väliruum hakati ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd. Uues alas ehitati range struktuuriga linna, suure ringteega. Londonis metropoliks kujunemine toimis järk-järgult. Alates keskajast
linna, nende hulgas rünnati 9. märtsil Tallinnat. Sihikule võeti sõjaliste objektide asemel hoopis elupiirkonnad, millest paljud tehti maatasa. Kõige rängemalt sai kannatada Harju tänav. Niguliste kirik süttis, pommitabamusest purunesid nii Vaekoda kui ka palju teisi ehitusmälestisi. Hävis umbes 8000 hoonet ja ligi 40 protsenti elupinnast. Pommitamises hukkus 463 ja sai haavata 659 inimest; üle 20 000 inimese jäi peavarjuta. Nendele kruntidel hoonestus taastamine kerkis päevakorrale juba 1960ndate lõpul, kui selleks ka arhitektuurikonkurss korraldati. Uuesti tõusis taashoonestamise teema üles 1980ndatel ning 1987. ja 1988. kaevasid selle ala läbi ka arheoloogid, et tulevast hoonestamist ette valmistada. Selgusetus nende kruntide tuleviku ümber on tinginud aga selle, et väljakaevatud varemed on jätkuvalt lahtised, maa nende vahel on rohtu kasvanud ja sagedasti täis prügi. Gelsea 1998
Territooriumil paiknevad betoonkivikattega teerajad ja lehtla. 3 1.3. Planeerimislahendus Kinnistu on planeeritud jagada 2 krundiks 100% elumaaks. Võimalik hoonestusala moodustab kruntide kogupindalast 20%. Planeerimislahenduse kohaselt on kinnistu piirist 5m ulatuses sissepoole ette nähtud ehituskeeluala, kohas, kus naaberkrundil olev kinnistu paikneb krundi piiril, on ehituskeeluala 8m. Planeeritav hoonestus krundil võib olla maksimaalselt 2 korruseline kõrgusega 9m. Maksimaalne hoonete arv krundil on 3. Täpsemad andmed on antud ehitusõiguste tabelis asendiplaanil. (tabeli seletus joonis 1) Krundile Kakumäetee 52 (krunt 1) ei ole täiendavaid piiranguid. Muinsuskaitseobjekt Kakumäe tee 54 seab lisapiirangud hoonestusalale krundile Kakumäe tee 56 (krunt 2). Kruntide ümber võib rajada kuni 1,2 m võrkaia ja tuleb tagada mõistlik haljastus. Arhitektuurinõuded.
Tartu raekoja plats ja toomemägi Liis Reinomägi MJ15 Raekoja üldinfo Tartu kesklinnas 1941-1944 Adolf Hitler Platz Nõugugude ajal Nõukogude Väljak Ajalugu Hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18.sajandi tulekahjudes 1950. Aastate algul stalinistlikus stiilis majad Linnakaev ja häbipost 16.-17. Sajandil matmispaik 1951 a. Purskkaev 1998 a. Suudlevad tudengid pildid Toomemäe üldinfo Looduslik Emajõe paremal kaldal Park Palju monumente ajalugu Tekkis 6.-8. Sajand Vallutati 1030. 1061. Vallutati uuesti ja põletati 1224. Piiskopkonna keskus 19.sajandil pandi alus pargile 19. Sajandi lõpus Ingli-ja kuradisild Toomemäel asuvad monumendid
USA-s · 1945 Augustis kasutati kahte tuumapommi esimest ja viimast korda sõjaolukorras Ajalugu · 1968 allkirjastasid USA ja NSVL lepingu, et lõpetada edasine tuumapommide arendus ja tootmine ning vähendada nende hulka arsenalis. · Sama lepinguga peatati ka muude riikide tuumaprogrammid(jäi vaid 5 legaalselt tuumapommi omavat riiki) Näide kui heita maailma suurim testitud tuumapomm Tallinna Näite seletus · 1 - pea kõik hoonestus hävib, võimalus ellu jääda pea 0 · 2 - enamus eluhoonetest hävib, tugevamad hooned saavad tugevalt kannatada · 3 - kõik aknad purunevad ja on võimalus veel väiksematele purustustele · 4 inimesed saavad kolmanda astme põletusi Kasutatud kirjandus · https://riigikaitse.postimees.ee/3741355/pii ritu-jouga-kapriisne-relv · https://www.history.com/topics/world-war-i i/atomic-bomb-history · https://nuclearsecrecy.com/nukemap/
Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime? 1) Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid
Peterburis. Rossi kavandatud ja loodud on mitmed uhked hooneteansamblid: Aleksander I emale pühendatud Jelagini palee ja park (18181822) samanimelisel saarel, Peterburi kesklinnas asuvad Peastaabi hoone (18191829), Mihhaili loss (18191825, nüüdne Vene Muuseum), Aleksandra teater (1828 1832), Senati ja Sinodi hoone. Samuti pärinevad temalt mitmed linnaehituslikud ideed, tervete väljaku ja tänavaansamblite planeeringud, nt. nüüdse Rossi tänava hoonestus (18281832). Rossi töödele on iseloomulik suured mastaabid, paatoslikkus, mille puhul kompositsioon mõjub kohati ebaselge ja liigsete detailidega koormatuna. Sellele vaatamata loetakse teda vene kõrgklassitsismi tähtsaimaks esindajaks. Rossi on ka Eestimaaga seotud. Vanemas eas elas ta mõnda aega Tallinnas, sest ta abikaasa oli siitmailt pärit. Kõrgklassitsism Venemaal. C. Rossi. Jelagini palee (Nevka poolne fassaad) 18181828. Sankt Peterburg.
Kaarli kirik 1670 aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka risti kujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aasta 1670 4. advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Projekti autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhitekt Otto Pius Hippius. 20. detsembril 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist, peeti uues kirikus esimene jumalateenistus
neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. Historitsism Tallinnas > Kaarli kirik
1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt. Tänav kulges kaheks paraadselt kujundatud Marduki alleeks ja pärast Istari väravat kuninga teeks. Marduki tänav vanas südalinnas oli 16m lai, 3 km pikkune puiestee, keskel oli kiviplaatidega sillutatud 7,5m laiune sõidutee. Hoonestus oli 35 korruseline. Tänavaseinad olid vooderdatud glasuuritud plaatide või tellistega. Kuid see tänav on kuulus siiski oma suurejooneliste pidustuste poolest. Igal aastal kevadisel pööripäeval korraldati mitmesuguseid pidustusi, mis ühtekokku kestsid 11 päeva.Pidu lõppes sellega, et kogu kõrgem seltskond läks kõigi silmade all Paabeli torni tippu. Paabeli torn on Mesopotaamia kuulsaim ja vägevaim tsikuraat, Etemenanki
alla kirjutamisega 2. veebruaril 1920. Algas kiire ehitustegevus, mille eesotsas oli 1926 linnaarhitektiks määratud Arnold Matteus. Tema projekteeritud on paljud ühiskondlikud hooned ning eramajad. Valmisid Vanemuise teatri juurdeehitus, praeguse Haridusministeeriumi hoone ning turuhoone (ibid). 1920. aastal oli Tartu ruumiline struktuur üsna erinev tänapäevasest. Jõe ääres asuvad söögiturg ja teisel pool jõge kalaturg. Jõe ületamiseks oli kivisild, hoonestus oli tihe ja iseloomulikud olid suuremad või väiksemad sisehoovid. Joonis 3. Tartu kesklinn aastal 1920 1940. aastal võeti Eesti Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu. 1941 tungisid linna sakslased. Punaarmee tegutses laskes õhku sillad ning pommitades linna. Hävis hoonestus mõlemal pool Emajõe kaldaid. Levisid ka suured tulekahjud. Saksa okupatsioon kestis linnas kolm aastat ja poolteist kuud. 1944. aastal toimusid uued
vähendada. Lisaks on kaktusel väga laiuv juurestik. Joonis 2. Nandu( tüüpiline Atacama lind) 5. Inimtegevus, põlisrahvad ja rahvastiku paiknemine ja -tihedus San Pedro de Atacama on siinsete alade iidne keskus olnud üle aegade. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15. sajandi alul. Läks veel sajand ning esimese Hispaania vallutajana astus siia Diego de Almagro jalg. Küla praegune hoonestus pärineb vallutustejärgsest ajast. Kuna ehituskivi lähikonnas puudub, on siinseks ehitusmaterjaliks mudatellised. Atacama kõrbe on õnnistatud tohutute maavaradega salpeetri, vase, kullaga. Hiljuti toimus kõrbe aladele jäävas San Jose kullakaevanduses raske õnnetusjuhtum, kus 33 kaevurit jäid rohkem kui kaheks kuuks umbes 700m sügavusele maa alla lõksu. Õnneks pääsesid neist kõik eluga. Enamasti elab ühel ruutkilomeetril 1-4 inimest, mõningates paikades ka 5-24 inimest
Hoone fassaadi keskosas paikneb nelja sambaga portikus, millel on kolmnurkfrontoon. Nii frontooni kui ka räästakarniisi kaunistab hammaslõige KÕRGKLASSITSISM EHK AMPIIRSTIIL Kõrgklassitsismi periood oli Eestis üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Näiteks klassitsismile omase lameda katuse asemel ehitati Eesti kliimat ja lumerohkust arvestades tihti kõrge katus. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Saku mõisa peahoone Raikküla mõisa peahoone Eesti jääb kahe suure kunstikeskuse - Peterburi ja Berliini vahele, seetõttu leidis klassitsismi kujunemine inspiratsiooni nii Vene kui ka Saksa allikatest.
peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus". Kaarli kirik asub Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid). 1670. aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI Tõnismäele ehitada kreeka risti kujulise puukiriku, mis oli mõeldud nii eestlastele kui soomlastele. Kirik õnnistati 4. advendil 1670 ning nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud Tõnismäe hoonestus, sealhulgas ka Kaarli kirik. 18. oktoobril 1862 pandi uus nurgakivi Tallinna ühele suurimale pühakojale Kaarli kirikule. Esialgselt oli Kaarli kirik kabel ning see oli pühendatud pühak Antoniusele. Võib oletada, et kabel ja selle ümber kujunenud kalmistu olid määratud Toompea kogukonna mittesakslasest elanikkonna tarbeks. Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler
- transpordisooned inimestele ja kaupadele · domineeriva rolli muutus: kauplemise kohast (kuni keskajani) transpordisooneks (industrialismist kaasajani) · Tänavatevõrk kui sümbol tähistas ühiskonna struktuuri, seoseid: - võimuga; - religiooniga; - sõjaväeliste suhetega. · tänava esteetika: tänava väljanägemine sõltub peamiselt hoonestuse väljanägemisest · tänav on ka kui hoonete paiknemise arvestusühik (aadress sõnastatakse tänava kaudu) · hoonestus tänava joonel ja ruudustikukujuline tänavatevõrk nn vundament linnastruktuurile läbi ajaloo sest ruudustiklinna tänavatevõrk ja maakastutus on kõige paindlikum (ruudustik struktuur on kestev funktsioon muutuv) linna areng geograafiline asend + looduslikud tingimused + transpordivajadus + ühiskonnakorraldus + poliitika + religioon = majad tänava ääres Linna puhul on olulisim püsiv infrastruktuur tänavatevõrk funktsioonid muutuvad, kuid
SÕNARAAMAT semi-detached house ridaelamu severe tõsine sidewalk (Ar) kõnnitee solid wall kandev sein standard solutions standartsed lahendused suburb eeslinn suburban housing eslinna tüüpi hoonestus sustainability jätkusuutlikus T terraced bungalow pikas rivis madalad majad terraced house korterelamu the type of housing available in the area piirkonnas esinevad majatüübid Three story terraced house kolme kordsed reas majad W
linnadeks said nad pärast taasiseseisvumist. Tallinn on üks silmapaistvamaid linnu oma arhidektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Üks vanimaid mälestisi, mis tänaseni säilinud on toomkirik. All-linna ümbritsev keskaegne müür on Põhja-Euroopa üks kõige paremini säilinuid. 2,35 km pikkusest müürist on säilinud 1,85km. Keskaegse Tallinna õitsenguajast (15.sajandist) pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning tervikuna tolleaegne tänavavõrgustik. Säilinud on ka enamik kirikuid, mida on vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud Pirita kloostri kirik. Alles on ka gildide hooned, mis on oluliselt ümber ehitatud. Samuti on ka kaupmeeste elamutega. Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini
virgestav männik, lõkkeplatsid ja jalutuskohad. Mööda imelist metsaalust või piki randa jalutades või rattaga sõites võib jõuda ,,Põhjamaade Rivierasse", Narva-Jõesuusse. Ajalooliselt on pargialalt alguse saanud suusarajad. Linnaehituslikud kooslused ja arhitektuurväärtuslikud objektid Linnaväljak Linnaväljak asub looduslikult maalilises kohas, kõrgel pangapealsel mere ääres. Väljak asub kesklinna tähtsamate tänavate sõlmpunktis. Linnaväljak ja seda ümbritsev hoonestus on välja ehitatud 1948. aastast pärineva planeeringu ja perspektiivvaate järgi stalinistlikus neoklassitsistlikus stiilis. Väljak on kujundatud sellele ajastule kohaselt pidulikuks ansambliks. Väljaku ääres on kultuurihoone, torniga linnavalitsuse (endise täitevkomitee) hoone ja elumajad, väljakult laskub alla mere poole lai trepp, millele järgneb pidulik ja avar bulvar. Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed Kesklinn (1940.- 50
Hipodroomi detailplaneeringu kehtestamisel on ala arengus kaks stsenaariumi: see kas teostatakse või mitte, mõlemad on linnale ühtviisi kahjulikud. Kui majad valmis ehitatakse, on linna arengule olulisematel planeeringutel vähem turgu ja nende teostumine ebatõenäoline ning alatiseks on kaotatud suur potentsiaalne puhkeala. Kui maju valmis ei ehitata, on maa potentsiaal hävitatud detailplaneeringuga, mille ,,liialt tihe või suur hoonestus ei taga hilisemat müügiedu", saadud juurde vaid lahmakas tühermaad," väidab Talk (ibid). Talki arvates on põhjused nagu ,,hipodroom tehakse Saku valda", ,,maa on erakätes" või ,,korraldati ju arhitektuurivõistlus ja investeeriti palju raha projekteerimisse" mõttetud ja tuleks arutelust kõrvale jätta. Samuti väidab ta et konkreetne projekt ei aita kuidagi kaasa valglinnastumise vähenemisele, mida linna esindajad avalikul arutelul on öelnud,
Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Samuti on alles mõned postijaamad (Jõelähtme, Ruunavere). Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm
Asustus (õpik lk 40-59) 1. Asustuse areng maailmas Linnade arengut soodustasid vanakeskajal põllumajanduse tootlikkuse suurenemine, naturaalmajanduse asendumine kaubavahetusega, kaupmeeste kihi teke, inimeste elujärgu paranemine. Asuti elama kaubateede äärde, kasutusele võeti linnaõigus. Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõj...
· Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu
· Info-ja hoiatussüsteemide paigaldamisele; · Avariiolukordades tegutsemise plaanide koostamisele; · Koostööle omavalitsustega, päästeteenistusega, planeerimistäitevorganitega. 3. Riskianalüüsi käik APELLI 1...3 aste (lühike sisuülevaade) APELLI 1. aste riskipiirkonnas Eestis a) hõredasti asustatud piirkond b) väikeasulad c) väikelinnad d) tihe hoonestus, intensiivne liiklus, tööstusettevõtted Organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi. Grupp kogub analüüsiks vajalikud lähteandmed, seadusandliku osa + muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgid, detailsuse astme, riskihindamise kriteeriumid. APELLI 2. aste riskiobjektid elukeskkonnas, laevad, raudtee, töötlev tööstus a) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kujutavad endast ohtu
23 eripiirkonnas elab kokku üle 8,8 miljoni inimese. Sajad tuhanded ümbruskonna inimesed käivad Tkys tööl. Pindala on kokku 616,65 km2.Tky on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus. Pilvelõhkujaid on Tkys vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.Tky tipptunnid on maailmakuulsad. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Jaapan on ka tuntud oma huvitavate majade , filmi ,,The Grudge" ja Geisade poolest. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Jaapani kuulsaim ja
Erinevalt linnastumisest ei suuda kohalikud võimud tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö- ega elukohti. Linnade elanikkonna ülikiire kasvu põhjuseks on see, et linnadesse kolib tööd ja paremaid elutingimusi otsides rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Kõrge sündimuse tõttu on ka nendes piirkondades loomulik iive väga suur. 10. 11. Agul on linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed ja immigrandid ning kus hoonestus ja heakord on märksa kehvemad. 12. Ärila ehk kesklinn, on koht kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtete peakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid. 13. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon . 14. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon. 15. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempo on aga
näiteid kroonuhistoritsismist: tondi kasarmud; keila jaam puit, balti jaam paekivi. Kaarli kirik. 1670. aasta laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka ristikujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aastal 1670 4 advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuniga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696.a kaks tornkella. Vene vägede pealetungi eel 1710.a augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19-ndal sajandil mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhidekt Ott Pius Hippius. 20 det 1870, täpselt 200 aastat pärast esimese kiriku õnnistamist peeti uues kirikus esimene jumalateenistus. Selleks ajaks ei olnud kirik veel
Samuti uurisin Jälgimäe küla juhtumisi. Von Glehnid Glehnide valitsemisaeg kestis Jälgimäel alates 1821. aastast ligi 100 aastat ehk neli inimpõlve. Kui ajas taagsi vaadata, siis maaelule iseloomulikku põllumajandus soont neil eriti polnu. Küll aga oskasid nad endile häid ja ustavaid abilisi leida, et nende abil mõisa majandust ülal pidada. Nõmme asutaja Nikolai Von Glehn sündis Jälgimäe mõisas ning sai ka too omanikuks. (Jälgimäe mõis) Jälgimäe mõisa hoonestus Jälgimäe mõisa piiridest ja hoonestusest annab ülevaate 1923.aasta maamõõtja C.Fählmänni poolt mõõdistatud ja koostatud "special charte". Selle ülaosa tipus saavad kokku Ülemiste järve kaldal asuvalt piirilikivilt lähtunud ja Järve teeristini kulgenud Tallinna sarase, Jälgimäe ja Saku mõisa piir. Edasi läks piir Mustamäe nõlvani ja mööda seda Kõrgepea kõrgel mäenukil asuva "kolme isanda" piirimärgini, kus said kokku linna, Jälgimäe ja Harku mõisa piirid
viljakate muldade kaitse funktsiooni. Hoonestamata ala linnas saab kaitsta vaid siis, kui sellel alal on mingi teine kasutusfunktsioon. Hoonestamata olemine ei ole aga kasutusfunktsioon. Rohelise vööndi ala peab olema kasutatav ja kättesaadav linna elanikkonnale. 43. Asustuse piirkonnatüübid (kolm, nende erinevused). 1) Hajaasustusega alad, hõreda hoonestusega või hoonestuseta. Loodus ja põllumajandusmaastik on visuaalselt domineerivad. Hoonestus paikneb vabalt tee suhtes ja on seotud eelkõige reljeefiga. Tee on sageli ainus inimtekkeline element piirkonnas. Tee põhifunktsiooniks on tagada efektiivne ja ohutu transport. 2) Keskmise tihedusega asustus avatud hoonestuse paigutus. Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud
Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument, mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud. Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad endiste bastionide ja kurtiinide piirjooni. Paeki läbib sirge loode-kagusuunaline pärnadest pea-allee, mille vanimad puud (üks Baeri ausamba juures, teine Tähetorni poolses otsas) on pärit tõenäoliselt vanimast istutusperioodist. Selle allee jagab pooleks Inglisild (ehitatud1836-1838). Inglisild kõrvalt Inglisild pealt Endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel asub Kuradisild (ehitatud 1913).
kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument, mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud. Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad endiste bastionide ja kurtiinide piirjooni. Parki läbib sirge loode-kagusuunaline pärnadest pea-allee, mille vanimad puud, millest üks asub Baeri ausamba juures, teine Tähetorni poolses otsas, on pärit tõenäoliselt vanimast istutusperioodist. Selle allee jagab pooleks Inglisild, mis ehitati 1836-1838. Endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel asub Kuradisild, mis ehitati 1913.
kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument, mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud. Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad endiste bastionide ja kurtiinide piirjooni. Paeki läbib sirge loode-kagusuunaline pärnadest pea-allee, mille vanimad puud (üks Baeri ausamba juures, teine Tähetorni poolses otsas) on pärit tõenäoliselt vanimast istutusperioodist. Selle allee jagab pooleks Inglisild (ehitatud1836-1838). Endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel asub Kuradisild (ehitatud 1913). 2. PILDID VAATAMISVÄÄRSUSTEST Tartu Toomkirik
b. Kaudsed maksud on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse käibemaks- tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt. Eestis 20 % aktsiisimaks tarbimismaks teatud kaupadele, nt. tubakas, alkohol, mootorikütus, pakend, elekter. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks. Tulevikus võiks maksustada suhkru ja rämpstoidu. Hasartmängumaks -tarbimismaks, maksab korraldaja tollimaks maamaks ? (on ka otseste maksude loetelus) maksab maa omanik, kasutaja, hoonestus- õiguse omanik. Laekub KOV-le. Kehtestatud on ka saastetasud, maavara kaevandamisõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, transpordimaksud Perspektiivis võib tulla ummikutasu, teekasutustasu, sõiduautode maks, lennureisimaks. Ummikutasu on Stokholmis. Kella 6.30-18.29 kesklinna sisenevad autod maksavad teatud summa. Numbrimärk pildistatakse. Maksu ei maksa välismaa numbrimärgiga autod, taksod, bussid, invaliidiautod, alarmsõidukid, sõjaväemasinad, hübriidmootoriga autod.
Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 18051809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis).
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) Võrdlusmeetod-aluseks on
lahutamatud ja nad on teineteist täiendavad ning et inimesed räägivad tihti ,,majast" ja ,,aiast", harva aga ,,kodust" kui tervikust ja üksusest, mis on suurem kui vaid maja ja aed. Garrett Eckbo on öelnud, et tavalisel juhul maastikuarhitekt täidab arhitektide, inseneride ja looduse töö vahele jäänud lüngad. (Imbert 2008) Eckbo on määratlenud aia kui koha, kus elatakse, ollakse koos ja lõõgastutakse. Ta kujundas üle 300 eraaia ja töötas paljude urbanistlike hoonestus projektide ja keskuste loomisel. Samas olid mehe põhihuviks nii öelda kujundusväljakutsed, mida pakkusid sotsiaalsed ja keskkondlikud probleemid nagu näiteks linnade laialivalgumine ja odavad elamud võõrtöölistele. (Hobhouse 2006) -5- 3. Mõned Garrett Eckbo tööd Elamurajooni idee, Altadena, California, Eckbo, Royston ja Williams (Haxton 2009) Laheäärne ehitis Pocket Park, Garrett Eckbo (Eckbo 1950)
saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt, kuid sellegi poolest on mõisal ka positiivne külg Eesti ajaloos. Nimelt mõisatega tulid kaasa palju uut ja vajalikku nagu arenenumad põlluharimisviisid, uued kultuurid ja tõud, arenenum hoonestus ning oskused. 2. Avinurme vald 2.01 Avinurme riigimõis Avinurme riigimõis asus Torma kihelkonnas Tartumaal. Esmakordselt mainitakse Avinurme küla 1599. aastal Poola revisjooni poolt. Kuna enamik talusid olid hajali suurte metsade vahel ja kompaktseid külasid ei moodustanud ja ainult süda-Avimurmes olid talud koos ühtse külana, siis oligi valik tehtud. Avinurme mõis asutati 1666. aastal, mis algselt on Laiuse mõisa abimõisaks
august 2007 • Lutheri vabrikust Eesti Arhitektuurimuuseumi ko- dulehel (arhiiviversioon) Lutheri vabriku tuletõrjedepoo. Lutheri kvartal asub 2,3 ha suurusel maa-alal. Selle 20. sajandi algul rajatud hoonestus kuulub ajaloolise töös- tusarhitektuuri ansamblisse. Alates 1997 on kõik eel- mise sajandi algul ehitatud hooned muinsuskaitse all 3 8 Teksti ja piltide päritolu, kaastöölised ja litsentsid 8.1 Tekst • Lutheri vabrik Allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Lutheri_vabrik?oldid=4234803 Kaastöölised: Taivo, Estopedist1, Kruusamägi, Av-
Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Infoajastu linn-hajutamine linnastusruumis ja taaslinnastumine: Infoajastu linnas väheneb tööstustöökohtade osakaal oluliselt toomise üleilmastumise ja mehhaniseerimise tõttu. Linnade planeerimine ja keskkond: territoriaalne segregatsioon-sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimeste koondumine teatud piirkondadesse. Linnakeskkond: Hoonestus, tänavad ja nende arhitektuur moodustab kokku tehiskeskkonna- linnamaastiku, mis avaldab mõju ka inimeste psüühikale. Keskkonnaprobleemid linnades: keskkonna reostatud sõltub palju linna geogr. Asendist(kliima, päike, aurumine jne). Kõrgema haigustumise põhjuseks on linnades on olnud reostatud vesi, mis põhjustab seedehäireid, kõhutüüfust, hepatiiti jne. Õhusaastatud:süsinikdioksiiid e. vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui südameveresoonkonna haigusi
osas olevate tehniliste näitajate definitsioonid! Saada vastus aadressil: [email protected] Seletuskiri 1.ÜLDOSA Käesolev individuaalelamu ehitusprojekt on koostatud krundi (asukoht : Harju maakond, Harku vald, Muraste küla, Panapealse 28 ) omaniku - ELEMENTELAMU OÜ - tellimusel. 2.ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Individuaalelamu on planeeritud piirkonda, kus terviklik elukeskkond on alles välja kujunemas. Krundil hetkel hoonestus puudub. Elamu on paigutatud krundi põhja külge risti Pangapealse tänavaga. Antud lahendus võimaldab kõige optimaalsemalt ära kasutada hoonega lõuna poolt piirnevat krundi ala. Pääs krundile (ja majaalusele avatud autoparklale) on antud territooriumi loode nurgast. Elamu ja tänava vahelisele alale on kavandatud tänavakivi-kattega ala. 3.ARHITEKTUURNE LAHENDUS Elamu on lihtsa vormikeelega kahekorruseline hoone. Hoonele on kavandatud lamekatus.
ristküliku kuju ja korrapärase planeeringuga park, seetõttu sai määravaks ka linnaplaani koostamine ristkülikukujulisena, mille keskteljel asuv tänav jagas linna kaheks osaks. Linnaehituslikust seisukohast ongi Richelieu linn huvitav just seetõttu, et siin on rakendati esimest korda peatelje ideed, mis hiljem Pariisi väljakujunemisel (ja ka paljude teiste linnade plaanilahenduses) määravaks kujunes. Tüüpprojektidega hoonestus läks aga 17.sajandil moodi paljudes maades. Nende hulgast on markantseimaks kahtlemata nn. hollandi kvartalid Potsdamis. Tollane Preisimaa valitseja keiser Friedrich Wilhelm laskis need ehitada 18.sajandi keskel ühel hollandi ehitusmeistril hollandlastest uusasukate jaoks. Need on kolmekorruselised, enamasti viiludega tänava poole pööratud telliskivimajad, mille viilude paraboolid on kaugeks meenutuseks uhkeldavast baroki voluudist. Peeter I hakkas uut linna ehitama 1703
edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapärase nelinurga. 1,8 - 2 m paksune müür oli laotud segamüüritisena lubjamördil, kus maa- ja ümarate lubjakivide kõrval on vähesel määral kasutatud ka murtud paasi. Lääneküljel oli müür algselt 6,9-7,15 m kõrgune, millele lisandus ulgtaladele toetuv puidust kaitsekäik (kuni 16. sajandi algupooleni on müüri kolmel korral kõrgendatud). Hoonestus paiknes linnuse hoovis ebakorrapäraselt (ühtlasema frondina linnuse põhjaseina siseküljel). 14. sajandi teisel poolel, pärast üleminekut ordu valdusse, hakati välja ehitama pealinnust. Uus kaitsemüür nihutati 15,6 m põhja suunas ja hõlmas nüüd ka kõrgendiku jalami. Koos uue välismüüriga ehitati siia ka osaliselt pinnasesse süvendatud keldriruumidega hoonetiib. Sellest ida pool põhjamüüris paiknes värav parham-müüriga põhjaküljel
-19. sajandil, peale 19. sajandit. Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel juhul kahepereelamutega, võis Eesti ala püügimajandusliku neoliitikumi külades elada koos umbes paarkümmend inimest. Nooremal pronksiajal asus osa inimesi elama kindlustatud asulakohtadesse. Nooremaks rauaajaks oli asustatud kogu Eesti territoorium. Esines kaks asulatüüpi: 1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti
....................................................... 7 2.1. Lähteandmed ................................................................................................................. 7 2.2. Olemasolev olukord....................................................................................................... 7 2.2.1. Paiknemine .......................................................................................................... 7 2.2.2. Olemasolev hoonestus ......................................................................................... 7 2.2.3. Olemasolev reljeef............................................................................................... 7 2.2.4. Olemasolev kõrghaljastus .................................................................................... 7 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed .......................................... 7 2.3
Äravoolu mõjutavad: Sademed,Õhutemperatuur (auramine),Lume sulamine ja liustike sulamine,Juurdevool lisajõgedest,Läbivool järvest,Paisu ehitamine. Üleujutuste põhjused:1) merevee ootamatu tõus, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul 2)kui madalas rannikupiirkonnast paikneb lisaks suure ja veerohke jõue suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. 3) Vihmad, kiire lume sulamine 4) linnade kasv-tihe hoonestus, katustelt ja asfalteeritud tänavatelt voolab vihmavesi kiiresti sadevee kanalisatsiooni ja sealt edasi jõkke, jõe vooluhulk võib järsult suureneda. Kaitseks üleujutuste vastu: tammid, veehoidlad. Veehoidlate rajamiseks on vaja silmas pidada: jõe äravoolu jaselle muutusi, veehoidla reuleerimisreziimi selgitamiseks tuleb kindlaks määrata normaalveetase ning madalaim ja kõrgeim veetase, vee-energia kasutamine, laevaliiklus, puhke-ja kalamajandus.
stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944. aasta pommitamisi oli täielikult klassitsistlik Tartu kesklinn. See hoonestus tekkis pärast 1775.a. tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. aastal. Osa ehitisi on siiski ka säilinud. Neist kuulsaim ja ehk ilusaimgi on Johann Wilhelm Krause poolt aastail 1805-1809 ehitatud Tartu ülikooli peahoone. Samuti on selles stiilis maju Tallinnas. Lisaks triumfikaared,võidusambad ja auväravad (Tähe Võidkaar Pariisis, Brandenburgi väravad Berliinis, Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis).
suguvõsale, pannes sellega aluse Rakvere mõisale (Schloß Wesenberg). Alguses kasutas mõisnik arvatavasti linnuse tervemaid hooneid, kuid üsna pea rajas ta uue mõisasüdame frantsisklaste kloostri varemetele. Alates 1669. aastast kuulus mõis von Tiesenhausenite perekonnale. 19. sajandi lõpul siirdus mõis Edler von Rennenkampffide perekonna valdusse. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Karl Andreas Edler von Rennenkampff. Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone.
27 000 inimest 8590% eestlased SÕJATEGEVUS EESTIS 1944. Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid. Veebruaris algasid pikad lahingud Narva pärast ( 7 kuud). Sakslaste üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene lennuvägi tegi Eestile pidevaid õhurünnakuid (Hävitati ajalooline Narva hoonestus, rängad purustused Tallinnas ja Tartus). Suvel muutus sakslaste seis II maailmasõja rindel raskeks 1. Lääneriikide Normandia dessant Prantsusmaa vabastamiseks. 2. Soome väljus sõjast. 3. Punaarmee suurrünnakud sakslastele Valgevenes. Juulis sisenesid venelased võidukalt Narva. Järgnes 2 nädalat ägedat lahingutegevust Sinimägedes (nn Tannenbergi liin). 10 augustiks olid venelased vaatamata ülekaalule sunnitud pealetungi eduta lõpetama
aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alexander v. Sivers. Võõrandamisjärgselt asutati mõisahoones aianduskool, mille järglane tegutseb Räpinas praegugi, kuigi ta on kolinud uutesse hoonetesse. Kooli tarbeks ehitati mõisahoone 1930tel aastatel täiskahekorruseliseks. Kaasajal asub hoones vallavalitsus ning koduloo- ja aiandusmuuseum. Võhandu jõele 18. sajandil rajatud paberiveski arenes 19. sajandi lõpul paberivabrikuks, mille hoonestus asub veskipaisu juures jõe vasakul kaldal. 1870. aastal muretseti vabrikusse paberimasin, mis hakkas muuhulgas valmistama raha- ja dokumendipaberit - algselt Tsaari-Venemaa, hiljem aga Eesti Vabariigi jaoks. Suur osa tsaarirublasid ning kõik 1930te aastate Eesti kroonid trükiti Räpina paberile. Paberivabrik ning ka tollane väike paberimasin töötavad tänaseni, asutamisaasta 1734 teeb sellest Eesti vanima paberivabriku, mis on muutunud kaasajal ka turismiobjektiks
annaabi.ee 
