Kitseküla asum on asum Tallinnas, mis asub Kesklinna linnaosas. Asum piirneb põhjasuunal Uue Maailma asumi, idasuunal Luite asumi, lõunasuunal Ülemiste järve asumi ja Järve asumi, läänesuunal Lilleküla asumiga. 1. juunil 2011 oli Rahvastikuregistri andmetel Kitseküla asumis 3468 elanikku. Kitseküla asumi suurimad tänavad:Alevi tänav, Hagudi tänav, Hallivanamehe tänav, Juurdeveo tänav, Järvevana tee, Kauba tänav, Keava tänav, Paide tänav, Pärnu maantee, Rapla tänav, Saku tänav, Tondi tänav,Viljandi maantee. Kitseküla asumis asub Kitseküla raudteepeatus. Kitseküla asumis asub TallinnVäikse raudteejaam. Kitseküla asumis asub Politsei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur. Asumis asus ka Tallinna Piimakombinaat, Tootmiskoondis Vasar.
Pelgulinn Pelgurand TTK 2018 PELGULINN Pelgulinna asum asub Põhja-Tallinna linnaosas Elanike arv 16 003 (2016.a) Pelgulinna asumi pindala on 2,38 km Pelgulinn <1920 Pelgulinn sai nime pilke tähenduses Asumi arengut kiirendas Tallinna Peterburi raudtee rajamine 1869 ja Sitsi mäele rajatud Balti Manufaktuur Pelgulinn on läbi aegade jaotatud teiste linnaosade vahel kuuludes Tallinna I ja IV eeslinna 1916 kuulus linnaosa V linnajakku Pelgulinna esimene kool rajati 1912. aastal Pelgulinn 1920-1940 1922 sai ehitusmaad Kolde tänavale maad ehitusühing "Oma Kolle" 1923. aastal elas Pelgulinnas 7326 elanikku 1929. ehitati Tallinna hipotroom 1930
2) Kindlasti palun kasutada ettekandes ka kaarte. 3) Tutvumine kohapeal elukeskkonnaga. 4) Kindlasti palun tutvuda raamatuga "Life between buildings". 5) Müra, teed, tänavad, jalgrattaga sõitmise võimalus, rohelisus, puhkealad, turvalisus jne.... Pelguranna Pelguranna on asum Põhja-Tallinna linnaosas. Asum paikneb Kopli lahe ääres ning piirneb Merimetsa, Pelgulinna, Sitsi ja Kopli asumiga. Pelguranna asumi pindala on 1,0 km2. Kust sai Pelguranna asum oma nime? Pelguranna asum on saanud nime samanimelise ranna järgi, mis on omakorda lühend Pelgulinna rannast. See rand on tuntud ka Stroomi rannana, mis on 2012. aastast saadik ranna ametlik rööpnimi. Elanikkond Elanikkonna suurus on umbes 15 000 inimest 2017 aasta kohta. 2016. aastal moodustasid 017 aastased asumi elanikkonnast 1217%, üle 68aastased moodustasid 1019%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 1849%
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maria Derlõs Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus Ruumiline planeerimine, ülesanne 3 Tartu 2009 Sissejuhatus Analüüsi objektiks valisin Tallinna Lasnamäe linnaosa Katleri asumi (vt joonis 1). Katleri asum ja selle lähiümbruses olev tühermaa on olnud minu kodukandiks 11 aastat. Täpsemalt elasin Paasiku 14, üheksakorruselise maja ühes tüüpilise planeeringuga korteris. Minu jaoks ulatub kodukandi piir administratiivpiirist kaugemale. Tegelikult on Katleri asum väga selgelt piiritletud ja seda just maakasutuslikust aspektist. Põhjapoolt piirneb ala Narva maantee ja paekalda järsak. Kolmest teisest küljest on aga tühermaa, mis eraldab Katleri
maksimaalselt silitada vrtusliku substantsi, arvesse vttes ja rakendades vanas majas peidus olevaid ja vimalusi. Renoveerimisel kasutatavad terminid ja misted. Restaureerimine-ennistama ehk taastama esialgsel kujul. Konserveerimine-tde kompleks, mis tkestab objekti edasise hvimise selle konstruktiivse ja dekoratiivsete elementide kindlustuse ja kaitsega ilma neid muutmata. Revaloriseerimine-taasvristamine. Rekonstrueerimine-ehitise,ka ansambli vi asumi mberehitamine vi ajakohastamine. Remont-ehitustd iganenud vi lagunenud ehitustarindite taastamiseks vi uuendamiseks. Renoveerimine-uuendamine. Remonditde phimtted. Uurida kas mingi maja algne detail ei ole peitu jnud: avada see. tuua esile.Kui mingi uuendatud detail vi majaosa jb rigelt esiletkkivaks, tuleb see imiteerida esialgse materjaliga kokkusobivaks.Targem on remontida igesti kui teha seda liiga hsti.See thendab, et remontides ieti
majapidamist. Kalamajas oli soodne elada, mistõttu kasvas sealne elanikkond kiiresti ja see valmistas linnavõimudele suurt muret. Nad püüdsid Kalamaja kasvu isegi piirata, kuid see ei andnud soovitud tulemusi. Kalamaja on korduvalt Tallinna piiramiste ajal maha põletatud (1570, 1710, 1854), kuid alati taastatud. Tallinna suurimal eeslinnal on olnud tähtis koht meie rahvusliku linnakultuuri kujunemisel. Selle piirkonna kultuurilugu on äärmiselt rikkalik. (Kalamaja asumi ajaloost, 2014) 4 2. Tähtsamad paigad ja ehitised Kalamajas 2.1 Tallinna Elektrijaam Kalamajaga on seotud elektrienergia esmakasutamine Tallinnas. Wiegandi masinatehases võeti 1882. aastal gaasivalgustuse asemel kasutusele elektrivalgustus. 1910-1913 rajati arhitekt Hans Schmidti projekti järgi Tallinna Elektrijaam. 1941. aastal elektrijaam lõhati, kuid taastati osaliselt juba sõja ajal ja lõplikult mõned aastad hiljem. 1959
ainus erakollektsionääri annetatud väliskunsti kogul põhinev muuseum ning 2006. aastal avatud laiahaardelises Kumus näidatakse Eesti kunsti 18. sajandist tänapäevani ja korraldatakse rahvusvahelisi näitusi. Kultuurilukku saab Kadriorus süveneda ka Eesti kirjandusklassikute Tammsaare ja Vilde kortermuuseumides. Lastele pakub aasta läbi rõõmu Miiamilla lastemuuseum, mida ümbritseb avar mänguväljak. Kadrioru asumi rahvaarv on aastatel 20112017 järjest tõusnud. 2016. aastal moodustasid 017aastased asumi elanikkonnast 2331%, üle 68aastased moodustasid 39%. Samal aastal jäi eestlaste osakaal asumi elanikest 50 79% vahele. 4.1 OLULISEMAD OBJEKTID Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Kadrioru asumi piiresse jääb Tallinna Lauluväljak.
KEHRA GÜMNAASIUM JOOSEP HEIN VIII B klass ANIJA MÕIS Referaat Juhendaja: õp. Annely Vaikre Kehra 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 ANIJA ASUMI AJALOOLISED KUJUNDAJAD 4 ARHITEKTUURIS STIILIDE VAHELDUMINE 5 Barokk ja historistlik stiil 5 Klassitsistlik stiil 5 Historistlik ja juugendstiil 5 MÕISAKOMPLEKSI HOONED 6 Mõisahäärber ehk peahoone 6 Aidahoone 6 Tallihoone ja tõllakuur 7 Teenijatemaja 7 Meierei 7 MÕISAPARK 8
Konserveerimine- Tööde kompleks, mis tõkestab objekti edasise hävinemise selle konstruktiivse ja dekoratiivsete elementide kindlustamise ja kaitsega ilma neid muutmata. Revaloriseerimine, taasvääristamine ehitise, ansambli, ajaloolise linnaosa varjatud või minetatud ehituskunstilise väärtuse taastamine (väärtust vähendavate elementide kõrvaldamise ning väärtuslike elementide esiletoomise teel). Rekonstrueerimine a) ehitise, ka ansambli või asumi ümberehitamine selle ajakohastamise, otstarbe muutmise või tehnoloogilise täiustamise eesmärgil; b) oletuslik (mitte autentsusel põhinev) taastamine. Remont (seni kapitaalremont) ehitustööd iganenud või lagunenud ehitustarindite taastamiseks või uuendamiseks Renoveerimine, uuendamine üldisem termin restaureerimise, rekonstrueerimise ja remondi tähenduses. Renoveerimise eesmärgid :
11. Mis on katastrikaart? Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni. Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, õigusaktidega sätestatud korras määratud tiheasustusega aladel on katastrikaardi mõõtkava 1:500 või 1:2000. Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse riigipiir, maakonna, valla ja linna halduspiirid, alevi, aleviku, küla, katastripiirkonna, asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused. 12. Mis on kitsenduste kaart? Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ning vajaduse korral esitab kitsenduse ulatuse. Kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub kohtu kinnistusosakonna teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku
Maa pole organism. Kuid Maa on keha, mida peavad üleval ja mille keskkonda reguleerivad keerulised eluprotsessid.”Gaia teoorial on kaks põhilist vormi: tugev Gaia ja nõrk Gaia. Esimese järgi on maailm suur eluvorm, mis hoiab enda atmosfääri sellisena nagu vaja, et hoida elus enda organisme. Nõrk Gaia väidab aga, et maa atmosfäär on selline just tänu organismide ühisele tööle. Üks põnevamaid Gaia käsitlusi on ulmefilosoof Isaac Asimovilt. Esimest korda nimetab ta Gaiat Asumi sarja neljandas raamatus "Asumi äär", mis esmakordselt ilmus 1982. aastal. Gaia on planeet, kus iga indiviidi Mina on seoses kogu planeedi Meiega. Otsuseid tehes konsulteerivad kõik tegelased mõtetes kõigi teiste asjaosalistega. Otsuste tegemisel kaasatakse kogu planeet, kuna mälu paikneb kogu planeedis - ka planeedi anorgaanilises osas (taimed, kivid). Kokkuvõttes on Gaia väga harmoonilise ühiskonna kujund. Tolles raamatus on Gaia Asumi epopöa üks kõrvalepõige
seotud rohestruktuuriga? Kergliiklus teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest, mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda: Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3km) ühendab tiheasula eri osades paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti. Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast? Tuulekaitsetsoonid, ventilatsioonikanalid, värske õhu tekke alad, puhveralad ja stagnatsiooni ning ohualad. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Sadevee infiltratsiooni- ja puhastusalad,
SOOME ARHITEKT ELIEL SAARINENI PROJEKTIDTALLINNAS Autor: Anu Palmi Sissejuhatus Varasemast selgelt eristuvate joontega modernistlikku stiili nimetatakse saksakeelse ajakirja Jugend (e.k ’noorus’) järgi juugendiks. Uudsusiha kiuste kandusid edasi paljud historitsismile iseloomulikud jooned. Nii hinnati uusi materjale, töövõtteid, tehnoloogiat, eksootikat, rokokooga suguluses ebatavalisi vorme, Kunsti ja Käsitöö Liikumisest võeti üle arusaam läbimõeldud kujundusest ja ühes stiilis loodud keskkonnast kui väärtusest. Peamine erinevus varasemast oli ideoloogiline: julgeti avalikult senistest epohhidest erineda. Juugendarhitektuuris püüti värskendada kujundust vastavalt vajadusele kulgevate ruumidega, romantiliste erikujuliste uste ning akendega, väänlevatest taimedest, aga ka geomeetrilistest vormidest koosneva ornamendi ning asümmeetriaga. Armastati suuri klaaspindu, mida seni oldi harjutud nägema peami...
d?id=32553603 · http://erb.nlib.ee/ · http://www.sirp.ee/archive/2000/24.03.00/Kunst/kunst1-4.html · http://www.finland.ee/public/default.aspx? contentid=148464&nodeid=40599&contentlan=13&culture=et-EE · http://www.britannica.com/EBchecked/topic/514860/Eliel-Saarinen · http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/paas/paas_arhitektuur.html · http://rooma.postimees.ee/161205/lisad/kinnisvara/180403.php · http://www.tallinnapostimees.ee/26919/veerenni-asumi-suda-oli-lutheri-vabrik/ · http://register.muinas.ee/#
kuni lõpuks sooviti neist täielikult lahti saada. Seda seepärast, et need kippusid alatasa ümber minema. 1967. Aastaks lõpetasid pea kõik trammid oma liinisõidud. 1970. aastail tekkis plaan ühendada erinevad Tallinna linnaosad omavahel kiirtrammiliinidega. Tramm 1979 - 1998 Tallinnas avati trammiliiklus 1988. aastal. 1984 - reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel 15000 inimest tunnis 1988 - trammitee ehituse algus Seli asumi ja Väo trammipeatuse vahel 1990ndad - Laagna tee kaeti asfaldiga ning kiirusepiirang oli autodele 70 km/h Tramm 1999 - 2018 2003. aasta suvel seoti kõik liinid kokku uues Hobujaama peatuses. Likvideeriti Pronksi ja Maneezi peatused. Tänapäevaks on Tallinnas välja kujunenud 4 trammiliini: Kopli-Ülemiste, Kopli-Kadriorg, Tondi-Ülemiste ja Tondi- Kadriorg. Rööpme laius on praegu 1067 mm, ning tramme kokku on 89. Trammiliinide kogupikkus Tallinas ulatub lausa 39.kilomeetrini. 2015
3. Tootmiskaup (müüakse ja ostetakse kas tootmisprotsessi sisendiks või kasutamiseks ettevõte vm organisatsiooni tegevuses) Turu segment - sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt turundusstiimulitele ja kellel on nõudlus teatud eriomadustega kaubale. Turu segmentimisel võib aluseks võtta: geograafilised tegurid: kohalik (linn, maakond), regionaalne, riiklik või rahvusvaheline turg, asumi tüüp, maja tüüp, kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass, pere suurus ja elutsükkel, religioon; sotsiaalmajanduslikud tegurid: tulu, haridus, elukutse, sotsiaalne klass; psühholoogilised tegurid: isiksuse tüüp (seltsivus, agressiivsus, ambitsioonikus, ekstravertsus, introvertsus), elustiil (vaba aja veetmine jne); tarbimismotiivid (ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%, varased kohanejad 13,5%, varased
· Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus; Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemaks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. · Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp. · Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused (ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad). 3.3 Positsioneerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide)
silmast silma, posti teel, telefonitsi või interneti teel. Turu segemntimisel võib aluseks võtta: Kvalitatiivne küsitlus - üksikisiku või rühma vabas vormis geograafilised tegurid: kohalik (linn, maakond), regionaalne, intervjuu uute ideede või hüpoteeside genereerimiseks. riiklik või rahvusvaheline turg, asumi tüüp, maja tüüp, Kvantitatiivne küsitlus - eesmärk on saada usaldusväärseid kliimaolud, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, andmeid suurelt hulgalt küsitletavalit kas isikliku, telefoni või demograafilised tegurid: vanus, sugu, keel, rass, pere suurus ja postiküsitluse teel või testina. elutsükkel, religioon;
väiksemad rohelised alad ehk nn rohelised taskud 64. 1) platsid, väljakud, pargid, skväärid (haljakud), kus toimub sundimatu tegevus ja mis on üldiseks kasutamiseks (pole suunatud ühelegi kasutajagrupile); 2) virgestus- ehk lähirekreatsioonialad (igapäevaseks kasutamiseks) elamupiirkondades: a. elamugrupi lähimängu- ja ühiskasutusega alad; b. naabruskonna (lähikonna) või linnaosa (asumi) mängu- ja rekreatsioonialad; c. linnaosa (asumi) spordirajatised ja lähimatkaalad; 3) puhkealad ehk vabaõhurekreatsiooni- ja väljasõidualad (kasutusel pikema vabaaja olemasolul) tiheasula elanikkonnale; 4) teised avalikud alad (kalmistud, kooliaiad, aiamaade alad, mitmesugused avalikkuse juurdepääsuga kaitsealad); 5) kergliikluse teedesüsteem, mis liidab eelnimetatud alasid 65. 1) tuulekaitsetsoon 2) ventilatsioonitsoon 3) värske õhu tekke alad 4) filtratsiooni ehk puhveralad 5) stagnatsiooni ja ohualad 66
Et olemas oleksid kergliiklusteed. Kergliikluse teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest, mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda: 1) Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3 km) ühendab tiheasula eri osades paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti. 2) Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3 km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt. Rohestruktuur on üheks tähtsaks osaks sellise teedevõrgu kujundamisel ja samas ka tihti sihtkohaks teede kasutajatele. Kui aasta keskmine liiklussagedus on üle 10 000 auto ööpäevas või mootortranspordi liikumiskiirus on suurem kui 50 km/h, tuleks rattateed teistest sõiduteedest eraldi paigutada. Suuremat tähelepanu vajavateks kohtadeks on ka põhiteede võrgu ja lokaalteede võrgustiku üleminekualad, ristmikud ja eri tüüpi jalgrattateede üleminekualad. 19
Riigi osa kohaliku poliitika kujundamisel, vahendite jagamisel ja teenuste osutamisel on väga suur. Omavalitsused on ennekõike asumipõhised. Autonoomse omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu ja kohaliku avaliku võimu valdkonnad eraldatud ning riik on suurema osa avalikke teenuseid ja ülesandeid delegeerinud kohalikule tasandile. Omavalitsused on oma poliitika ja maksubaasi kujundamisel suhteliselt vabad. Maaomavalitsused on tihti mitte traditsioonilise kogukonna (asumi), vaid pigem kodanike loomuliku kommunikatsiooni ja teenuspiirkondade põhised. Reformide stiilid Euroopas 1970. aastatest alates toimunud omavalitsusreformid võib levinuma reformide tüpoloogia kohaselt jagada ühelt poolt struktuuri ja protsessi ning teisalt poliitika ja halduse reformideks (tabel 1) (Caulfield, Larsen 2002). Haldusprotsesside reformid tähendasid kohaliku omavalitsuse juhtimise ümberkorraldamist.
Esimene Jeeroko lonn hävis tules, kuid selle asemele ehitati 8. aastatuhandel eKr veel suurem linn, mis hävitati 2. aastatuhandel eKr. Vallutati ja siis põletati maatasa. Arheoloogilised avastused näitavad et paiksed asutused olid ka teistes kohtades. Türdi idaosas avastatud mesoliitikumiaegsed asulad on kuni 11 000 aastat vanad Ühest neist, Göbekli Tepe varemetekompleksis avastati üle 12 meetri kõrgune rajatis, mille katuseplaadid moodustasid neli massiivset T-kujullist sammast. Asumi rajajad ei olnud maaharijad vaid pigem nomaadid, kes jahte pidasid. Kuna Göbekli Tepe varemetekompleksis puudus kanalisatsioon, on arheoloogid arvanud, et linnataolist asumit ei kasutatud pideva elkohana, vaid pigem gaselliliha säilitamise paigana. Teine tuntud linn Türgis on Catal Güyük, mis asus jõe-äärsel viljakal tasandikul ja koosnes tihedalt paigutatud põletamata tellistest majadest. Plaanilt meenutab linn vaiplinna, mille majad olid omavahel ühendatud. Sisse
Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, pere elutsükkel, sissetulek, elukutse, religioon, rahvus, haridus. Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemateks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste soovide, vajaduste ja tarbijakäitumisega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus,agressiivsus), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil. Indiviididest ostjad jagunevad: * innovaatorid 2,5% * varased kohandujad 13,5%
hoolivad temast. 2) Kaitstusvajadus- inimestel on tarvis turvalisust ja kindlust. 1) Füsioloogilised vajadused- Seksuaal-, vee-, toidu-, unevajadus jms. Introduction to Social Problems. Part I - Jones & Bartlett Learning http://samples.jbpub.com/9780763793098/93098_CH01_Thio.pdf Eluasemeprobleem sotsiaalse probleemina Eluaseme omadused Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi. Kauakestev, püsiv komponent asula (asumi) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades. Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja. Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja.
•arhitektuurimälestised - Peeter Suure merekindluse objektid Kakumäe poolsaare tipus ja Astangu asumis; •arheoloogiamälestised – kivikirstkalmed Mäeküla asumis; •arhitektuurimälestised Eesti Vabaõhumuuseumis. Kõik nimetatud objektid ei asu antud piirkonnas, seega ei oma projekt antud objektidele mõju. 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond Tallinna-lähedase asukoha tõttu on järv väga suure puhkemajandusliku tähtsusega. Õismäe asumi külje all paikneva järve ametlik supelrand on pealinnas üks esimesi, mis suviti veetemperatuuri poolest ujuda kannatab. Rannast saab laenutada vesijalgrattaid, mängida minigolfi, harrastada erinevaid veespordialasid. Järve kaldal on sõudebaas ja supelrand, järvel peetakse rahvusvahelisi veemootorispordivõistlusi. Lisaks toimuvad ümber järve erinevad jooksuvõistlused. Suurem osa Harku spa planeeritud teedevõrgust on juba olemas. Teed vajavad ainult
tihtipeale on see hetk, mida tähistatakse linna asutamisena. Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida- Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10
turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms). Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus; Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemaks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp. Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused (ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad). 3.3 Positsioneerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Inimeste psüühika on justkui suur hoiupank või raamatukogu, kus teave on salvestatud süsteemikindlalt ning erinevad tunnetusühikud on järjestatud lähtuvalt
Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, pere elutsükkel, sissetulek, elukutse, religioon, rahvus, haridus. Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemateks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste soovide, vajaduste ja tarbijakäitumisega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo. Sotsiaal-psühholoogilised näitajad: - inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus, jne), - elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), - sotsiaalne klass (kiht), - tarbimisstiil (indiviididest ostjad jagunevad: innovaatorid 2,5%; varased kohandujad 13,5%; varased enamustarbijad 34,0%; hiline enamustarbijad 34,0%; mahajääjad 16,0%), 196.
turutingimustes enesele kindlustama, tuleks selles abistada. Eluase on keerukas majanduslik kaup, mida eristab tavalistest kaupadest: 1. Vastupidavus, püsivus – et eluaseme kui kapitalimahutuse eluiga on tavaliselt väga pikk, siis on eluaseme juures oluline silmas pidada, et tegemist on ühtaegu nii ”elamufondi” kui ka ”eluasemeteenusega”; 2. Heterogeensus – sama hinnaga elamud võivad erineda suuruse, vanuse, arhitektuurilise ilme, asukoha, asumi kvaliteedi ja selle maksumuse mudeli ning kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja kehtestatud maksude poolest; 3. Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks kaugust teistest tähtsamatest linnaosadest (infrastruktuur) ning asumi ümbritseva ala maakasutuse iseloomust; 4. Valitsuse sekkumise tase – enamikes eluasemepoliitika
3 kognitiivsed ja käitumuslikud tegevusele/ sotsiaalsele õppimisele suunatud 4 süsteemile suunatud (seda arvestavad) II. ÜLESANDEKESKNE INDIVIDUAALTÖÖ Kirjandus, Korüfeed: Reid&Epstein (72), Reid(78; 85), Epstein(78) Eelkäija: Perlman - probleemilahenduslik individuaaltöö MIS? ajaliselt piiratud, fokusseeritud lühiaegne individuaaltöö (rakendatav ka pere- ja grupi puhul) MIKS? lahendada problem(id), anda probleemilahenduse kogemus tulevikuks KELLELE? territoriaalne (asumi) avalik hoolekanne, probatsiooni, suitsiidiennetuste, koolivägivalla jne puhul - kui probleem on klassifitseeritav, näiteks: · Isikutevaheline konflikt · Rahulolematus sotsiaalsete suhetega · Raskused ametiasutustega · Ei saa rolliga hakkama · Otsustamis-, enesekehtestamisraskused · Emotsionaalne stress · Ebapiisavad ressursid KUIDAS? I Sihitus neile probleemidele, mida: · klient tunnistab, võtab omaks, on täpselt määratletavad
Vanurite osakaalu suurenemise mõju pol.kujundamisele: Praegu pensionäre 24%, 2050 42%; oodatav eluiga 83 a DEPENDENCY RATIO !!! Sotsiaalpoliitika Kasvavad kulutused pensionidele Spetsiifilised meditsiinivajadused (füüsise "ärakulumine", dementsus, taastusravi ja ravimid) Üksikvanurid hoolekandeteenuse kasv Süvavanurid (85+) hooldekodude kasv Hõivepoliitika paindlikud hõivevormid + EKÕ + töötervishoid Majandus- ja innovatsioonipoliitika tootearendus eakale tarbijale Asumi- ja elamupoliitika Miks pole pol.kujundamise ratsionaalsus poliitikas võimalik? Psühholoogilised ja kognitiivsed piirangud (teadmiste ja info puudulikkus) nt eelarveprotsess Väärtuste konflikt nii indiviidis endas kui otsustajate vahel Organisatsioonilised piirangud (spetsialiseerumine, killustumine, info ebapiisavus) Kulukus kui palju kõik ratsionaalne valik maksma läheb ja kas need kulud on õigustatud Kas on ikka piisavalt aega ... - "pronkssõdur"
6 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad. · Geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik- ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp. · Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused (ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad). 3.3. Sihtturgude valimine Mitte iga segment ei suuda rahuldada ettevõtte huve. Seepärast on vaja kõikidest variantidest teha õige valik. Selleks tuleb ühelt poolt hinnata
[RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (7) Kohalik omavalitsus paneb hiljemalt üks nädal enne avaliku väljapaneku algust välja teate avaliku väljapaneku toimumise kohta: 1) üldplaneeringu ja üldist huvi pakkuva detailplaneeringu puhul – valla külade või linna asumite vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas (kauplus, raamatukogu, kool, bussipeatus või muu selline koht); 2) detailplaneeringu puhul – valla vastava küla ja linna vastava asumi vähemalt ühes avalikkusele avatud üldkasutatavas hoones või kohas. (8) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal peab maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse tööaja jooksul olema tagatud isikute juurdepääs kõigile planeeringuga seotud materjalidele ja informatsioonile, mis on planeeringu koostamist korraldava maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse käsutuses. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
Majanduskasvu stimuleerimine (välis)investeeringud majandusse, kaupade ost jm) Otsene abi (k.a. toiduabi) Vaeste elanike ümbruskonna parandamine (eluasemeprogrammid) ja nende võimete-oskuste arendamine Haridusprogrammid Avaliku sektori arendamise programmid Eluaseme probleem sotsiaalse probleemina Eluaseme omadused: Ühiskonna materiaalse ja sotsiaalse struktuuri nurgakivi. Kauakestev, püsiv komponent asula (asumi) koosseisus ja tehiskeskkonna kujundaja, üks peamisi maakasutajaid linnades. Avalike teenuste ja nende kohaletoimetamiseks vajalike struktuuride (kommunikatsioonid jm.) väljakujundaja. Äri ja tööstuse loomupärane toetaja (ehitus-, remondi- jm. teenuste kasutaja) ning oluline element tööjõuturu kujundamisel. Peamine investeering või väljaminek üksikutele perekondadele ning nende heaolu ja rahulolu taseme kujundaja.
asutamisena. Erinevalt majanduslikust aspektist võis juriidiline aspekt (linnaõigus, privileeg) sõltuda üksikisiku (senjöör, süserään) suvast. Vaatamata sellele ei olnud linnaõiguse andmine kunagi pelgalt tehniline akt, vaid suure sümboolsusega ürik, mis tähistas uut algust. Tihtipeale tähendas linnaõiguse andmine tõepoolest linna asutamist, tuues kaasa kas senise maa-asula ümberkujundamise või täiesti uue asumi sünni. Sisuliselt linnana toimiva asula elu struktureeris linnaõigus ümber, tugevdades või muutes seniseid arengutendentse. Kahel erineval alusel oleva, erinevatest määratlemisviisidest lähtuva linnaajaloo tulemused ja käsitlused ei tarvitse kattuda. Majanduslikus mõttes olid linnad kui vahetuskaubandusega tegelevad rahvarohked ja komplekssed asulad Ida-Euroopas olemas enne linnaõiguste saamist. Arheoloogiliste leidude põhjal võib öelda, et juba 10
elukutse, religioon, rahvus, haridus. Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemateks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste soovide, vajaduste ja tarbijakäitumisega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad; geograafilised näitajad: eri riikide turud, üleriigiline-, piirkondlik ja kohalik turg, kliimaolud, asumi tüüp, linna- ja maarahvastiku hulk, rahvastiku tihedus, struktuur ja kasvutempo; sotsiaal-psühholoogilised näitajad: inimese omadused (seltsivus, ekstravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (ellusuhtumine, vaba aja kasutus jne), sotsiaalne klass (kiht), tarbimisstiil. Tarbimisstiili järgi jagunevad indiviididest ostjad järgnevalt: - innovaatorid 2,5%; - varased kohandujad 13,5%; - varased enamustarbijad 34,0%;
25 22 8 225 185 40 25 27 9 250 212 38 Joonis 8.3 Piirkulu ja piirtulu K asumi maksimeerimine ei tähenda veel kasumi saamist, sest kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine. Seda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab ei saa öelda vaid piirkulu ja piirtulu kõveraid uurides. Selleks, et hinnata kasumi suurust peab võrdlema kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust (vt. Joonis 8.4):
Kuigi vähesel määral oli piirkonda elamuid varemgi kerkinud. Kuna alad jäid linna piiridest välja, ei kehtinud siin linna ehituseeskirjad. Paraku tähendas see sageli ka mööndusi ehituskvaliteedis ja tõi kaasa odavatest ja ebakvaliteetsetest ehitusmaterjalidest rajatud vaesemale rahvale mõeldud üürielamuid. Just see asjaolu andis jõukamatele linnakodanikele ülbuse kutsuda Karlova elurajooni Pilpakülaks. Otsekui vastulöögiks pandi asumi tänavatele eriliselt helged ja tulevikku suunatud nimed (Õnne, Lootuse, Vabaduse, Päeva jne). Lihtsate väikekorteritega elamute kõrval on ka õige esinduslikke ja ruumikate korteritega hooneid. Eraldi tähelepanu väärib Karlova puitelamute dekoori programm. On lahendusi, millele analooge ei leia tervest Eestist. Eripärased lahendused hakkavad silma ka lihtsate tööliselamute puhul. Vaadeldes samasse kümnendisse
jemalt kolme aasta jooksul arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Selleks Ajateenistusse ei kutsuta rangelt aas- peab kutsealune pärast õppeasutusse takäikude kaupa, vaid lähtudes kait- vastuvõtmist hiljemalt 15. septemb- seväe vajadustest ning arvestades kut- riks teatama kirjalikult Kaitseressurs- sealuste terviseseisundit, haridust ja side Ametile aja, millal ta soovib asu- teisi näitajaid. (Ajateenistusse asumi- da ajateenistuskohustust täitma. Kui ta sel vajalike dokumentide ja muu koh- seda ei tee, on Kaitseressursside Ame- ta vt lisa 5.1.) til õigus kutsuda kutsealune ajateenis- tusse kaitseväe vajadusi arvestades. Vaide esitamine Otsuse ajateenistusse kutsumise aja Kui kutsealune ei nõustu Kaitseres- ja koha kohta teeb Kaitseressursside sursside Ameti otsusega, on tal õigus Amet, arvestades kaitseministri kin- esitada kaebus kaitseväeteenistuse ko- nitatud plaani
seetõttu ei teki ka kahju hüvitamise nõuet töötaja vastu. Töötaja vastutuse välistamine ega piiramine ei kehti siiski olukorras, kus töötaja on kol- mandale isikule tekitanud kahju tahtlikult (TLS § 76 lõige 4). § 77. Leppetrahv tööle asumisest keeldumisel või omavolilisel töölt lahkumisel (1) Tööandja ja töötaja võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumi- sest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpeta- mise eesmärgil. (2) Paragrahvis sätestatu ei välista kohustuse rikkumise tõttu tekkinud täiendava kahju hüvitamise nõudmist käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel osas, mida leppetrahv ei kata. 1. Paragrahv 77 annab töösuhte pooltele õiguse leppida kokku TLS § 74 lõikes 3 sätesta-
annaabi.ee 
