Tänapäev Sölkupid Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628
Sölkupid on samojeedi rahvas. Sölkuppe on vene keeles nimetatud ostjakisamojeedideks. Nad kõnelevad sölkupi ja vene keelt. Sölkupi keel kuulub uurali keelte samojeedi rühma. Kirjakeel oli algselt ladina tähestikul põhinev (1879), kuid muudeti 1930. aastatel venestamise käigus kirillitsapõhiseks. Asualad Sölkupid on eluviisilt paiksed, Sölkupi külad paiknevad kõrgetel jõekallastel. Elamuteks on talvel osalt maasse ehitatud palkonnid, suvel nelinurksed teravatipulised kasetohust kojad Rahvaarv 2010.aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 3649 sölkuppi. 2002. aastal oli neid 4249. sölkupi keele oskajaid oli Venemaal 2010. aasta rahvaloenduse tulemuste kohaselt 1023.[ Ajalugu Sölkupite traditsioonilised tegevusalad on kalastamine ja küttimine, vähemal määral ka põhja põdrakasvatus. . 1628
Third level Fourth level Fifth level Stenbocki maja Kolm Õde 15. sajandil rajatud ja 19. saj. ümber ehitatud hoonerühm Tallinnas, Pikk tänav 31 esimesed andmed pärinevad 1362. aastast algselt ehitatud kaupmehe- elamuteks, 2003. aastast asub majades samanimeline hotell. selge eripärana võib nüüd välja tuua, et selle 20 aasta jooksul sündisid enamus olulisi objekte arhitektuuri-konkursside kaudu tööle said noored arhitektid otse koolipingist Eesti arhitektuuri üldpilt iseloomulikult selge, omanäoline ja jõuline
Sosonid Sosonid elasid Ameerikas suures nõos, mis on piiratud mägedega, suurtest järvedest, milles voolas jääaja liustike sulavesi. Kuid tuhanded aastad on muutunud kunagised jõesängid kaljuteks, kõrbeteks ning ümbruskonna kõrgustike jõed nirisevad väikestesse järvedesse või kaovad lihtsalt maapõue. Sosonitel olid suhteliselt napid toiduvarud, kuid nad järgisid kõrbe raskestitabavaid rütme, et elatuda hooajalistest andidest. Nende elamuteks olid tihti lihtsad, ülevalt avatud, koonilised pajuokstest tehtud hagude või pillirooga kaetud ehitised. Nad korjasid ja jahtisid seda, mida kõrb vastavalt aastaajale võimaldas. Järvede ja ojade kallaste elanike jaoks oli kala kättesaadav aastaringselt. Ka Suures nõos oli eurooplaste mõju suur. Kui Californias ja Lääne-Nevadas avastati kulda, ei suutnud nad valgete sissetungile vastu panna, kuna neil polnud relvi ega sõdimise traditsioone. Kasutatud kirjandus: Raamat:
Keskaja inimese igapäevaelu Keskaja inimene sõltus väga palju kirikust.Inimese poolt korda saadetud teod olid kas jumalale meelepärased ehk kiriku poolt heaks tunnistatud või paganlikud ehk kiriku vastased.Inimesed,kes ketserlikult mõtlesid hukati. Sellest järeldub,et keskaja inimene oli kiriku suhtes aupaklik ja Jumalale alluv. Keskajal jagunes ühikond kolmeks:vaimulikeks,feodaalideks ja talupoegadeks.Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad.Erinevalt orjast müüdi neid koos maa ja perega.Talupojad pidid kandma koormisi.Nendeks olid näiteks mõisategu ja loonusrent.Elati väikestes külades,kus majad paiknesid tihedalt koos. Elamuteks olid muldpõrandaga,korstnata suitsutared mida kattis õlgedest või roost katus.Tare keskel asus kolle, jõukamatel talupoegadel ahi.Kütmise ajal täitus tare suitsuga.Mööblit leidus tares napilt.Peamised mööbliesemed olid söögilaud ja kirst rõivaste hoidmiseks,jõukamatel talupegadel olid ka voodid...
Ühiskond oli orjanduslik – orje kasutati igasuguste tööde tegemisel. Perekond oli mehekeskne – valitses tervet perekonda alustades naisest ja lõpetades orjadega. Hariduse eest vastutas samuti perepea, kes õpetas lapsi kodus (peamiselt poisse). Hiljem võeti üle kreeka komme tegeleda vaimse haridusega ehk kirjandus, keeled, ajalugu jne. Toit – vaesemad sõid leiba ja jahust tehtud putru, rikkad liha. Veini lahjendati veega. Elamuteks olid nelinurkse põhiplaaniga ja aatriumiga kivihooned. Rajati mitmeid ühiskondlikke hooneid - nt kõigi jumalate tempel Panteon, obeliskid ja triumfikaared, kanalisatsioon (cloaca maxima), veejuhtmed (akveduktid), avalikud saunad (termid), amfiteatrid ja hipodroomid. Roomlaste kalender ja kuude nimetused on tänapäevani säilinud ja numbrid samuti. Arhitektuur Oluliseks uuenduseks oli lubimördi kasutuselevõtt.
23. Kes olid viikingid? Kuidas neid veel nimetati? Skandinaavia sõdalased, normannid 24. Millega viikingid tegelesid? Enamus elasid tavlist elu- harisid põldu või kauplesid 25. Kuhu viikingid oma retkedel välja jõudsid? Millised territooriumid viikingite poolt asustati ehk kuhu nad elama asusid? Nad asusuid elama Rootsi, Taani ja Norra aladele 26. Kuidas nimetati viikingite kirja? ruunideks 27. Iseloomusta viikingite elamut ja laeva! Elamuteks olid enamasti suured talud või mõisad, laev oli pikk ja sale 28. Kes olid Vana-Vene riigi rajajateks? Varjaagid 29. Mis linn oli Vana-Vene riigi pealinn? Kiiev 30. Mis aastal ja kes võttis Vana-Vene riigis vastu ristiusu? 988-Vladimir Püha 31. Selgita mõisted: Varjaagid-tänapäeva Venemaa aladel tegutsenud viikingid Tšuudid-osa läänemeresoome rahvaid Družiina-Vana-Vene vürsti sõdalastest kaaskond Bojaar-Vana-Vene ülik 32
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja ...
tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval. Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja vikiapid. Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid. Need koonuse kujulised telki meenutavad elamud olid eriti levinud preeriaindiaanlaste seas. Tipiisid katsid kokkuõmmeldud piisoninahad. Piisoninahad kinnitatu üksteiste külge pajupuust voolitud kinnitustikkudega. Tipiid püstitati tagumise, järsema küljega läänetuulte suunas. Ukseava jäi aga itta, vastu tõusvat päikest. Aluslatte oli nii kolm, kui ka neli. Tipiid olid seestpoolt mugavad, magamisalusteks seatud nahad pehemed
X sajandi algul võeti kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima. Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid. Ehitusmaterjaliks oli peamiselt savi, puit ja endiselt ka kivi. Tare keskel asus kolle. Jõukamad talupojad võisid lubada endale ka ahju. Ahju sees ja ees valmistati ka toitu. Kütmise ajal täitus terve elamu suitsuga mistõttu kogu pererahvas liikus poolkummargil, suitsupilvest madalamal. Suits lasti välja madalast uksest
1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli karjakasvatus ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba ., mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1.Loetle muinasmaakonnad. 1.Rävala 2.Harjumaa 3.Järvamaa 4.Virumaa 5.Saaremaa 6.Sakala 7.Ugandi 8.Läänemaa Täida lüngad 2. Eesti elanike arv oli umbes u 9 .korda väiksem kui praegu. Põhiliseks elatusalaks oli avaasula ., ent toidu hankimiseks tegeldi veel küttimise ja kalapüügiga.Käsitööaladest olid tähtsamad sepandus ja hõbesepandus.Tänu soodsale asendile Lääne- ja Põhja Euroopa vahel tegeldi Eestis edukalt vahenduskaubandusega. Eestlaste elamuteks olid suitsutuba ., mida kasutati ka vilja kuivatamiseks Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkonnad , mida 13. saj võis olla umbes 45.. Muinasaja lõpul oli alanud ka nende liitumine maakondadeks. Varem arvati , et enamik eestlasi olid varanduslikult ja õiguslikult enam vähem võrdsed. Viimasel ajal on jõutud seisukohale, et muinasaja lõpul on varanduslik ebavõrdsus. Ühiskond jagunes talupojad ja maaomanikud, kes pidid ülikutele tasuma andamit.
pakkumaks senise "päikese-, veini- ja flamencoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud ka maaturism. Kuna viimase kümne aasta jooksul on toimunud muutused turismi iseloomus (eelkõige individuaalturismi osakaalu suurenemine ja suurem nõudlus maa- ja alternatiivturismi järele), on Hispaanias aset leidnud hotellikohtade ületootmine. See on viinud ka Mallorca ja Costa del Soli osade hotellide ümberkujundamisele elamuteks. 13 4.4.3 Kinnisvaraarendus Kinnisvaraarendus on viimastel aastakümnetel kiiresti arenenud. Üha populaarsemaks muutub eurooplaste seas Hispaaniasse nn "teise kodu" soetamine, mistõttu Hispaania ehitusturu arengu prognoos lähiaastateks on üks positiivsemaid Euroopa Liidus. Praegu on riigis "teine kodu" umbes kahel miljonil välismaalasel ja Maailma
omane). Keskaja jooksul ehitati mitmed kirikud ümber. Kiriku alune ala oli püha. Keskaegne profaanarhitektuur Eestis Linnused ja linnakindlustused Linnuseid hakati püstitama 13.sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme eritüüpi. · Neemiklinnus ehitati pikki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast (Viljandi). · Tornlinnus sobis väiksemale kaitsemeeskonnale, neid ehitati ka vasallide maa- elamuteks (Vao, Kiiu tornlinnused, Purtse) · Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala (Tallinna linnamüür, Narva, Rakvere, Põltsamaa) Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi. 14.sajandil sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp mis nimetati konvendihooneks, nelinurkse sisehooviga mida ümbritseb neli hoone tiiba, kolme korruselised, all majapidamisruumid, teisel korrusel kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal ja
Kogu Bütsantsi ajaloo kestel on suudetud linna vallutada vaid kahel korral 1204 a. ja 1453. a Bütsantsi keisrid tegid palju selleks, et muuta uus pealinn ka väliselt Rooma vääriliseks või isegi seda ületavaks. Sinna püstitati marmorpaleesid, foorumeid, terme ja tsirkusi. Keiser Constantinus lasi endale ehitada ligi 30 suurejoonelist paleed ja kirikut, kaks amfiteatrit, hipodroomi ja üle 150 sauna ja leivaküpsetuskodasid ning 8 veejuhet. Aristokraatide elamuteks püstitati enam kui 4000 maja. Veel oli linnas mitu turgu koos laoruumidega ja karavanseraidega võõrsilt tulnud kaupmeeste tarvis. Linna kõige tähtsamas esimeses regioonis, asus keisripalee kompleks. Selle läheduses asus hipodroom, Hagia Sophia peakirik ja suur Augusteoni väljak. Muu kesklinn nägi välja hoopis tagasihoidlikum. Kitsad 4-6 m laiuste uulitsate äärde jäid paljukorruselised üürimajad, ka tänavasillutis oli vilets. 15
Lender oli esimene eestlasest linnapea- hakkas ehitama puidust üürimaju. Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad Kuigi domineerisid väikesed puidust majad, siis tekkisid nende vahele suured kivist elamud. Tallinnas kivimajadest kvartaleid ei tekkinud (nagu Riias). Vanu aadlihooneid ehitati ümber kivist elamuteks Ferdinant Kordes: Stackelbergi maja 1874 - eesti juurtega, saksastunud arhitekt. Nende ruumiplaanid üritasid matkida mõisa plaane (läbikäidavad ruumid). Ruumi nappuse tõttu polnud hea. Tekkisid tubadesse ka vannitoad. Karl Burman: Buschi maja Tartus 21b 1912 - esimene Eesti tõeline arhitekt, kihvtid suured korterid, valgusküllased, üritas vältida koridore. Võimas hoone huvitava plaaniga. Karl Burman: Mauritza maja Kreutzwaldi tn 1912 - Väga uhke- rangem ja lihtsam eksterjöör.
flamencoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud nn maaturism. Kuna viimase kümne aasta jooksul on toimunud muutused turismi iseloomus (eelkõige individuaalturismi osakaalu suurenemine ja suurem nõudlus maa- ja alternatiivturismi järele), on Hispaanias aset leidnud hotellikohtade ületootmine. See on viinud ka Mallorca ja Costa del Soli osade hotellide ümberkujundamisele elamuteks. Energia Hispaania on üks maailma juhtivaid riike arengu ja taastuvenergia tootmises. Aastal 2010 sai Hispaaniast päikeseenergia maailma liider, kui ta tabas AmeerikaÜhendriikide massilise elektrijaama taim nimega La Florida läh edal Alvarado,Badajoz. Hispaania on ka Euroopa peamiseks tuuleenergia tootja. Aastal 2010 oma tuulikute genereeritud 42976 GWh, mis moodustas 16,4% kõigistenergiaal likatest toodetud Hispaanias. Immigratsioon
Suvel olid nad suveasulates, karjatasid põhjapõtru ja püüdsid kalu. Sügisel ujusid kalaparved Obi jõest Kazõmi jõkke. Handid elasid siis sügisasulates ja kalastasid. Talve algul läksid nad jälle talveasulatesse. Alates 1930. aastatest on nõukogude võim hante asustanud ümber suurematesse küladesse. Hantidele ehitati tüüpprojektide järgi majad ja pandi nad sinna elama. Eriti intensiivselt toimus ümberasustamine 1950.-60. aastatel. 20. sajandi algul olid hantide elamuteks püstkojad, neljakandilised onnid, ristpalkelamud ja poolmaakojad. Püstkoja sõrestik ehitati koonusekujuliselt asetatud lattidest. Latid tehti kuuse-, kase- ja pajupuust. Kaks või kolm latti olid ülaosast rihma või nööriga kokku seotud, ülejäänud asetati lahtiselt nende peale. Mõnikord oli ühe ridva ülaots kaheharuline, mille vahele asetati teise ridva ots ning ülejäänud ridvad asetati nendele lahtiselt. 20. sajandi algul kaeti
Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis. Oma piiride konstruktsioonidega eraldab sisekeskkonda väliskeskkonnast. Hoone mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ja temperatuuri hoidmiseks kasutatakse kütet/jahutust nim sisekliima tagamisega hooneks. Hooned jaotatakse elamuteks ja mitteelamuteks (pank, hotell, tööstus- ja laohooned). Hooneid võib jaotada ka nende maapealsete korruste järgi Vähekorruselised kuni 3 korrust Mitmekorruselised 4-8 korrust Kõrghooned 9 ja enam korrust. Rajatised. Transpordirajatised (maanteed, raudteed, sillad,) Torujuhtmed, side- ja elektriliinid. (magistraaltorud, kohalikud torud) Tööstusehitiste rajatised (maavarade kaevandamiseks, korstnad) Muud tsiviilrajatised (spordi- ja puhkerajatised, kalmistu, monument)
Al 19 saj keskpaigast mõisateenijate ja tööliste arv hakkas oluliselt kasvama. Lihttööjõud mõisades kasvas mitmekordselt, üldjuhul tegemist aastapalgalitega. Nende kõrval mõisates ka päevilised. Kui kadus teorent, oli vaja mõisatel tööjõudu, mõisamoonakad tegid ära põhitöö. Veel elasid moonakad koos hoones, mida nimetati moonakamajaks. Mõisate juurde hakkab kuuluma moonakamaja. Mõisates jätkuvalt probleemiks tööjõupuudus, pigem alati vähe. Murrang elu-olus: Põhi elamuteks on olnud rehielamu, 19. saj laiendati rehielamuid. Hakati ehitama eraldi eluruume, mida nimetati kambriteks, mis olid eraldatud küte ruumidest ning olid suitsuvabad ning neil võisid olla klaas aknad. Olid laud põrandad, varem olid savipõrandad või lihtsalt muld. Uuenduseks oli rehielamust eraldi ehitatud elamud. Võeti kasutusele petroolium lambid, mis olid olemas igas talus (1-2). Muutus talude sisustus, hakati ostma juurde mööblit (Ise enam ei tehtud), sest olid olemas
erilise mugavusi see elamu ei pakkunud, veekraan paiknes koridoris, vahel aga koguni õues pesuköögis. Samas tuleb tunnistada, et Tallinnas juba 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses laiemalt levinud veevärk ja kanalisatsioon oli toonasest oludes iseendest suureks luksuseks. Väiksemates linnades tuli joogivett tuua õuest kaevust, vahel aga ka kaugemalt, kvartali ühisest tänavakaevust. Tänapäevalgi on just seda tüüpi elamute kohaldamine nüüdisaegseteks elamuteks sageli kõige keerulisem, eriti juhtudel, mil kunagisi väikekortereid pole õnnestunud suuremateks kokku ühendada. Näiteks korterisse pesemisvõimaluse loomiseks duširuumide ehitamine, sealhulgas sageli ka selleks sobimatutesse asukohtadesse ning sellega seonduv stiihiline kommunikatsioonide vedamine vastava kvalifikatsioonita isikute poolt on paljudes hoonetes praeguseks põhjustanud täiendavaid ehitustehnilisi probleeme. Joonis 1
süvendeid, täiustati seda primitiivse katusega suurte loomade luud aeti koonusekujuliselt püsti ning kaeti pealt loomanahkadega. Taolisi elamuid ehitati ka järgmise perioodi mesoliitikumi (10 000 5000 a. eKr.) alguses. Kuna sel perioodil muutus elu paiksemaks, siis vajati ka pidevat ja kindlat eluaset. Lisaks sellel olid täiustunud tööriistad, millest suurima evolutsiooni oli teinud läbi pihukirves, mis endale varre taha sai.. Nüüd muutusid kõige tavalisemateks elamuteks puitlattidest nahkadega kaetud onnid. Nahkade kõrval hakati kasutama ka roost või vitstest/okstest tehtud katust, mis saviga püüti vettpidavaks muuta. Tõsi, külmadel ja karmidel talvekuudel eelistasid ka varase mesoliitikumi-aegsed kütid- korilased elada koobastes, soojade ilmade saabudes ehitati varjualune aga välja. Õige varsti püüti onnidesse ehitada ka kolle, see uuendus võimaldas ajutisi suviseid onne kasutada talvekuudelgi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
