Hüdrosfääri mass on ca 270 korda suurem kui atmosfääri mass. Maailmamere soojusmahtuvus on atmosfääriga võrreldes üle 1000 korra suurem. Laiemas mõttes arvatakse hüdrosfääri hulka ka atmosfääris, litosfääris ning elusorganismides olevat vett. Hüdroloogia on kitsamas tähenduses siseveekogusid ja pinnase- ning põhjavett käsitlev teadus, mis tegeleb sademete ja vee äravooluga ning veevarude haldamisega (pinnase niiskuse ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdroloogia kuulub järvede füüsikalisi protsesse uuriva teadusena. Mere- ja sisevete teaduste eristamisel on üheks oluliseks elemendiks merevee soolsus.
küllastav aururõhk e s seotud mingi lähedase taustolekuga e s 0 , T0 järgmisel kujul e l 1 1 ln s = - - , (2.2) es 0 Rv T T0 8 MLF 1161 Merefüüsika ja hüdroloogia Jüri Elken kus l on vee aurumise peitsoojus. Selle põhjal saadakse küllastava aururõhu määramiseks (millibaarides) järgmine ligikaudne seos (kehtib vahemikus t 0 = -50 + 50 0 C , T = 273.15 + t 0 ), mis järgib võrrandi teoreetilist kuju 5361.9 e s = exp 21.4318 - . T (2.3)
EKSAMITEEMAD JA VASTUSED 2017 Üldine hüdroloogia 1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu.
õppeaine kood WAV4070 õppeaine nimetus Operatsioonisüsteemide ja arvutivõrkude haldamine 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressiga ut.ee sarnaseid lehti. Umbes 193 tulemust. nt: http://www.artun.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Et teada saada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht, sisestan selle esmalt google.ee tavaotsingusse. Saan www.emhi.ee. Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressile www.emhi.ee viitavaid lehti. Sain umbes 281 tulemust. nt: http://www.eptk.ee/ 5. Leidke definitsioon mõistele teadmusjuhtimine (knowledge management). Mitu
sealhulgas ka elu arengut maakeral. Lugeda: Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse, Tallinn, 2004. NB! maps.google.com ; www.scatese.com ; www.ut.ee/BGGL/????? Inimene ja geoloogia Nii vana kui on inimene on ka geoloogiab(ehk teadmine Maast) Inimkonna vajadused on loodusressursside järele kahekordistunud 20...30 aasta järel. · Kivikirves ja maavarad · Joomine ja hüdroloogia · Soolakaevandused ja markseidretööd · Püramiidid ja insenergeoloogia Mineraalsed ressurssid vs. Inimressurrsid. Geoloogias on oma ajaarvamise süsteem. ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist:
Lugesin õpilaste teadusajakirjast ,,Akadeemiake" artiklit ,,Temperatuuride erinevused Eesti piires". Autoriks on Janno Tilk. Selles artiklis analüüsitakse 2006. a novembrist 2007. aasta jaanuarini läbiviidud uuringu tulemusi . Taheti teada, kui suures ulatuses Eesti piires temperatuurid kõiguvad ning kus on on sügis-talvisel ajal Eesti kõige soojem ja külmem paik. Selleks märkis ta iga päev kell 6.00, 15.00 ja 21.00 üles Eesti madalaima ja kõrgeima temperatuuriga paiga. Andmed sai ta Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) pidevalt uuendatavalt kodulehelt. Andmed kandis ta MS Exceli tabelisse ning arvutas temperatuuride vahed ja koostas võrdlusgraafikud. Selgus, et kõige suurem keskmiste temperatuuride erinevus oli jaanuaris. Erinevus kasvas novembrist jaanuarini, kusjuures erandiks oli 2006. a detsember, mil keskmiste temperatuuride erinevus oli väiksem kui novembris. Sellel ajavahemikul oli Eesti kõige soojemaks piirkonnaks Lääne-Eesti saarestik. Kõige külmem oli aga
kompleksne ehk süsteemne uurimine Eri piirkondade kirjeldamine Looduse komponentide omavaheliste seoste uurimine Looduse üksikelementide uurimine Geograafia eri harud Geograafia jaguneb: Ühiskonnageograafia; Loodusgeograafia. Sõltuvalt Maa sfäärist, mida uuritakse jaotub see omakorda: · Atmosfäär geofüüsika: klimatoloogia, meteoroloogia; · Litosfäär geomorfoloogia ja mullastikuteadus; · Hüdrosfäär hüdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia; · Biosfäär Biogeograafia. Loodusgeograafia Biogeograafia käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist,
Inimasustuste levik sõltus joogiveekohtade paiknemisest. Vee sügavuse, voolukiiruse, lainetuse mõõtmiseks hakati keskajal konstruee- rima mõõteriistu. Vee uurimisel on suur roll ka laevaliikluses. Nimelt 19. sajandil hakati rajama suuri vesiehitisi nagu paisud, veejõujaamu, kanaleid ja lüüse. Selle tulemusena arenes hüdroloogia väga kiiresti. 20. sajandil hakati uurima veekvaliteeti, sest paljudes piirkondades on reostuse tõttu puudus just kvaliteetsest veest. Hüdroloogia jaguneb kahte rühma: merehüdroloogia ja sisevete hüdroloogia. Esimene uurib maailmameri ja teine siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate
Retkedelt kaasa toodud taimi või esemeid · Geograafia spetsialiseerumine: o Teabe hulga kasvamisega oli üha raskem kõigega kursis olla o Teadlased hakkasid uurima kindlaid valdkondi ehk spetialiseeruma o Tekkisid iseseisvad loodusteadused Füüsika Keemia Geoloogia Hüdroloogia Meteoroloogi o Hiljem eraldusid ühtsest kirjeldavast geograafiast kitsamad uurimisvaldkonnad, kus kasutati loodusteaduslikke uurimismeetodeid o Ühtlasi arenesid välja teooriad ja meetodid, mis võimaldasid praktilisi küsimusi paremini, kui seda suutis traditsiooniline kirjeldav geograafia o Side bioloogia ja geograafia vahel oli taime-, looma-, ja mullageograafia
uurimuslikku õpet ja uurimistööde tegemist toetavatele ressurssidele GLOBE pakkumised • Sisuline tugi uurimusliku õppe rakendamisel ning uurimistööde juhendamisel ja läbiviimisel • Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, koolitustel ja seminaridel • Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava rahvusvahelise võrgustiku töös GLOBE protokollid • GLOBE atmosfäärimõõtmised • GLOBE biomeetria mõõtmised • GLOBE fenoloogia • GLOBE hüdroloogia • GLOBE mullad GLOBE Uurimisprojektid • Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania • CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks • Eesti õhusaaste uurimine • FLEXE • GLOBE bioomid ja aastaajad • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE süsinikuringe projekt • GLOBE veeressurside uurimise projekt • Radarsatelliitide kasutamine üleujutuste kaardistamiseks • Tahm Eesti õhus Bioindikatsioon • elusorganismide ja keskkonna vaheliste seoste tundmine
probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga kaasa katastroofi, mida inimene ei suuda kuidagi takistada. Võime rääkida 2010. aastal Islandil toimunud vulkaanipurskest, mille tagajärjel seiskus Euroopa lennuliiklus. Paljud inimesed, kes elasid vulkaaniala lähedal, pidid kodudest lahkuma. Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa
Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi.Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud.Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka.Põhjavesi on enamasti mage.Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb meteoroloogia. Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale. Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivavad.Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta. Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi
1.1.Valige üks reaalajasüsteem omal vabal valikul. Nimetage see, esitage süsteemi ja juhtimisülesande (eesmärk, mida teeb) lühike kirjeldus. Püüdke võimalusel leida selle kohta näiteid Internetist. Valitud reaalajasüsteem: Veemõõdutorn-infotabloo Kirjeldus: Veemõõdutorn-infotabloo, mis näitab reaalajas õhutemperatuuri ning veetaset ja -temperatuuri. Näiteks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi ja Tartu linnavalitsuse koostöös paigaldatud seitsme meetri kõrgune veemõõdutorn-infotabloo Tartus, Emajõe kaldal, näitab reaalajas automaatjaama mõõdetavat õhutemperatuuri ning Emajõe veetaset ja veetemperatuuri. Andmed uuenevad iga 10 minuti tagant. https://www.tartu.ee/et/emajoe-veetase 1.2.Kirjeldage selle reaalajasüsteemi komponente ning kobaraid ja liideseid: - milline on seadmeliides? millised on sensorid? millised on täiturid?
Keemiainformaatika KYF3630. Arvestustöö IV 1. Leidke e kataloogist ESTER TTÜ raamatukogu raamatuid teemal Water treatment process (Vee puhastamine). Kasutage raamatute leidmiseks sõna ja märksõnaotsingut. Otsivõimalus Otsistrateegia: liht või Rmt arv TTÜRs laiendatud otsing, kasutatud sõnad, märksõnad, piirangud Sõna Lihtotsing: Water treatment 6 proces Märksõna Piiratud GEOLOOGIA. HÜDROLOOGIA. KLIMATOLOOGIA: Tehnoloogiavesi 42 Joogivesi 80 Vee kvaliteet 246 a) Esitage ühe relevantse raamatu r...
keskkonnakaitseline saneerimisprojekti juhtimine ning keskkonnakorralduse- ja seirega seonduvate teenuste osutamine. 8. Keskkonnateabe Keskus 1) Keskkonnateabe Keskuse tegevusvaldkond on usaldusväärsete ja võrreldavate keskkonnaalaste andmete kogumine, töötlemine, analüüsimine, avalikustamine ning aruandluse esitamine Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, samuti asjaomaste andmekogude pidamine. 9. Meteoroloogia ja hüdroloogia instituut 1) Tegeleb ilmaprognooside ja tormihoiatuste koostamise ja edastamisega, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste vaatluste tegemisega, meteoroloogilise ja hüdroloogilise informatsiooni osas riiklike ja eratarbijate rahuldamisega ning rahvusvaheliste kokkulepete täitmisega meteoroloogia ja hüdroloogia valdkonnas. 10. Loodusmuuseum 1) kogub ja säilitab materjale Eesti looduse, selle uurijate ja kaitsjate kohta;
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis
HÜDROSFÄÄR Veebilanss- väljendab veekogu veevaru ja selle muutust. Tulupool Hüdroloogia jaotub: koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool auramisest ja äravoolust. Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste koht...
Hüdrosfäär ehk vesikest. Hõlmab maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla, põhja, atmisfääri ja liustikuvee. Soolane 97,2 % Mage 2,8 % Pinnavesi 77.8% Põhjavesi 22,0% Mullavesi 0,2% Pinnavesi: Liustikud 99,36% Järved ja jõed 0,61% Atmosfäär 0,03% Hüdroloogia - teadus, mis tegeleb hüdrosfääri uurimisega. Väike veeringe esineb maailmamere kohal asuva õhkkonna vahel. Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuris...
KONTROLLIMISEST (taustinfo kogumine, katsed ), TULEMUSTE PUBLITSEERIMISEST. Kokkuvõtteks UUS TEOORIA. * geograafia areng- kasvas välja Maa looduslike tingimuste, paikade, maade, piirkondade iseärasuste, looduse, rahvaste, majandustegevuse ja kommete uurimisest ja kirjeldamises. uurimismeetodina kasutati kaardistamist. (esmalt idamaade tsivilisatsioonides, kreeklased töötasid välja. )arengu käigus toimus spetsialiseerumine. hüdroloogia, geoloogia jne muutusid eraldi loodusteadusteks. ühiskonnateadustes tekkis esimene fundamentaalteadus- majandusteadus, tekkisid ka demograafia, rahvastikugeograafia, etnograafia jne. toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3
ee. Tallinna Pae Gümnaasium, Arengukava 2012-2014, 2011 http://pae.tln.edu.ee/v4/files/documents/TPG_Arengukava2014.pdf (26.09.12) 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate?.Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kasutan lihtotsingus operaatorit related:ut.ee 197 tulemust http://www.emu.ee/ (26.09.12) 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Google lihtotsing, operaator link:emhi.ee 312 tulemust. http://www.eptk.ee/ (26.09.12) 5. Leidke mitu kilomeetrit on ühes miilis ning mitu kilomeetrit on 5 miilis. Esitage tulemus. Kuidas otsingu läbi viite? Sisestan ,,miles in kilometers" lihtotsingusse, saan tulemuseks 1 mile = 1.609344 kilometers. Viie miili puhul lisan ,,5 miles in kilometers", saan 5 miles = 8
probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused. *Teemakaart kaart, millel kujutatakse mingi kitsama või laiema teemaga seotud nähtusi. *Topograafiline kaart kartograafilises projektsioonis koostatud kindlatele nõuetele vastav täpne ja üksikasjalik maastikku kirjeldav kaart. Loodusgeograafia- maakirjeldus ja maal toimuvate loodusprotesside põhjendamine (geoloogia, tektoonika, hüdroloogia, klimatoloogia, meteoroloogia, biogeograafia, ökoloogia) kaudselt seotud- astronoomia, füüsika, matem, Kõikide valdkondade vahel koostöö lõimumine(tänu infovahetusele) 1. Loodusteaduste teke(antiikaeg) Aristoteles-kujundas teadusliku mõtteviisi, füs, mat, kogu loodusteaduste aluse rajaja Eratosthemes- geograafi,a maa on kera kujuline, plaankaardid Ptolemaios- 1. kaasaegne geog kaart 2. Meetodite revolutsioon Galilei- mõõteriistad Newton- seadused
,,edu.ee" Majandusaasta aruanne. (2012). http://www.luua.edu.ee/userfiles/file/yldinfo/majandusaastad/2012%20Luua %20Metsanduskooli%20majandusaastaaruanne.pdf 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate?.Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing ,,related:ut.ee", tulemusi 196 http://www.tlu.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ,,link:emhi.ee", tulemusi 373 http://www.eumetsat.int/website/home/Data/ServiceStatus/CentralOperationsReports/in dex.html 5. Leidke mitu kilomeetrit on ühes miilis ning mitu kilomeetrit on 5 miilis. Esitage tulemus. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing ,,5 miles in km" Tulemus: 8,04672 km
sademetest Mussoonkliimaga jõed suurem äravool suvel Mäestikujõed Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine) Vahemerelise kliimaga jõed talvel veerohkemad (parasvöötme õhumassid) Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel ja sügisel HÜDROSFÄÄR Hüdrosfääri uurimisega on teadustest kõige tihedamini seotud hüdroloogia, mis kuulub inimühiskonna varasel perioodil kujunenud teaduste hulka. Hüdroloogia jaotub merehüdroloogiaks ja sisevete hüdroloogiaks. Esimese uurimisobjektiks on maailmameri, teine uurib siseveekogusid ja neis toimuvaid protsesse. Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris leidub veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja
IDK0020: keeles Java Öpik, Tarvo Treier jt. 3. Leidke lehekülgi, mis on sarnased Tartu Ülikooli veebilehega. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Panen Google'i otsingusse otsinguks related:www.ut.ee ja saan vastuseks 198 tulemust. Üheks vastuseks pakutakse ka Tallinna Ülikooli lehte: http://www.tlu.ee/ samuti ka http://www.utlib.ee/ 4. Leidke lehekülgi, mis viitavad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Kirjutan Google'i täpsemasse otsingusse lahtrisse ,,otsi lehti mis viitavad..." www.emhi.ee ja saan vastuseks 1970 vastet. Turismiportaal: http://www.visitparnu.com/ 5. Leidke uudisgrupid, milles on arutluse all olnud autokooli valik Tallinnas. Esitage gruppide nimed, milles seda teemat on käsitletud. Kuidas otsingu läbi viite?
Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucatáni väina kaudu ja väljub Florida väinast. Lahest väljudes kannab see Golfi hoovuse ehk lahehoovuse nime.
Eestis toimus viimane suurem üleujutus käesoleva aasta juulikuus Tallinnas, mil nelja päeva jooksul sadas kokku 173,5 mm vihma. Selline erakordne sademetehulk esineb umbes 1 kord 30 aasta jooksul. Kahel suurima vihma päeval sadas 105 mm, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 1 kuu keskmine sademete hulk (tavaliselt 79 mm sademeid kuus). Suurim sadu langes neljapäevale 29. juulile, mil sadas maha 78,1 mm vihma. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) fondi andmetel ei ole mitte kunagi Tallinnas fikseeritud nii suurt sademete summat ööpäeva jooksul. Ööpäeva maksimaalne sademete summa Eestis esines 4. juulil 1972. aastal Põhja-Saaremaal, mil sademete summaks oli siis 147,9 mm. Suure sademetehulga tõttu hakkas ka Tallinna lähiümbruskonna veekogude - Ülemiste, Raku ja Harku järve ning Mustjõe oja tase märkimisväärselt tõusma. Augusti esimesteks päevadeks oli Ülemiste järve tase tõusnud kõigi aegade
PärnuJaagupi Gümnaasium Referaat bioloogias Oktoober 2006 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................2 Mis on muld?............................................................................................................................. 3 0.1 Muldade määramine..........................................................................................................4 0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on:..................................................................4 0.3 Mulla saastumine.............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed.........................
Kolmandas osas on arutelu ja järeldused. Uurimistöö meetodid: Tegemist on kvantitatiivse uurimusega, milles autor kasutatas anonüümset ankeetküsimustikku. Selle koostamisel lähtus autor kirjanduse ülevaatest saadud teadmistest. Ankeet koosneb kuuest küsimusest. Ankeetküsimustiku jagati eri vanuses õpilastele. Valimi moodustasid 104 õpilast. Ankeedi täitmine oli vabatahtlik. Teise küsimustiku saatis autor Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi töötajatele Külli Loodlale ja Ain Kallisele. Uurimistöö koostamisel kasutas autor erinevaid geograafiaalaseid interneti lehekülgi, raamatuid ja artikleid. Uurimistöö autor tänab oma juhendajat Toomas Annukit, kes suunas ja toetas uurimistöö läbiviimisel ja analüüsimisel. Autor tänab kõiki, kes olid seotud uurimistöö valmimisega. 1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Mereline
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
Hüdroloogia on teadus, mis uurib Maa hüdrosfääri: veeringet, selles kulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Hüdroloogia uurimisobjekt on hüdrosfäär – üks Maa geosfääre, mis hõlmab keemiliselt sidumata vee, s.o ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdroloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks e okeanoloogiaks (okeanograafiaks) ning sisevete (mandrivete) hüdroloogiaks. Sisevete hüdroloogia jaguneb omakorda jõgede, järvede, soode ja liustike hüdroloogiaks. Seosed teiste teadustega: Palju kasutatakse füüsika seadusi, eriti õpetust soojusest, elektromagnetlainetest, aine ehitusest. On vaja teada: matem, teoreetilist mehaanikat, hüdromehaanikat, geograafiat, astronoomiat. On seotud ka tihedalt: geofüüsika, merefüüsika, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Hüdroloogia on tihedalt seotud mitme muu veeteadusega:
ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus. Hüdroloogia-vaatlusvõrk Eesti jõgedel ja järvedel moodustati 20ndatel aastatel. Eesti jõgede äravoolu iseloomustamisel on võimalik kasutada üle 70 aasta pikkusi vaatlusridu. Käesoleval ajal toimuvad vaatlused Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi korraldusel 40 jaamas. Keskmine äravoolumoodul on 8,2 l/s 1 km2. Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s (ITK). Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest. Sood peavad äravoolu kinni. See sõltub turbakihi filtratsioonist. Kõrgsood annavad vähe vett välja, madalsoodest võib äravool olla suurem, just põhja- ja pinnavee arvel. Sood suurendavad jõgede äravoolu minimaalsel perioodil (suvel). Soode veereziimi uuritakse Tooma Soojaamas Jõgeva Maakonnas, mis allub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. (http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf) Soode taimestik Madal- ja siirdesoode taimestik. 5 Kasvukohatingimuste suur varieeruvus madal- ja siirdesoodes võimaldab seal kasvada väga erisuguste nõudlustega taimedel. Seetõttu on madal- ja siirdesoode floora mitmepalgeline. Lisaks sootaimedele, mis on tihedalt seostunud soo kui toitekeskkonnaga, kasvab neis taimi, mis on tüüpilised arumetsas, niidul, veekogudes ja mujal
Rahvastik on teatud piirkonnas( nt. riik, linn, maakond ) elavad inimesed. Rahvas on mingi maa-ala elanikkond, mis on ühetaoline koostise või tekke poolest ja mida saab piiritleda etniliste, keeleliste, usuliste, kultuuriliste tunnuste alusel. Rahvus on etniliste tunnuste alusel piiritletav riigi kodanikkonna osa. 21.Geograafia jagunemine ja mida uurib. Geograafia jaguneb loodus- ja inimgeograafia. Loodugeograafia jaguneb : Füüsiline geograafia, maastikuteadus, pinnaehitus, kliimatoloogia, hüdroloogia, okeanoloogia, biogeograafia, paleogeograafia, mullageograafia. Inimgeograafia : rahvastikugeograafia, linnageograafia, ajalooline geograafia, poliitgeograafia, majandusgeograafia, transpordigeograafia, kultuurigeograafia, meditsiinigeograafia. Loodusgeograafia uurib looduses toimuvaid protsesse ja nende vahelisi seoseid. Inimgeograafia uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. 22.Mandrid, maailmajaod ja ilmakaared.
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika) Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega. Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru. Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil. Majandusgeograa...
Eesti-sisesed kliimaerinevused Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kasuta: http://www.emhi.ee Eesti meteoroloogia- ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul Kliima > Rekordid Vaatlusvõrk 1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused > Vali menüüst Kliima vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama > Vali menüüst Vaatlusvõrk siit leiad ilmajaamade kirjeldused Kirjelda oma ilmajaamade asukohta, vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina.
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld) Kõige enam peegeldab kiirgust tagasu igijää ja lumi. KIIRGUSBILANSS Maakera keskmine õhtutemperatuur on +15 kraadi Piirkonniti kiirgusbilanss erinev. Ekvatoriaalses vööndus kõige suurem, pooluste suunas väheneb. Negatiivne kiirgusbilanss on lume ja jääga aladel (Gröönimaa, Antarktis jm.) ÕHURINGLUS e. ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON · Püsiv kogu maakera hõlmav õhu liikumine, mis toimub päik...
"Ma ei oska isegi öelda, kui kõrgele vesi on tõusnud, meie algeline mõõdulatt on täitsa vee alla kadunud," märkis ta. Järve veetase tõuseb kindlasti: jõgedest ja ojadest voolab Võrtsjärve vett vulinal juurde. Emajõe alguses Jõesuus oli eile vee kõrgus 173 sentimeetrit - läbi aegade kõrgeim seal 17. jaanuaril mõõdetud veetase. "Nii madala järve kohta on see väga kõrge vesi," kinnitas 12 Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloogia osakonna peaspetsialist Ene Randpuu. (Saar, 2005) "Tavaliselt on jaanuaris Jõesuus vee kõrgus 52 sentimeetrit. Kõrgeim veetase, 219 sentimeetrit, mõõdeti seal 21. novembril 1923". (Liiklus.ee. 18.01.05) Võrtsjärve maksimaalset veetaset on käsitletud vähe, sest madalvesi on järve ökoloogiliste tingimuste põhjustajana suurema osatähtsusega. Võrreldes katastroofiliselt madala veetasemega (alla 32.60) on katastroofiliselt kõrge suurvee (üle 35.00)
hajumistingimusi, mida nende andmete alusel määratletakse. Lisaks sõltuvad mitmed heitmed otseselt välisõhu temperatuurist: kütmist, mille käigus eralduvad tahm, SO 2 ja lämmastikoksiidid, on külmema ilmaga rohkem, bioloogilist lagundamist (NH 3) aga vähem. (Nirgi, 2001; T. Kaasik, 1990) 3. Eesti õhuseire 3.1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus Välisõhu seire erinevaid aspekte Eestis teostavad Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) ja Eesti Metereoloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). (EMHI, 2013; EKUK, 2013) EKUK haldab kuute linnaõhu seirejaama ja kolme fooniõhu seirejaama. Linnajaamad on paigutatud hõlmamaks erinevat tüüpi saasteallikaid. Maafoonijaamad on paigutatud metsa alale, põllumajanduspiirkonda ja rannikumere lähedale. (EKUK, 2013) EKUK seirejaamades mõõdetakse lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, süsinikoksiidi, osooni, ammoniaaki ja tahkeid osakesi, aga kõigis jaamades ei ole kõik need saasteained esindatud
kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne- Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04.2012) 5. Läänemaa maastikud Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/loodusrajad/lnemaa_maastikud.html (Viimati külastatud: 25.03.2012) 6. Padu, T. 2006
· pähe sähvatas, mida ta nägi või luges. Teise rühma moodustavad süstematiseeritumad ülestähendused, mis kujutasid endast arvatavasti kavandeid traktaatide jaoks. Neid saab omakorda jagada nelja põhilise teema alla: maalikunst · arhitektuur · mehhaanikaelemendid · inimese anatoomia · Nendele lisandusid märkmed uurimustest botaanika, geoloogia, aeroloogia ja hüdroloogia vallast. · Leonardo eesmärk oli ühendada oma uurimustööd üheks maailmavaateks. Ta uskus, et tõde peitub võimes "osata näha," mitte filosoofilistes spekulatsioonides. ·
et pilved on praegu veel kõrgemal." Pilvkatte olukorda on oluline teada, sest pilved määravad selle, kui palju päikesekiirgusest satub maapinnale ja kui palju kiirgub tagasi kosmosesse. Kõige uuem seade Tõravere meteoroloogiajaamas on äikesemärkija ehk nagu seda seal kutsutakse Välgu-Mihkel. See võtab satelliidilt vastu teate, et kusagil paarisaja kilomeetri raadiuses on äike löönud kas siis pilvest pilve või pilvest maha. Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi koduleheküljel saab reaalajas näha nii seda, kas kusagil tegutseb äike, kui ka seda, milline on ilm Eesti eri paigus. Vaatlusi tehakse iga kolme tunni tagant ja üles riputatakse ka viimase kolme tunni keskmised andmed. Mõõtmised juuksekarva ,,Nõukogude ajal tuli meile kord käsk, et peame hakkama registreerima ufosid," meenutab Leitu. Kuidagiviisi hiiliti sellest kohustusest siiski mööda. Kuid virmalisi on ta oma 33 tööaasta jooksul näinud rohkem kui
Eestis toimus viimane suurem üleujutus käesoleva aasta juulikuus Tallinnas, mil nelja päeva jooksul sadas kokku 173,5 mm vihma. Selline erakordne sademetehulk esineb umbes 1 kord 30 aasta jooksul. Kahel suurima vihma päeval sadas 105 mm, mis on märkimisväärselt kõrgem kui 1 kuu keskmine sademete hulk (tavaliselt 79 mm sademeid kuus). Suurim sadu langes neljapäevale 29. juulile, mil sadas maha 78,1 mm vihma. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi (EMHI) fondi andmetel ei ole mitte kunagi Tallinnas fikseeritud nii suurt sademete summat ööpäeva jooksul. Ööpäeva maksimaalne sademete summa Eestis esines 4. juulil 1972. aastal Põhja-Saaremaal, mil sademete summaks oli siis 147,9 mm. Suure sademetehulga tõttu hakkas ka Tallinna lähiümbruskonna veekogude - Ülemiste, Raku ja Harku järve ning Mustjõe oja tase märkimisväärselt tõusma. Augusti esimesteks
Oma visioonina näeb ministeerium ühtset ja tervet Eestit hõlmava keskkonnakaitse süsteemi väljaarendamist, mis tagaks puhta keskkonna ja loodusvarade säästva kasutamise. Keskkonnaministeerium on olemas igas Eestimaa paigas. Kui pealinnas asub ministeeriumi keskus, siis 15 maakonnas oleme esindatud keskkonnateenistuste näol. Ministeeriumi valitsusalasse kuuluvad Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tartu Keskkonnauuringud, Tartu Puukool, Põlula kalakasvatus, Loodusmuuseum, rahvuspargid ning loodus- ja maastikukaitsealad. Üheks oluliseks keskkonnapoliitika ülesandeks on ka inimestele keskkonnaprobleemide teadvustamine, mis aitaks kõige paremini pidurdada elukeskkonna halvenemist ja tagaks
geodeetiliste tööde korraldamine, · keskkonnaregistri ja maakatastri pidamine, · keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. 25)Nimeta Keskkonnaministeeriumi valitsusalasse kuuluvaid insitutsioone. Keskkonnaamet, Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus, 26)Mis asutusest ja miks sai alguse Eesti Keskkonnaministeerium? Asutusena on Keskkonnaministeerium suhteliselt noor, moodustatud 21. detsembril 1989. aastal. See-eest ulatuvad ministeeriumi juured 1935. aastasse, toonasesse Eesti Vabariiki, mil asutati Riigiparkide Valitsus. Selle asutuse esmane ülesanne oli hallata kolme parki: Kadrioru
A. Oettingeni teeneks on ka meteoroloogiajaamade võrgu loomine Baltimaades. Pärast Eesti NSV moodustamist 1940. a. juulis hakati hüdro- meteoroloogiateenistust ümber korraldama. 1941. a. jaanuaris loodi Nõukogude Eesti Hüdrometeoroloogiateenistuse Valitsus. Valitsusele anti üle kogu olemasolev meteoroloogia-, hüdroloogia- ja agrometeoroloogiajaamade võrk. Juba enne Eesti taasiseseisvumist töötati välja meteoroloogide poolt Eesti Vabariigi meteoroloogia, hüdroloogia ja keskkonnaseire kontseptsioon. Eesti taasiseseisvumisel oldi valmis Eesti Vabariigi meteoroloogilist teenindamist jätkama 1. novembril 1991 loodud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia (EMHI) Instituudis, mille peadirektoriks kinnitati Peeter Karing. Alates 2001 aastast jälgib Eesti territooriumi kohal ilma, eeskätt pilvi ja tuult meteoroloogiline Doppleri radar, mis asub Harku Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast alustati Eesti meteoroloogiajaamades
Kliimaga on tõepoolest midagi lahti. Kõige enam on soojenemist tunda Siberis ja Alaskal ajavahemiku 1965 1995 jooksul üle pooleteise kraadi. Mis juhtuks aga siis, kui igikelts sulama hakkaks? Euroopas oli soojenemine samal ajavahemikul 0,6 kuni 1,0 kraadi, Tõraveres 1,2 kraadi. Märtsikuine temperatuuri tõus oli viimase 40 aasta jooksul Tõraveres aga koguni 3,9 kraadi. Kevad saabub varem ja on soojem. Terve talve kohta on viimase 40 aasta jooksul lumepäevade arv vähenenud umbes 30 päeva võrra. Eestis on mõnikord olnud raskusi isegi suusavõistluste korraldamisega. Ka tänavu tuli Tartu maraton lume puudumisel ära jätta. Lumeta aluspinna albeedo on väiksema kui lume korral ja maapind on hakanud kiirgust rohkem neelama, mis omakorda tõstab temperatuuri. Värske lume korral peegeldab aluspind kiirgust tagasi kuni 97 protsenti, vana kulu puhul vaevalt kümnendiku. Kiirguse korduv peegeldumine lumepinna ja pilvede vahel annab lumekatte...
16. Ungru loss tänapäeval Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu Tallinn, kitsarööpmeline raudtee Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas 11 Kasutatud kirjandus · Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn · Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn · Eestigiid. 2009. Läänemaa. http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 · Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima http://www.emhi.ee/ · Estonica, 2009: Loodus: Lääne-Eesti tasandikud http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 · Hanila vallavalitsus. 2009. Turism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 12
meresõitu piiravaid tegureid. Põhjalikult uuriti jääreziimi. Peale sõda alustati Eestis koheselt hüdroloogiliste ja meteoroloogiliste vaatluspunktide võrgu taastamist. 1919 loodi Tallinna Mereobservatoorium järgmisel aastal see likvideeriti ja loodi Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatoorium. Jäävaatlusi tehti kuni 28 punktis. Nende põhjal on tänapäevaks koostatud korralikud jääkaardid. Enamik vaatlusmaterjale asub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudis. EMHI hüdroloogia vaatlusvõrgus on 16 jaama mererannikul: Toila, Kunda, Narva-Jõesuu, Loksa, Muuga, Dirhami, Paldiski, Rohuküla, Heltermaa, Virtsu, Pärnu, Kihnu, Ruhnu, Ristna, Vilsandi, Sõrve. Vaatlusjaamade programmis on meretaseme, tuule suuna ja kiiruse, õhutemperatuuri ja veetemperatuuri mõõtmised, lainetuse, nähtavuse ja jääolude vaatlused. Neid andmeid kasutatakse nii mere ninga ka jää prognooside koostamisel. 9.Ilmateenistus 10.WMO maailma meteoroloogiaorganisatsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
