docstxt/14316401282361.txt
3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W R2 puit = = 0,42 m2K/W R2 soojustus = = 1,25 m2K/W R3 puit = = 1,7 m2K/W
Vahtpolüuretaan, ≤1,0 % 0,002 0,0015 0 PUR ≤1,5% 0,003 0,002 0,001 ei ole määratud 0,010 0,006 0,008 Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus RT Rsi R1 R2 ... Rn Rse , (m2 K)/W Rsi piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W, R1, R2 iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W; Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus Rtot (m2K/W) Rtot ;upper Rtot ;lower Rtot , (m2K)/W 2 Rtot;upper mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus
kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,006 m2K/W R2 = = 0,1 m2K/W R3 = = 3,75 m2K/W R4 = = 0,018 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse
kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 0,0625 m2K/W R2 = = 1 m2K/W R3 = = 5 m2K/W R4 = = 0,125 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W. RT leidmiseks peab summeerima seina iga kihi soojustakistuse
Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet.
Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon);
parandada akustilist kvaliteeti.
Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus.
2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel:
Ülesanne 1
Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
20. Soojuskiirgus. Soojuskiirgus 1) energia levib elektromagnetlainetena; 2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta; 3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub ( - absorbeeruv osa; - tagasipeegeldunud osa; - läbinud osa. + + = 1 21. Millest sõltub piirde soojapidavus? 22. Piirde soojuspidavus ehk soojustakistus sõltub: kasutatud materjalidest; materjalide paksusest; külmasildade olemasolust. 23. Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid. 24. Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K. Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest. 25. Otstarbeka soojustuse valikut mõjutavad tegurid.
20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk. Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused ● Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või pööningu ● Uuritud puitkorterelamute varikatused olid tavaliselt plekist või vahelae puudulik soojustakistus. eterniidist kattega. ● Kui soojustakistus on puudulik, siis see tõstab temperatuuri katusel ● Elamute sissepääsud olid sageli kaetud dekoratiivselt kujundatud oleva lumekihi all kõrgemaks kui lume sulamistemperatuur ja
Piltlikult öeldes küttega kaetakse soojuskaod välisõhu temperatuurist kuni tasakaalutemperatuurini tB Infiltratsiooni erisoojuskadu Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone õhulekke arvu suurusest (m3/(h*m2) Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone köetava karbi välispiirete pindalast Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone korruselisusest Soojusjuhtivus Mida väikesm on soojustakistus seda suurem on soojusjuhtivus Välisseina soojusjuhtivus elamute puhul on soovitatavalt alla 0,22 W/m2*K Hoone kütteenergia kulu Hoone kütteenergia kulu sõltub hoones hoitavast siseõhutemperatuurist ning piirkondlikust temperatuurilisest välistemperatuuride kestvusest võrreldes arvutusliku siseõhutemperatuuriga Sõltub hoone erisoojuskadudest ning vabasoojuskoormustest Külmasilla soojusläbivus
EKSAM aines Ehitusfüüsika 11.01.13 Nimi: Rühm: Ülesanne nr 1. (5 punkti) Loengu alguses oli klassiruumis 50 inimest. Neist igaüks eraldas ruumi 30 ppm CO2-te. Kahe tunni möödudes lahkus ruumist 15 inimest. Milline on CO2 sisaldus ruumis nelja tunni möödudes? Välisõhu CO2 sisaldus on 350 ppm-i. Milliseis sisekliima klassi nõudeid see rahuldab? Vastus: 1 inimene = 30 ppm CO2-te 2h = 15 ppm CO2-te 4h=30 ppm CO2-te Alguses oli 50 inimest 2h ehk 50 x 15ppm = 750 ppm Peale 2h jäi klassi (50 15) 35 inimest ehk 35 x 15ppm = 525 ppm Kokku tekitati : 750 + 525 = 1275 ppm CO2-te Leian millisesse sisekliima klassi rahuldab saadud tulemus : 750 + 525 + 350 =1625 ppm CO2-te ...
kui palju juhib konstruktsioon soojust endast läbi. Selle arvutamiseks kasutan `' Hoone piirdetarindi soojajuhtivuse arvutusjuhendit''. [1:1-38] 1.1.2 Töö käik 1. Arvutan kõige pealt R1, R2, R3, R4 soojatakistuse. Selleks kasutame valemit [1: 21]: (1) R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina sise krohvi kiht.d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Järgnevalt kasutan arvutuslikku käiku valemi abil, et arvutada erinevate kihtide soojatakistused . [1:21] : R1 = = 1.25 m2K/W R2Puitroovits = = 2,5 m2K/W R2Puistevill = = 7,5 m2K/W R3 = = 0,125 m2K/W R4 = = 0,08 m2K/W R5 = = = 0,017 m2K/W R6 = = = 0,05 m2K/W 2. Arvutan RT soojustakistuse m2K/W
Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul. Difusioon Difusioonitakistus Õhuleke Teoreetiliselt ja praktiliselt kasutatav Kondensatsioon soojusvahemik on inimese jaoks Soojusjuhtivus suhteliselt kitsas. Soojustakistus Soojuserijuhtivus Temperatuurinähtustega liitub niiskuse, Külmasild gaaside ja saasteainete liikumine Õhupraod (kompleksne mõjurite süsteem). Soojuskadu ... 9 ... SOOJUS liigub suurema energiaga alalt madalama energiaga ala suunas. Soojus liigub keskkonna ja ehitise vahel Soojusülekandena Kiirgusena
Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ 3.Statsionaarne soojusjuhtivus läbi tasapinnalise seina. Temperatuur muutub lineaarselt. t -t Temperatuur seinast eemal: t = t s1 - s1 s 2 x , kus x kaugus seinast, - seina paksus W Soojusvoo tihedus: q = (t s1 - t s 2 ) [ 2 ]
puhul üle 60 ºC osutub sageli vajalikuks sundjahutus. Paljudel juhtudel paikneb pooljuhtkristall seadise ülaosas ning seetõttu omab soojustakistusi Rth1, Rth2, Rth3, ......, mida läbivad soojusvõimsused P1, P2, P3,..., ning temperatuur etteantud punktis arvutatakse i-elementide summana PRthi. Õhkjahutuse meetodid põhinevad teadaoleval ümbritseva keskkonna temperatuuril. Harilikult sisaldab transistori siirde temperatuuri arvutamisel kasutatav summaarne soojustakistus järgmisi takistusi: jahutusradiaatori ja ümbritseva õhu vahelist, transistori kere ning radiaatori vahelist, läbi isoleertihendi ja transistori kere ning pooljuhtkristalli vahelist soojustakistust. Eelnimetatud transistori soojustakistusi näitab joonis 2.7, c. Esimeseks soojustakistuseks on jahutusradiaatori ja ümbritseva õhu vaheline soojustakistus. Mitmetes rakendustes tuleb transistori kere jahutusradiaatorist elektriliselt isoleerida. Selleks
kinnitid. 15 ÜLESANNE 11 Leia mittehomogeense puitsõrestikseina soojusjuhtivus U W/m2K ? Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010 peatükk 4.2.3.7 Esmalt arvutan kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse jaoks vajalikud homogeensete sektsioonide soojustakistused: Soojustuse sektsiooni soojustakistus (valem 4.8): Rsoojustuse sektsioon = 0,13 + Laudvooder + tuuletõke + mineraalvill puitkarkass 150 mm 0,039 + mineraalvill puitroov 50 mm 0,039 + kipsplaat + 0,04 +0,025 0,015 0,15 0,05 0,012 + + + + + 0,04=¿ Rsoojustuse sektsioon = 0,13 0,13 0,4 0,039 0,039 0,21 5,41 m2K/W Rsõ= sõrestiku takistus= 0,13 + Laudvooder + tuuletõke + roov 150 mm ja 0,12 + roov 50 mm ja 0,12 + kipsplaat
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)...................................................................................................................................
EVS-EN ISO 10211-1:2000 standard soovitab külmasilla kriitilisuse arvutustes kasutada järgmisi sisepinna soojustakistusi, vt. Tabel 6.1. 67 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 6.1 Arvutustes kasutatud pinna soojustakistuste suurused Pinna soojustakistus sõltuvalt soojusvoolu suunast Üles (lagi) Horisontaalne (sein) Alla (põrand) Rsi, (m2·K)/W 0,10 0,13 0,17 2 Rse, (m ·K)/W 0,04 0,04 0,04 Tabel 6.2 Arvutustes kasutatud materjaliomadused
oluline, et hoone katusel oleks lumetõkked. Uuritud korterelamutest olid lumetõkked väga vähestel. Lumetõkke eesmärgiks on takistada katusel oleva lume ühekorraga mahatulekut. Katuselt korraga allatulev lumi ohustab hoone ääres olevaid inimesi või vara. Teine ohutusega otseselt seotud probleem on katuseräästasse tekkivad jääpurikad, vt. Joonis 2.11. Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või pööningu vahelae puudulik soojustakistus. Kui soojustakistus on puudulik, siis see tõuseb temperatuuri katusel oleva lumekihi all kõrgemaks kui lume sulamistemperatuur ja sulanud lumi valgub mööda katust räästa poole. Räästa tsoonis vesi jäätub ja moodustuvad jääpurikad. Jääpurikad kukuvad alla, kui purikas muutub piisavalt raskeks või kui soojemate ilmadega kaob purikal nake katusega. Viimastel aastatel on seoses sellega olnud mitu rasket õnnetust. Seega katuse soojapidavus ei ole ainult energiatõhususe probleem, vaid
energia võib hajuda transistori kollektoris etteantud keskkonna või transistori korpuse temperatuuril. Etteantud temperatuuriks on enamasti 25 °C. Kui keskkonna temperatuur erineb etteantust, arvutatakse lubatav hajuvõimsus käsiraamatus L1 toodud arvutusmetoodika alusel. Suurevõimsuselistel transistoridel, mis on ette nähtud paigaldamiseks radiaatorile, antakse suurim lubatav hajuvõimsus korpuse teatud temperatuuril ning siirde ja korpuse vaheline soojustakistus Rthja- Teades tegelikku hajuvõimsust ja keskkonna temperatuuri, saab arvutada radiaatori vajaliku soojustakistuse ja valida selle konstruktsiooni. Suurim lubatav kollektorpinge UCER on kollektori ja emitteri vahele rakendatav maksimaalne pinge, kui baasi ja emitteri vahel olev takistus ei ületa teatavat kriitilist väärtust (väikesevõimsuselistel tavaliselt 1 __10 k, suurevõimsuselistel 10...1000). Kui baasiahela takistus on suurem, siis lubatav kollektorpinge väheneb ja seda enam,
c võib hajuda transistori kollektoris etteantud keskkonna või transistori korpuse temperatuuril. Etteantud temperatuuriks on enamasti 25 °C. Kui keskkonna temperatuur erineb etteantust, arvutatakse lubatav hajuvõimsus käsiraamatutes toodud valemitega.. Suurevõimsuseliste! transistoridel, mis on ette nähtud paigaldamiseks radiaatorile, antakse suurim lubatav hajuvõimsus korpuse teatud temperatuuril ning siirde ja korpuse vaheline soojustakistus R Teades tegelikku hajuvõimsust ja keskkonna temperatuuri, th saab arvutada radiaatori vajaliku soojustakistuse ja valida selle konstruktsioon. Suurim lubatav kollektorpinge U on kollektori ja emitteri vahele rakendatav CER maksimaalne pinge, kui baasi ja emitteri vahel olev takistus ei ületa teatavat kriitilist 47 väärtust (väikesevõimsuselistel tavaliselt 1...10 k, suurevõimsuselistel 10...1000). Kui
transistori kollektoris etteantud keskkonna või transistori korpuse temperatuuril. Etteantud temperatuuriks on enamasti 25 °C. Kui keskkonna temperatuur erineb etteantust, arvutatakse lubatav hajuvõimsus käsiraamatutes toodud valemitega.. Suurevõimsuseliste! transistoridel, mis on ette nähtud paigaldamiseks radiaatorile, antakse suurim lubatav hajuvõimsus korpuse teatud temperatuuril ning siirde ja korpuse vaheline soojustakistus R th Teades tegelikku hajuvõimsust ja keskkonna temperatuuri, saab arvutada radiaatori vajaliku soojustakistuse ja valida selle konstruktsioon. Suurim lubatav kollektorpinge UCER on kollektori ja emitteri vahele rakendatav maksimaalne pinge, kui baasi ja emitteri vahel olev takistus ei ületa teatavat kriitilist väärtust (väikesevõimsuselistel tavaliselt 1...10 k, suurevõimsuselistel 10...1000). Kui baasiahela takistus on suurem, siis lubatav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
