SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
ALTERNATIIVE TAVAMEETODITELE................................................................................. 14 ALTERNATIIVID KRUUSA KASUTAMISELE.................................................................... 14 VIITED.................................................................................................................................. 15 SISSEJUHATUS Heitvesi on veeseaduse mõistes kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi. Heitvett käideldakse puhastusjaamades. Heit vesi jõuab puhastusjaama kanalisatsiooni kauda. Kui tegu on aga üksikmajapidamisega, kuhu kanalisatsioon ei ulatu, tuleb majaomanikel oma heitvesi koha peal ise käidelda. Käesolev töö annab ülevaate heitvee kohtkäitluses kasutatavatest alternatiivsetest meetoditest ning tavameetodist. TAVAMEETODID HEITVEE KÄITLEMISEKS Heitvee töötlemiseks haja-asustuses kasutatakse tavaliselt septikuid. Heitvee töötlemisel võib
Neist umbes 230 surmani viivad kardiopulmonaarsed haigused (südame ja kopsude tööga seotud probleemid) ning 25 surma põhjustab kopsuvähk. Igal aastal satuvad pealinlased lühiajalise suure peente osakeste saaste tõttu haiglasse ligi 300 korral. Nendest umbes 70 korral hingamisteede haiguste ning umbes 200 korral südame-veresoonkonna haiguste tõttu. Suure õhusaastega piirkonnas elavatel inimestel esineb sageli köha, hingamisraskusi ja silmade kipitust. SADEMEVESI TALLINNAS Tallinna sademevesi juhitakse ära mitmes suunas, peamiselt merre, aga ka linna läbivatesse jõgedesse ja Pääsküla rappa. Rocca al Mare väljalasu kaudu juhitakse Kopli lahte Õismäe ja osaliselt Mustamäe sademeveed. Reostus satub vette asfaltpindadelt, tehastest ja katlamajadest. Kütteperioodil on merre juhitav sademevesi teinekord kaetud õli laikudega. Valdav osa veest jõuab kollektorisse Harku pumpla kaudu. Hiljem lisandub sellele
Jäätmed, Saastunud pinnas, Tung loodusesse, transport. Punktreostus Reovesi olmes või tootmises rikutud vesi, mida peab enne suublasse juhtimist puhastama. Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine
3) Puhastusseadmed, reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Päritolu järgi: a) Olmereovesi- pärineb elamute, ühiskondlike hoonete köökidest jne b) Tootmisreovesi- koostis sõltub tootmisprotsendist ja tehnoloogiast, ning see võib olla väga erinev c) Sademevesi- iseloomustab esinemise suur ebaühtsus ja erakordselt suur tippvooluhulk Ärajuhtimise järgi: 1) Ühisvoolseks- nim sellist süsteemi, kus kõik reovesi ja sademevesi juhitakse ära sama toru kaudu 2) Lahkvoolne- reovesi ja vihmavesi voolavad erinevates torustikes Sisekanalisatsioon Sisekanalisatsioon on hoonetes sees. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest. 1) Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest 2) Tootmisreovee süsteem tehases 3) Sademeveekanalisatsioon vee ärajuhtimiseks lamekatustelt Eelpuhastid Eelpuhastiteks nim reovee omaduste muutmist selliselt, et seda tohib juhtida
Veereziim Läbiuhteline Tasakaalustatud Auramise ülekaaluga Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna toitainete kadu. lähedale. Vesi Mullaviljakus langeb
o Maa sees alus- ja pealiskorra kivimites ning pinnakattes olevat vett nimetatakse põhjaveeks ehk maasiseseks veeks. o Põhjavesi liigub maakoores gravitatsiooni ning rõhu vähenemise suunas. o Põhjavesi tekib sademete ja lumesulamisvee imbumisel maasse. Liiv, kruus ja lõhelised lubjakivid lasevad vett läbi ning sademevesi satub üsna sügavale maapõue. o Kui kivimikihid ei lase enam vett läbi ja on künka nõlva veeruga samas sihis kaldu, siis valgub osa pinnases olevast veest allikani. o Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. o Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m 3 põhjavett ööpäevas. o Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. o Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud
Mis on jõgi ? Jõgi on looduslik vooluveekogu, mis voolab oma sängis mõnda teisse veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev
SUUE on koht, kus jõgi suubub mõnda teise veekokku. Ehk jõe lõpp. PEAJÕGI on jõgi millesse suubuvad lisajõed. SÄLKORG on järskude veergudega ja V-kujulise ristlõikega org. LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui kõrgusvahed on väiksed,jõgede lang on väike, voolukiirus on väike, jõed looklevad. JÕGE ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: pikkus, laius,sügavus,lang,voolusängi kuju,vooluhulk,voolukiirus,veetaseme kõikumine,graafikud. JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem) JÄRVEDE LIIGITAMINE: Sisse-ja väljavoolu järgi (umbjärv-ei voola sisse ega välja, sissevoolujärv, lähtejärv ehk väljavoolujärv,läbivoolujärv) Järvenõgude tekke järgi (rabalaukad,mandrijäätekkelised,rannajärved) Vee omaduste järgi (toitaine, soolsus, ph alusel) Suuruse ja sügavuse järgi. ARTEESIAVESI-surveline põhjavesi.(Pandivere krgustikus)
orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15.Taimedele on kergesti omastatav nn. vaba vesi, nt mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. 18.Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapniku. 19
Sulaveeäravool muutub aasta-ajati ja aastati. Võrdle 2000. aasta vooluhulgatippu 2001. aasta palju väiksema jõeäravooluga. Näib, et seda California piirkonda tabas 2001. aastal suur põud. Talvel lumme talletunud vesi võib mõjutada ülejäänud aasta veerohkust. Ta võib mõjutada allavoolu paiknevate veehoidlate veevaru ning see omakorda veehulka, mida saab kasutada niisutuseks ja linnade veega varustamiseks. Pindmine äravool: mööda maapinda lähima vooluveekogu poole voolav sademevesi Pindmine äravool on mööda maapinda voolav sademevesi Paljud inimesed arvavad, et sademed langevad maapinnale ja voolavad seda mööda jõgedesse, mis omakorda suubuvad ookeanidesse. Asi siiski nii lihtne ei ole, sest jõed saavad vett ka maa seest ning kaotavad seda ka maasse. Suur osa veest jõuab jõgedesse siiski pindmise äravooluga. Nii nagu muudeski veeringeosades, muutub sademete ja pindmise äravoolu vahekord nii ajas kui ka maa-alati
vetikate õitsemine ja veekvaliteedi halvenemine. Laevade heitvesi kannab edasi baktereid, viirusi ja teisi haigusetekitajaid ja sisaldab lisaks puhastusvahendeid ning raskemetalle. Mis on reokoormus(reovesi)? Reokoormus näitab, et kui palju juhitakse ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. Reovett liigitatakse kolmeks: olmereovesi, mis tekib elamuis,ühiskondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtteis, tootmisreovesi, mis tekib tööstus- ja põllumajandusettevõtteis ja sademevesi. Kui räägitakse toomisreoveega, siis räägitakse erireostusest, mida väljendatakse kas reoainekogusena kg-des või tonnides ühe toodanguühiku kohta või inimekvivalentides. Vees leiduvad reoained esinevad kas kolloidosakestena või lahustunud kujul. Reovett on võimalik puhastada erinevatel meetoditel, näiteks keemiliselt ja aktiivmudaprotsessi kaudu. Reokoormusega kaasnevad probleemid Suurem osa Eesti umbes 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastist on väikesed
Tallinna Vesi tegeleb nii puhta joogivee elanikele viimisega kui ka reo- ja sadevee ärajuhtimisega. Puhta joogivee tootmisega tegeleb Ülemiste veepuhastusjaam Tallinna Ülemiste järve kaldal aadressil Järvevana tee 3. Tallinn ei kasuta joogiveena põhjavett, sest siinsel väikesel territooriumil elab palju inimesi ning mage põhjavesi saaks kiirelt otsa. Tallinn saab oma joogivee Ülemiste järvest ning Paunküla veehoidlast. Tallinna ja selle lähivaldade reo- ja sademevesi juhitakse Paljassaare reoveepuhastusjaama, mis asub Tallinnas aadressil Paljassaare põik 14. Seal puhastatakse vesi merepuhtaks ning setetest valmistatakse näiteks haljastuseks kasvumulda. 6. Elektrienergia Kuidas oleks mul võimalik säästa elektrienergiat? Praegusel ajal viibin üsna vähe kodus hommikust päevani olen koolis, peale seda tunnikese kodus, siis veedan vaba aega õues ning õhtul tulen koju põhimõtteliselt magamiseks. Selle aja
37.Mille abil saab välistada ilmastiku mõju hüdroisolatsioonitöödele? Kaitsetelk. 38.Nimetage kolm pinnasega kokku puutuvate ehituskonstruktsioonide välise veekoormuse liiki. · Pinnaseniiskus · Mitmesurveline pinnasevesi · Surveline pinnasevesi 39.Mis on sokkel? Vundameni maapealne osa. 40.Mis liiki veekoormus ähvardab vundamentide sokliosa (2)? · Sademepritsmed · Pinnaseniiskuse kapillaartõus 41.Mis on mittesurvelise pinnasvee tekkimise põhjuseks? · Sademevesi · Nõrgvesi · Tarbevesi 42.Mis on surveline pinnasvesi? See tekitab pideva hüdrostaatilise surve hoone vundamendile. 43.Mis on drenaaz? Liigse pinnasevee ära juhtimise süsteem. 44.Milleks on drenaaz vajalik? Liigse pinnasevee ära juhtimiseks. 45.Mis on drenaazi põhikomponendid? · Torud · Kaevud 46.Kuhu drenaaz juhitakse? Looduslikku veekogusse või sadeveekanalisatsiooni. 47.Millal on drenaazi paigaldus kohustuslik? Vana kuivendussüsteemi lõhkumisel. 48
sadanud vesi) − Prügilas on ka teisi jäätmekäitluspaiku, nt sorditud jäätmete hoiuplats, sortimisplats jne, millest saadud vesi on reostunud nõrgvesi sademevesi Nõrgvesi Veebilanss • Nõrgvesi - prügilademest läbi nõrgunud reostunud vesi. L = P - R - ∆Us - ET - ∆Uw • Nõrgvee allikad? L = Nõrgvee hulk − Sademevesi (vihmavesi, lumesulamisvesi) P = Sademed (sh retsirkulatsioon)
mäestikest. Need jõed toituvad vihmaveest ning on aasta läbi veerohked. Lõuna-Euroopa peamist vetevõrgu osa etendavad vihma- või põhjaveest toituvad jõed. Talvel on need veerikkad, ent suvel jäävad peaaegu kuivaks. 25. Kuidas moodustub põhjavesi? V:Kui sajab vihma, satub suur osa sademeist otse vooluvetesse ja liigub mere poole, osa aga imbub maasse. Pealmised sette- ja kivimkihid, nt liiv ja kruus lasevad vett läbi ning nii satub sademevesi üsna sügavale maapõue. 26. Mis on allikas? V:Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 27. Kui sügaval paikneb Eestis põhjavesi? V:100-700 m sõgavusel. 28. Miks on Pandiverre rajatud veekaitseala? V:Et puhast põhjavett säilitada. 29. Milleks kasutatakse põhjavett? V:Joogiveeks, vanni- ja basseiniveena. 30. Mis on soo? Iseloomusta soode paiknemist Eestis. V:Soo on märg ala, kus hapnikuvaeguse tingimustes jab suur
ühendite kompleke, mis on seotud mulla mineraalosaga. 13. Miks on huumus vajalik? Huumus parandab mulla omadusi ja toitainete allikas taimedele. 14. Mis on mullavesi? Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses, sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15. Mis on nn vaba vesi? Taimedele on kergesti omastatav nn vaba vesi, nii mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas vertikaalselt alt üles või ülalt alla. 16. Mis on seotud vesi? Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskelt omastatav või omastamatu. 17. Mis on mullaõhk? Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahel jäävaid poore. 18. Miks on mullaõhk vajalik? Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismide hingamiseks hapniku. 19. Mis on mullaelustik?
Elukeskkonna seisundi iseloomustus Suurem osa vallas tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed. Ohtlike jäätmeid tekib enamasti tööstusettevõtetest ja harvemal juhul ka põllumajandusettevõtetest. Jäätmed ladustatakse, käideldakse ja sorteeritakse valla lääneservas Uikalas asuvas Uikala prügilas. Reovee puhastamisega tegeleb Järve Biopuhastus. Suuremates asulates on pumbajaamad, mis puhastavad reovett ja pumpavad majadesse puhast joogivett. Pumbajaamades on suurimaks probleemiks sademevesi, mis rohkete sademete korral võib pumpade tööd hairida. 7. Tööstus Valla suurimaks tööstusettevõtteks on Viru Rand mis tegeleb kalatoodete tootmise ja turustamisega. Teiseks suuremaks ettevõtteks on AS Voka Masin. Ettevõte tegeleb metallkonstruktsioonide, traktori haagise raamide, jäätme- ja multiliftkonteinerite tootmisega. Tööstuste suurimaks probleemiks vallale on nende tekitatavad heitgaasid. 8. Põllumajandus
Avatäited: aknad & uksed Aken Aknatüüp, kuju, proportsioon ja mõõtmed määratakse sõltuvalt vajalikustvalgustatusest ja insolatsioonist, insolatsioonist, nähtavusest (vaade), fassaadi lahendusest, energiatõhususe nõuetest, helipidavuse nõuetest, puhastatavuse, avatavuse võimalustest/vajadusest, ilmastikukindluse nõuetest 2 1 Akna kestvust mõjutavad tegurid Päike Veeaur •difundeerub läbi tarindi •nõrgestab puitu ja plasti •kahjustab viimistlust, Mehaanilised mõjurid kittimist •kasutuskoormus, Õhusaaste •omakaal •kahjustab viimistlust Lumi ja jää ...
Kanalisatsioonikaevud-Tänapäeval kasutatakse plastik kanalisatsioonikaevusid. 1)Kontrollkaev 2)Kontrolltoru 3)Dreenikaev 4)Sademeveekaev 5)Pinnasekuivendus kaev 6)Vihmaveetorukaev Nii kontrolltordel kui ka kaevudel toimub liivapadja tihendamine järk-järgult kuni ülesse välja.Kui kontrollkaevul on pikendusosa kummitihendiga,mis liigub kuni 40 cm välja. Ülevaade kanalisatsiooni võrgust:Sega kanalisatsioon (ühisvoolne),see tähendab et kanalisatsiooni torudes jookseb nii reovesi kui ka sademevesi.Ei ole sobiv lahendus biopuhasti jaoks.Kanalisatsioon kus voolavad eraldi sademevesi ja reovesi on lahkvoolne kanalisatsatsioon.Poollahkne kanalisatsioon osa sademe veest läheb kokku reovee kanalisatsiooniga.Niisugust kanalisatsiooni süsteemi kasutatakse selleks et pesta läbi kanalisatsiooni torustikku. Kanalisatsiooni puhastusseadmed Imbväljak Imbväljaku põhja paigaldatakse drenaaz toru.Nendele paigaldatakse biotekstiil kangas
korrosioonikindla värv-, plast- või muu kattega. Reoveepuhastite külmumisohtlikud osad tuleb soojustada. Biotiikide põhja ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab olema vähemalt 1,2 meetrit. Kui põhjavesi on ohustatud, tuleb pinnasfiltrid, tehismärgalad ja taimestikpuhastid ning biotiigid vooderdada geomembraaniga. Suurpuhastil peavad olema reoveesettekäitlusseadmed. Reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimisväljakutel kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. Reoveepuhasti heitvett peab olema võimalik desinfitseerida kas statsionaarsete või selleks otstarbeks paigaldatavate seadmetega. Määrus nr 171 (13) Purgimissõlme ehitusnõuded Ühiskanalisatsiooniga katmata alal tekkiva ja kokku kogutava reovee juhtimiseks reoveepuhastisse rajatakse purgimissõlm. Purgimissõlme peab rajama reoveekogumisalale, mille reostuskoormus on 1000 ie või enam.
Kui põhjaveekihi kivim on nii poorne, et vesi seda mööda vabalt liikuda saab, võivad inimesed sellesse kihti puurkaeve puurida ja sealt vett võtta. Vesi võib maa sees kaugele voolata või sinna pikaks ajaks pidama jääda, enne kui ta jälle maapinnale tõuseb või pinnaveekogudesse või ookeani nõrgub. Põhjavesi Suurem osa maa sees olevast veest pärineb maasse imbunud ja allapoole vajuvast sademeveest. Kui sademevesi maasse imbub, satub ta tavaliselt algul õhustusvööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning maa on veega küllastumata. Õhustusvööndi ülaosas on mullakiht, mille taimejuurte tekitatud õõsi pidi sademevesi allapoole liigub. Mullas olevat vett kasutavad taimed. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täiesti täis. Vett sisaldavat ja andvat maapõueosa nimetatakse põhjaveekihiks. Kui sellesse kihti puurida kaeve, saab neist
Võiste rahvamaja katus puruks, 30 hektarit metsa maha murtud, 250 meetrit valla teid minema uhutud. Talis hävinud koolipark. Toris suured kahjustused kalmistul. Manijal sadam hävinud ja liinipaat Aul kadunud. Varbla rahvamajal katus ja soojustus mokas. Matsi sadama kai puruks, kümme kilomeetrit teid läinud, rahvamaja spordisaal nässus. 6 Vändra alevi pargis murdunud puud ja kanalisatsioonis liigne sademevesi. Peale selle veel tuhanded kõikvõimalikke vee- ja tuulekahjustusi saanud majapidamised üle maakonna. Tormi tagajärjel uppusid mitmete inimeste keldrid ning kannatada sai ka tehnika. Mõningate inimeste hooned õnneks selle tagajärejel küll kannatada ei saanud, kuid piirdusid hoovide kahjustamistega. Seega kannatanuid oli mitmeid, kellel oli rohkem kahjustusi tekitatud, kellel vähem. Kokku kannatas tormis 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. 11 inimesel
->kasvukiht Prügila põhi on laineline, et välja juhtida vett. Prügilagaas on kahjulik, sest ta on nn kasvuhoonegaas; on tuleohtlik; takistab prügila haljastamist, on ohtlik tervisele. Prügilagaas tekitab õhupuudust taimede juuretsoonis (gaas tõrjub H2 välja, hapnik tarbitakse), toksilisust, veepuudust. Prügilavesi- prügilademest välja nõrgunud nõrgvesi või prügila territooriumilt voolav reostunud vesi. NÕRGVESI- prügilademest läbi nõrgunud reostunud vesi. -> ALLIKAD: sademevesi (vihm, lumi), transiitvesi prügila ümbrusest, põhjavesi (koguaeg kontaktis prügiga), märg prügi (prügiga prügilasse sattunud vesi), laguprotsesside veed, vedeljäätmed (MIS EI OLE PRÜGILAS LUBATUD) NÕRGVEE PUHASTUS koha peal: 1. aktiivmudapuhastus 2. looduslähedased meetodid 3. füüsikalis-keemilised high-tech meetodid OSMOOS- vee difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures vesi liigub lahusesse, kus on rohkem lahustunud ainet.
Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk, veekogu kaldavöönd) pinnav sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee järvisus jm). Kevadsuurvee ajal voolab ära 30 maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) loodusliku väljavoolu koht maapinnal või 40% aastaära-voolust. Mida suurem valgla, seda pinnaveekogu eraldiseisev ja oluline veekogu põhjas on allikas. Allikad on kohtades, kestvam suurv. Sügissuurvee vooluhulgad on
1.Millega tegeleb energiamajandus ehk energeetika Energeetika tegeleb kivisüte, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning edastab neid tarbijale 2.Nimeta kõik levinumad taastumatud ja taastuvad energiallikad 3.Mis on primaarenergia Primaarenergia on energia, mis on toodetud kasutatades primaarseid energiaallikaid. 4.Miks nimetatakse naftat rahvasuus mustaks kullaks Sest nafta on üks tähtsamaid maavarasid ja selle mõju ühiskonnale on olnud väga suur 5.Millised on nafta eelised teiste fossiilsete kütuste ees Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks...
4 Reovesi Heitvesi on inimkasutuses olnud ning loodusesse tagasi lastud vesi. Reovesi on aga niisugune osa heitveest, mille füüsikalised omadused või keemiline koostis on esialgsetega võrreldes muutunud ning vesi vajab puhastust enne loodusesse tagasi laskmist. (Kaljumäe, et al, 1998) Eristatakse: 1. Olmereovesi, mis tekib elamutes, ühsikondlikes hoonetes ja kommunaalettevõtetes. 2. Tootmisreovesi, mis tekib tööstuses ja põllumajandusettevõtetes. 3. Sademevesi. Reovee omadused sõltuvad tekkeallikast. Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete konsentratsiooni või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku kaudu. Reostuskoormus on suublasse ehk loodusesse või puhastusseadmeile ööpäevas juhitav reoainete kogus. Reoained esinevad vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul ehk heljumina. Olulisematakes reostusnäitajateks on orgaaniliste ainete sisaldus, taimetoitainete
See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale sademetena tagasi), auramisest (toimub veepinnalt, maapinnalt, liustikelt, taimedelt; see sõltub pinnase omadustest, niiskusest ja temperatuurist), jõgede äravoolust, infiltratsioonist (ehk sellest kuidas sademevesi imbub maasse), veebilansist. 3. Selgita inimtegevuse mõju veeringe lülidele (asfalt, kanalisatsioon jne.) Ehitised (näiteks teed ja majad) takistavad infiltratsiooni, kanalisatsioon juhib vee ära kohtadest, kuhu see muidu koguneks ja sellega muudetakse veeringet. Selle tagajärjel võivad kokku kuivada looduslikud märgalad (nt Araali meri). Looduslikud jõed ei pruugi
1,32,3 mg/l; sulfaatiooni sisaldus 38 mg/l. Sademete keemilise koostise mõju maapinnalähedase põhjavee loodusliku koostise kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete sisaldus suureneb aurumise mõjul keskmiselt neli korda. Kui sademevesi on läbinud allapoole valgudes aeratsioonivöö, saavutab vesi selle piirkonna maapinnalähedasele põhjaveele iseloomuliku keemilise koostise, sealhulgas naatriumi (Na+), kloriidiiooni (Cl-) ja sulfaatiooni (SO42-) sisalduse 2 20 mg/l. Sügavamates veekihtides, aeglase veevahetuse vöös, on nende komponentide sisaldus tunduvalt suurem. Ainsateks looduslikeks lahustuvateks ühenditeks meie pinnases on karbonaadid, eelkõige
põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid, lubjakive, dolomiiti, soola, kipsi või marmorit, mida mõjutab maapinda sattuv vesi. Sademevesi tungib kivimi lõhedesse ja pooridesse ning alustab ümbritsevate kivimite vähem vastupidavate mineraalide lahustamist. Lahustunud komponendid viiakse kivimist välja ja järele jäänud tühemikke saab hakata mõjutama uus vesi. Tulemusena avardub pooriruum, tekivad konarlikud uurded, laienevad lõhed, tekivad õõnsused ja omavahel ühendatud voolukanalid. Pikaajalisel toimel võivad tekkida koopasüsteemid, mille laed võivad sisse variseda, ja seeläbi
elupaikadele. Eestis ei ole teada sügavate surveliste veekihtide alanduslehtrite mõju maapinna niiskusre1iimile. Erandi moodustavad mattunud orgude alad, kus toimub sügavate veekihtide toitumine ja veevõtu peatamine võib avaldada mõju Kvaternaari veekihtide veetasemele ja maapinna niiskusre1iimile. Et säilitada looduslik infiltratsioon põhjavette, on oluline linnades mattunud orgude alasid mitte katta lausaliselt asfaldi ja hoonetega. Reostumistunnustega sademevesi tuleb sellelt alalt ära juhtida. Kõige ulatuslikumalt mõjutab looduslikku veeringet põlevkivi tootmine IdaVirumaal. 94% kaevandustest ja karjääridest kõrvaldatavast veest (550000 m3/ööpäevas) pärineb sealsetest põlevkivikaevandustest ja karjääridest, kus ühe tonni toodetud põlevkivi kohta pumbatakse ja juhitakse ära keskmiselt 15 m3 vett. Kaevandustest ja karjääridest väljapumbatavast veest moodustab enamiku sademevesi,
Sest ta pole olnud koguaeg ühenduses Atlandi ookeani või Põhjamerega. 9)Millistel Eesti jõgedel esineb kevaditi suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Kevadine suurvesi mõjutab kõiki Eesti jõgesi. Suurimaid üleujutusi põhjustavad Lääne-Eesti jõed (Pärnu jõgi, Kasari jõgi). Selle põhjuseks on lume- ja jääsulamisvesi ning kevadised vihmad. 9)Kirjelda allika teket. Sademed langevad maapinnale ning imbuvad maasisse. Sademevesi liigub maapinna sees kivimikihtide vahel ning lõpuks avaneb maapinnal või veekogude põhjas. 9)Kuidas määratakse ristkoordinaate? Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites Telgmeridiaanist) telje suhtes. Ruumilistele lisanub ka z telg. Ristkoordinaatide määramiseks on vaja topograafilistkaarti. 9)Mis vahe on kuhje ja kulutusrannal?
- Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised - Tühjade vuukide täitmine on tõhus abinõu müüritise edasise lagunemise peatamiseks. - Vanaaegsed tellised on vormitud ja kuivatatud nii, et nende mõõtmed hälbivad suurtes piirides. Mõned kivid on veidi kõverdunud, pinnasiledus jätab soovida - Kui müüritise remontimisel raiutakse selle kahjustatud osa välja ja asendatakse uute, kaasaegsete tellistega siis tõuseb parandatud koht konstantselt esile.
vanadussurmaga. Surnuid vetikaid lagundavad ja lahustavad bakterid, kes on aga peamiseks toiduks protozooplankteritele. Nemad siis muudavad lahustunud orgaanilisse ainesse akumuleerunud energia taas kättesaadavaks toitumisahela järgmistele lülidele. -10- Kokkuvõte Vee keemilised omadused kujunevad eeskätt järve valgalas, kust sademevesi kannab jõgedesse ning nende kaudu järve lahustunud ja tahkeid mineraal- ja orgaanilisis aineid. Järve jõudnud vee keemiline koostis ning järve mõõtmetest ja geograafilisest asendist sõltuvad füüsikalised tegurid määravad üldjoontes, milline elustik ühes või teises järves kujuneb. Omakorda järve elustikul on vee koostise edasise kujundajana märkimisväärne ja mõnikord isegi määrav tähtsus. Kuna Võrtsjärv saab oma vee enam jaolt teda ümbritsevatelt
Tugipinnase rajamise põhietapid on toodud lisas 6 Tugipinnase (tugevdatud struktuuriga kasvualuse) rajamise nõuded; 3) kavandatakse spetsiaalsete kastmissüsteemide kasutamist; 4) kasutatakse tänavapuu istikuid, laiema kui 5 m haljasriba korral võib kasutada ka pargipuid; 5) puude istutamine kavandatakse gruppide või ridadena, et mitme puu juurtele jääks ühine suurem kasvuala; 6) sillutatud alale istutamisel tagatakse, et sademevesi voolab puu tüvest eemale. Kui sillutise kalle on väike, siis tõstetakse võraalune pind sillutatud alast kõrgemale sobiva äärekiviga või teisel viisil. Võraaluse sillutamata ala suurus peab olema vähemalt 1,2 x1,2 m, see peab olema kaetud juurekaitserestiga; (8) Parklasse istutamisel eelistatakse puuliike, mis heidavad rohkem varju, millel ei ole suuri vilju ning mille lehtedelt ei eraldu nestet. (9) Tänavapuule ja I hooldusklassi kuuluvale pargipuule koostatakse hoolduskava. 3
1. Linnaökoloogia definitsioon, selle tähenduse erinevad aspektid. Linna mõiste määratlus maastikuökoloogilisest ja maakasutuslikust aspektist Linnaökoloogia käsitleb konkreetse linna elu ökoloogilist eripära, sh linnaelustikku, saastet, müra, haljastust, koduloomade pidamist ja elanike keskkonnateadlikkust. Linnaökoloogia mõistet kasutatakse paljudes erialades nagu geograafia, antropoloogia, sotsioloogia, filosoofia, epidemioloogia, zooloogia, kodumajandusõpetus, ökoloogia jne. Linnaökoloogiaga on seotud linnaehituse ökoloogia, mis käsitleb linnade arendamise ja otstarbeka kujundamise küsimusi. Linnaökoloogia alla ei arvata siseruumidesse puutuvat. Linnaökoloogiat kasutatakse väga palju näiteks (säästva) linna planeerimises. Seal tuleb linnaruum võimalikult kompaktselt ära kasutada, sh tuleb tähtsale kohale seada ka haljastus. 2. Looduspõhise ja rin...
reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks; Mõisted kanalisatsioon – ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks; karstiala – karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi; inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas; tugevasti muudetud veekogu – veekogu, mis on inimtegevuse põhjustatud füüsiliste muudatuste tagajärjel oluliselt muutunud;
Üsna puhas vesi. Võib reostada pärast seda, kui ta maapinnale langeb ning maapinnal millegagi kokku puutub. Selleks, et ta ei reostuks, tuleb alad puhtad hoida. Iseloomulik on see, et onb ettearvamatu ja väga muutuv. Kanalisatsioonisüsteemid Vee ärajuhtimise viisi järgi jagatakse kanalisatsioonisüsteemid: Ühisvoolseks nim sellist kanalisatsioonisüsteemi, kus kõik reovesi ja sademevesi juhitakse ära sama toru kaudu. Lahkvoolses süsteemis voolavad reovesi ja vihmavesi erinevas torustikus. Sademevee kollektorisse võib juhtida ka tinglikult puhta tootmisvee ja drenaazivee. Sademevee jaoks on eraldi torustik ja süsteem. Kinnistu kanalisatsioon, eelpuhastid (kohtpuhastid) Eelpuhastuseks nim reovee omaduste muutmist selliselt, et seda tohib juhtida ühiskanalisatsiooni. Puhastamise eesmärk on see, et vesi ei kahjustaks seda
liikuma kraavi suunas 38. Millised probleemid toovad kaasa kraavid põllumaal ja linnas? Kraavidrenaazi kasutamisel linnas on puudusteks: transporditakistused, kasuliku pinna vähenemine, ummistumine, ebasanitaarne seisund. Põllumaal on negatiivseks küljeks vähenev looduslik mitmekesisus. Põllu- ja metsamaa kuivendamine avaldab mõju ka jõgede äravoolule ja vee keemilisele koostisele. Põhjavee tase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Veetaseme alanemisega pääseb õhk pinnasesse ja kiireneb orgaanilise aine lagunemine 39. Kuidas kuivendatakse metsamaad? (kuidas paiknevad kraavid?) Eestis on üle 2 miljoni ha metsamaad. Turbaga kaetud alasid ehk soid on ligikaudu 1 miljon ha. Enamuses sellest on kaetud metsaga. Metsaga on kaetud kõik väheväärtuslikuma mullaga alad eh sealhulgas ka liigniisked mine-raalmullaga alad. Sellest tuleneb metsakuivenduse vajadus.
Maakoores vahelduvad vettkandvad kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti puurida puurauk, tõuseb vesi selles survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal või veekogu põhjas on allikas. Allikad on kohtades, kus põhjaveekiht lõikub maapinnaga. Maapinnale väljumise iseloomu järgi jagunevad allikad tõusuallikaiks (neist pääseb survepõhjavesi vettpidava pinnasekihi alt välja), langeallikaiks (surveta põhjavee väljavoolukohad) Põhjavee temperatuur. Maakoore 1030 m paksuses ülemises kihis sõltub
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asen...
kuivalembesed põõsastikud on aga sibiljakid. Kogu Vahemere maade kultuurmaastikus vahelduvad ulatuslikud karjamaad õlipuusaludega. Lähistroopilise kliimavöötme kuumad ja põuased suved on sobivad viinamarja kasvatamiseks. Sellepärast on vahemeremaad maailma tuntumad veinitootjad. Samas on suvine kuivus maaviljeluse probleemiks. Karjakasvatus on oma tähtsust kaotamas, kuna rohumaid ei jätku. Ülekarjatatud aladel kannavad sademevesi ja tuul mulla ära, muutes need kiviseks ja viljatuks. Vahemere maade tööstus tegeleb põllumajandustoorme töötlemisega. Valmistatakse veini, kuivatatakse ja konserveeritakse puu-ja aedvilja. Oliividest pressitakse toiduõli, neid kasutatakse ka söögiks, puidust aga valmistatakse tarbeesemeid. Vahemere maad on ka üks ihaldatuim suvituspiirkond. Siia on rajatud kuurorte. Suur osa Vahemere maade majandusest ja rahvastikust on seotud turismi ja puhkemajandusega.
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
Veereostust mõõdetakse kahjulike ainete kontsentratsiooni (mg/l) või orgaanilise aine lagundamiseks kuluva hapniku (BHT, KHT) kaudu. - Jaguneb o olmereovesi kergeltlagunevad komponendid pole raskemetalle ülekaalus süsivesikud, proteiinid, vabad aminohapped jt orgaanilised ühendid o tootmisreovesi raskeltlagunevad komponendid o sademevesi väetised - Reostusnäitajad o orgaanilise aine sisaldus o taimetoitainete sisaldus (N, P) o heljumisisaldus o vee bakteriaalne reostus - Reovee omadused o heljum o aurutusjääk (kuivaine) o lahustunud ained o kuumutusjääk, -kadu - Seadused o Veeseadus 14
salmonella tekitaja olemasolu, võõriste sisaldus, saasteainete sisaldus (sh raskmetallid). Mida võiks veel jälgida tootmisprotsessil • Hoiustamise ruumides ei ole hea, kui temperatuur langeb väga madalale, ja kompost võiks läbi külmuda, aga ka liiga kuum ei tohi olla. • Angaarides tuleks jälgida töötajate töökeskkonda. Kui vajalik, peavad töölised kasutama kindaid, kaitseprille, kõrvaklappe ja respiraatoreid. • Nõrg- ja sademevesi tuleb koguda kogumismahutisse, kus oleks võimalik võtta eelproove ja selle põhjal otsustada edasine käitlus. • Kahjurite ja lindude, loomade sattumise vältimine komposteerimise jm aladele. Tööjõu vajadus Väga täpset tööjõu vajadust on enne ettevõtte toimimise algust üsna raske välja arvutada. Et aga saada enamvähem täpset aimu, milliseid töid oleks vaja teostada, püüame siin üles loetleda need kohad, kus ja mida keegi tegema peaks.
aluspõhjaks on kastunud lubjakivid. Kui jõesängi süvendamisega või põhivõrgu- ja piirdekraavide kaevamisega avatakse karstunud lubjakivide lõhed, langeb põhjaveetase vettkandvas kihis. Selle tagajärjel võivad lähedusesolevad madalad salvkaevud kuivaks jääda ja allikate deebit väheneda.Sõltuvalt valgala iseloomust võib kuivendus mõjutada äravoolu ja selle aastasisest jaotust. Põhjaveetase alaneb ja äravool kiireneb, sest sademevesi pääseb kiiresti kuivendusvõrku ja sealt suublasse. Varud vähenevad ning põhjavee kvaliteet halveneb.Suureneb ka äravoolu ebaühtlus. Kuivendatud alade jõed muutuvad suvel veevaesemaks, neisse juhitava reovee lahjendamiseks ei piisa vett ning jõgede isepuhastusvõime väheneb. Teine probleem on kuivenduse mõju mulla aktiivkihi e taimejuurte kasvupiirkonna veevarule ja veereziimile. Mõju sõltub ala geoloogilisest ehitusest, veega toitumise viisist, liigniiskuse põhjustest ning
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä ...
· Müra- ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. · Reovesi-vesi, mida on kasutatud olmes (olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Ka sademevesi võib muutuda reoveeks, kui see kas õhus või äravoolupindadel saastub · Reovee-sete- reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveesetted on stabiliseerimata orgaanilise aine (hapnikutarve),
radikaaliks. Müra- ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Pidev müra tekitab stressi, tugev kestev müra põhjustab kurdistumist. Reovesi-vesi, mida on kasutatud olmes (olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Ka sademevesi võib muutuda reoveeks, kui see kas õhus või äravoolupindadel saastub Reovee-sete- reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon. Eristatakse toor-, anaeroobselt (kääritatud) või aeroobselt stabiliseeritud, tahendatud (niiskus 40...60%) ja kuivatatud setteid (5...20%). Reoveesetted on stabiliseerimata orgaanilise aine (hapnikutarve), tõvestavate mikroobide ja raskmetallisisalduse pärast keskkonnaohtlikud
Jugoslaavia loodeosas. Karstivormide suurus ja morfoloogia sõltub:. lahustuvate kivimite koostisest,kiv paksusest ja lasuvusest, lõhelisusest,kiv struktuurist ja poorsusest, sademete ja lume sulamisvee äravoolutingimustest, reljeefist, pinnakatte paksusest ja koostisest, taimkattest, maakoore tektoonilisest liikumisest, vete mineralisatsioonist ja aktiivsusest Karrid - arengu algperioodil kujuneb karst vaid karstuvate kivimite (nt lubjakivide) pinnal, kus sademevesi kujundab korrapäratuid, erineva laiuse ja sügavusega uurdeid. Avalõhed – nende laius on enamasti mõni sentimeeter, harva kuni 1 m. Avalõhed on arenenud süvalõhede kohal ja nende sügavus võib küündida mitme meetrini. Suuri avalõhesid leidub peamiselt kevadel veega üle ujutatud madalamates kohtades. Kõige rohkem avalõhesid Põhja-Eesti lavamaal on Kostivere karstiväljal. Kurisud - ligikaudu meetri laiused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
