TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldus JUHEND VANA PALKHOONE TARINDITE ÜLEVAATUSEKS Kodune töö Juhendaja: xxx Tallinna 2015 Ehituspalk Ehitus kasutatavad puuliigid: Kuusk-Ehitaja seisukohast on kergem töödelda. Kuusepalk kipub kuivades rohkem lõhenema, kui mänd. Sobib paremini katuse ja väliseina voodriks, sest tõrjub vett paremini ning kuusepuit kahjustub aeglasemalt. Kuusk on kergem kui mänd. Mänd- Tugev ja vastupidav ehituspuit
o tarindid ning nendes olevad avad ja ehitise eenduvad osad, o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.; o telgede sidumine, hoone üldmõõtmed, tarindite kogupaksus (mõõdud millimeetrites); o välisseina, põranda, vaheseina, lae-katuse tarindite kirjeldused; 1 K2009 Vähemalt 2 vaadet mõõtkavas M1:50 või 1:100. Kõikidel vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina:
Remontimine parandamine või korda seadmine See liigitub: - Hooldusremont perioodilise hooldustöö ehitise normaalne toimimise tagamiseks ning kasutusea pikendamiseks - Kapitaalremont hoone kulunud ja lagunenud tarindite taastamine või arendamine Kapitaalremont jaguneb omakorda: - Osaline kapitaalremont hoone üksikute tarindite ja seadmete taastamine. - Komplekse kapitaalremont taastatakse kõik vananenud tarindid ja seadmed, kõrvaldatakse hoone füüsiline vananemine. Rekunstrueerimine Hoone põhjalik ümberehitamine uute kaasaegsemate põhimõtete ja normide järgi, kusjuures tehakse juurde,-peale ja allaehitusi. Kõrvaldades ka samaaegselt ha hoone füüsilise ja moraalse vananemise. Moderniseerimine Hoone moraalse vananemise kõrvaldamine, kui ruumide
1.Viimistlemise eesmrgid?(3) Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike vlismjude eest, tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemine puhastavaks, traindite muutumine kenamaks. 2.Viimistlusmaterjalide 3 phirhma? Vrvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. 3.Millistel eesmrkidel kasutatakse liime?(3) Vrvide ja pahtelsegude sideainena. 4.Millest koosnevad vrvid? Sideainest, lahustist, abiainetest, pigmendist. 5.Vrvi ja laki erinevus koostise jrgi? Lakkides puudub pigment. 6.Lahusti l? On vrvide lahustamiseks ja neile tdeldavuse andmiseks ja
Hoone tehnilise seisukorra hindamise meetodid ja vtted. Visuaalne uurimine. Uuritakse: 1) seinte ja lagede krvalekaldeid projekt- tasandist. 2) sondeerimisega meisli vi puuriga. 3) tarindite varjatud kahjustusi kahtlasete kohtade avamisega. 4) tarindite nhtavaid kahjustusi. Laboratoorne uurimine. Laboratoorselt uuritakse tarinditest vetud proovikehasid, mis valmistatakse ette jrgmiselt: 1)puiduproovid mdanik-kahjustuse selgitamiseks tehakse puurimisega. 2) teraseproovid selle tmbetugevuse, keevitatavuse, hapruse ja lgisitkuse mramiseks. 3) betoonitarindist puuritakse vlja proovikehad lbimduga 10 cm, krgusega 12 cm. Renoveerimise eesmrgid ja koloogilised aspektid. koloogilised aspektid. 1)Ajalooliste hoonete mistlik renoveerimine
Viimistlus materjalid Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest, Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks, traindite muutmine kenamaks Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid Liimid:Värvides ja pahtelsegudes sideainena, Maalriliim: Valmistatakse nahajäätmetest nende liimolluse väljakeetmise teel Laudsepaliim on puhtam ja kvaliteetsem, kasutatakse puitdetailide liimimisel. Kaseliinliimi valmistatakse kuivatatud piimvalkudest, mis jahvatatakse pulbriks koos lubjaga
võimalik nii soojaks kütta. Majaseente tõrje on suhteliselt aeganõudev ja keeruline protsess, mis nõuab piisavalt teadmisi. Tavalised inimesed ei pruugi sellega ise toime tulla või seen võib uuesti ilmuda. Tõrjet tasuks alustada kahjustuse ulatuse kindlakstegemisest ja põhjuse väljaselgitamisest. Seejärel tuleks avada kahjustuspiirkond. Kahjustatud materjali puhul tuleks kontakteeruda ehitusinseneriga, kes siis otsustab kui kas materjal on endiselt võimeline tagada tarindite stabiilsuse või mitte. Kahjustatud piirkonnad tuleks kuivatada. Pärast kuivatamist tuleb aluspind hoolikalt puhastada ning termotöödelda pindmine kiht. Kuna korraga on kahjustatud piirkonnad avatud, tasuks mõelda ka ümbritsevate piirkondade ja materjalide ennetavale kontrollile ja töötlusele. Uute tarindite ehitamisel tasuks enne tööde alustamist põhjalikult läbi mõelda ehitusfüüsikalised omadused. Peale kahjustuste likvideerimist tuleks regulaarselt jälgida seisukorda.
tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaas- betoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolat- · Enne hüdroisolatsioonikihi paigaldamist sioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras peab ehitusaegne niiskus olema välja Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad tihendatakse materjalide ning tarindite liite- kuivanud, et see ei põhjustaks täiendavaid materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, kohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, kahjustusi. ilma et nad seejuures deformeeruksid. Mater- toruläbiviigud jms. Hüdroisolatsioonimastiks jalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta kantakse pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga · Hüdroisolatsiooni ülespöörete ülaservad ja elastsed deformatsioonivuugid
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad,
Stever Arme KL15 Ehituskonstruktsioonid 1. Mis on jahutuspalgi tavaline temperatuur? a) 25C b) 40C c) 15C - õige d) 30C 2. Miks toimub soojuse juhtimine läbi tarindite? a) sisekliima on väliskeskkonnast väiksema temperatuuriga b) sisekliima on väliskeskkonnast kõrgema temperatuuriga - õige c) sisekliima on väliskeskkonnaga samal temperatuuril 3. Õhuvahetus mis on normidele vastav? a) 0.42 l/s - õige b) 2.4 l/s c) 0.36 l/s d) 0. 7l/s 4. Mis võib maksimaalselt olla büroohoonete tasakaalu temp.? a) 10C b) 20C - õige c) 25C d) 15C 5. Mis võib olla maksimaalne niiskussisaldus sisekliimas? a) 40-60% b) 60-80% c) 25-70% - õige
Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused · Kohtkindel ehk liikumatu koormus · Liikuv koormus (autosild, kraanatee) Tarindite toed Toed jagunevad · Jäigad tõkestab liikumist täielikult (liigendite vahekaugus muutumatu) · Elastsed kujutatakse vedruna Ühesidemeline tugi · Ehk liikuv tugi tõkestatud on vertikaalne liikumine ehk siire (pööre ja ristsuunas liikumine vaba)
10375 1485 4595 2800 2230 375 A B C D E TARINDITE KIRJELDUSED: 1 - 1 V~LISSEIN 2 - 2 PRAND PINNASEL 3 - 3 KATUSLAGI 4 - 4 VAHESEIN V~LISVIIMISTLUS: V~RV KLINKERPLAAT PAIGALDUSSEGUL 10 MM PROFIILPLEKK TP20 18MM
Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärkideks on: · Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. · Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastatavaks. · Tarindite muutmine nägusamaks. · Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid · Liime kasutatakse ehitusel järgmistel eesmärkidel: · Värvides ja pahtelsegudes sideainena. · Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. · Tahkete materajlide kokku liimimiseks. · Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nende
EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 M 1:20 7.Konstruktiivne skeem lõige 2-2 M 1:50 8.Konstruktiivne skeem plaan M 1:50
Olenevalt lammutaja kutseoskustest saadakse materjal suuremalt jaolt tervelt kätte. Restureerimis objektil on tavaline, et Materjal jäetakse alles ja paigaldatakse pärast puhastamist tagasi. · Teemantsaagimine ja puurimine: Teemantsaagimine ja -puurimine on sagedane,kuna selle eelised on tolmu puudumine, järeltööde väike osatähtsus ja eemaldatava osa täpne piiritletavus. Meetod on kiire ega põhjusta ümbritsevate tarindite vibreerimist, järelikult võib seda kasutada ülejäänud ehitises toimuvat häirimata. Meetodi puuduseks on see, et tera jahutusvesi võib põhjustadaülemääraseid puhastus-ja kuivatustöid. Kui elektri- ja muude juhtmete asukoht pole ette teada, võib suureneda tööõnnetuste võimalus. · Teemant saagimine on ainuke võimalus betooni täpne ava lõigata. Pehmetesse kivimaterjalidesse, nagu plok-, tellis- ja kergbetoonseina avasid ning mitmesugustele torudele
soovikohasena Kannab tarindis koormuse ühelt kivilt teisele Takistab niisukse pääsemist tarindisse Annab müüritud tarindile välisilme, on osa tarindi toonit Tellis müüri nähtavast pinnast umbes 25% on mördi pinda Annab tarindile muid nähtavaid omadusi Mördi Omadused Peab olema nii tugev, et peaks vastu müürile tulevatele koormustele Peab olema tugev ja nakkuv teiste külgnevate tarindite suhtes. Selleks peab mördis olema piisavalt liimainet ja niiskust. Liim imendub mördist koos niiskusega tellisesse . Mördis peab jääma veel parasjagu niiskust, et võiks tekkida mördisisene kivistumine. Hea nakkega mört nakkub ka tellise otsa külge ja ei kuku selt kivi paigaldamisel maha. Mört peab olema hästi töödeldav. Töötlemise seisukohalt sobivalt plastne, sitke ja voolitav.Sobiv plastsus tähendab et tellist on võimalik õigesse asendisse paigaldada
EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan M 1:100 -2- 1.Tehnilised näitajad Hoonete arv krundil 1 Hoone korruselisus 1
Mööbli karkass jääb sel juhul samaks. Tööde järjekord köögi ümberehitamisel Planeerimine ja projekteerimine. Mida soovitakse köögis muuta: kas piirduda olemasoleva parandamisega või teha kõik ümber? Milline tuleb sisseseade? Kas soovitakse midagi säilitada ka olemasolevast? Millised tööd jätta meistritele ja millega on võimalik omal jõul hakkama saada? Kas töödele on vaja ehitusluba? Lammutamine. Vajadusel uute vaheseinte vm tarindite ehitamine. Elektri- ja torutööde esimene järk: varjatud osade paigaldamine. Põrand, seinad, laed. Kahhelplaatide paigaldamine. Köögikappide jm sisustuse paigaldamine. Valgustuse ja seinakontaktide vooluvõrku ühendamine, valamu ühendamine torustikega. Köögitehnika kohaleasetamine.
Soojustuskrohvid On oluliselt kõrgema soojapidavusega, kui traditsioonilised fassaadikrohvid. Selleks lisatakse kuivmörti lisaainena polüsteroolkraanuleid, mis teevad krohvi kergemaks (kuni 200kg/m) ja soojapidavamaks. Selline eriti kerge krohv nõuab viimistluskatet, mis kaitseks kogu spsteemi ilmastiku eest. Pealiskrohvil on aga suurem survetugevus, mistõttu erandina minnakse vastuollu reegliga: IGA JÄRGMINE KROHVIKIHT ALUSPINNAST VÄLJASPOOLE PEAB OLEMA JÄRJEST VÄIKSEMA VÕI SAMAVÄÄRSE SURVETUGEVUSEGA. Tellisahjude krohvid Enne krohvimist kuivatatakse ahju vähemalt 3 kuud, et ta täielikult vajuks. Krohvitakse põhiliselt savi- ja lubi-savimördiga, mis parema ja ühtlasema kvaliteedi saavutamiseks peaks olema tehase valmiskrohviseguna. Krohvikihi paksus peab olema 1-1,5cm. Enne tuleb vuugid 1cm sügavuseni puhtaks kraapida ja ahju kütta. Krohvimört tuleb kanda kuumutatud ahjule, kus tellised ja vuugid on j...
2013 Sisukord 1. Sisukord 2. Ehituspäevik 3. Ehituspäeviku sisu 4. Ehitusjärelevalve 5. Hea ehitustava 6. Kasutatud kirjandus 1 Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat).
katteid ,,mustaks vanniks vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit-hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan- hüdroisolatsioon. Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni niiskust tõkestav rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Niiske ruumi hüdroisolatsiooni kohta kehtivad muu hulgas järgmised eeskirjad: Niiske ruumi põrandakate ja seina pinnakate peavad toimima hüdroisolatsioonina või põrandakatte ja seina pinnakatte alla tuleb teha eraldi hüdroisolatsioon.
nimetatakse seda tüüpi katteid "mustaks vanniks". Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon nn "pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon. - alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka "valgeks vanniks", kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi. Hoone maa-alune osa on pidevalt niiskes keskkonnas ja vastavalt vee koormusjuhtumile tuleb valida sobiv hüdroisolatsioonisüsteem. Vertikaalne hüdroisolatsioon koos horisontaalse hüdroisolatsiooniga peavad
Jäigema mördi korral laotakse moodultelliseid kelluga või asetatakse paigaldatava tellise otsale või küljele kelluga mörti püstvuugi moodustamiseks. (Müüritiste ladu- mine) 3. DEFORMATSIOON JA KORRASHOID 3.1. Deformatsioonivuugid- pragunemine Müüritud tarindis tekib pingeid erinevate tingimuste ja nende muutumiste tõttu: temperatuuri kõikumine; niiskuse kõikumisest tulenev kokkutõmbumine ja laienemine; ehitusaegse niiskuse aurumine; tarindite koormiste vaheldumised; tarindite ja aluste liikumine. Lühikestes välis- ja siseseintes on need muutused tavaliselt vähesed ega põhjusta nähta- vaid kahjustusi. Pikkades katkematutes müüritud tarindites koguneb eelnimetatud põhjustel erinevad pinged, mis annavad endast märku just avade ja tarindite nurkades ning muutumiskohtades. Eriti tuleb tähele panna aluste muutumiskohti. Tavaline tellis- seina kahjustus on müüritise astmeline pragunemine vuuke pidi. Selle tõenäoliseks
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad
tellida tarvis 830 m3 mulda, see on 47 auto koormatäit. 3.3. Tööde kvaliteedi nõuded Töödel kasutataval kvaliteedi nõuded on välja toodud Ehitustööde üldistes kvaliteedinõuetest MaaRYL 2000 Pinnasetööd ja alustarindid. D1 Olemasolevad ehitised: D11olemasolevad puud ja taimestik D2 Ehitusplatsi süvendid: D21 nõlvadega süvend D4 Täite- ja alustarindid: D41 välisrajatiste vundamentide alustäide, välisrajatiste tarindite ümbristäide, välisrajatiste seespoolne täide. D43 territooriumi täide, mulle, D44 tarindikihid, liiklusalade tarindikihid, puhkealade tarindikihid, D45 alustarindid, muud alustarindid D6 Taimestik ja kasvualused:D61 dekoratiiv-, tallatav- ja looduslik muru, D62 puud D8 Välisinventar: D83 ehitusplatsi liiklusviidad E2 Süvendid: E21 nõlvadega süvend
Seinad Välisseinad Väliseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus,
kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Tulekahju ja selle ohu vältimine Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja plahvatusoht.
- Ehitise pragunemist - Üksikosade purunemist - Ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitises ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi.
1. Sisukord lk.1 2. Ehitustööde päevik lk.2 3. Ehitusplatsi töökoosolekute protokollid lk .3 4.Kaetud tööde aktid lk.4 5. Ehitustööde päviku sisu lk.5 6. Kasutatud allikad lk .6 1. Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi, mis on trükitud identsena kolmele eri värvi isekopeeruvale paberile nii, et vormi täitmisel tekib kolm eri värvi aluspõhjaga (nt. roheline, punane, sinine) päeviku eksemplari (originaal ja 2 koopiat). Konkreetse päevikulehe identifitseerimise
kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
nimetatakse seda tüüpi katteid “mustaks vanniks”. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit- hüdroisolatsioon nn “pruun vann” on samuti membraan- hüdroisolatsioon. - alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka “valgeks vanniks”, kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Veekoormused * Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud, kapillaarjõudude mõjul liikuv vesi. Koormusjuhtumist “pinnaseniiskus” saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune ning selle vahetu ümbrus on täidetud vett mittesiduva materjaliga.
6 TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT MHE0041 - MASINAELEMENDID I MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 6. Keevisliite võrdlus poltliitega Peamisteks eelisteks on: 1) kogu konstruktsiooni väiksem mass, kuna ei ole tarvis lisaplaate või nurkasid ning sarnaseid tugevust lisavad detaile. 2) keevisliidet on lihtne kohandada erinevate nõuete ja otsatarbega tarindite jaoks 3) keevisliiteid on kerge ning kiire saada, ei ole avasid puurida ning detaile täpselt sobitada jms 4) liide on jäik ning selle saab teha liidetavate detailidega võrdtugevaks 5) liidet on võimalik vajaduse korral muuta 6) võimalik teha esteetilise välimusega ning ka valmistamisega ei kaasne märkimisväärset müra Olulisemad puudused: 1) liidetavad detailed võivad keevitamsel deformeeruda, nad soojenevad ja jahtuvad
- Põhineb kulude hindamisel, mida hoone püstitamiseks on tehtud, kusjuures arvestatakse hoonete füüsilist vananemist e. amortisatsiooni. Arvutatakse kõik kulud ja liidetakse kokku. Kasutatakse eelarvet, kui pole võetakse võrdlusobjekt.Vara hindamise etapid:1)maa väärtuse hindamine 2)ehituskulude hindamine 3)kulumi leidmine 4)jääkasendusmaksumuse ja väärtuse leidmine. 9. Hoonete füüsiline kulumine- tavaline vananemine. Määrataks esialgu tarindite kulumist. Määratakse %. Vähendab kinnisvara hinda. 10. Hoonete moraalne kulumine- tähendab, et ei vasta meie nõuetele. Määratakse %. n. halb planeering, midagi on puudu (pole sooja vett, kuivkäimla). Vähendab kinnisvara hinda. 11. Maa hindamine: korraline- 01.01 seisuga. Maksustamise eesmärgil perioodiliselt läbiviidav hindamine, mille tulemusena määratakse kindlaks maa maksustamishind. Viiakse läbi riigi vahenditest
imalik paigaldada vastavalt katusekaldele ühe-, kahe- või kolmekihiliselt. Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest. Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks.Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka. Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. Kokkuvõte: Bituumenmaterjalid on enimkasutatavad katusekattematerjalid, need on levinud üle maailma ja turg nendele on väga suur. Bituumenmaterjalid on mehhaaniliselt töödeldavad.
trosskonstruktsioonidel, maapealsetel ja maaalustel soojatorustikel, kaabelliinidel, mahutitel tavaliselt 20 aastat Kasutusiga sõltub ehitusmaterjalide, projekti ja ehitustööde kvaliteedist, sisekliimast ja keskkonnast, väliskliimast ja keskkonnast, kasutustingimustest, hooldustingimustest - Tuleohutus ehitised tuleb projekteerida ja ehitada nii, et tule puhkemise korral: · võib teatud aja jooksul eeldada tarindite kandevõime säilimist · on takistatud tule ja suitsu hoogustumine ja levik ehitises · on takistatud tule levimine piirnevatele tarinditele · on arvestatud päästemeeskonna ohutust hoone tuleohutus ei sõltu pääsemeeskonna kaugusest ehitise tuleohutuse määravad ehitise kasutamisviis, korruste arv ja pindala, ehitise kõrgus, tuletõkkesektsioonide pindala, kasutajate arv, põlemiskoormus,
Hea ehitustava 1. Ehitised tuleb kavandada, püstitada, muuta ja korras hoida nii, et nad oleksid ehituskunstiliselt ja teostuselt heatasemelised ja oma keskkonda sobivad; ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. 2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loeb nõukogu püsiehitise kavandatud elueaks vähemalt 50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon, korstnad, mastid, tornid 50 aastat. 2.2 elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded, tehisventilatsioon (v.a. elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade (nagu klosetipotid või vannid), põrandakatted, küttetrassid 20 aastat 2.3
transport, põllumajandus, energeetika) toetamiseks. Subsiidium võib esineda ka varjatud vormis, nt maksudest vabastamine, madalaintressilised laenud, kaitsetollid, transpordi väliskulud, mille maksavad kinni kõik ühiskonnaliikmed. Toetus raha, mis antakse valitsuse või organisatsiooni poolt mingi kindla eesmärgi nimel. 28. Töömahtude määramine ja kulude hindamine eskiisprojekti staadiumis Analoogobjektide konstruktiivelementide / tarindite järgi töömahtude määramine Kulude hindamine ja selgitamine: · koostatakse kuluprognoos võrdlusobjektide põhiparameetrite maksumuse alusel või rahastamisvõimalusi arvestades · hinnatakse ehitusprojekti alternatiiv-variante tehnilistest lahendustest ja kvaliteedipiirangutest tulenevalt · otsustatakse projekteerimise alustamine ja määratakse eelarvepiirang 29. Töömahtude määramine ja kulude hindamine eelprojekti staadiumis
Tellingute ehitamisel pehmele pinnasele tuleb tarvitusele võtta meetmed nende vajumise vastu. Tellingute teisaldamise ajal ei tohi töötajad nende peal viibida. Mitte kunagi ei tohi tellingute töölavalt kõrgemale ulatamiseks kasutada treppredeleid ega teleskooptreppe. Tellingute külge ega tellingute peale ei tohi kinnitada tõsteseadmeid, kui see ei ole selgesõnaliselt lubatud. Veenduge alati selles, et tellingud oleksid vanttoestusega kinnitatud ehitise või tarindite külge, kui tellingute kõrgus ületab kolm korda selle aluse mõõtmeid või kui mõnel muul põhjusel on stabiilsuse saavutamiseks tootja poolt nii sätestatud. Mitte kunagi ei tohi tellinguid kasutada ilma paigaldamata originaalsete ohutuspiireteta. Tellingutel töötamisel tuleb alati kanda ettenähtud individuaalseid kaitsevahendeid. Tellingud tuleb hoida korras ja puhtana. Enne kasutamist kontrollida alati
mõjuva põhjuseta soovitav projekteerida) Käidavad katused: kattepinna kalle suurem kui 1:100 Üldnõuded Katuse katte kuju ja piisav kalle peavad tagama vee kiire (väike kalle: aeglane) ja takistamatu äravoolu ja ära hoidma sajuvee ja lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). Katuse osad Katuslae läbilõige 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid Tuuletõkke ülesanne on takistada tuulest ja temperatuuride erinevusest tingitud välisõhu liikumine soojustusse ja tagasi.
Soojenduse võib sisse lülitada juba enne betoonimist et raketis oleks soe ja kõik olke sealt ära sulanud. Aga ei tohi liiga soojaks lasta minna. Infrapunakiirgussoojendus Infrapunakiirgussoojenduse puhul juhitakse soojus kiirguse abil soojendavasse objekti. Kiired suunduvad õhus sirgjooneliselt ja muutuvad soojuseks kohtumisel tahke takistusega. Kiirgurid töötavad kas gaasi, õli ja elektriga. Infrapunasoojendus sobib hästi ulatuslike pinnaga ja massiivsete tarindite soojendamiseks. Soojus võib liikuda kas otseses või kaudse kiirgusena. Kaudse soojendus puhul suunatakse kiirgus raketisse, mis annab soojuse edasi betoonile. Kiirgurid paigaltatakse sobivale kaugusele, mida lähemal seda soojem( nt kaugus objektist 500mm, objekti temp. 130°C). Otsese kiirgussoojenduse korral suunatakse kiirgus betooni pinnale, mis kaitstakse plastkilega, et niiskus liigselt ei haihtuks. Kuumbetoon Kuumabetooni all mõistetakse betoonisegu, mille temp
3. Kulude liigitamise põhimõtted Ehituskulude liigitamisel pearühmadeks, on nende hulgas kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid. Tegemist on ehituskorralduslikult oluliste kulurühmadega: tellija kulud (kulupositsioon 0), ehitusplatsi korralduskulud (kulupositsioon 8) ja ehitusplatsi üldkulud (kulupositsioon 9). Ehitusplatsiga seotud kulud (kulupositsioonid 8 ja 9) sõltuvad ehitushanke- ja tööde korraldamisest ehitusplatsil, samuti ehituskestusest; tarindite kulupositsioonide (1-7) kulud sõltuvad projektlahendist ja selles esitatud kvaliteedinõuetest. Kulude liigituse struktuur töömahtude loetelude koostamiseks: 5 Tabel 4.4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti
2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel:
Ülesanne 1
Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
Seepärast tuleks varakult, ehitustööde ajakava koostamisel, arvestada ajaga, millal betoonitöid alustatakse ja millal need lõpule viiakse. Enamikel juhtudel tehakse kõik olenev planeerides nii, et betoneerimine saaks toimuda soojemate ilmadega, kui aga talvised tööd on vältimatud, tuleb kasutada erimeetmeid ja tehnoloogiaid (N: soojustatud raketise või elektriga betooni sisse jäetavate soojendusjuhtmete kasutamine), et olla kindel, et ka talvetingimustes saavutatakse betooni ja tarindite projektikohane kivistumine. Antud töö käsitlebki erinevate tehnoloogiliste võtete kasutamist talvisel betoneerimisel. 3 1. Talvise betoneerimise iseärasused. Talvise betoneerimise ja ideaaltingimustel betoneerimise suurim erinevus on tema kallidus, aja ja ressursi lisakulu, mis tuleb tellijal tasuda. Need tulenevad hooldustöödest, mis
plaatidega. Hüdroisolatsioonimaterjalid liigituvad bituumen-rullmaterjaliks, mördiks, plastvaibaks ning võõbana pealekantavateks. Viimaseid on kõige lihtsam kasutada. NIISKUSTÕKE NING HÜDROISOLATSIOON RUUMIDES Levinumad aluspinnamaterjalid on betoon, tellis, silikaat, kergbetoon-, kergkruusa-, gaasbetoonplokk, kipskartongplaat ja puit. Üldine nõue: niisketes ruumides kasutatavad materjalid peavad taluma lühiajalist niiskust, ilma et nad seejuures deformeeruksid. Materjalide ning tarindite vahele tuleb tingimata jätta elastsed deformatsioonivuugid. Isoleeritav pind peab olema kuiv, terve, sidus, stabiilne, tasane, puhas ja tolmuvaba. Ebatasasused seinal ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse ruumi sobivate tasandussegudega, mustus eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee äravooluks piisava kaldega (1:80, trapi juures 1:50). Eeltöötlus Kogu niiskustundlik aluspind krunditakse. Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja juhendi järgi veega lahjendatud
jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või
4. Põrandakattematerjalid, seinakattematerjalid, kiled, konstuktsioonimatejalid, isolatsioonimaterjalid. 5. POS Elastsed, taluvad pragunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi, NEG- madal kuumakindlus, väike pinnakõvadus, vananemine. VIIMISTLUSMATERJALID Viimistlusmaterjale kasutatakse teistest materjalidest valmistatud konstruktsioonide katmiseks. Viimistlemise eesmärk on: - Tarindite kaitsemine mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. - Tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks. - Tarindite muutmine nägusamaks. Üldist Viimistlusmaterjalid võib jagada 3 põhirühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid ja vooderdusmaterjalid. Liimid Liime kasutatakse ehituselt järgmistel eesmärkidel: - Värvides ja pahtelsegudes sideainena. - Õhukeste kleepmaterjalide pinnale liimimiseks. - Tahkete materjalide kokku liimimiseks.
Bituumenrullmaterjalid on mõeldud lamedate ja väikese kaldega katuste katmiseks. Võimalik on paigaldus ka viilkatustele (vt. RT 85-10459-et, Pehmed bituumenkatted järskudel katustel). Bituumenrullmaterjalide kasutamisel lähtutakse Eestis kehtivatest ning aktsepteeritud ehitusnormidest (EPN ....., RIL 107-2000, RT-juhendid). Materjalid jagunevad pealis- ja aluskihtideks ning erimaterjalideks aurutõkked ja hüdroisolatsioonimaterjalid pinnasega kokkupuutuvate tarindite katmiseks. Tehniliste omaduste osas jaotatakse materjalid vastavalt katuse kaldele ja keerukusele 4 klassi. Bituumenrullmaterjalid on valmistatud süttivast materjalist ning kuuluvad valdavalt mittepõlevate materjalide hulka (klass B roof vt viide normile - EV ST 620-9:1993). Bituumenrullmaterjalid on mehaaniliselt töödeldavad. 1.2. MATERJAL JA VALMISTAMINE Bituumenrullmaterjalide valmistamiseks kasutatakse bituumenit, modifikaatoreid (SBS, APP,
lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav Pinnaseniiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi Mittesurveline- mittesurveline vesi on tilk- või vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnale hüdrostaatilist rõhku Surveline vesi survelise veega on tegimist siis, kui vesi jääb osaliselt või
võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse deformatsioonide töökindluse esteetilisest või mõnest muust aspektist. Hoone kasutusea jooksul peavad hoone kõik kandvad tarindid ja tarindiosad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid (hüdroisolatsioon, aurutõke, soojustus) säilitama oma töökõlbluse. Mittekandvate tarindite ja tarindiosade, samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate, pööningulae soojustus) töökõlblikkus võib ammenduda varem, kuid tugevus, püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud kuni nende asendamiseni. 6 Mõjud ja koormused: Ilmastikumõjud: 1. välisõhu temperatuur ja niiskus 2. sademed (vihm, rahe ja lumi) 3. sademete ja temperatuuri koosmõju 4
annaabi.ee 
