tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
SISSEJUHATUS 3 1. DIAGRAMMID JA RISTTABELID 1.1. Diagramid Diagramm 1 Soodsaim pood Toote nimetus 6 5 4 3 2 1 0 4 Diagramm 2 Soodsaim tootegrupp Soodsaim tootegrupp Kandekonstruktsioon 4 2 Soojustus Ehitusplokk 0 Täitematerjal Ehitusplaat Diagramm 3 Ehitusmaterjalide hindade erinevus erinevates ehituspoodides Soodsaimad hinnad 30 25
võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . 4. Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. 5. Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
saab kasutada ka spetsiaalseid moodulvalgusteid. Supergrid 4, 9 ja 20 paigaldamiseks kasutatakse spetsiaalset kandesüsteemi, mis koosneb erilistest peakanduritest ja vaheliistudest, jätkutükkidest ja riputi alaosadest. Tavalistele T-liistudele sobivad Supergrid 14T, Supergrid 24T, Deltagrid ja Deltaline. Supergrid 14T on spetsiaalselt välja töötaud lihtsustamaks paigaldamist. Paneelid asetatakse standardsele T - 15 kandekonstruktsioonile. Paneelid eriservaga profiilid tagavad selle, et kandekonstruktsioon sobib täiel määral paneelidega, muutes seeläbi lae välimuse monoliitseks. Standardne süsteem võimaldab kommunikatsioone ja valgustust väga lihtsalt ripplaega sobitada. Tugev kandekonstruktsioon tagab, et lagi näeb hea välja mitu aastat isegi siis, kui laealuseid kommunikatioone hooldatakse sageli. Supergrid 24T on ette nähtud kasutamiseks standardse T - 24 kandekonstruktsiooniga. Profiili laius
· Puitpõrandad ( laud, parkett jne.. ) · Rullmaterjalist ( linoleum ) · Plaat põrandad ( betoon, plaadid jne ... ) · Mastiks põrandad · Kivipõradndad ( tellis jne ... ) · Betoon põrandad ( garaaziz ) · Pinnase põrandad ( kuurides ) · Asfalt põrandad ( laohoonetes ) KATUSED Kaitsta hoonet ilmastiku olude/mõjude eest. 1. Kandekonstruktsioon annab katusele kuju · Sarikad ( lihtsarikas A, Lamavsarikas ) · Paneelid · Vermid 2. Piirdekonstruktsioon tagab hoone kaitse niiskuse eesti ( Roov, laudis, aluskate jne... ) Ehitus viisi järgi : · Põõninguga katus kus lae ja katuse vahel on õhu ruum · Põõninguta katus katuse ja lae vahel puudub õhu ruum.
· Paigaldamine: restlagi koosneb moodulitest ja selle ehituseks kasutatakse standardseid lahendusi, mistõttu on lae paigaldamine lihtne ja kiire. Saadaval erinevad kandekonstruktsioonid ja servalahendused. Spetsiaalse kandekonstruktsiooniga restlaed: Supergrid 4 on restalgi, mis kuulub ICBV Supergrid sarja. Kitsas profiil laiusega 4 mm loob selgejoonelise ning kõrgtehnoloogilise tunde ning spetsiaalne kandekonstruktsioon jätab ühtlase mulje. Mõõtmed: · Profiili laius 4 mm. · Profiili kõrgus 30 mm. · Ava suurus 50 kuni 600 mm. · Standard paneeli suurus 600 x 600 mm. Supergrid 9 on ICBV Supergrid sarjast kõige universaalsemate rakendusvõimalustega laesüsteem. Sobib nii suurtele kui ka väikestele pindadele, kus profiili laius ja ava suurus tagavad puhta ja atraktiivse välimuse. Mõõtmed: · Profiili laius 9 mm. · Profiili kõrgus 30, 40, 55 või 80. 4
6. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSNÕUDED 5 7. KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED 6 8. TULETÖÖ TULEOHUTUSNÕUDED 6 9. PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE TULEOHUTUSNÕUDED 7 10. TULETÕRJE VEEVARUSTUSE TULEOHUTUSNÕUDED 7 11. KOKKUVÕTE 8 12. KASUTATUD KIRJANDUS 9 1. EHITISE JA SELLE OSADE TULEOHUTUSE JAOTUS 1. tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2. tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3. tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. 2
tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
hüdroisolatsiooni Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit-hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan- hüdroisolatsioon. Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni niiskust tõkestav rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Niiske ruumi hüdroisolatsiooni kohta kehtivad muu hulgas järgmised eeskirjad:
nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m2 . (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest evakuatsioonitee osas.
Membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid ,,mustaks vanniks" Vahepeal unustatud kuid nüüd uuesti kasutusele võetud betoniit- hüdroisolatsioon nn ,,pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka ,,valgeks vanniks" kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni -niiskust tõkestav -rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav -rõhulist ehk survelist vett tõkestav Pinnaseniiskus Pinnaseniiskus on pinnases esinev kapillaarselt seotud vesi
* Võib eristada kahte tüüpi hüdroisolatsiooni: - membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid "mustaks vanniks". Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit-hüdroisolatsioon nn "pruun vann" on samuti membraan-hüdroisolatsioon. - alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka "valgeks vanniks", kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Välishüdroisolatsioon koosneb ühest või mitmest omavahel ühendatud isolatsioonikihist, moodustades vee eest kaitsva pinnakihi.
Ehitisealune pind (m 2) 194 Suletud netopind (m2) 213,3 Minimaalne korruste arv 1 Maksimaalne korruste arv 1 Maht (m3) 580 Kasulik pind kokku 213,3 m 2 Elamispind kokku 62,8 m 2 Tegelik kasulik pind kokku 280 m 2 elamispind 180m 2 Algselt oli majal üks korrus, nüüdseks oleme välja ehitanud ka nn pööningu kus on kolm suurt tuba. Lisas number 3 on ära toodud pildid majast, aiast ja tubadest. 3.3. Materjalid Materjalid ehitusregistri andmeil: · Madalvundament · Kandekonstruktsioon: puit · Jäigastavad ja piirdekonstruktsioonid: info puudub · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: puit 7 · Katuse kate: eterniit Materjalid tegelikult: · Madalvundament on ainult kõrvalhoonel · Kandekonstruktsioon: tuhaplokk ja saepurubetoonblokk. · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: plastlaudis · Katuse kate: plekk 3.4. Tehnosüsteemid
Õõnesplokid Õõnesplokk Õõnesplokke kasutatakse peamiselt hoonete vundamentide, kande- ja vaheseinte, tulekindlate seinte ning müratõkete ladumiseks. Murtud plokkidest saadakse nii tugev kandekonstruktsioon kui ka omapärase faktuuriga välispind. Puhta vuugiga laotud sein on kena ja ei vaja lisaviimistlust. Soovi korral võib seina värvida. Plokkide õõnsustesse on mugav paigaldada elektrijuhtmeid ja kommunikatsioone. Täisplokk Poolplokk Sillusplokk Nurgaplokk Sarrusplokk Murtudplokk Murtus poolplokk Murtud nurgaplokk
Ehituspuidu niiskus peab olema vahemikus 8-15%. Eriti rangelt tuleb niiskuse sisaldust jälgida liimpuidu korral. Puidu temperatuuripaisumise tegur on välke ning siit tulenevalt puitkonstruktsioonides temperatuuripingeid ei arvestata ning temperatuurivuuke ei tehta. Puitkonstruktsioonidele esitatavad olulised nõuded: mehaaniline vastupanuvõime ja stabiilsus; ohutus tulekahju korral. Esimese nõude täitmiseks peab kandekonstruktsioon olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle ehitamise ja kasutamise ajal oleks tagatud nende tugevus ja stabiilsus ning deformatsioonid jääksid lubatud piiridesse. Teise nõude kohaselt tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et tule lahtipääsemisel oleks tagatud kandekonstruktsioonide kandevõime spetsifitseeritud ajaperioodil. Puitkonstruktsioonide ehitamisel tuleb silmas pidada puidu füüsikalisi ja mehhaanilisi omadusi mõjutavaid tegureid, peamiselt niiskust ja puidu vigu
Pumbamaja, kaevumaja Hoone loodushoiu- või puhastusseadmetele Jäätmehoidla hoone Lennukiangaar VII kasutusviis Garaazid: Garaazid, välja arvatud teistes hoonetes paiknevad garaazid Allmaa- või pealmaagaraaz Parkimishoone Ehitise tulepüsivusklass Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: · tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; · tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; · tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
Platvorm-puitkarkass on kandvate seintega hoone konstruktsioon, kus karkass ehitatakse välja korruste kaupa. Seinatarindid komplekteeritakse rõhtasendis keldri- või vahelaetalastiku peale kinnitatud põranda alusplaadi peal. Seinakonstruktsiooni peale paigaldatakse järgmise korruse vahelaetalastik ja vahetult selle peale alusplaadid. Enne seinte püsti tõstmist naelutatakse neile külge ka jäigastav plaat. Kõrgeima korruse seinakonstruktsioonide peale paigaldatakse katuse kandekonstruktsioon ning kate. Platvorm – puitkarkassi omadused on: mõõtu lõigatud toodete kasutamine vähendab töö mahtu ja materjali kulub vähem; eri mõõtmetega toodete aru võib viia väga minimaalseks; pole vaja erilisi tõstemasinaid, sest ehitiseosad on kerged; süsteem on kasutatav nii väikeste kui ka suure majade tegemiseks. 6 2 Ruumelementidest hooned Ruumelementide korral valmistatakse tehases maja tükid valmis, mis omakorda
Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja (vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised.
Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315). Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3) tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
Klassita katusekatet, nagu nt. roo- või õlgkatust, võib kasutada, kooskõlastatult kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega, eraldiseisvate, soovitatavalt ilma tulekoldeta hoonete rajamisel, kui see ei suurenda tuleohtu ümbruskonnale. 11.3. Hoone tuleohutusklass Ehitise või selle osa tuleohutuse näitajateks on tuletundlikkus ja tulepüsivus (VV 27.10. 2004. a määrus nr 315). Ehitised ja selle osad jaotatakse tuleohutusest lähtuvalt järgmiselt: 1) tulekindel (tähis TP1) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise; 2) tuldtakistav (tähis TP2) ehitise kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul tulekahjus variseda, kusjuures ettenähtud aeg on lühem tulekindla ehitise suhtes ettenähtud ajast; 3) tuldkartev (tähis TP3) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes.
gootikale 15. sajandi teisel poolel. Leekestiil - e flamboyant stiil - (pr k-s leegitsev), hilisgootistiili variant, mille ornamentikale on iseloomulik leegi- või kalapõiemotiiv. Rakendati eriti hilisgooti ehitiste ehisraamistiku kujunduses. Esines peamiselt Inglismaal ja Prantsusmaal. Nelitistorn - nelitise kohale jääv torn; vt ka nelitis. Lansettkaar - üliterav kaar Kuppel - võlvi põhimõttel ehitatud poolkera või muu pöördkera kujuline kivist, puidust või metallist kandekonstruktsioon. Kupliga kaetakse kas ümmarguse, ruudukujulise või hulknurkse põhiplaaniga ehitisi või nende osi. Palestik - müüriava külgmine sein. Konsool - väike seinast eenduv kunstiliselt kujundatud tugi, mis kannab või toetab ehitiseosa, vahelage, ärklit, vööndkaart, roiet, frontooni või skulptuuri. Kapiteel - samba või pilastri ülemine, plastilise kujundusega osa, millele toetub talastik, võlv või kaar.
- membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni korral kantakse konstruktsiooni pinnale niiskuse sissetungi takistav materjal. Kuna varasematel aegadel kasutati selliste lahendite puhul bituumenkatteid, nimetatakse seda tüüpi katteid “mustaks vanniks”. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit- hüdroisolatsioon nn “pruun vann” on samuti membraan- hüdroisolatsioon. - alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni. Seda tüüpi hüdroisolatsiooni nimetatakse ka “valgeks vanniks”, kuna kasutatav tsement on heleda värvusega. * Pinnasega kokkupuutuvate tarindite kaitseks kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav. Veekoormused * Pinnaseniiskus on pinnases olev kapillaarselt seotud,
9 15.99 11.79 12 12.19 11.69 5.55 4.79 4.49 4.8 21.79 8.29 18.19 19.1 Soodsaim kauplus Tootegrupp Bauhof Katusekate Ehituse ABC Viimistlus Bauhof Ehitusplokk Ehituskaup24 Ehitusplokk Ehituskaup24 Kandekonstruktsioon K-Rauta Katusekate Espak Ehitusplaat Bauhaus Kinnitusvahend Ehituskaup24 Ehitusplaat Ehituse ABC Värv K-Rautas Ehituse ABC-s Keskmine 10.822 Keskmine 11.316 Standardvi 3.160812 Standardvi 2.885742 Mediaan 11.49 Mediaan 13.9 Mood Err:512 Mood Err:512 Standarhäl 7.067791 Standardhä 6.452715 Dispersioo 49.95367 Dispresioo 41.63753 Ekstsess 0
müra ning juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Vundamendi auku kaevatakse mullatöömasinate, peamiselt ekskavaatori abil. Peamised riskitegurid: vibratsioonitõbe põhjustav tõukeline vibratsioon, müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend koos sagedaste pea- ning kere pööretega (füüsilise ülekoormuse haigused). Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid. Põhiliseks tervise riskiteguriks on kraanajuhi sundasend. Mõningate kraanade puhul peab juht tegema sagedasi pea- ja kerepöördeid (füüsilise ülekoormuse haigused). Vedudel rakendatakse tsemendi-, betooni-, pinnase- ja paneeliveokeid, kallureid, mootorkärusid ja kopplaadureid. Raskeveokite peamised riskitegurid: tõukeline vibratsioon (vibratsioontõbi), müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused).
Sademetest kõige ebasoodsam on rahe, see sisaldab palju vett ja võib jäääda kauaks puidu pinnale. Puidu kiulise ehituse tõttu o n vee imendumine pikkikiudu suurem ja kiirem (isegi kümneid kordi) võrreldes imendumisega ristikiudu kuni 4Kg/m3 ja ristikiudu 1Kg/m3 umbes 1mm sügavuselt. KÕIGE KAHJULIKUMAD HOONEOSAD 1. Katuse laastud ja sindlid 2. Päikesepoole väljaulatuva seina puitkarkass 3. Katuse toolvärgid (kandekonstruktsioon) 4. Ülemised ja alumised kivimüürile toetuvad müürlatid 5. Sarikate, laetalade kivimüürile toetuvad osad 6. Puidust välisvoodri niiskumiskohad, vahekarniiside ja akende kohad 7. Vahelagede talade kivilmüürile toetuvad otsad 8. Aknaraamid ja akende muud osad 9. Uksepiidad, eriti nende alumised sisse müüritud osa 10. Sokli peal olev välisvoodri serv 11. Madala põrandaaluse ruumiga. Esimese korruse põranda talad 12. Elemendid torustike ja radiaatorite lekkekohtadel 13
5) Chicagost sai ka pilvelõhkujate sunnilinn 6) Rajatud regulaarse planeeringu põhjal, enamiku linnade keskosa on hoonestatud kõrghoonetega 7) Kesklinn oli erakordse kontsentratsiooniastmega (lift- hakati maju kasvatama kõrgustesse) 5. Le Corbusier'i linnaehituslikud ideed (enne ja pärast II MS). 1) Postidel seisev hoone: hoiab maapinna vabana 2) Vaba põhiplaan: kandvate seinte puudumine loob siseruumi paindlikkuse 3) Minimaalne fassaadikujundus: kandekonstruktsioon ei paljastu fassaadil, mis lubab luua puhtaid pindu; 4) Katuseaed: hoone ehitusalune maapind kompenseeritakse katusetasandil asuva rohelusega; 5) Lintaknad: ,,lõikavad" fassaadi kogu hoone pikkuses ja valgustavad siseruumi uhtlasemalt 6) Kõrged tornitaolised kontorihooned umbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega 7) Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal 6
omaksvõtmiseks tuli teha veel üks samm tõekspidamistes, millega ilmusid uued vormid ning jooned mööblidisaini. Masina-ajastu mööbel oli liikunud järgmisse faasi see tõusis maast õhku. Paraboolsed lennuki ning raketi liikumistrajektoorid olid dominantsed jooned '40 ja '50ndatel. Avakosmose ajastu oli algamas ning see peegeldus külluslikult ka mööblis. Eero Saarinen: tool ,,Tulp" 1956 Voolav, ümar tool: ,,Toolide kandekonstruktsioon on liiga keeruline ja rahutu. Ma püüdsin sellesse jalgade rägastikku korda luua, et tool moodustaks jälle ühe terviku." Kuigi tooli klaasfiibrist istmeosa kannab metallist jalg, õnnestus tal saavutada terviklikkus vähemalt visuaalselt. 4 Charles Eames: Vineerist vormitud tool, 1946 George Nelson: ,,Möödunud kahe dekaadi üks väljapaistvam disain...täielikult
maksimaalne korruste arv köetav pind 219m2 2. Ehitise materjalid (märkida X, "muu" korral) vundament vahe- ja katuslaed X puudub puudub madalvundament kergmetall vaivundament teras muu monoliitne raudbetoon kandekonstruktsioon monteeritav raudbetoon puudub X puit asfaltbetoon muu bituumeniga töödeldud kruus välissein kruus puudub killustik looduslik kivi stabiliseeritud kruus või killustik profileeritud metall kergmetall X puit
vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.[2] Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni kuid enimkasutatav suurte pindade puhul on membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni mis valmistatakse bituumeni baasil. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit- 6 hüdroisolatsioon on samuti membraan-hüdroisolatsioon.[2] Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/
vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes; keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes; vastupidav temperatuurimuutustele. Niiskuse ja pinnavee surve leviku tõkestamiseks läbi vundamendi kandevkonstruktsioonide kasutatakse kolme liiki hüdroisolatsiooni: niiskust tõkestav; rõhuvaba ehk mittesurvelist vett tõkestav; rõhulist ehk survelist vett tõkestav.[2] Alternatiiviks on veetihedast betoonist kandekonstruktsioon, mis täidab ka hüdroisolatsiooni funktsiooni kuid enimkasutatav suurte pindade puhul on membraan-tüüpi hüdroisolatsiooni mis valmistatakse bituumeni baasil. Vahepeal unustatud, kuid nüüd uuesti kasutusele võetud bentoniit- 6 hüdroisolatsioon on samuti membraan-hüdroisolatsioon.[2] Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/
Ta kannatab nii suvekuumust kui talvepakasr. Et majad oleksid vastupidavamad ja tuult läbipuhuvad, tuleb neid soojustada nii seest kui ka väljaspoolt. Temperatuur seina paksuses ei ole ühesugune, välimised seinakihid on jahedamad, sisemised soojemad. Seina sisepind on alati veidi jahedam kui ruumi õhk ja seina välispind soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev
emale. Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. · Vahekarniis - tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. Sillused - ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: r/b-st sillused Kihtsillused Kiilsillused Kaarsillused Rõdu - hoone välispinnast väljaulatuv tarandatud (konsoolne) kandekonstruktsioon. Ärkel - välisseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodza - Hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiastuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühest küljest kaitsepiirdega. Niss - seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. Tehniliselt on nissid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele.
Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele.
Eesti rulaparkide ehitusfirmad on isegi arvestanud, et osa nende sissetulekust moodustavad nende endi ehitatud parkide suuremahulised parandus-ja hooldustööd, kui garantii enam ei kehti(tavaliselt 3e aasta möödudes). Järgnevalt toomegi ära puitparkide tüüpilisemad probleemid ning, mis parkidega võib juhtuda, kui neid korraliselt ei hooldata. 8 Puidust moodulparkide tüüp-probleemid Eestis Platvormi kandekonstruktsioon purunenud. Pealesõiduplekk väändunud. Terav ja ohtlik! Tabasalu rulapargi riismed. Kahtlase väärtusega disain - praktiliselt kasutu! Konstruktsioon roostetab, vineerid lahti ja puudu. 9 Pealesõiduplekid lahti, augud vineeris. Ohtlik!
Dünaamiline veetase- veetase, mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul Alandus- põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega Vee keemiline koostis Allika haarded: Hüdroloogias eristatakse lange- ja tõusuallikaid. Allikahaardeid kasutatakse tõusu- ja langeallikatevee haaramiseks. Allikahaarete ül on: 1. Kaitsta vett välise reostuse eest 2. Soodustada vee kogumist Veetornid Koosneb: veepaak, kandekonstruktsioon, torustik. Kõrgus 15-20m. Veepaagi maht 50-3000m3 Vee varumahutid- kasutatakse veevaru hoidmiseks ja reguleeriva mahu loomiseks. Hüdrofoorid on osaliselt õhuga täidetud survemahuti, mille ülesandeks on hoida võrgus vajalikku veesurvet ning olla puhvriks pumba ja veevõrgu vahel. Infiltratsioonisüsteemid Loodusliku veekogu infiltratsiooniveehaarded Loodusliku veekogu põhjapinnasesse imbunud vee haaramiseks kasutatakse puurkaevu ja horisontaalveehaardeid.
külge ümar- või lattrauast riputite abil. Koostas: Meeli Kams 33 Hoone osad EPMÜ 7. KATUS Katuse ülesandeks on hoone kaitsmine ilmastikumõjude eest. Katused koosnevad kande- ja kattekonstruktsioonist. Kandekonstruktsioon tagab katuse tugevuse ja püsivuse (kannab katusele mõjuvaid koormisi ( omakaal, lumekoormus, tuulekoormus) ja kattekonstruktsioon annab vee- tiheduse. Katuslae puhul on katuse kandekonstruktsioon ühtlasi viimase korruse laekandjaks. Nõuded katusele Eesti Vabariigi projekteerimisnormi EPN 11.1. Piirdetarindid järgi - katusekate peab olema veetihe - katuse kuju ja kalded peavad tagama vee kiire ja takistamatu äravoolu - lamekatuse kalle ei tohi olla väiksem kui 1:100
avatavad ka siis, kui matkajal on seljakott seljas). · jalatsid. Traditsioonilised jalatsid on matkasaapad. · kandesüsteemid (seljakotid, jalgrattakotid, varustuse kotid). Seljakoti suurus määratakse tavaliselt kasutaja kasvu järgi (mida suurem matkasell seda suurem kott). Mitmepäevase matka seljakoti suurus on lastel keskmiselt 25-45 l, täiskasvanutel 50-80 l. Seljakotil peavad olema seljaosa kandekonstruktsioon tugevdatud metallist tugedega ja kanderihmad polsterdatud pehmendustega (heal seljakotil on kindlasti ka polsterdatud vöörihm). Seljakotil peaks olema ka piisavalt lisarihmasid varustuse kinnitamiseks. 8 · toidunõud (nii toidu valmistamiseks kui ka söömiseks). Sööginõud peaksid olema
..............................................................................................13 4. KOKKUVÕTE ...........................................................................................................................15 VIIDATUD ALLIKAD......................................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon, mille ülesandeks on ehitise omakaalust ning ehitisele mõjuvatest jõududest (kasuskoormus, tuulekoormus, lumekoormus jne) põhjustatud koormuse ülekandmine pinnasele. Vundament ning selle alus peavad tagama ehitise püsivuse ehituspaiga geoloogilistes, hüdrogeoloogilistes ning klimaatilistes tingimustes. Kuigi vundamenti pole maa pealt näha, on tegemist ehitise ühe olulisema osaga, mille kvaliteedist sõltub ülejäänud konstruktsioonide eluiga ja deformatsioonidele vastupidavus.[1]
tulekahjusignalisatsioon, võivad nõuded tuletõkkesektsiooni pindala ja kasutajate arvu osas erineda määruses nimetatud nõuetest, kui põlemiskoormus tuletõkkesektsioonis on alla 600 MJ/m 2 . · (4) Kui ehitises või selle tuletõkkesektsioonis on automaatne tulekustutussüsteem, võivad määruses nimetatud nõuetest erineda nõuded: 1) tuletõkkesektsiooni pindalale; 2) evakuatsioonitee pikkusele; 3) kande- ja jäigastavate konstruktsioonide (edaspidi kandekonstruktsioon) tulepüsivusele; 4) tuletõkkesektsiooni konstruktsioonide tulepüsivusele; 5) konstruktsioonide tuletundlikkusele; 6) tule naaberehitisele leviku takistamisele. · (5) Kui ehitisse või selle tuletõkkesektsiooni paigaldatakse lisaks automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile automaatne suitsu eemaldamise seadmestik, mis tegevusse rakendumisel annab tulekahjuteate, siis võivad lõikes 3 ja lisades nimetatud nõuded erineda nõuetest
Seda tüüpi alused on sileda pealispinnaga ja 22 mm äärtega. 5 PVC moodulhallid Vastupidavus tuulele ja lumele Konstruktsioon on disainitud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele. Hinnaküsimises tuleks eraldi mainida, kui objekti asukoht on meretuultele avatud (näiteks sadamas vms.) Ankurdamine Halli kandekonstruktsioon tuleb ankurdada asfaldisse või betoonvundamenti. Konstruktsioonelemendid Keevitatud terasest diagonaalsõrestik, kuumtsingitud, tsingi kiht min.70 mikronit. PVC-kate Vastupidav, 900 gr/m2 PVC-kattekihiga polüesterkangas, tüüp PMH 922 PES. Sellise materjali 5 cm laiuse riba tõmbetugevus on 400 kg. Valgustus Standardpakkumine ei sisalda valgustuselemente. Tellides valge kattematerjali katuseks, on 75% päevavalgust hallis garanteeritud. Küte ja ventilatsioon
kollasega ning kitsendus roosaga) [4]. 11 4. EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD Alljärgnevad andmed on pärit ehitusregistri päringutest. Aadress: Jõgeva maakond Jõgeva linn Kalda tn 8 Kood: 114003479 Hooned: pereelamu, korruseid kaks, tube kuus, ehitusalune pind 177 m2, suletud netopind 174,2 m2, maht 529 m3. Materjalid: Vundament – madalvundament, kandekonstruktsioon – puit, vahe- ja katuselaed- puit, välissein - puit, katuse kate – plekk. Tehnosüsteemid: Elekter – 220 V ja 380 V, vesi- lokaalne, ühiskanalisatsioon ning veevärk (tsentraalne) , pesemisvõimalus – dušš, saun, küttesüsteem – ahi- ja kaminaküte, kütteliik – tahke. Rajatised: kasvuhoone, puukuur ning garaaž [4]. Hooned on heas seisukorras, elamul on vahetatud katus, voodertatud ning katetud puiduga.
töödega. Puitturvikutega sillati kirikute suuri ruume, puidust ehitati kõrgeid kirikutorne, samuti ka mitmekorruseliste hoonete vahelagesid jpm.Puit oli meie kaugete esivanemate esimesi põhilisi ehitusmaterjale. Puidu kerge kaal, töödeldavus ja tugevus juhtisid inimest teda kasutama ehitusmaterjalina, eriti sellega, et juba puu tüvi ise moodustab valmis kandekonstruktsiooni tala ja posti. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioon. Suurte puitehitiste kandekonstruktsioonis kasutatakse poste, talasid ning massiivelemente. Samuti on kasutusel veel erineva kujuga kaared, koorik- ja rippkonstruktsioonid, millede kombinatsioonide rohkuse tõttu ei ole nende klassifitseerimine siin otstarbekas. Postid Poste kasutatakse kas iseseisvate kandekonstruktsioonidena või varraskandjate elementidena. Postid võivad olla koormatud kas ainult survejõuga või survejõu ja paindemomendiga (ekstsentriline surve)
vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, et vältida taldmiku murdumist. Vaivundamendi ehitamisel on oluline, et vaiad löödaks pinnasesse projektis ette nähtud sügavusele. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Odavam tuleb valatud postvundament. Vundamendi mahamärkimisel ära unusta üle mõõta diagonaalid, et tulemus ei oleks trapetsikujuline. KONSTRUKTSIOONID Kandekonstruktsioon - karkass ja seinad. Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Hoone kandekonstruktsioonideks on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Karkassi põhielementideks on sambad ehk postid ja nendele toetuvad talad. Taladele toetatakse vahelae konstruktsioonide elemendid - vahelaepaneelid. Kandekonstruktsioonide iseloomu ja paiknemise järgi liigitatakse hooned järgmiselt: · Kandvate pikiseintega hooned. Selle lahendusega ehitatakse peamiselt
Tänu sellele sobib teraskate hästi just nendele hoonetele, funktsioonist missugune transpordiliik peab väravast läbi mahtuma( autole On hoone osad, millede kaudu toimub liikumine korruselt korrusele. piisab väravast 3*3m, kitsarööpmelisele raudteele väravast Üldjuhul peavad trepid asuma tulekindlate piiretega ruumides- 4*4,2m)(b*h) millede kandekonstruktsioon on kivikattele nõrk. Kiviprofiiliga trepikodades. Tänapäevased tööstushoone väravad võivad olla nii kahele poole Kuju järgi jagunevad trepid sirgeteks ja keerdtreppideks. avanevad, lükandväravad kui ülestõstetavad väravad.
4. Vormipind Alumine pind - viimistlusvariandid 1. Terashõõrutud pind 2. Rullpind 3. Harjapind Koormused Kasuskoormus 4kN/m2, punktkoormus 2 kN, peavad võimaldama kiiret pääsu korruselt korrusele, vajadusel evakuatsiooni, peavad paiknema tulekindlate piiretega ruumides, trepikodades. Trepikodade tulepüsivus peab vastama normidele. Trepikojas peab olema loomulik valgus. 87. Kivi(raudbetoon)astmetega trepi ehitamine taladel? Trepi kandekonstruktsioon moodustatakse trepikoja külgseintele toetuvatest rõhttaladest ja neile toetuvatest kaldtaladest. Raudbetoonastmed paigaldatatakse kaldtaladele. Konstruktsiooni koha pealt on tähtis friisastme paigutus. 88. Milline on puittrepi konstruktsioon? Puittrepp koosneb põsk-, astme- ja varvaslaudadest ning trepivõrest. Astmelaud on tavaliselt 40- 50mm paks. Trepi põsklaud on vähemalt 180-220mm lai ja 70-80mm paks. Trepi
eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade repofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 43. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 44. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures?
pinnakihi eemaldamine, armatuurterase lahtivõtmine, armatuurteraselt rooste kõrvaldamine, armatuurterase roostekaitse, murdekohtade repofileerimine, pahtli pealekandmine, peenkrohvi pealekandmine, pritsbetooni pealekandmine, betoonikihi betoneerimine, betoonikihi hüdrofobiseerimine, betooni pinnakihi realkaliseerimine, krohvimine, vooderdamine. 41. Kirjeldage suurpaneelhoonete kandekonstruktsiooni süsteemi ja välisseinte konstruktsiooni. Kandekonstruktsioon koosneb betoonist põik- ja pikivaheseintest, kolmekihilistest r/b välisseintest ja r/b vahelaepaneelidest koosnevatest horisontaalsetest seibidest, mis annavad hoonele suure jäikuse ja vundamentidest. Välisseinte paksus oli 230,250,280 ja 300mm: välimine r/b plaat 50;60 mm. Soojustus 110 või 125mm. Sisemine kandev r/b plaat sõltuvalt hoone kõrgusest:75;80;125;130mm. Betoonimark 150...200. 42. Mida on vaja uurida vanade paneelhoonete juures?
Tulenevalt ehitise kasutamise otstarbest jaotatakse nad tuleohutusest tulenevalt klassidesse: I elamud ja eluruumid II majutushooned III ehitised, mis on ööpäevases kasutuses ja kus on hoolealuseid või isoleeritavaid inimesi IV suurte rahvahulkade kogunemishooned V ehitised, mis on üldjuhul päevases kasutuses ja milles viibivad ruume tundvad isikud VI tööstus- ja tootmishooned, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud. VII garaazid Tulepüsivusklassid: TP-1 (tulekindel) kandekonstruktsioon ei tohi ettenähtud aja jooksul variseda, kusjuures üldjuhul sellise ehitise kandekonstruktsioon tulekahjus ei varise. Ehitise suurust ja selles viibivate inimeste arvu ei piirata. Püstitatakse mittepõlevatest materjalidest. Tulepüsivus sõltub hoonesisesest eripõlemiskoormusest ja on vahemikus 60- 240 minutit. Kolme või enamkorruseline ehitis tuleb rajada üldjuhul TP-1 klassi ehitisena.
bituumen-rullmaterjalist. Hoone on arvutatud raamkonstruktsioonina, mille riiglid on kinnitatud postide külge sarniirselt ja vundamendi külge paindejäigalt. Hoone üldstabiilsus tagatakse õõnespaneelide vuukide monolitiseerimisega ja vertikaalsete jäikusdiafragmadega sisemiste jäikusseinte- ja välisseinte paneelidega. 1.7 Hoone sisekonstruktsioonide kirjeldus Siseseinad ehitatakse kergkonstruktsioonidest, põhiliselt . Hoone klaasist keskosa kandekonstruktsioon rajatakse teraskonstruktsioonina, mille täpne lahendus antakse konstruktiivse osa tööprojektis. Aknad ja välisuksed on 2x selektiivklaasiga külmasilla katkestusega. Tabel 3. Aknade koondtabel Tähis Mõõtmed Kogus A1 4800x1500 mm 28 tk. A2 1800x1500 mm 4 tk. A3 3000x2380 mm 1 tk
Kõrgus ja väljaulatus valitakse, lähtudes hoone otstarbest ja kõrgusest, materjalist ja konstruktsioonist. Vahekarniis – tema ülesandeks on korruse lõpetamine ja fassadi horisontaalsuse rõhutamine. sillused – ehitise avad kaetakse sillustega. Silluste tüübid: 1) r/b – st sillused 2) kihtsillused 3) kiilsillused 4) kaarsillused rõdu –hoone välispinna väljaulatuv taandatud kandekonstruktsioon. Ärkel – väliseinaga piiratud hoone osa, mis ulatub välisseina tasandist välja. Lodža – hoone gabariidis paiknev välisseina tasapinnast tagasiasuv rõdu, mis on kolmest küljest piiratud seinaga ja ühe küljest. Nišš – seinasüvend, mis avardab ruumi ja kuhu võib paigutada mitmesuguseid kujusid, ehteasju jne. tehniliselt on niššid vajalikud mitmesugustele kommunikatsioonidele, seadmetele.
annaabi.ee 
