Sisevärvid Tüüp ja kasutusala Täismatt, vesilahuseline, akrülaadisisaldusega dispersioonvärv kuivadesse siseruumidesse. Sobib uute ja varem värvitud betoon,- krohv-, pahtel-, tellis- ja ehitusplaatpindadega kaetud siseseinte ja lagede värvimisel. Pinna ettevalmistus Pinnad puhastada mustusest ja tolmust. Pinnad kaetakse sisevärviga.Varem värvitud pinnad pestakse ning seejärel loputatakse hoolikalt. Kõvad või läikivad pinnad matistatakse lihvpaberiga misjärel puhastatakse tolmust. Ebatasasused tasandatakse sobiva pahtliga. Kuivanud pahtel lihvitakse ja puhastatakse tolmust. Värvimine ja tingimused Värv segatakse hoolikalt ja kantakse pinnale 12 korda
3)Pressitud betoonkivi (Columbia) 4)Autoklaavitud kergbetoonplokk(Aeroc) Mullbetoonväikeplokkidest seinad Võib ehitada kuni 3-korruselisi hooneid Kasutatakse nii eluhoonete,garaazide,laohoonete ja ka loomapidamishoonete ehitamiseks Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Struktuur on poorne,mille tõttu see isoleerib hästi soojust. On vastupidavad külmale Neisse imendub vähe vett Kuivavad kiiresti Müüritis on tulekindel Betoon-õõnesplokkidest seinad Kasutatakse nii välis- kui ka siseseinte ehitamiseks On võimalik ehitada õhemaid seinu võrreldes teiste väikeplokkidega , tänu kõrgele survetugevusele. Sobilik kasutada nii seinte kui ka vundamentide ehitamisel Suurplokkidest seinad Suurpaneelseinad laialt kasutuses nii elamuehituses kui ka ühiskondlike hoonete ehitamisel Betoonpaneelid jagunevad välis- ja siseseinapaneelideks Raudbetoon sandwich- välisseinapaneelid Koosneb raudbetoonist , sise-ja väliskoorest ja nende vahel paiknevast soojustuskihist
335 Välisseina väliskatted 496 m2 202 100192,00 336 Välisseina sisekatted 496 m2 144 71424,00 337 Välised koosteseinad??? yyy m2 1843 339 Muud 6743 sBm 6,12 41267,16 342 Mittekandvad siseseinad 156 m2 280,5 43758,00 345 Siseseinte katted 652 m2 166 108232,00 349 Muud 6743 sBm 3 20229,00 351 Laetarindid 810 m2 777 629370,00 352 Laekatted,põrandad 810 m2 225 182250,00 353 Laevooderdised 810 m2 76 61560,00 359 Muud 6743 sBm 3 20229,00
Fifth level Täistellis Kasutatakse viimistluskivina kandvates ja mittekandvates siseseintes Küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C Aiapostid Õõnestellis ja käsivormtellis Kasutatakse viimistluskivina kandvate ja mittekandvate välis või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate külma osa ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. Kergtellis Kasutatakse ülemiste korruste vaheseinte ladumisel normaalse niiskusega ruumides Kandekonstruktsioonides ei saa kasutada. Soojaisolatsiooniomadussed paremad kui tavalisel õõnestellisel veeimavus suurem harilikust tellisest Savitellise kasutamine
tootmine on võrdlemisi energiamahukas (põletamine). 32. Täissavitelliste põhilised kasutuskohad Täistellis VTT ja FTT Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Tellis tähistusega PTT. Peamiselt küttekollete elementide siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte ladumiseks köetavas ruumis. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. 33. Õõnsavitelliste põhilised kasutuskohad VAT kasutuskohad- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise- ja välisseinte, sh ka külmas osas, ladumiseks. Arhitektuursete kujundusehitiste rajamiseks. Sisekujunduselementide ladumiseks.
siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole. Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse. Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt mõradena lae ja seinte ning ehitusplaatide ühenduskohtades. Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni.
arvutamistäpsust ja mälu mahtu. Nikotiini, mürgise tubakasuitsu ja vingugaasi koosmõju põhjustab peavalu, ärrituvust, alandab töövõimet. Suitsetamise tüsistused. Suitsetavatel naistel võivad tekkida raseduse ajal mitmesugused tüsistused. Vastavalt rahvusvahelise statistika andmetele on vastsündinute surevus suitsetavate emade puhul 40% kõrgem kui mittesuitsetajatel. Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. Paljud suitsetajad haigestuvad rinnaangiini ehk stenokardiasse, mille puhul tekivad südame veresoonte perioodilised kramplikud kokkutõmbed (spasmid). Nendega kaasneb terav valu rinnas, nõrkustunne ning surmahirm. Rinnaangiin ehk stenokardia läheb sageli üle südame raskeks
tihendatud killustikalus 300 mm _______ 600 mm * keraamiline plaat paigaldussegul 10mm 3.2.3 Vaheseinad Kandvad vaheseinad: Hoone sisemised kandvad seinad on tellistest paksusega 120 mm. Tellistest siseseinte viimistlus on kas pahtel ja värv või keraamiline plaat paigaldussegul (vastavalt ruumi funktsioonile). pahtel, värv 5 mm tellis 120 mm keraamiline plaat paigaldussegul 5 mm _______
eeterlikest õlidest 8–10%, ja õietolmust 5–10%. Taruvaigu sulamistemperatuur on 80°C (Suik,K.). Leidub inimesi, kes on taruvaigu suhtes allergilised, 3% inimestest. Meeallergiat omavate inimeste hulk on märksa suurem (Prügi, K.). Mesinik võib tarude ja raamiliistude puhastamisel ühel hooajal tarust koguda 50-100g vaiku (Luigele, A.). 3 2. Taruvaigu kasutus Mesinikud koguvad taruvaiku tarude siseseinte, raamide ja vaheliistude pealt kraapides. Seda säilitatakse jahedas õhukindlas anumas. Mesilased kasutavad taruvaiku kärjekannude puhastamiseks ja desinfitseerimiseks, pragude täitmiseks, lennuava kitsendamiseks ja tarru sattunud kahjurite katmiseks (Suik, K.). 2.1. Taruvaigu kasulikus Taruvaik on mesilaste poolt toodetud segu vaikudest. Taruvaiguga mesilased tihendavad tarudes pragusid ja erinevaid auke. Lisades saab näha pilti1. kuidas mesilased taruvaiku tarusse koguvad
korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60…240mm). 4.8. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. *Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. *Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. *Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust.
U - Väliskasutatus Y - Poolsulund V- Kaldu K- Profiilne P - Ümartatud L- Suluntatud H - Palgiprofiil Puitkiudplaat Kuivade pindade katmiseks siseviimistlusplaatidena. Siseseinte soojustamiseks. Müraisolatsiooniks tubade vaheseintes. Põranda aluspinna tasandamiseks Müratakistuseks põrantatesse Kõvasid puitkiudplaate kandekonstruktsioone koos puiduga
suhteliselt püsivai aerosoole, mis võivad olla mikroobide edasikandjateks) · Vahupesu( või geel pesu) t. vllijate välispesuks · CIP torustike pesuks Joogitööstuse seadmete iseärasused: · Vahemaad on pikad ja transportimine toimub torude kaudu · Vedelike koostise muutumine protsessis tulevase õlle koostis keedus ja pudelis on erinev, protsessis on kuumutamist jahutamist, filtreerimist Tehased on suured Mahutite siseseinte pesemise kaks võimalust: · Pesupeade kaudu, mis tagavad pesuaine soovitud jaotumise mahuti seinale · Pöörlevate kõrg-surve pesupeade kaudu Torustike pesemise võimalus · Kasutatakse korduvkasutuses olevat pesuainet ( peale pesu kontrollitakse pesuaine sisaldus lahuses ja vajadusel lisatakse värsket pesuainet) · Lisatakse sobivad voolukiirused antud protsessi etapis esineva mustuse eemaldamiseks. On olemas palju CIP tüüpi
8.1.13 Põrandad K.Kenk 14 vaivundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 15 Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone vundamendi rajamissügavus sõltub samuti naaberhoonete vundamentide rajamissügavusest (järgmine slaid). Siseseinte vundamendid võib rajada külmumispiirist kõrgemale, kui arvutustega on kontrollitud pinnase püsivust 8.1.13 Põrandad K.Kenk 16 8.1.13 Põrandad K.Kenk 17 Lintvundamendid rajatakse kivi, plokk ja suurpaneelhoonetele. Lintvundamentide põiklõige on kas ristkülikuline või astmeline. Kui astmed kõrgusega (h) 30...50 cm ja laiusega (b) 15...20 cm ning kui nurk (järgmine slaid) on kivivundamendil suurem kui 60o või
Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja pööning, see osa, mis on kasutusel hoone kasutuseesmärgil); kasulik pind (korteri kõigi ruumide pindala summa, mõõdetakse siseseinte vahel); elanikke/ha; efektiivsus (e kr, ekv, epk; ekr=sb-m²/Akr). Elamute tüübid: eramu; paarismaja; ridaelamu; korruselamu; punktelamu; terasselamu. Keskonna anlüüs: haljastus; mikrokliima; veebilanss; päike; vaated (lähivaated, nähtavus ala, kaugvaade). Ehitiste omadused: Mastaap (16 korrust * 6 korterit = 96 * 2,5 in = 240 in). Elamualade teenindus ja töökohad: vabaaja veetmise ruumid; vanade ja puuete inimeste teenindus; kauplused (igapäeva vajaduste rahuldamiseks)
pressitud betoonkive ( Columbia-kivi ). Keramsiitbetoonist väikeplokkidest seinad Keramsiitbetoonist väikeplokkidest (kergplokke) seina struktuur on poorne, mille tõttu isoleerib ta hästi soojust ( betooniga võrreldes 5-kordselt). Nad on vastupidavad külmale, neisse imendub vähe vett ja nad kuivavad kiiresti. Müüritis on tulekindel. Kergplokke kasutatkse müüritiste ladumiseks nii peal- kui ka allpool maapinda. Sobivad välis- ja siseseinte ehitamiseks. Kasutatakse ka garaažide ja vähekorruseliste hoonete vundamentide ehitamiseks. Plokke valmistatakse kolmes tugevusklassis: nõrgemad tugevusega 2 ja 3 MPa betooni tihedusega 600...650 kg/m3 ja tugevamad 5 MPa betooni tihedusega 900 kg/m3 Lisaks tavaplokkidele toodetakse ka soojustatud sandwichplokke: ploki soojapidavuse tagab 14 cm paksune polüstürerooli kiht, mis annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K.
Tarud on mesilaspere kodud ja kaitseobjektid. Sülemite paigutamiseks tuleks üks taru ka alati tühjana hoida, samuti on kevadel mesilasperede ümbertõstmisel vaja tühja taru. (Arro et al., 1997) · Töökittel Peab olema puhas ja valge, ainult mesilas töötamiseks. · Näovari Näo katmiseks · Suitsik Koosneb lõõtsast ja plekkkorpusest. Suitsikus kasutatakse peamiselt mädapuud, turbatükke või mõnda muud suitsu andvat materjali. · Konkspeitel On taru siseseinte, valtside, raamide jne puhastamiseks (kraapimiseks). · Taruhari - On mõeldud mesilastaru puhastamiseks, surnud mesilaste eemaldamiseks ning pesa laele ja põhja langenud prügi koristamiseks. · Kärjekandekast On vajalik perede läbivaatamiseks. · Kärjekahvel ja nuga On vajalik mee kaanetise eraldamiseks kärjelt enne vurritamist. · Kunstkärg Kunstkärgedele ehitavad mesilased üles oma kannud. Neid
teada. Mulla seest tuli välja ka panuseid sõrmus, noad, pannal ja mitu hõbemünti. Üheks huvitavaimaks leiuks nimetab Mäesalu siiski 16. sajandist pärit raamatukaane kaunistusi. «Ühe maakiriku kohta on see ääretult huvitav,» ütleb arheoloog. Lisaks leidudele tõid väljakaevamised selgust ka kiriku ajalukku. Võlvikandades kaevamisel selgus, et algselt oli Mihkli kirik ehitatud ilma võlvideta, lihtsalt nelja põhimüüri ja talalaega hoonena. Kohati paljastus ka kiriku siseseinte algset krohvipinda. Kiriku läänemüüri nurkadest leitud talaaugud näitavad, et tõenäoliselt oli seal välisrõdu. «See kõik võib olla tõendus, et muuhulgas oli kirik kasutusel ka kaitseehitisena,» ütleb Mäesalu. 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt paljastab eeslinna kujunemise Tallinnas kunstiakadeemia krundil tänavu kuni novembri lõpuni toimuvad väljakaevamised on Eesti ühed ulatuslikumad 1200 ruutmeetrisel krundil ja kolme meetri sügavuselt, ja annavad
kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt: Vähki tekitavad ained Sõltuvust tekitavad ained -3- Valgeveresust tekitavad ained Pärilikke muutuseid põhjustavad ained Loote vääraarenguid põhjustavad ained Radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv Nikotiin : Nikotiin põhjustab veresoonte kramplikke kokkutõmbeid ehk spasme ja veresoonte siseseinte haiguslikke muutusi. Sel puhul aheneb veresoonte valendik, vereringe on raskendatud, halveneb keha varustamine hapniku ja toitainetega ning ainevahetuse jääkainete eemaldamine kehast. 5 fakti suitsetajast 1. Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist 2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist.
kivi paksune. Klassikalise plokkseotise põhireegliks on, et kõik ühe kihi püstvuugid kaetakse järgmise kihi tellisega. Tavaline plokkseotis: tavalisel plokkseotisel, olenemata müüritise paksusest, alustatakse põikkiviridade nurgast kahe kolmveerand tellisega. Nii langevad küll nurkades müüritise sees mõned püstvuugid kokku, kuid põiki-ja pikiread esinevad mõlemal seinapinnal ühes ja samas kihis. Plokkseotist kasutatakse peamiselt siseseinte ladumisel. Ristseotis: kasutatakse harilikult siis kui sein on vähemalt ühe kivi paksune;ristseotises vahelduvad pikikivikiht ja põikikivikiht. Mungaseotis: müürikirjas vahelduvad põikikivi-pikikivi-pikikivii-põikkivi. Lõõridega seina seotis: suitus ja ventilatsioonilõõridega siseseina laotakse plokkseotisega ning kõik põiki- ja pikikivid asetsevad kohakuti. Mitmekihiline seotis Täisnurkse ristlõike postide seotis: kandepostid ja kitsamad kui 1m laiused aknavahepostid
52 Siseuksed 525 Puituksed Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Tulekindel laminaatuks 12 tk 5,0 826 65,0 10692 5251 EI30 (700x2100) Okaspuidist tahveluks 42 tk 4,2 120,4 54,6 7350 5252 (700x2100) Tule-ja helikindeluks 2 tk 5,8 578,9 75,4 1308,6 5253 (1500x2100) okaspuidust tahveluks 2 tk 4,2 365,8 54,6 840,8 5254 (1000x2100) 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatte Siseseinte värvimine 1852,26 m2 0,6 2,86 9,0 21967,898 5311 8 5 534 Krohv-ja tasandus Seinte krohvimine 1852,26 m2 0,5 2,08 6,5 15892,459 5341 8 4 535 Plaatkatted WC seina plaadid 285,62 m2 1,7 14,89 23,8 11050,637 5351
toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid korrapärased kivimaterjalid Korrapärased materjalid vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on
· head heli-isolatsiooniomadused; · lihtne töödelda kanepivillanoa või tavaliste elektriliste lõikeinstrumentidega (sobib 6 kodus käsitööga tegelejatele); · niiskust tasakaalustav tänu suurele sorptsioonivõimele. Kasutusalad: · sarikatevaheline soojustus; · abisarikate vahele paigaldatav sarikapealne soojustus; · puidust tala vahelagede soojustus; · välis- ja siseseinte soojustus puidust raamide ja postidega ehitiste korral; · metallpostidega seinte soojustus; · eendikatete soojustus; · ventileeritud õhuvahega seinte välissoojustus. Kanepivilla eelised: · Kanepivill pakub loodussõbralikkust nii vanas kui uues hoones. · Kiire ja lihtne paigaldus, materjal ei põhjusta sügelust; · Ruumi hea sisekliima; · Niiskust reguleeriv toime; · Difusioonile avatud konstruktsioon; · Talvel soe, suvel jahe;
Sellele järgneb kohe ka II korruse vahelaepaneelide montaaz. Viimaseks montaazitööks jäävad I ja II korruse SW välisseinapaneelide paigaldamine ja parapetipaneelide paigaldamine. Välistreppide ja panduste ehitus toimub samaaegselt jäikusseinade ehitausega. Peale montaazitöid alustatakse katuse ehitamisega. Samaaegselt katuse ehitamisega toimub juba ka avatäidete montaaz. Peale avatäidete montaazi saab hoone esimesel korrusel alustada siseseinte ehitusega. Samaaegselt seinte ehitusega alustatakse tõid elektri ja nõrkvoolusüsteemide väljaehituseks. Kui seinad on laotud, alustatakse siseviimistlustöödega. Alustades lagede ja seinte pahteldusest- krohvimisest, millele järgneb siis vastavalt siseviimistlustabelile ruumi lõplik viimistlus (värvimistööd, plaatimine, parketi paigaldamine). Siseviimistlustööde lõpuks peavad kõik eritööd (küte, ventilatsioon, vesi-kanalisatsioon, elekter ja
Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm) Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis-ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud-või klompfaktuuriga vooderdusplaate Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3..
.....................................11 8KOKKUVÕTE..............................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................................13 2 1 SISSEJUHATUS Uurides internetist erinevaid võimalusi siseseinte katmiseks, leidsin kaks põhilist, millest ma ka oma töö kirjutasin. Seinad siis üldiselt valmistatakse kipsplaadist, mis on plekk-karkassile ehitatud ning soojustuseks ja helitõkkeks on vill vahel. Kips on üldkasutatav ning kõigile tuntud ehitusmaterjal. Kattematerjalidest kõige populaarsem on tapeet. Ajapikku on tapeetide valik kasvanud meeletult. Tänapäeval on lausa võimalik enda soovi järgi tapeet lasta teha. Samas on
Põletamata tehiskivi 10. Silikaattellise põhilised kasutuskohad ning liigid? reakivi, silikaattellis, lõhestatud ja klombitud tellised ning õõnesplokke. Seinad ( kandvad ja mitte kandvad ) fassaadid, müürid, korstna pitsid. Ei tohi kasutada vundamentides ja soklites ( külmakindlus ja veekindlus ) ega kolletes korstendes madalam tulekindlus savitellistest. Odavam. 10. Loetle põhilisi kipsplaadi kasutuskohti. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena 11. Bituumenite omadused- positiivsed ja negatiivsed. Bituumenmaterjalid on kolloidsed süsi-vesinikühendid. Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse neid ka orgaanilisteks sideaineteks. Erinevalt mineraalsetest sideainetest, nad ei kivistu, vaid seovad ainult oma kleepuvusega. Bituumenmaterjalid on veetihedad ja vees praktiliselt lahustumatud
5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatidest vahesein GN13+GN13, kivivill 95mm, 610 m2 metallkarkass, samm 600mm, GT70/70 52 Siseuksed 525 Puituksed Kasespooniga sileuks, lakitud M7-10x21-22, liistud, 52 tk tammepuidust lävepakk 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatted Seinte värvimine 2x akrüüllateks värviga Vivacolor Vivaplast 925 m2 20 koos toonimisega Seinte värvimine 2x akrüüllateks värviga Vivacolor Vivaplast 660 m2 20 koos toonimisega Seinte paremakvaliteediline värvimine EPO värviga koos
Kipsplaatide pigaldamine metallkarkassile, ilma karkassi maksumuseta 1156 m2 52 Siseuksed 521 Lukustus ja varustus 60 tk 523 Terasuksed Terasprofiilist kahepoolne tuletõkke uks EI30 2 tk 525 Puituksed Spooitud ukseplokk sile SP, M8x21 58 tk 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatted Paneel- ja vaheseinte viimistlemine värvi alla 2639 m2 535 Plaatkatted Pindade vooderdamine plaatidega koos aluspindade ettevalmistamise ja niiskustõkke paigaldamisega 133,84 m2 537 Sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon Isoleerimine Isover KL-37-50mm 1156 m2 54 Lagede pinnakatted 541 Värvkatted
Seepärast tuleb mördikihi ühtlasele paksusele ja tasandamisele pöörata erilist tähelepanu. Pärast paneelide paigaldamist tuleb nendevahelised pilud täita tsementmördiga. Kui pilude vahele on sattunud tellise kilde või muud prahti tuleb see kõrvaldada. Trepi montaaz Trepi marsid podestid monteritakse üheaegselt seinaplokkidega. Esimene vahepodest ja trepi marss paigaltatakse üheaegselt trepikoja siseseinte plokkidega. Korruse podest ja teine trepi marss paigaltatakse korruse montaazi lõpul. Trepi marss peab jääma tõstmisel ettenähtud asendisse. Trepi tõstmiseks kasutatakse 4 harulist troppi. Trepimarsi sobimiseks tuleb erilist töhelepanu pöörata podestide täpsele montaazile. Tööriistsad ja abivahendid Müürsepa kellu, Mördilabidas, Tellisevasar, Meislid, Montaazikangid, Harilikud kangid, Vuukrauad, Kiilud, Mördikastid.
Täistellis- Kasutuskohad peamiselt viimistluskivina kandvates ja mittekandvates lisaviimistlemiseta väärikpinnaga siseseintes; küttekollete (kaminad, ahjud, pliidid) seinte, lõõride, olmekorstnate jalgade jt. elementide ehitamiseks. Kasutustemperatuur kuni 700°C. Ainult sisetöödeks. Auktellis(õõnestellis, kärgtellis) Tähistused FAT ja VAT: VAT- viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis-või siseseinte ehitamiseks. Olmekorstnate sise-ja välisseinte,sh ka külmas osas, ladumiseks 13 FAT- Viimistluskivina kandvate ja mittekandvate lisaviimistlemiseta välis- või siseseinte ehitamiseks. Olme korstnate külma osa ladumiseks. Ahjude, kaminate välisvoodri ehitamiseks. 35. Mille poolest erineb klinkersillutustellis tavapärasest savitellisest?
Hoone konstruktsiooniosa keerukuse tõttu on soovitatav tellida konstruktsiooniosa tööprojekt või probleemide tekkimisel pidada nõu eriala spetsialistiga. Koormused Katusetalade arvutamisel võtta arvesse omakaalu- , tuule ning lumekoormusi. Vundamendid Vundamentide alla jääv pinnas eemaldada kuni kõrguseni -1200 olemasolevast maapinnast. Välisseinte alla rajada raudbetoonist lintvundamendid. Samuti valada raudbetoonist lintvundamendid kandvate siseseinte alla, terrassi serva alla ning postide alla. Välisseinte vundamendid on keskelt soojustustatud 100 mm soojustusega 600 mm kõrguselt allapoole maapinda Põrandad, vahelagi Olemasoleva pinnas kooritakse ning asendatakse see tihendatud killustu ja liivakihiga (kusjuures tihendatava kihi paksus ei tohiks olla suurem kui 100 mm). Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm.
purskkaevudega. • Elutoad võiks planeerida maja lõuna- või laanepoolsele küljele, et talvist vahest paikesekiirgust võimalikult rohkem ära kasutada. • Uste ja akende oige asukoht võimaldab majas loomuliku ventilatsiooni toimimist maja soojemate ja külmemate osade vahel. • Lõunapoolsetesse seintesse neelduvad paikesekiired võimaldavad soojuse konduktsiooni läbi ehitise siseseinte. • Valguse ülekanne läbi akna võimaldab infrapunastel kiirtel konvektsiooni abil toaõhku soojendada. Kui välisaknaklaas katta seestpoolt vastava peegeldava kihiga, peegelduvad infrapunased kiired tuppa tagasi ega lase soojusel hajuda. • Passiivsete ehituselementide lisamine võimaldab paikesekiirguse peegeldamist või hajutamist, et vältida suvel päikesekiirgusest tingitud ülekuumenemist.
Isheemia südame verevarustus on vähenenud arterite ahenemise tõttu Kardio-vaskulaarsete haiguste liigitamine tekkepõhjuste järgi Südame põletikulised haigused Viirustest või bakteritest põhjustatud haiguse korral satuvad viirused vereringesse, jõuavad südamelihasesse tekitades seal veresoonte põletiku. Südame-veresoonkonna muutustest ja/või kõrgvererõhu tõvest põhjustatud haigused südame arterite siseseinte muutusest tekkinud patoloogiline seisund, mille tulemusena häirunud verevarustus kogu organismis. Mittemõjutatavad riskifaktorid: 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Vanus (kasvades) 3) Meessugu Mõjutatavad riskifaktorid 1) Hüperlipideemia 2) Arteriaalne hüpertensioon 3) Suitsetamine 4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit
Valede valikute puhul pole ka harvad niiskus- ja seenkahjustused. Hoolikas tuleb olla puitmaterjali valikul. Kandvas konstruktsioonis võib kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kust ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks. Sinetanud puit imab rohkem vett, see kuivab välja aeglasemalt ning on mädaniku tekkimise oht. Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks kiiresti. Kui seintes on piisavalt niiskust, mis kaetud veeauru raskesti läbilaskva kattematerjaliga, siis pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse aururõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Samuti toob konstruktsiooni kuivamine kaasa puidu mahulise kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt nähtavate mõradena lae ja seinte ühenduskohtades ning ehitusplaatide liitekohtades. Välisseinte või
eelajaloolise ilme. Siinse maastiku tuntuim sümbol on enam kui 360 miljonit aastat vana Elevandilondi mängi, mis kõrgub majesteetlikult Guilini linna kaugosas Li jõe läänekaldal. See suur karstimoodustis meenutab tohutut elevanti. Kes lonksab oma pika londiga jõevett. 55 meetrit kõrge, 108 meetrit pika ja 100 meetrit laia elevandi londi ja jalgade vahel on täiskuukujuline koobas, mis läheb läbi mäe. Koopa ümber ja siseseinte on üle seitsmekümne Tangi ja Songi dünastia ajastust pärit kujutise, mis ülistavad ümberkaudsete mägede ja jõe ilu. Poolel teel mäkke asub teine mäge läbiv koobas, läbi mille võib vaadata Guilini linna ilu. Mäetipul seisab Mingi dünastia ajal ehitatud Pu Xiani pagood, mis näeb välja nagu mõõga käepide. Pagoodil on palju kujutisi, millest kõike kuulsam on Lõuna-Songi dünastia ajastu ühe kuulsaima poeedi Lu You luuletus.
Kipsplaadid 6 … 22mm paksud plaadid, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Plaatide laius on kõige sagedamini 1,2m ja pikkus 2,4…3,0m. Tootmine:Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papilindile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja koos lähevad nad valtside vahelt läbi. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Kasutatakse: siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks, põrandate alusena, välisseintes tuuletõkkekihina. 10.5. PORTLANDTSEMENT-ASBEST TOOTED Portlandtsementi sideainena ja asbestkiudu täitematerjalina kasutades valmistati pikka aega lainelisi või siledaid eterniitplaate. Eterniiti kasutati laialdaselt katusekattematerjalina, mõningal määral ka konstruktsiooni-materjalina. Eterniidi omaduseks on põlisus, samuti suhteliselt kõrge tulekindlus. Asbesti tolmu
toorainena ja tsemendi tootmisel. 16. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- korrapärased kivimaterjalid Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. -Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. -Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. -Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. -Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist
ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm). · Korrapärasteks loetakse materjale, milledel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. · Soklikivid on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Nad võivad olla klombitud, tahutud, saetud või lihvitud. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. · Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Õhukesed plaadid (7...20mm) liimitakse seintele, paksud (20...60mm) aga kinnitatakse metallklambritega. Peale siledate plaatide tehakse veel murtud- või klompfaktuuriga vooderdusplaate. 05.05.2014 · Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse
· Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele · Vältida tuleb külmasildade tekkimist · Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool · Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. · Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3
Kaheseinte alla jäävaid pindu maha ei võeta. Et tulemused oleks võrreldavad peavad olema teat. kokkuleppel nt korruste põranda pinnad mõõdet hoone sise- või välismõõtmete järgi. Reeglis on see, et rakendat. brutopinda st. Mitte ainult, seda hoonet isel. põhipind vaid ka sellega kaasnevaid abiruume, koridore. Eestis olev kataloog ,,Hoonestuskulud" 1996 . Pinnameetodit rakendat. suhted brutopinna kohta. Möödud võetakse välissuunast, ilma siseseinte mahavõtmist. Üldkasutatav: R.S.-Means, koosneb 10-15 erineva nimetusega raamatut. Kasut. Ameerikas ja mujal. Sisestunu maha ei arvestata. Suurbritannias: Richardon's. Rakendat. sisedimensioone, parema võrreldavuse tagamiseks. Meetod hakkas levima peale II MS kui hakati massiliselt ehitama maju, koole. Ühikmaksumused on mitmest allikast kergesti kättesaadavad ja saab lihtsalt arvutada. Meetodi kamt. Tuleb järgida:
• Konstruktsioonimaterjalid – seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms • Lubi-kips kuivsegud Valmistatakse segu, antakse kuju valamisega, pressimise või valtsimisega (kalandreerimisega) ning seejärel kivistatakse kas kõrgendatud või normaaltemperatuuril Kipsplaadid kujutavad endast 6 … 22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte ja lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. 4. Eterniit On mõeldud kaldkatuste (kaldega kuni 7°) ning seinte katmiseks. Laineplaadid on valmistatud mittesüttivast materjalist ning kuuluvad liigituselt mittepõlevate materjalide hulka. 5. Betoonkivid Betoonkivide all mõistetakse üldiselt • teede, tänavate, väljakute ja õuede katteks kasutatavaid betoonist väikesemõõdulisi kive või ka plaate, nn UNI-kivid • mitmesuguseid betoonist katusekive
Serviti kivist sein tuleks üldiselt armeerida. Mittekandvad vaheseinad Tsiviilhoonetes tehakse vaheseinad täiskivist, tööstushoonetes ka õõnesplokkidest. Kandvad vaheseinad Kandvad vaheseinad tehakse kas kividest, täisplokkidest või betoontäitega õõnesplokkidest. Kandvate seinte paksus määratakse arvutusega. Keldriseinad Keldriseinad jaotuvad samuti sise- ja välisseinteks ning mittekandvateks ja kandvateks seinteks. Siseseinte kohta kehtivad üldiselt samad nõuded kui korrustel, kasutatakse ka samu lahendusi. Keldri välisseinte puhul on täiendavaks faktoriks pinnase külgsurve seinale ja pinnaseniiskuse tungimine seina. Üldjuhul tuleks keldriseina tugevust kontrollida arvutusega. Oma omadustelt sobivad keldriseina materjaliks nii columbiakivid kui plokid. Keldriseinal võib sokli ära jätta kuna columbiakivi on ilmastikukindel. Seina ja pinnase vahel kasutatakse vett dreneerivaid materjale või
molekulide ning toru vahelisest hõõrdumisest. Hõõrdetakistus avaldub valemiga λ v2 ∆p h = l ρ , (5.4) D 2 kus l on toru pikkus, m, D – toru läbimõõt, m, λ – hõõrdetakistustegur, ρ – õhu tihedus, kg/m3, v – õhu liikumiskiirus, m/s. Hõõrdetakistustegur sõltub toru siseseinte karedusest, õhu viskoossusest (temperatuurist) ja voolu liigist (laminaarne või turbulentne). Laminaarsel voola- misel, kui Re ≤ 2300, arvutatakse hõõrdetakistus valemiga 64 vD λ= ja Re = , (5.5) Re ν kus Re on Reynoldsi arv, ν – õhu kinemaatiline viskoossus.
525 Puituksed 5251 Puituksed koos liistudega 780x2080 84 tk 4,2 90,9 54,6 12222 5252 Puitpinnaga terasest turvauks 980x2080 42 tk 7 678 91 32298 5253 Lamineeritud vineeruks 900x2000 28 tk 4,2 341,9 54,6 11102 53 Siseseinte pinnakatted 62215 531 Värvkatted 3941 m2 0,6 1,8 9 42563 535 Plaatkatted Plaatimine koos pindade tasandamise ja niiskutõke 5351 lisamisega, 200x200 345 m2 1,7 33,16 23,8 19652
kuumeneda jõudnud välispinnal pragusid - ahju paisumine on ebaühtlane. Selle vältimiseks tuleb ahjulõõride vaheseinad, see on ahju kogu massiiv tuleb laduda lapiti tellistega. Soovitav on teha lõõrid ristküliku kujulised, sest siis on lõõri sisesinte pind suurem. Mida suurem on lõõri sisepind, seda rohkem soojust võtab ta vastu. Pikliku ristlõikega lõõri pikem külg asugu alati lõõri välisküljel. Pikliku ristlõikega lõõr tehakse 10-15 cm lai. Lõõri siseseinte konarused, nukid, sisseulatuvad kivid jne takistavad gaaside sujuvat voolu Katikud Kohtades kus hoonete puitosad asuvad korstnate, ahjude ja seintes asuvate suitsulõõride lähedal, tuleb nad lõõridest eraldada nn. tuletõrjevahedega. Viimased võivad olla tühjad või täidetud mittesüttiva materjaliga. Harilikult täidetakse see vahe müüritisest kaitseribaga nn. katikuga
tahelepanu aratavasse seinaossa, nait. vihmaveetoru taha. 47. Mitmeks osaks jagunevad puidutood, nimetage suurte ruhmade juurde kuuluvaid toid? Puusepatööde hulka loetakse väiksemat täpsust nõudvad tööd. Need tööd on välisseinte-, siseseinte-, vahelagede-, põrandate-, tellingute-, töölavade-, raketiste- ja mitmete abiehitiste rajamine. Laudsepatöö on täpsem ja puhtam puidu töötlus. Laudsepatöödeks on uste ja akende valmistamine ja paigaldamine, samuti põrandaliistude, parketi, piirdelaudade ning sisseehitatava mööbli paigaldus. 48. Nimetage puitkonstruktsioonide eeliseid. 1. Suhteliselt suur tugevus mahukaalu kohta; 2. Puitkonstruktsioonide ehitamine on lihtne ja ei sõltu aastaajast ega ilmastikust; 3
Vältida tuleb külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. Soojustus peab paiknema aurutiheda kandetarindi suhtes jahedama keskkonna pool Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool. Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad. 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina
mörti, täidetakse sellega vertikaalvuuke ja tahutakse telliseid. Tellisevasaraga raiutakse ja tahutakse telliseid. Kumerate ja nõgusate vuukraudadega antakse mördiga täidetud vuukide välispinnale projektikohane kuju. Kontroll-mõõteriistad ja-vahendid on nöörlood, vesiloodidega rihtlatt, suundnöör ja selle kinnitusklambrid, kihilatid, nurgik, tollipulk, mõõdulint. Nöörloodiga kontrollitakse müüritise pindade vertikaalsust. 400-g nöörloodi kasutatakse siseseinte ja postide ladumisel, 600-g loodi konstruktsiooni väliosade ladumisel. Vesiloodidega rihtlatt on nurkraud, millele on kinnitatud kaks standardset ehitusvesiloodi. Seda kasutatakse müüritise kihtide horisontaalsuse kontrollimiseks. Kihtide horisontaalsust võib kontrollida ka hariliku ehitusvesiloodiga, mis tuleb panna müüritise pinnale asetatud rihtlatile. Rihtlatiga kontrollitakse ka müüritise välispinna tasasust. Müüritise järjekordse pindrea paksus ja ladumise suund määratakse 2
spetsiaalne aurutõkkekile polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda
Omadused: tervisele ja keskkonnale ohutu, mittepõlev, ilmastikukindel, temperatuuri ja niiskust tasakaalustav, hea mürapidavus, sobiv veeimavus, suur mehaaniline tugevus. 1 Kipsist tooted: kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Koostis: ehituskipsi pulber; täiteaine - liiv, räbud, pimss, saepuru; armeering - papp, manilla, puitvill, takk, makulatuur, alumiiniumvõrk. Kipsplaati kasutatakse siseseinte ja -lagede ehitamisel ning välisseinte sisepindadel. Sobib ka niisketesse ruumidesse. Betoonist tooted jagunevad: betoonist müürikivid ja -plokid, betoonist tänavakivid, betoonist katusekivid, kergbetoonist müürikivid ja -plokid, poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik
annaabi.ee 
