öelda” Kokku oli küsitletud 850 inimest, neist 371 olid mehed ja 479 naised. Kõige rohkem on Tartus keskharidusega inimesi (26,6%) ja kõrgharidusega inimesi (25,7%). Keskmine vastajate vanus on 39,5 ning küsitletud on inimesi vanuses 16 – 72. Keskmiseks laste arvuks on 1,65 ning pooltel vastanutest on vaid üks laps. Kokku on Tartus linnaosi 15, kuid oma analüüsis käsitlen neist nelja: Annelinn, Karlova, Tähtvere ja Ihaste. Kõige rohkem elab inimesi Annelinnas (13,9%), sellele järgnevad Ihaste (7,1%), Karlova (6,2%) ja Tähtvere (5,8%). Hüpoteesid Oletan, et turvalisuse pärast on rohkem mures naised ja kõrgemalt haritud inimesed. Samuti arvan, et turvalisuse pärast muretsevad rohkem vanemad inimesed ning et muret turvalisuse pärast suurendab laste arv. Ilmselt on kõige rohkem turvalisusega rahul Tähtvere, Ihaste ja
Sheet1 Peatuse nimi vahemaa km väljumisaeg Raua 0 07:46:00 Kuu 1 07:46:22,36 1,00 Salemi 3 07:47:29,44 4,00 3,00 Karlova 6 07:49:43,60 10,00 9,00 6,00 Aura veekesk. 8 07:52:42,48 18,00 17,00 14,00 Vabaduse pst. 11 07:56:48,45 29,00 28,00 25,00 Raeplats 15 08:02:23,85 44,00 43,00 40,00 Palmihoone 19 08:09:28,70 63,00 62,00 59,00 Kiriku 27 08:19:32,42 90,00 89,00 86,00 Hurda 31 08:31:05,59 121,00 120,00 117,00 Kreutzwaldi 40 08:46:00 161,00 160,00 157,00 161 Raua Kuu Salemi...
Kui aga läheb teisiti, siis öeldakse, et saatus tahtis teisiti. Toon siinkohal ühe näite oma elust. Sel kevadel seisis mul ees ülesanne valida endale teeots, mida mööda käia pärast põhikooli lõpetamist. Võimalusi oli mitu. Valida sai maakoolide ja linnakoolide vahel, kuhu saamiseks tuli pingutada ja teha katsed. Võis ka valida kutsekooli, kuhu sissesaamiseks ei oleks pidanud nii palju pingutama. Tegin katseid kahte gümnaasiumi. Olin nendeks valinud Karlova gümnaasiumi ja Tamme gümnaasiumi. Karlova gümnaasiumis tegin katsed ära, kuid päeval enne Tamme gümnaasiumi katseid otsustasin vahetada kooli ja järgmisel päeval tulingi Forseliuse kooli katsetele. Võibolla mängis ka siin minu saatus rolli ja suunas mind sellesse kooli, kuhu sain ka sisse. Kindlalt paika pandud plaanid võivad vägagi kergesti muutuda. Ja tihti muudab ühe inimese plaani muutus ka teiste inimeste plaane. Ka minu näite puhul muutis
AS Värviline Roos Pr Riina Kallas Elektroonika OÜ Karlova 65-1 27.09.2015 nr 2-10 12345 Tartu Klaviatuuride tellimine Austatud proua Kallas Soovime tellida klaviatuure (nimekiri lisatud). Jääme ootama hinnapakkumist. Lugupidamisega Riin Siina Juhatuse liige Lisa: 2 lehel 2 eks Nimi [email protected] Kastani 45 Telefon 484 6666 Pangakonto: 12344 Tartu Faks 484 6667 1001033333333 SEB E-post: [email protected] Registrikood 1234567 Internet: www.roos.ee
Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
Statistiline uurimus TKG rebaste ristimise kohta. Kirjeldus: Uurimus käib Tartu Karlova Gümnaasiumi rebaste ristimise kohta, mis toimus 27.09- 01.10.10. Peale ürituse toimumist küsisin anonüümselt 30 inimeselt arvamust ristimise kohta. Kui väga meeldis Teile rebaste ristimine? Punkte sai anda 1-10. Punktid jaotusid: 5 punkti- 2 häält 7 punkti- 4häält 8 punkti- 4häält 9 punkti- 8 häält 10 punkti- 12 häält Variatsioonirida 5;5;7;7;7;7;8;8;8;8;9;9;9;9;9;9;9;9;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10;10 X(min) 5 X(max) 10 9 Mo 10 Me9
• Kard-hõbepael • Aedkohhia • Pronks-lutiklill • Suva ilunõges • Riitsinus Amplitaimed. • Mehhiko päsmaslill • Feerulalehine ruse • Kaksikkannus • Sanvitaalia • Harilik maajalg • Sinilobeelia • Roomav metsvits • Oranž pärdiklill • Ripp-pelargoon • Tiiviklill Asukoht: Toila Oru Park Taimed: kukekannus, hosta, peiulill Asukoht: Karlova, Tartu Taimed: ilukapsas, peiulill, vilt-ristrohi Asukoht: Toila Taimed: hosta, harilik kosmos Asukoht: Toila SPA Taimed: kard-hõbepael, fuksia Asukoht: Toila SPA Taimed: petuunia, roomav metsvits, roos begoonia Asukoht: Jõhvi Taimed: hall salvei, peiulill, vilt-ristrohi, begoonia, helmikpööris Asukoht: Toila Taimed: kanarbik Asukoht: Tartu kesklinn Taimed: kukehari, peiulill
Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED ...
1. Kodanikuühiskonna peamised rollid on: Avaliku arutelu väljatooja 1) Telliskivi Selts - Seltsi põhilisteks eesmärkideks on Kalamaja ja Pelgulinna asumite elukeskkonna parendamine nende väärtuslikku miljööd säilitades, piirkonna elanike huvide kaitsmine ja neile piirkonda puudutava info edastamine. 2) Kakumäe Rahva Selts - On Kakumäe piirkonnas tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on parandada ja elavdada antud piirkonna elukeskkonda. 3) Karlova Selts - Eesmärk on edendada Karlova linnaosa elukeskkonda, aidata säilitada miljööväärtust ja tugevdada Karlova elanike piirkondlikku identiteeti. Võimu kontrollija 1) SA Eesti Koostöö Kogu - Korraldab Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötab selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. 2) SA Poliitikauuringute Keskus Praxis - Aitavad kaasa ühiskonnaelu oluliste probleemide
VAATAMISVÄÄRSUSED Turismi atraktsioonid VAATAMISVÄÄRSUSED 1. Looduslikud 2. Inimkäte poolt loodud Spetsiaalselt turismi eesmärgil Esialgselt mingil teisel eesmärgil Looduslikud e. mitte inimese poolt loodud vaatamisväärsused Eluta loodus 1. Veega seotud (kosed, järved, jõed, meri) 2. Mägedega seotud (kõrgmäestikud jne.) 3. Erilised pinnase vormid (koopad, sood, geisrid, kanjonid, meteoriidikraatrid jne.) Elus loodus 1. Fauna (linnuvaatlus jne.) 2. Floora (erilised taimed jne.) Inimese poolt loodud vaatamisväärsused Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga Arhitektuur (hooned) Monumendid Muuseumid (Eesti Rahva muuseum jne.) Teemapargid (loomaaiad, lõbusturpargid, looduspargid, botaanikaaiad, surnuaiad jne.) Elamuspargid (arenenud just Põhja-Euroopas) Kaubandus- ja vaba aja keskused Üritused (erinevad festivalid,...
Geiparaad Darina Karlova 177613 EAKI Geiparaadi eesmärk Geiparaad ehk pride-paraad on rongkäik, mille eesmärgiks on suurendada lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste ja teiste LGBT- kogukonna liikmete nähtavust ühiskonnas ning sallivust LGBT-inimeste suhtes. Allikas: https://www.beautylish.com/a/vcjwg/gay-pride-rainbow-flag Lipp ● 1978. Aastal oli läbiviidud esimene geiparaad California’s. ● Roosa kolmnurk - esimene homoseksuaalide märk. Allikas: http://www.liveinternet.ru/tags/%F0%EE%E7%EE%E2%FB%E9+ allikas: https://twitter.com/vstoronto/status/746116833430896640 %F2%F0%E5%F3%E3%EE%EB%FC%ED%E8%EA/ Geiparaad Eestis 14. Augustil aastal 2004 Eesti ja kogu Baltikumi esimen...
11 Vaatluskoht 2 2. Vaade Tartule Sõprus sillalt Teisest vaatluskohast on kesklinna suunas nähtaval juba rohkem maamärke. Näha on Tigutorn, Emajõe ärikeskus, Fortuuna maja, katlamaja korsten, Jaani kiriku torn (ill 2). Teisest vaatluskohast Karlova linnaosa suunas näeme aga Salemi kirikut ning sidemasti, mis küll jääb antud töös ettenähtud piirkonnast välja. (ill 3) 3. Vaade Sõpruse sillalt Karlova suunas 12 Vaatluskoht 3 4. Vaade Hansakeskusele
Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr Mõisa asukad Sulased, teenjatüdrukud, tallimeistrid... Aednik e. kärner Alati kubjas ja rehepapp Suured aadlipered (+sugulased) Mõisate liigid Karlova linnamõ Rüütlimõis Poolmõis Kirikumõis Riigimõis Kõrvalmõis Rüütelkonnamõis Linnamõis Karjamõis Sääskül a Rüütlimõis Omanikul kindlad privileegid Maksuvabadus Võtsid osa Maapäevast Kuni 1783 olid kõik läänimõisad Taagepera rüütlimõis Mõisakompleksid Viinaköö Tõllakuur k Sepikoda Kasutatud allikad
Mida muudaksin koolielus? Tänapäeva koolielus ja süsteemis on palju probleeme, mis vajaks muutmist ja parandamist. Peale Nõukogude aega on Eesti koolisüsteem väga palju arenenud, kuid palju on veel ka teha ja parandada. Minu arvates on tänapäeva koolielu suurim probleem tundide liiga varajane algus. Kui lapsed peavad kooli tulema hommikul kella kaheksaks, pole nad eriti positiivselt meelestatud ega õpihimulised ning tihti magatakse esimene tund hoopiski maha. Mina lükkaksin kooli algust edasi vähemalt ühe tunni, sest leian, et see muudaks nii õpetajatel kui ka õpilastel elu lihtsamaks. Järgmine suur probleem seisneb õppekavas, nimelt selle liigses teooriapõhisuses. Mõnes aines on see loomulikult vajalik, matemaatikas või füüsikas näiteks, kuid teooria õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei o...
(Domus kinnisvara, 2015) 7 8 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti Tartu linna jagab kaheks osaks linnast läbi voolav Emajõgi (vaata lisa 2). Ida poole Emajõge jäävad Raadi-Kruusamäe, Ülejõe, Jaamamõisa, Annelinn ja Ihaste, Tähtveres ja Supilinnast jookseb Emajõgi sisuliselt keskelt läbi, lääne poole jõge jäävad kõik ülejäänud linnaosad: Kesklinn, Karlova, Ropka, Ropka tööstusrajoon, Vaksali, Veeriku, Maarja-Mõisa, Tammelinn, Ränilinn ja Variku. (Tulenevalt informatsiooni puudulikkusest jäetakse edaspidisest analüüsist välja Supilinn, Ihaste, Ropka tööstusrajoon, Vaksali, Variku, Ränilinn ja Maarja-Mõisa linnaosad.) Kõikide linnaosade puhul peale Annelinna, kus keskmine hind pakkumise kohta on jäänud stabiilselt 6 eur/m2 alates 2013. aasta III kvartalist, on toimunud hinnatõus
Silla valmimise eel tekitas suurimat poleemikat peale- ja mahasõiduteede ning jalakäijate liiklemise küsimus. Probleemid tulenesid sellest, et sild ja pealesõiduteed olid kaks eri objekti. Üks sai valmis, teine mitte. Pealesõiduteede lõplik valmimine lükkus järgmisse aastasse. Ning isegi mõnevõrra hiljem valminud pealesõiduteed ei võimaldanud silda täies mahus rakendada. Kui Annelinna-poolses otsas oli silla peale- ja mahasõit talutavalt organiseeritud, siis Karlova poole jäävas otsas sumbus lai sild kitsastesse ühesuunalistesse tänavatesse. Lahendus jäi seega poolikuks. Perspektiivis pidi liikluse põhiraskus kanduma Turu tänavale, mille Ropkani väljaehitamisega pärast silla valmimist alustati. Kitsad Karlova tänavad viisid linnaplaneerijad üsna varsti mõttele Karlova läbimurdest. Uus läbimurre pidi sillalt tuleva liiklusvoo juhtima läbi Karlova linnaosa ja tekitama nii otseühenduse Võru tänavaga. Alanud perestroika tõttu
MIMIKRI Kadri Lajal 12R Tartu Karlova Gümnaasium Juhendaja: Ako Rääbis 2011 [1] Mis on mimikri? on kohastumuse tüüp, mis väljendub organismi tunnuste sarnanemises teisele liigile, keskkonnaelemendile või kummagi üldistusele. [2] Mimikri tüübid (peamised): Bates'i mimikri Mülleri mimikri Agressiivne mimikri Reproduktiivne mimikri [3] Bates'i mimikri: Mimikri esmakirjeldaja entomoloog Henry Walter Bates. On mimikrisüsteem, kus söögiks kõlblik liik aetakse segi söögiks kõlbmatu või vähemkõlbliku liigiga, selle tulemusel söögiks kõlbliku liiki püütakse vähem. Helikoniidid -Heliconidae Põualiblikaline-Pieridae [4],[5],[6] [7],...
ühevärvilisi pluuse. 4. Direktor sõitis kooli ette oma ilusa uue sinise autoga. 5. Eile õhtupoolikul käis Liis trennis, laulukooris ja kinos. 6. A. H. Tammsaare on sündinud Järvamaal Albu vallas. 7. Kadunud fotot polnud ei laual, sahtlis ega ajalehtede vahel. 8. Ära mine kooli nende vanade katkiste teksapükstega! 9. Sügisel värvuvad puulehed kollaseks, punaseks ja oranziks. 10. Lugesin vajalikud peatükid veel hommikul kiiruga üle. 11. Tartus võib jalutada Toomemäel, Tähtvere ja Karlova pargis. 12. Ma sain hallide triipudega kassipoja. 13. Sinine, must ja valge on Eesti lipu värvid. 14. Ostsin kaks paari musti puuvillaseid sokke. 15. Maja ees peenral õitsesid sinised, punased ja kollased lilled. 16. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril, 1974. a. Eestis, Rapla maakonnas, Kohilas. 17. Hambaarst võtab õpilasi vastu teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti. 18. Meie kooli kõige aktiivsemalt tegutsevad ringid on fotoring, kirjandusring ja kunstiring. 2
TARTU KARLOVA GÜMNAASIUM Kätlin Joost Triinu Toss OLMEJÄÄTMED Referaat Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Kodumajapidamises tekivad olmejäätmed - inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Olmejäätmed on kõige raskemalt käideldavad, sest sisaldavad läbisegi mitmesuguseid materjale ning nende koostis on erinev ja võib kiiresti muutuda. Olmejäätmeis on umbes kolmandik paberit ja papi, kolmandik orgaanilist ainet ning kolmandik kõiki muid materjale kokku, ohtlikud jäätmed moodustavad 1..2 %. Seega võivad olmejäätmed sisaldada nii tava-kui ka ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeist saab välja sorteerida taaskasutatavat materjali (klaasi, paberit, plasti, metalli jms, pakendeid, orgaanilisi või põletamiskõlblikke jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmete konteinerisse tohib panna alljärgnevaid jäätmeid: Aknaklaas (vä...
toimus alumisel korral üles viivate treppide juures." (Hans Kalle) 1886. asutati Kuressaare Eesti Selts, tänapäeval Kuressaare Linnateater. 1891. aastal loodu karskusseltsi "Võitleja" baasil Narva Teater, mis alustas oma tegevust Narva Linnateatris. Narva Linnateater oli nii vene kui saksa gastrolltruppe teenindav üüriteater. 1899. aastal valmis "Võitleja" maja Pimeaja kõrval. 1892. aastal ehitas Poola päritolu gümnaasiumi ja TÜ pedagoog Jossif Zmigrodski Karlova tänavale era- ja üüriteatri 350 kohaga ja rõduga teatrihoone, kus esinesid peamiselt Peterburi kuulsad keiserlikud teatrid ja trupid. Hoone on säilinud ja kultuuriasutusena kaitstud tänaseni. 19. sajand oli Eesti teatrikunsti arengus tähtis ja sündmusterikas aeg, 1870-1880 aastatel kerkis eestisse üle 100 uue mängupaiga. 20. sajandil muutus teater rohkem proffesionaalsemaks, kui väiksemates paikades säilis ka rahvalik kutseteater.
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat Jean Babtiste Lully Koostas: Tarmo Riivo Tsernjavski Tartu 2013 Sisukord 2 1. Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Jean Babtiste Lully ( edaspidi Lully ) . Otsustasin valida just Lully, kuna koolis muusikaajaloo tundides käsitlesime hiljuti barokki ajastut, mil elas ka Lully. Soovisin teada saada, missugune on barokki ajastu helilooja. Oma referaadis olen otsutanud kirjutada Lully eluloost, loomingust ja toon välja mõned huvitavamad faktid tema kohta . 3 2. Autor Jean Babtiste Lully (vaata lisa 1) oli Itaaliast pärit prantsuse õukonna ja ooperimuusika helilooja, kes elas Baroki ajastul. Ta valitses alates 1662-st täielikult prantsuse õukonnamuusikat. Lully'le iseloomuliku komponeerimis stiili jäljendati pea kogu Euroopas. Tema üheks suurimaks saavutuseks võib pidada Prantsuse ooperi loomist, mis säilis muutumatuna p...
Tartu Karlova Gümnaasium Muusikaajalugu GIAN LORENZO BERNINI Referaat Kai Kornet 10.h klass Juhendaja: Sirje Vasman 2009 Gian Lorenzo Bernini Lorenzo Bernini(07. 12. 1598- 28. 11. 1680) oli barokkajastu üks silmapaistvamaid skulptoreid. Bernini ületas paljusid oma aja portreekunstnikke ning lõi büstitüübi, mida jäljendasid tema järeltulijad ning pidasid üldkehtivaks. Ta kujutas julgelt elulisi karaktereid ning väljendusrikkalt ning veidi liialdatult tundeid. Hea irooniataju tõttu suutis ta vormida modelli inetust kunstiliselt mõjuvaks. Bernini on öelnud: ,,Ma võtsin marmori ja muutsin selle painduvaks vahaks, nii sain ma lähendada skulptuuri maalikunstile." Tema kujutatud iskute poosid on liikuvad ja otsekui juhuslikud. Neile on...
Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas. Nõude ümber on keritud nöör, mis jätab efektse mustri. Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk paadikujulised kivikirved. 1. Külasema ehk kontinentaalne tüüp lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont 2. Karlova tüüpi kivikirved Eestile omane tüüp, selgelt välja lihvitud küljekandid, varretusauku ümbritsev rant, kannal asetsev nupp, hiljem rombilise ristlõike ja kujuga 3. Teravkannalised kirved Karlova sarnased, teravovaalsed KIVIAJA LÕPP Hakkas tekkima tekstiilkeraamika. Uute kontaktide alaks sai kiviaja lõpul Skandinaavia. NEOL
Antsu teine võimalus Kevin Aas 12R Tartu Karlova Gümnaasium Asjaolud Ants oli 40-aastane meesterahvas, kellel leidus hulgaliselt pahesid ning probleeme. Ometigi oli mees nooruses kõvasti tööd teinud ning omas maja ning oli majanduslikult tugevasti kindlustatud. Ta tutvus 25-aastase Ellaga, kellega nad otsustasid koos elama hakata. Ants kaalus ka abielu,kuid otsustas siiski lihtsa kooselu kasuks. Ella oli pillav ning tema läheduses ei tundnud Ants raha väärtust. Ella sai kõik, mis tahtis ja nad kolisid kokku elama Antsu häärberisse
Miroslava Karlova LÕ-11 Mina ja keskkond ,,Milline on talve värv?" EESMÄRGID: 1. Kujundada kujutlust aastaaegadest; 2. Kujundada kujutlust, et loodusnähtused on tsüklilised; 3. Korrata, millega erineb talv. 4. Teha selgeks, miks talve peavärv on valge. VAHENDID: 1. Talve maastikud (pildid ja fotosid); 2. Kaardid, mis näitavad loodusnähtused, aastaajad; 3. Kaardid, fotod ja pildid, kus on erinevad loomad; 4. Suur valge paber; 5. Kuusnurgad, mis on tehtud paksust valgest paberist (lumehelvede jaoks); 6. Läbipaistev kile; 7. Käärid; 8. Värviline paber; 9. Suur jäätükk; 10. Audioheli talve loodusest. EELTÖÖ: 1. Paluda lapsi ja vanemaid tuua perefotosid, mis on tehtud talvel. Korraldatakse näitust ,,Meie Talv". 2. Lapsed vaatavad pilte ja ütlevad, mis on piltidel. 3. Kui on jalutuskäik, lapsed jälgivad, mis värv on kõige rohkem domineeriv talvel, leiavad va...
Tartu Karlova Gümnaasium Kristjan Kalve Tuumarelvad Referaat Juhendaja:õp. Silver Mägi Tartu 2009 Sisukord 1.Ajalugu 1.1Teaduslik areng 1930ndatel 1.2Manhattani projekt 1.3Nõukogude Liidu tuumarelvastus 1.4Arendus Külma Sõja ajal 2.Ehitus 2.1Tuumareaktsioon 2.2Tuumakütused 2.3Erinevad stardiplatvormid ja kandjad 3.Tuumaplahvatuse tagajärjed 3.1Plahvatus 3.2Soojuskiirgus 3.3Radiatsioon 4. Kasutatud Kirjandus 1.Ajalugu 1.1.Teaduslik Areng 1930ndatel Aastal 1898 avastasid Pierre ja Maria Curie uraani radioaktiivsuse. Aastal 1932 John Cockroft ning Ernest Walton poolitasid esmakordselt aatomituuma. Aastal 1934 patenteeris Leo Szilard aatomipommi. Kolumbia ülikool korraldas aastal 1939 esimese tuumareaktsiooni. 1.2.Manhattani Projekt Manhattani proje...
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Gian Lorenzo Bernini Koostaja: Kristi käesel Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Sisu 4 3. Kokkuvõte 5 4. Kirjandus 6 5. Lisa 7-8 Sissejuhatus Bernini ületas paljusid oma ajastu portreekunstnikke, ja lõi büstitüübi 1, mida tema järeltulijad pidasid üldkehtivaks. Temast sai julge eluliste karakterite ja veidi liialdatud tunnete väljendusrikas kujutaja. Ta tajus hästi irooniat ning see võimaldas tal vormida modelli inetus kunstiliselt mõjuvaks kujundiks. Be...
“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15. juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna, Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära. Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” katkendis esitatakse stseeni, kus Jürka tuleb Kaval-Antsu juurest töölt koju ning leiab Lisete teda sulasega petmas. Ta põletas sulase koos küüniga maha ja siis aitas Kaval-Ants politseile seletada, et tegu oli õnnetusega. Politsei kuulutas juurdl...
tulevasse koju ehitada valge glasuurahju, aga seda peab nüüd tegeme keegi teine, kuna ta isa on surnud. Mirtelil on hästi meeles, kui ta märjal sügispäeval käis koos vanaema ja vanaisaga jõhvikal. Kuna nad kartsid, et ta vajub sisse ja ta jalad saavad märjaks, ootas ta tee ääres punase Moskvitsi juures. Aegajalt kostis temani vanaema kiljatus, kuna too oli ussi näinud. Selle järgi teadis Mirtel, et vanaema on lähedal. 2000. aastal lõpetas Mirtel Tartu Karlova Gümnaasiumi. 16aastaselt alustas ta Emajõe Suveteatri stuudios, mis andis talle tõuke teatrikooli minekuks Peale seda suundus ta edasi õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Kõrgemasse lavakunstikooli. Seal oli tema kursuse juhendajaks Ingo Normet, kes tegi talle kohe selgeks, et kui ta endast kõike ei anna pole asjal mõtet. Selle kooli lõpetas Mirtel 2004. aastal. Aastatel 2004-2006 töötas Mirtel Eesti Draamateatris. Seda, miks ta just teatris
6 kg/el/a) (Keskkonnaministeerium, 2008). Tartu linnas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole. 2.2 Pakendijäätmed 2008. a viis SEI läbi pakendijäätmete sortimisuuringu. Pakendijäätmete koostist analüüsiti erinevates Eesti piirkondades ja asulatüüpides, sh võeti segapakendijäätmete proove Tartu linnas Karlova, Kesklinna ja Annelinna linnaosades asuvatest segapakendikuhjadest. Järgnevalt toodud tulemused on esitatud massiprotsentides. Uuringus selgus, et Tartus on segapakendiproovides kõige suurem osakaal klaaspakendil, mis Karlova linnaosa proovides ulatus isegi 70%. Klaaspakendijäätmete tunduvalt väiksem osakaal oli Annelinna piirkonnas (45%) (joonis 3.4.). Viimane on põhjustatud ilmselt asjaolust, et segapakendijäätmete kogumiskonteineri vahetus
Tartu Karlova Gümnaasium referaat Giuseppe Verdi Koostaja: Kerstin Likk Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus 3 Giuseppe Verdi 4-5 Kokkuvõte 6 Looming 7-8 Kasutatud kirjandus 9 2 Sissejuhatus Giuseppe Fortunino Francesco Verdi oli üks Itaalia kuulsamaid heliloojaid, kellele kuulub ka juhtiv koht kogu maailma ooperiteatrites. Kokku jõudis Verdi kirjutada 26 ooperit, millest enamik on jäänud ooperiteatrite lemmikrepertuaari. Verdit on nimetatud ka revolutsiooni maestroks, sest tema ooperitega, mille temaatikaks oli sageli just vabadusvõitlused, käisid kaasas suured poliitilised meeleavaldused Austria ülemvõimu vastu 19....
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond LÕ-11 Miroslava Karlova Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Essee Juhendaja: Gerta Sooserv Tallinn 2010 ESSEE Millega peab õpetaja arvestama laste arendamisel ja kasvatamisel Mis tähendab sõna "areng"? Mis on lapse kasvatamine? Mida peab teadma õpetaja, kui ta tegeleb lastega? Mida tema peab arvestama, et ta saaks paremini kasvatada meie tuleviku? Mis
Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven Referaat Liis Haljasmägi 10h Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Elulugu 4 1.1. Bonni periood 4 1.2. Viini I periood 5 1.3. Viini II periood 5 1.4. Viini III periood 6 2. Looming 7-8 Kokkuvõte 9 Kirjandus 10 Lisad 11 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on maailma ühe kuulsaima helilooja, Ludwig van Beethoveni, elulugu ja looming. Selle mehe nime teab arvatavasti igaüks meist siin maailmas. Ta oli Saksamaa üks legendaarseim helilooja ja on seda tänapäevalgi. Lisaks kuulus ta kolme Viini ...
Tartu Karlova Gümnaasium CARL AUGUST NIELSEN (1865-1931) Referaat Enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 1 SISUKORD Sisukord...........................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................3 Elulugu.............................................................................................4 Looming.........................................................................................5-6 Kokkuvõte.........................................................................................7 Lisad................................................................................................8 Kasutatud materjal...................................................
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat Sergei Rahmaninov Koostaja: Kristina Meus 11H klass Juhendaja: Sirje Vasmann Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................lk 3 Sisu.....................................................................................lk 4-6 Kokkuvõte.............................................................................lk 7 Kirjandus...................................................................................lk 8 Lisa....................................................................................lk 9-11 2 Sissejuhatus Sergei Rahmaninov oli XX sajandi alguse üks suuremaid h...
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828) Franz Seraphim Peter Schubert (edaspidi Franz Schubert) oli Austria päritoluga romantismiajastu helilooja, kes elas vaid 31-aastaseks, ent kirjutas selle aja joo...
Nii teisenebki linnasüda ja moodustuski Tartu city ja sama tendetsiga suundub ta tulevikku. Veidi rohkem kui pool sajandit tagasi oli Tartu nägu ja elu hoopis erinevad kui praegu. Üldiselt oli tegu rahuliku ja unise provintsilinnakesega, mille vaikust ja rahu vaid harva häiriti. Linnade kiirel arenemisel ja laienemisel on sageli tähele pandud liiklus- ja ärikeskuste jagunemist ning city’st eemal väikeste keskuste moodustumist. Ka Tartus peab see nähtus paika suure Karlova eeslinna tekkimisel. Seal esineb äritänav – city’ke en miniature, suure rahvastikutihedusega kohas. Linna suurima laienemistendetsiga lõuna ja edelaserva abil on seletatav, et linnasüda on levinud lõuna sihis keskaegse linna, traditsioonilise vanalinna piiridest välja.See nähtus on seda huvitavam, et nii keskmiste kui suurlinnade city on püsinud enamasti keskaegse linna kindlustatud ala piires. Juhul kui linna laienedes ja arenedes enam-
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha.............................................................................
rõivaparandust ning lisaks oleme valmis tegema müüginurgakese, kus taaskasutatud riietest on valminud uued, kuid stiilsed rõivad. 3 2 ÄRIPLAANI EESMÄRK ByGerili OÜ on ettevõte, kes väärtustab taaskasutust ning eesmärgiks on seadnud müüa inimeste taaskasutatud trendikaid rõivaid, tehes vanast uue, lisaks toodetele lisame ka rõivaparandusteenuse, mis aitab luua tervikliku tootekompleksi. Ettevõtte tootmiskompleks asub Karlova piirkonnas, kus ettevõte rendib 2018. aastast äripinda kogupindalaga 540 m². Lühiajaliseks eesmärgiks on kliendibaasi loomine ja laiendamine. Kavas on sisustada teenindustööpind ning teha korralik avapidu. Eelnevalt kutsuda kliendid meilt bokse rentima ja riided meile müügile tooma, et avamispeol oleks tööpind sisustatud, kuid mitte täiesti välja renditud boksidega. Sellise avapeoga suudame, kliendid meieni tuua ja tekitada neis usaldusväärsust.
Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven KOOSTAJA:ENDA NIMI JUHENDAJA: JUHENDAJA NIMI TARTU 2008 SISUKORD: SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LUDWIG VAN BEETHOVEN...............................................................................................................4 VIINI PERIOOD...............................................................................................................................5 BEETHOVEN LÄHEMALT....................................................................................................................6 LOOMING...........................................................
Tartu Karlova Gümnaasium Wolfgang Amadeus Mozart Koostanud: enda nimi Juhendaja: juhendaja nimi Tartu 2008 Sisukord: Sisukord...........................................................................................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 Mozarti elulugu...............................................................................................................................4 Kokkuvõte.......................................................................................................................................7 Kirjandus..........................................................................................................................................
Loosimiseks kasutati „Kummast käest?“ põhimõtet. Paariline peitis vile seljataga ühte kätte ning lasi siis ühe võistkonna kaptenil valida ühe käe. Kui selles käes, mille kapten valis oli vile, sai ta valida kas palli või poole. Kui valitud käsi oli tühi, said valimisõiguse vastased. Võistlustel osales kaheksa võistkonda.. Igas võistkonnas oli seitse põhimängijat ja üks varumängija. Mängud toimusid kolmes alagrupis (Lisa 4). Esimene alagrupp: a) Karlova Gümnaasium (2. koht) b) Veeriku Kool (3. koht) c) Mart Reiniku Kool (1. koht) Teine alagrupp: a) Kommertsgümnaasium (2. koht) b) Tamme Gümnaasium (1. koht) c) Katoliku Kool (ei ilmunud kohale) Kolmas alagrupp: a) Raatuse Gümnaasium (1. koht) b) Kunstigümnaasium (3. koht) c) Kivilinna Gümnaasium (2. koht) Iga alagrupi võitja pääses finaalturniirile (Lisa 5). Finaalturniirilt pääsesid edasi
". Siiski on Tartus elatud aastate jooksul valminud ka hulk koorilaule, neist eriti tuntuks said "Varas", "Noored sepad", "Otsekui hirv", "Murtud roos", "Allik" ja hulk teisi, tehniliselt nõudlikke teoseid (need laulud ilmusid esmakordselt trükis helilooja A. Lätte poolt koostatud kogus "Kodused helid", Tartus 1905). Tartus elades töötas R. Tobias ümber Mozarti ooperi "Don Juan" teksti, tarvitades seejuures K. E. Söödi abi. "Don Juan" esietendus toimus 1905.a. kevadel Karlova tänaval Zmigrodski teatrisaalis R. Tobiase isiklikul juhatusel. Etenduse puhaskasu läks eesti rahvaviiside korjamise heaks. Nii toetas Rudolf Tobias ka aineliselt eesti rahvaviiside korjamist. Juba 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda välismaale, algul sõitis ta Pariisi, et siin tutvuda moodsa ooperiga ja üldse prantsuse helikunstiga ning seejärel siirdus ta Saksamaale, kes on andnud maailmale palju suuri helikunstnikke
Tartu Kesklinna linnaosa arengu kirjeldus Referaat õppeaines "Eesti asustuse ja kultuurmaastike kujunemine " Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Asukoht.......................................................................................................................................3 Tartu muinasajal..........................................................................................................................6 Tartu keskajal..............................................................................................................................7 1030-1224.......................................................................................................................
vähe haljastust. Ökoloogilise väärtuse väljaselgitamine. Mõistlik rakendada linnades, kus on tihe asustus (OV Tartu linn, kuhu kuuluvad ka ümberkaudsed põldudega külad, seega pole mõtet terve linna rohealafaktorit vaadata, vaid konkreetse ala kohta). 6. Paiga vaimu olemus- koha eripära, mis muudab selle tähenduslikuks, kohas/paigas on olemas mingi hõng, sellel on eripära ja muudab selle koha teistest erinevaks (Annelinna ja Karlova erinevus nt). Tugev (eriline paik, paljud räägivad sellest) ja nõrk (mittemidagiütlev paik, mitte midagi erilist, tähendusetu) paiga vaim. Paiga vaim pole kõigile samamoodi mõistetav- mõnele on väga tähenduslik koht (nt inimesed kes seal elavad), aga mõnele ei ütle see koht midagi või on lausa negatiivse kogemusega. Kohaga seonduvad nii positiivsed kui ka negatiivsed mälestused. Paiga vaimu kandvad komponendid- füüsilised omadused ja välimus (kõige
tema projekteeritud, ühiskondlikest hoonetest enne sõda ujula. Üheks suuremaks ehituseks Eesti Panga hoone (praegu Haridusministeerium). Matteus on teinud ka Ugala korporatsiooni maja, Tamme staadion, Kaagvere lastekodu üks hoonetest, kortermaja Tartu südalinnas. Sõja järel oli Tartu hirmsasti kannatada saanud, Matteus tahtis säilitada haljasalasid kesklinnas. Annelinna ehitamist alustati 60ndate algul. Karlova on 19.saj lõpp ja 20.saj algus, Raadi 50ndate lõpp, 60ndate algus. Eesti kunst 19401955 I NL aasta poliitilises ja igapäevaelus andis end tugevalt ja koheselt tunda ( natsionaliseerimised jne). Kunstis ei olnud muudatused sugugi tuntavad. Soovitati sotsialistlikku realismi sisu sotsialistlik, vorm rahvuslik, selle järgimist ei nõutud. Kaudselt mõjutati kunsti riiklike tellimuste, toetuste ja stipendiumidega
liitub tagaküljel ühekorruseline saaliplokk. Peafassaadi liigendab kaheastmeline risaliit, mille kujunduslikud aktsendid on peasissepääsu portaal, kahe ümarsamba ja balustraadiga lodza ning seda päädiv kolmnurkfrontoon.2 1883. aastal tõusis balti-saksa korporatsioon Estonias päevakorrale oma konvendi hoone ehitamise küsimus. Korporatsiooni vilistlased panid maja algkapitaliks kokku üle 10 000 rubla. Maja ehitusplats osteti Karlova mõisa maadele, mis kuulusid linna juurde juba vähemalt 1636. aastal, kui valmis esimene teadaolev linna plaan. XVIII sajandil hävitasid linna venelased ja aastasaja viimasel veerandil põles linn kolm korda. Sellepärast oligi linn enne ülikooli taasavamist Riia tänava alguses, kuhu hiljem konvendihoone kerkis, tervikuna küllaltki halvasti arenenud. Ülikooli taasavamisega kiirenes linna areng ning 1868. aastal oli Tähe tänaval juba 18 maja. Hoonele pandi nurgakivi 13
· Uskumatu, juba ta tulebki. Mõttekriipsudega esiletõstetavad kiilud on niisama olulised kui muu lause. · Vastupidi täna olen mina tööl. · Peaasi ära mind sega. · Kaarel tuli seda võiski arvata oma noore naisega. · Ideaalsesse ühiskonda selge see ei jõua keegi kunagi. · Balzac kirjutas romaani ,,Isa Goriot" kes seda ei tea! , mis kuulub gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse hulka. Sulgudesse pannakse lisateavet pakkuvad kiilud. · Karlova Gümnaasiumis (Lina 2) toimuvad 23. mail muusikakatsed (I ja II-III klass). · Laura (rahulikult Mihkli otsa vaadates). Ei! (Läheb pikkamisi lavalt ära.). · K u n s t (minu sõrendus K. K.) kuulub rahvale, öeldi stagnaajal. NB! Kui kiillauses on juba koma, eraldatakse kiil muust lausest mõttekriipsude või sulgudega. Kõneldakse, et täna ma ei tea, kas see on tõsi olevat olnud paarkümmend kraadi külma. Harjutamiseks Pane kõik puuduvad kirjavahemärgid
Tartu Karlova Gümnaasium Meediaõpetus Maailma Kaubanduskeskuse Lõuna- ja Põhjatorni kokkuvarisemise põhjuste kajastamisest eestikeelses veebiajakirjanduses ja sotsiaalmeedias Uurimistöö koostaja: Oliver Leppik Juhendaja: õpetaja Külliki Kask Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamine 11.09.2001 ....................4 2. Teooriad aastatel 2001-2006 .................................................................7 2.1. Kokkuvarisemise põhjuseks oli kuumus ..............................................7 2...
renoveerimistöö läbiviimisega · Saadi aru, et modernistlik funktsionaalne linnaehitus põhjustab puudujääke linnaelanike sotsiaalses lävimises, turvalisuses, orienteerumisvõimes ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis · Palju Euroopa linnu on hiljem näinud suurt vaeva sellega, et taastada linnaruumi endist omapära ja mitmekesisust. · Sellest tulenevalt väärtustavad läänemaade ruumiplaneerijad Eesti puitlinnaosasid, nagu Supilinn, Karlova Tartus ja Kalamaja ja Kopli Tallinnas · Lääneriikides on sellised linnaosad valdavalt lammutatud ja uuendatud modernistliku hoonestusega 23. Keskkonna laiendatud mõiste ja selle erinevus nn kitsast normatiivse keskkonna mõistest. Bruntland'i komisjon toob välja keskkonna laiendatud mõiste, mille järgi käsitletakse keskkonnana väga laia valdkonda ja seega suurt vastutuspiirkonda paljudele sektoritele:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
