Puittarindid (0)

Lenderi maja
Puitkorterelamute tarindid
Väljavõtteid uuringust: 
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute
ehitustehniline  seisukord  ning prognoositav eluiga
TTÜ 2011
Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, 
tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi 
alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal).
 
 
 
 
Tallinna maja
Lenderi maja
Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal 
soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli 
Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga 
lisab hoonele dekoratiivsust  trepikoja  suur peeneruuduline aken 
korrusel (vasakul). Lenderi maja hooviküljel on enamasti eenduv trepikoja 
(vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, 
maht (paremal).
 
 
mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal).
 
 
Katuste kandetarindid
Katuste kandetarindid
●
Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel 
kelp- või viilkatus.
●
Sõltuvalt hoone laiusest oli  kandekonstruktsioon   lahendatud  
lihtsa sarikas- penn  lahendusega või laiematel  hoonetel  toolvärk-
konstruktsioonina (Joonis 2.4). 
●
Katuste  soojustus  paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna 
algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse 
võtta. 
●
Puust taladega  laed  all- ja pealpool eluruume pidid olema 
mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega.
Joonis 13.13  Sarika  proteesimised.
 
 
 
 
Katuste kandetarindid
Katuste läbiviigud
Joonis 2.8  Peamised lekkekohad katuste läbiviikude juures: 
Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes
antennikinnitused, katuseluugid,  korstnad .
 
 
 
 
Katuste kattetarindid
Katuste kattetarindid
●
Uuritud hoonete katused olid kaetud põhiliselt valtsplekk- kattega  
(eluiga hooldusega ~60 aastat). 
●
Plekk -kate oli peamine kattematerjal puitkorterelamute ehitamisel ja 
see sobis selleks hästi ka katuse madala  kalde  tõttu. 
●
Vähemal määral oli uuritud  elamute  katused kaetud katusekividega 
või asbesttsementplaatidega ( eterniit , eluiga hooldusega ~40 
aastat). 
●
Eterniit oli  pealmine  katuskate, mida oli kasutatud katuse 
vahetamisel 20. sajandi teisel poolel. Sageli paigaldati 
eterniitplaadid otse vanale katuseplekile. Nüüdseks on mõlema 
Joonis 2.5 Lagunenud  eterniitkatus , puuduvad harjalauad, liited 
vintskapiga: katuse tööiga on lõppenud ja tuleb välja vahetada.
materjali  kasutusiga  ületatud või ületamas ning see  kajastub  nii 
vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas.
 
 
 
 
Katuste kattetarindid
Katuste kattetarindid
Joonis 2.7 Plekk-katuste lekkimise ja lagunemise peamised 
Joonis 2.12  Hooldamata  katusel kasvav sammal või muud taimed 
põhjused:  katusekatte  korrosioon,  lekked  valtside ja liidete juurest.
soodustavad katusekatte lagunemist ja lühendavad oluliselt katuse 
tööiga.
 
 
 
 
Katuste  sademevee  süsteemid
Katuste sademevee süsteemid
●
Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba 
varasemate ehitusmääruste kohaselt. 
●
Rennid võisid  asuda  kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli 
ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli 
räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). 
●
Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus 
valtsplekkkatustel. 
●
Ripprenniga lahendus on peamiselt kasutatud eterniitkatustel, 
kivikatustel ja profiilplekist katustel. 
●
Rennidest tuli vesi ära juhtida vihmaveetorudega, mille alumine ots 
pidi olema mitte kõrgemal, kui 15 cm kõnnitee pinnast.
Joonis 2.15 Katkenud vihmaveetoru korral satub välissein suure 
veekoormuse alla.
 
 
 
 
Katuste sademevee süsteemid
Katuste sademevee süsteemid
Joonis 2.17 Sademeveerennide ummistumine takistab vee 
ärajuhtimist  katuselt .
Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk-
katuse, korral ( Veski , Aarmann,  Niine   1959 ).
 
 
 
 
Pööningu tuulutus, soojustus
Varikatuste lahendused
Joonis 2.11   Mitme meetri pikkused jääpurikad  viitavad  katuse või 
pööningu  vahelae  puudulikule soojustusele.
Joonis 2.20   Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja 
katteplekk.
 
 
 
 
Pööningu tuulutus, soojustus
Varikatuste lahendused
●
Jääpurikate tekkimise peamine põhjus on katuse või pööningu 
●
Uuritud puitkorterelamute varikatused olid tavaliselt plekist või 
vahelae puudulik  soojustakistus . 
eterniidist kattega. 
●
Kui soojustakistus on puudulik, siis see tõstab temperatuuri katusel 
●
Elamute sissepääsud olid sageli kaetud dekoratiivselt kujundatud 
oleva lumekihi all kõrgemaks kui lume  sulamistemperatuur  ja 
metallkonstruktsioonil varikatustega, mille kattematerjaliks oli 
sulanud lumi valgub mööda katust  räästa  poole. 
valtsplekk. 
●
Räästa tsoonis vesi jäätub ja moodustuvad jääpurikad.
●
Harvem esineb ka dekoratiivsetel puitkonsoolidel varikatuseid, eriti 
●
Jääpurikad kukuvad alla, kui purikas muutub piisavalt raskeks või 
omased  on need näiteks just raudteearhitektuurile.
kui soojemate ilmadega kaob purikal nake katusega. 
●
Viimastel aastatel on seoses sellega olnud mitu rasket õnnetust.
●
Seega katuse  soojapidavus  ei ole ainult energiatõhususe probleem, 
vaid mõjutab oluliselt ka hoonete kasutusohutust.
 
 
 
 
Välisseinad
Välisseinad -  puitvooder
●
Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul  rõht - või 
püstpalkseintega ning ilma täiendava soojustuseta 
välisseintel, vt. Joonis 2.24 kuni Joonis 2.26. Esines ka 
sõrestikseintega korterelamuid. 
●
Valdavalt on välisseinad väljastpoolt kaetud laudvoodriga, kuid 
esineb ka  krohvitud  palkseinu, vt. Joonis 2.25 ja Joonis 2.27.
●
Puitfassaad  on sageli rikastatud puitkaunistustega ja -nikerdustega.
●
Seestpoolt on välisseinad kaetud  papi , ehitusplaadiga või on seinad 
krohvitud.
 
 
 
Joonis 2.26 Tüüpse rõhtpalkväli  sseina  soklisõlm  (Veski 1943).
Välisseinad
Välisseinad - krohvkate
Joonis 2.24 Rõhtpalkseintega  korterelamu  (vasakul) ja püstpalkseintega 
korterelamu (paremal) välisseinakonstruktsioon.
 
 
 
Joonis 2.27 Krohvitud puitseina   lahendusi (Veski 1943).
Välisseinte veekaitse
Välisvooder
Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: 
kaldvihma korral  laseb  vett läbi.
Joonis 2.30 Välisseina  niiskuskahjustuste  allikad: vee valgumine seinale 
vihmavee  torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale.
Joonis 2.31 Aknaalune piirkond oli seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim 
 
 
kahjustunud  piirkonnaks.
 
 
Välisvooder
Välisvooder
●
Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: 
●
Puidust välisvoodri eluiga on õige hoolduse puhul pikk 
kaldvihma korral laseb see vett läbi, vt. Joonis 2.35. 
(aastakümneid). 
●
Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või 
●
33%-l vaadeldud hoonetest  värvikihi  hinnang alla „rahuldava“. 
selle pinnal olev  papp . 
●
Mida kauem on  fassaad  ilma kaitsva värvikihita, seda enam ta 
●
Kuna laudvoodri ülesanne on kaitsta palkkonstruktsiooni 
pleekub ja praguneb ning ka tulevase värvikihi nakkeomadused 
märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema 
langevad. 
välisõhuga  tuulutatav  õhkvahe. 
●
See tähendab omakorda, et fotodegradeerunud puidu värviga 
●
Välisvoodri lekete kaudu võib märguda ka  pööning .
katmine  nõuab suures  mahus  eeltöid ning nii töökindluse 
tagamiseks kui ka majanduslikult tasuvamaks võib osutuda uue 
fassaadilaudise paigaldus.
 
 
 
 
Välisvooder
Välisvooder
Joonis 2.36 Selline laudvooder (ja võimalik, et ka selle taga olev 
seinapalk) tuleb kiiremas välja vahetada.
 
 
 
 
Välisvooder
Välisvooder
●
Eriti tähtis on korralik värvkate kaitsealustel hoonetel ja aladel,
●
kus on nõutav algupärase välimuse säilitamine. 
●
Kui soovitakse hoone originaallaudist säilitada (eriti oluline on see 
just kõige vanemate majade puhul, millel sageli efektne väga lai 
laudis ) on selle  esmaseks   eelduseks , et puidupind peab olema 
korralikult värvitud.
●
Tüüpiliseks  veaks  oli uuritud hoonetes ka vana värvi 
eemaldamata jätmine, eriti kui hoone on varasemalt juba värvitud 
ebasobivat tüüpi värviga, mis varem või hiljem hakkab 
puidupinnalt kooruma – nõnda pudeneb uus  värvikiht  koos 
eelmis(t)ega maha. 
●
Praktikas on üks hullemaid  laudise  lagundajaid ebasobiv 
värvitüüp ja/või selle paigaldustehnoloogia (kruntimata  aluspind , 
värvi halb nake puiduga jne). 
●
Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile  sobivat  
värvitehnoloogiat. 
●
Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide 
 
 
lagunemise põhjusteks.
 
 
Sokli   veelaud
Etteulatuv sokkel 
●
Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on 
oluline roll soklipealsel veelaual. 
●
Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat 
vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv 
vesi üle vundamendi ääre. 
●
Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud 
laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. 
●
Ka terve veelauaga võib sein ja  vundament  märguda, eriti, kui 
veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud 
ebapiisavaks või sootuks valeks, st. mitte seinas eemale aga 
seina poole.
 
 
 
 
Sokli veelaud
Taanduv sokkel 
 
 
 
 
Siseseinad
Siseseinad - jäigastamine
●
Konstruktiivselt on siseseinad  kandvad  ja mittekandvad. 
●
Valdavalt on palkhoone kandvad siseseinad analoogselt 
●
Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla hoone jäigastavateks 
välisseintega, ehitatud kas rõht- või  püstpalk  lahenduses.
konstruktsioonideks, tuleb  suhtuda  ettevaatlikult nende lammutamisse 
●
Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik 
või nendesse  avade  tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud 
lahendusena (vt Joonis 2.40).
siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui 
●
Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välis-
vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale 
seintega tappliitega on piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt 
langenud vahelae koormus.
tuleva koormuse nende levinuimate sillete juures. 
●
Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti just 
rõhtpalkseinte puhul) ja  konstruktsioon  töötaks  tervikuna . 
●
Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vajuks keskelt 
välja.
 
 
 
 
Siseseinad - tuletõke
Siseseinad - puitsõrestik
●
Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, 
kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri vahel või mujal 
erinevate tuletõkkesektsioonide vahel), hoone jäigastavateks 
konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust.
●
Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita ( krohv , 
TEP-plaat, kipsplaat) ei taga  katmata   puitsein  piisavat tulepüsivust (EI 
30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). 
●
Palkseina puhul võib  kandevõime  arvutustes arvestada puidu 
söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka 
katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. 
 
 
 
 
Vundamendid  ja soklid
Vundamendid ja soklid
●
Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud 
looduskivist, konkreetne materjal vastavalt kohalikule kätte-
saadavusele:  paas  või  raudkivi .
●
Vundamendi materjal oli tuvastatav viimistlemata olukorras. 
Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi vt. Joonis 2.41. 
●
Vundamentide  ja keldriseinte paksus varieerus vahemikus 40…70 
cm. 
●
Kuna looduskivimüüritise ladumistehnilistest põhjustest tulenev 
müüritise paksus tagab üldjuhul piisava toetuspinna laiuse kerge 
kahe-kolmekorruselise puitelamu jaoks, laoti vundament tavaliselt 
ilma täiendava taldmikuta.
Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948).
 
 
 
 
Vundamendid ja soklid
Vundamendid ja soklid
Joonis 2.43 Vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tegemine
Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948).
(tõrvapapiga  hüdroisolatsioon  ei ole vastupidav ja sobiv lahendus
 
 
 
tänapäeval ehitamiseks) (Veski 1948  ).
Vahelaed  ja põrandad
Vahelaed ja põrandad
●
Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning 
põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. 
●
Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske 
täitematerjaliga. 
●
Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem 
ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud 
keldreid. 
●
19-20. sajandi vahetusel  kogub  populaarsust lame tellisvõlv 
terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal).
●
Keldrita elamute esimese korruse põrandad olid puidust  pinnasele  
toetatuna või lahendatud alt tuulutatud põrandana (vt. Joonis 2.58) 
või siis otse pinnasele toetatud kivi/betoonpõrandad.
Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943).
 
 
 
 
Vahelaed ja põrandad
Vahelaed ja põrandad
Joonis 2.57 Tüüpsed vahelagede lahendused (Veski 1943).
 
 
 
 
Joonis 2.58 Keldrita elamute lahendusi ( Jürgenson  1942).
Akna lahendused
Akna lahendused
●
Puitkorterelamutel oli ehitusjärgselt peamiselt kahe klaasiga 
aknad. 
●
Enamlevinud olid kahele poole  avanevad  aknad, aga esines ka 
aknaid, mille mõlemad  raamid  avanesid sissepoole (vt. Joonis 
2.61).
●
Aknaleng oli tehtud kas ühes- või kahes tükis. 
●
Vanematel hoonetel võib aknaleng olla ka rõhtpalkseina 
tenderpostiks (vt. Joonis 2.62 vasakul). Kuna sellise lahenduse 
juures kippus piit kergesti  viltu  minema ja seina vajumisega seotud 
mõjud kandusid aknalengile, hakati hiljem eelistama aknalengi ja 
Joonis 2.61 Peamised akna tüübid: sisse-väljapoole  avanev  aken 
(vasakul) ja sissepoole avanev aken (paremal) (Veski 1948).
tenderposti lahutamist (vt. Joonis 2.62 paremal).
 
 
 
 
Akna lahendused
Akna lahendused - piirdeliistud
Joonis 2.62 Aknapiida  asetsemine  rõhtpalkseinas (Veski 1940).
Joonis 2.63. Kaunite piirdeliistudega aknad.