Bioloogiline kahjustus Kirjutan biokahjustusest isikliku kogemuse põhjal. Nimelt aastaid tagasi oli meil eramajas probleem sipelgatega. Toona täpselt ei teadnud, mis sipelgatega tegu oli ja ei tea ka siiani. Toas märkasime sipelgaid esmakordselt sügisel, kui ilmad hakkasid vaikselt jahedamaks minema. Alguses ei olnud neist eriti tüli ja nende vastu võitlemine käis suhteliselt rahulikult piirdusime poest kättesaadavate toidupesa mürkidega. Toidupesad asetasime pliidi taha, arvestades sellega, et seal on neid kõige tihedamini näha olnud. Samuti oli näha nende tegevusjälgi leso ja põranda ristumiskohal ja kamina all oleva puude hoidmise koha juures. Kui ilmad läksid külmemaks nägi sipelgaid majapidamises ka tihedamalt. Seetõttu võeti peres vastu otsus nendest lõplikult lahti saada. Selleks koristati maja pea igapäev, et toidupuru vedelemist vältida, samuti oldi toitude valmistamise ja hoidmisel hoo...
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism Majavamm on üsna levinud ning antud pildil esinev viljakeha annab märku, et tegemist on kaugelearenenud seenega. Pärast viljakeha moodustamist annab majavamm sadu miljoneid eoseid, mis levivad edasi peaaegu kõigega, isegi õhuga. Kui eosed levivad sobivasse keskkonda, moodustub uus nakkuskolle. Esialgu ilmub valge mütseel, mis on väga kiire kasvuga. Mütseel kasvab tavalisel toatemperatuuril kesk...
vähem kahjulikke ühendeid eraldavaid materjale. Objektid peaksid asuma tihedalt suletavates ja arhiivisäilitusmaterjalidest valmistatud ümbristes: need kaitsevad säilikuid välise saastuse eest ja neelavad materjalist endist kahjulikke ühendeid. Gaasiliste ja tahkete saasteainete eemaldamiseks õhust kasutatakse mitmesuguseid filtersüsteeme, mida tuleb kindla aja tagant ümbervahetada ja jälgida tootjapoolseid nõudeid. 16) biokahjustused ja nedne kontrolli põhimõtted Biokahjustus on materjalide omaduste igasugune ebasoovitav muutus, mis on esile kutsutud organismide elutegevusega. Neid organisme, kes biokahjustusi esile kutsuvad, nimetatakse biokahjustajateks. Biokahjustusi on ühel või teisel määral võimelised esile kutsuma kõik elusorganismid ja biokahjustuste objektiks võivad saada kõik materjalid. Kultuuripärandi objektide kahjustusi võivad põhjustada järgmised elusorganismid bakterid, tsüanobakterid,
osaliselt samu aspekte. Magistritöös antakse soovitusi dokumendi- ja arhiivihalduses ohtu ennetava meetme rakendamiseks ehk riskianalüüsi tegemiseks ning tuuakse välja meetmed mõningate 80 hädaolukordade ennetamiseks. Soovitused antakse, lähtudes suurematest ohtudest, mis võivad asutuse dokumendi- ja arhiivhaldust ohustada, nagu näiteks kahjutuli, veeõnnetus, infrastruktuuri rike, loodusõnnetus, biokahjustus, vargus, vandalismiakt, , infosüsteemi rünne jm. Magistritöö raames korraldatud küsitluse käigus tagasi saadud ankeetide vastuste analüüsimise tulemustest lähtudes ning dokumendi- ja arhiivihalduse valmisolekuks hädaolukorraks annab autor järgmised soovitused: · koostada kriisireguleerimisplaanid, mis sisaldavad erinevate valdkondade ennetus- ja turvameetmeid, et saavutada asutuses ühtne hädaolukorraks valmisolek;
takistuseks olla ka puudulik katusekalle, kuna valdavalt on puitkorterelamute katusekalle alla 45 ja arhitektuurne sobilikkus. Kivikatused on plekk- ja eterniitkatustest raskemad. Sarikate ja roovide mõõtmed, kandevõime ja jäikus peavad olema kivikatustel suuremad. Joonis 2.9 Lahtised katusekivid ja puuduvad harjalauad/kivid põhjustavad veeleket. Katuse lekete tagajärjeks on katusekonstruktsioonides või/ja pööningu vahelae vee- ja niiskuskahjustused: puitmaterjali biokahjustus, märgunud soojustus, kahjustunud siseviimistlus jne., vt. Joonis 2.10. Paaris elamus oli läbijooksu tagajärgi püütud vähendada veeanumate ja pööningu põrandale laotatud kilede abil, vt. Joonis 2.10 paremal. Selline tagajärgedega võitlemine võib teha asja ainult halvemaks. Veeanumad täituvad veega ja vesi valgub ikkagi põrandale või kilede vahele, kust vee väljakuivamine on takistatud või väga aeglane. Katusekatte lekete korral on katusekatte väljavahetamine möödapääsmatu
annaabi.ee 
