TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Kivikatused Referaat Õppeaine: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 32 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: Alt Aivars Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................... 2 KUIDAS KATUS TOIMIB?...................................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu-ja ehitus osakond Katusematerjalid Referaat Koostas: Juhendaja: Tartu 2011 Sisukord 1. Plekk katused 1.1 Eelised 1.2 Plekk-katuste pinnakatted 2. Kivikatused 3. Bituumensindelkatused 1. Plekk-katused 1.1 Eelised: Teraskatuse kige suurem eelis, eriti just vanade katuste uuendamise korral on tema väike kaal, umbes 4,5 kg/m2. Sellest jhtuvalt ei ole tarvis pead murda ja näha vaeva katuse kandekonstruktsioonide ümberehitamisega, plekk sobib sinna alati. Katusekatte uuendamisel tuleb ilmselt luua ka uus roovitus (mne profiili
See-eest sisekujunduses olid paljud hooned lausa hiilgavad - kivist, hõbedast, kullast, pronksist ja puidust kujud ja reljeefid, korrapärane ruumipaigutus jne. Inkade ehitajad ja skulptorid olid alati elukutselised ja nende väljaõpetamine ja juhtimine allus otse, spetsiaalselt sellesse ametisse määratud, inkast ametnikule. Ehitustehniliselt ei kasutanud inkad paljusid Vanas Maailmas esimeste riikide ehitajate poolt tuntud ehituselemente nagu sambad, kaared, võlvid, kivikatused, mört jms. Algne arvamus, et inkade ehituskunstnikud lihtsalt oma arenematusest ei suutnud neid üle võtta, on tänapäeva uurijate poolt ümber lükatud. Tuleb välja, et inkade lihtne ja monumentaalne arhitektuur on tingitud pidevatest maavärinatest, mis vapustasid Cuzco piirkonda. Sambad ja võlvid ei oleks suutnud vastu pidada tugevatele maavärinatele, samuti oleks ka kivikatused olnud ohtlikud kuna maavärina ajal oleks nad arvatavasti langenud ruumides viibijatele kaela. Erinevalt
1. Mis on katuse ülesandeks? V: Katuseks nimetatakse ehitise osa, mille ülesandeks on katta kogu ehitist pealtpoolt ning ära juhtida ehitisele langevat vihmavett, rahet, lund jms. 2. Millest koosneb katus? V: Katus koosneb kahest osast: Katusekattekonstruktsioonis ja katusekandekonstruktsioonist. 3. Katuse liigitus katusekalde järgi? V: tavakatused, kaldkatused 4. Katuse liigitus kattekonstruktsiooni materjali järgi (4) V: Kivikatused, Plekkkatused, puitkatused, Bituumensindlitest katus 5. Katuse liigitus soojustuse järgi (2) V: Soojustatud, soojustamata 6. Katuse osade nimetused ja joonis. V: 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid 7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised V: Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus 8
Pehme tornaado25-32 m/sek., 55-72 mph Lamamistoolid, väikesed taimed, raske prügi on õhu teel edasi kantud, väiksemad kahjustused kuuridel ja garaazidel. Palju tõsisem katusekivide, katuseplaatide ja korstnakivide paigalt nihkumine. Puidust aiad maha lükatud. Puude ja hekkide väiksemad kahjustused. Mõõdukas tornaado33-41 m/sek, 73-92 mph Rasked mobiilsed majad on ümberpaigutatud, kerged karavanid on ümber puhutud, aiamajakesed on purustatud, garaazikatused on ära kistud, kivikatused ja korstnad on lõhutud. Puudel üldised vigastused, mõned suured oksad on ära väänatud või murtud, väikesed puud on välja juuritud. Tugev tornaado42-51 m/sek., 93-114 mph Mobiilsed majad on ümber lükatud / tugevalt kahjustatud, kerged karavanid on purustatud; garaazid, välisehitised on purustatud; puidust katusekonstruktsioonid on märkimisväärselt paljastatud, mõned suured puud on katki või väljajuuritud. Tugev tornaado52-61 m/sek., 115-136 mph
1693. aastal avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirjareeglid. Need reeglid, mida me tunneme niinimetatultvana kirjaviisi nime all, kehtisid 19. sajandi keskpaigani. Kirikulaulud tõlgiti eestikeelde, avaldati esimene aabits, ilmus nädalaleht Tallinnas, 14)Wastne testament tõlgiti Lõuna-eesti keelde 1686 Andreas ja Adrian Virginuse poolt 15) Barokk stiil (kõrged kivikatused ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid). Kadrioru Loss, Palmse mõis, Laupa mõis KOHTUVÕIM Meeskohtud- Eesti- ja Saaremaal Maakohtud- Liivimaal -Arutati talupoegade ja mitteaadlikke süüasju Eestimaa Ülemmaakohus; Liivimaa Õuekohus- Raskemad kuriteod ning aadlike kohtuasjad; lõplikult võis kaevata kuni monarhini Adrakohtunikud ja Liivimaa sillakohtunikud täitsid politseilisi ülesandeid, vastutasid avaliku korra
1950. aastate stalinlik klassitsism ja 1950.1980. aastate nõukogude modernism. Tallinna nõukogude arhitektuuri eripära võrreldes teiste liiduvabariikidega seisneb selle kodanlikkuses, mis on ka põhjus, miks Tallinn oli populaarne võttekoht filmitegijatele, kes filmisid siin n-ö läänelikku elu. Arhitektuur aastatel 19451961 Pärast sõda Eestisse jäänud arhitektid ehitasid sõjaeelses stiilis. Selles on märgata Saksamaa mõju kõrged kivikatused, 1930. aastatele omane hall või pruun krohv. 1. Teaduste Akadeemia hoone (1958), Estonia pst 7. 2. Kino Sõprus (1955), Vana-Posti 8. Juba 1950. aastate algul võttis võimust rahvusvaheline stalinlik klassitsism. Sel ajal suunati Tallinna tööle või praktikale Leningradist pärit arhitektid. Nad lisasid linna välisilmele nõukogulikkust, mis muutis selle ideoloogiliselt väljapeetumaks ja väljendas paremini stalinlikke ideid, kuid tegemist oli siiski tüüpprojektidega. 1
Selles tulekahjus hävis enamik kesklinnast, mis oli alles suudetud üles ehitada, vastvalminud puusild üle Emajõe (Pullerits, 2005). 10 Peale suurtulekahju hakati taas linna taastama , senise keskaegse tänavavõrgu asemele rajati uus, mitteolulised tänavad kaotati, enamikke tänavaid õgvendati, lammutati puumajad, mis jäid õgvendamisele ette. 1778 keelati õlg- ja laudkatused ning aastks 1781 olid enamikel majadel kivikatused. Tartu kustutati 1782 aastal lõplikult kindluslinnade nimistust ja valitsejanna Katariina II lubas linnamüüri kive kasutada majade ehitamiseks (Salupere, 2004). 1784 aastal valmis Kivisild ja 1786 uus varaklassitsistlikus stiilis raekoda, arhidektiks J.H.B. Walter (Pullerits, 2005). 19.sajand Sajandi alguseks oli linnaelanike arv tõusnud 3800 elanikuni ja sajandi keskpaigaks oli elanike arv 12400 ja sajandi lõpuks 41000(Pullat, 1980).
Katused Iseseisev töö EVS 838:2003 Katused EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1 Üldnõuded ET & RT kaardid G. Samuel Kivikatused, 1994 RIL 107-2000 Rakennusten veden- ja kosteudeneristysohjeet Toimivat Katot 2007 (http://www.kattoliitto.fi/files/238/Toimivat_Katot_07.pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind;
Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti
10 Kuna jätkus sõltuvus mõisast, puudusid ka tingimused arenguks. Oma madalate õlgkatusega puitelamute ja kitsaste tänavatega meenutas see pigem küla. Ja kuigi pidevalt õigusi kärbiti, hakkas elanike arv vähehaaval kasvama, ehitati uusi elamuid ja paranes ka heakord. 1765. ja 1770. aasta suured tulekahjud tähendasid rangemaid nõudeid ehituses ja heakorras – hoonetel pidi olema korsten ja kivikatused, samuti muutus aktuaalseks tänavate sillutamine. 1783 taastati Viljandi linnaõigus. Kreisilinna asukad olid valdavalt baltisakslased, eestlaste osakaal hakkas jõudsalt kasvama pärast pärisorjuse kaotamist. Viljandi linnasüdames leiame rohkelt väärikas vanuses puitarhitektuuri – traditsioonilisi vanabalti tüüpi ristkülikulise põhiplaani ja kõrge kelpkatusega hooneid. Nii mõnelegi neist lisandus moe muutudes ka klassitsistlikke
näha olema laudauks ja laste mängumuru. Hoonete paigutus pidi olema otstarbekas, et vähendada pererahva jalavaeva. Sagedamini oli seinamaterjaliks tahutud palgid. Harjumaal ehitati rohkem paekivist hooneid 1930. aastail, ehitati valdavalt laudvooderdusega ja ärklikorrustega puumaju. Oma metsa puit oli odavam kui kivi. Mandril kasutati puitlaast või sindlikatust. Läänemaal ja saartel ehitati ka pilliroost katuseid. Jõukamates taludes olid ka kivikatused. Põrandad tehti hööveldatud laudadest, mis jäeti enamuses ka värvimata. Arvati, et puit on nii soojem ja inimsõbralikum. Mõnes talus värviti põrandad. Värvimata põrandad aga küüriti laupäeviti seebi, vee ja luuaga valgeks ja kaeti naiste kootud kaltsuvaipadega. Omakootud tekid ja linad katsid ka voodeid ja laudu. Ehitati ka akendega verandasid, mida ehtisid naispere heegeldatud või kangaspuudel kootud kardinad. Talu hooned ehitati ümber avara õue
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
