15 0,5 5 0, 5 0, 5 0 , 25 0,5 300 5 95 9,5 86 0,43 79 0,39 75 0,38 0 0 85 85 150 5 100 100 100 100 5 150 Arvutustulemused Lülitus A ZA RA XA RB RC PB PC P ° W W W Neutraal- 5,43 463,83 461,75 43,90 613,33 608,00 86,25 85,5 273,75 juhiga Neutraal-
Arvutustulemused Jrk P P1 cos 1 cos 2 Carv Z2 R2 X2 L2 nr W W - - - F H 1. 9,130 40,130 0,772 0,440 0,360 0,000 128,049 46,104 119,461 0,408 Cres= 23,19 F 2. 6,745 38,745 0,826 0,496 0,372 3,638 128,049 47,591 118,876 0,408 3. 5,084 37,084 0,863 0,544 0,372 7,427 128,049 47,591 118,876 0,408 4. 3,250 36,250 0,910 0,659 0,375 11,862 127,711 47,902 118,387 0,407 5. 2,184 35,184 0,938 0,762 0,375 15,015 127,711 47,902 118,387 0,407 6. 1,620 34,620 0,953 0,874 0,371 18,918 126,190 46,769 117,204 0,402 7. 1,386 34,386 0,960 0,947 0,371 21,921 126,190 46,769 117,204 0,402 8. 1,656 35,656 0,954 0,900 0,378 26,774 127,381 48,186 117,915 0,405 9. 2,478 ...
U10 [V] U20 [V] I10 [A] P10 [W] U1k [V] I1k [A] P1k [W] C C C C C C C C C C C C C C 110 300/150 220 95 60/150 38 91 0,5/5*5/100 0,455 23 0,5/5*300*5/100 34,5 84 75/150 42 57 5/5*5/100 2,85 47 5/5*75*5/150 117,5 S=630VA U1n=220V U2n=36V Arvutustulemused Tabel 4.2 I10% cos10 cosk uk uka ukr Zk Rk Xk A - - % % % 15,96491 0,344655 0,981621 19,09091 18,74003 3,643352 14,73684 14,46599 2,812412 Tabel 4.3 I2 U% U2 - A % V - 0 0 0 38 0 0,333333 0,814286 5,726012 35,82412 0,779381
Tabel 1.3 Arvutustulemused Mõõdeta R' R R'k Rk Lüliti v asendis takisti g 15,10417 13,80416667 1 15,12784091 15,15152 13,85151515 R1 14,15581718 12,32394 14,46381442
OP 19,4 5. Jaotusfunktsiooni väärtuste leidmine a) r = r1 - r2 = 2,0105 10 -5 - 1,8353 10 -5 = 1,7517 10 -6 b) Q = Q2 - Q1 = 19,1% - 11,9% = 7,2% Q 7,2 c) F = = = 375290 r 1,7517 10 -6 6. Keskmise raadiuse leidmine r1 + r2 2,0105 10 -5 + 1,8353 10 -5 rkeskm = = = 2,1292 10 -5 2 2 Katse- ja arvutustulemused Tabel 1. Katse- ja arvutustulemused settimiskõvera (graafik 1, millimeeterpaberil) koostamiseks. Lugemi Skaala Sademe nr Aeg näit mass t P' P=P'-P0 s mg mg 1 20 43 5 2 40 52,5 14,5 3 60 60 22 4 80 63,5 25,5
i 1 , (1.1) kus miööp – söödaosise ööpäevatarve kg; z – loomade arv rühmas; m1 – söödakogus ühele loomale (ratsiooni järgi) kg; n – loomarühmade arv. Söödaosiste ööpäevatarve arvutustulemused on esitatud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Ööpäevase söödatarbe arvutuste tulemused [4, lk. 25] Söödaosise mass kg Söödasegu Looma- Loomade suhkr Kokku rohu rühma arv jõusööt u- lõss kuivainet mass niiskus
Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m 0 = * 1000 Vpr kus, 0- proovikeha tihedus m- proovikeha mass, g Vpr- proovikeha ruumala, cm3 Arvutustulemused on tabelis 1.1 1.3 Paindetugevuse määramine Katsekehade mõõtmed saadi tabelist 1.1. Katsekehad asetati tugedele, mis olid vahega l=200mm ning keha koormati keskelt. Seejärel võeti skaala näit ja paindetugevus arvutati valemist (2): 3* F *l Rp = 2 *b * h2 kus, Rp- paindetugevus, kPa F- purustav jõud, N l-tugiava, mm h- katsekeha paksus, mm b-katsekeha laius, mm
Üliõpilased: Tallinn SISUKORD 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Proovitava materjali kirjeldus välisvaatluse alusel..............................................3 3.Töös kasutatavad valemid................................................................................... 3 4.Mõõtmistulemused ja arvutustulemused.............................................................3 5.Arvutuskäik.......................................................................................................... 4 6.Graafikud............................................................................................................. 5 7.Järeldus................................................................................................................ 7 8.Kasutatud materjalid...........................................
4,1 100 410 407 1 407 7 63,5 6,35 25 50 150 100 2 15/ 200/ 8 122 12,2 50,5 101 150 100 5. Arvutustulemused Tabel 2 Arvutustulemused Võrdlus: testri Mõõdetav Lüliti R' R R'k Rk mõõtetule takisti asend
Ärge unustage, et mõõtmised skaala alguses osadel mõõteriistadel on ebatäpsed. 10.Skeem hoida pinge all ainult vastavate mõõtmiste ajal. Nende lõppedes vool viivitamatult välja lülitada. 11.Skeem ühendada lahti ainult õpetaja loal. 12.Pärast mõõtmist teha vastavad arvutused. 13.Töö kohta vormista protokoll, milles näita: - töö number; töö eesmärk; - kasutatud vahendid koos andmetega nende kohta; - töö lühike kirjeldus; - mõõtmis- ja arvutustulemused vastavas tabelis; järeldused. 14.Töö loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik mõõtmised ja arvutused ning vormistatud täielikult protokoll. 15.Elektrotehnika praktikum loetakse sooritatuks kui on tehtud kõik 5 tööd vähemalt hindele rahuldav. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 Eesmärk: elektritakistuse mõõtmine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk
Arvutused *Arvutused on tehtud teise katsepunktile 1.Elektromagnetiline moment: Tem=1,93*IGA Tem=1,93*0,55=1,0615 Nm 2.Mootori moment T: Ts=Tem+T0 T=Ts (n=const) T=Tem+ T0=1,0615+0,8=1,8615 Nm 3.Kasulik võimsus P2: P2=1,8615*1482/9,55=288,87 W 4.Kasutegur: =P2/P1 =288,87/670=0,43 5.Võimsustegur: Cos=P1/(U1*I1 ) Cos=670/1,97/400/ =0,448 6.Libistus s: s=(n1-n)/n1=(1500-1482)/1500=0,012 7.Rootorimähise voolu sagedus f2: f2=s*50 Hz f2=0,012*50=0,6 Hz Arvutustulemused: Nr P1 T P2 cos s f2 W Nm W Hz 1 390 0,8 125,319 0,321331722 0,28574 0,00266 0,13333 4 4 7 3 2 670 1,8615 288,873 0,431154646 0,44771 0,012 0,6 6 4
Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7 0,75026 0,78505 0,04466 2,23333 2 1680 8,4 1260,44 2 3 7 3
4. Töö käigu kirjeldus: 4.1 Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht Vbr arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes, mõõtmised teostatakse joonlauaga ja nihikuga, mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Saadetakse 3 mõõtu – a, b, h, arvutatakse Valemiga (1) ja terassilindri ruumala arvutatakse Valemiga (2). Proovikeha mass m määratakse kaalumise teel. Peale seda arvutatakse keha tihedus Valemiga (3). Mõõtmis – ja arvutustulemused on toodud Tabelis (1) Valem (1). Vbr ( a b h) 1000 Vbr – keha maht [cm3] a – pikkus [mm] b – laius [mm] h – kõrgus [mm] Valem (2). D 2 d 2 V h 1000 4 4
12. Näilise tasakaalukonstandi arvutamine Moolimurdude asemel kasutatud lihtsalt moolide hulki, kuna kõikide tasakaalusegus olevate ainete moolimurdude nimetajad oleksid ühesugused ning taanduksid koheselt välja netüüle tan aat n H 2O _ tasakaal 0,025266 0,244739 K 'x = = = 12,326 ntasakaalusegus _ etaanhape ne tan ool 0,032933 0,015233 Katseandmed ja arvutustulemused Lahus nr 1 Lahus nr 6 tähis I II I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g mläht.vesi 4,993 4,993 - -
tõmbediagrammi ning määrata selle põhjal tugevus- ja plastsusnäitajad. Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Katse- ja arvutustulemused ja nende analüüs. Löökpaindeteim: Terase S355 purustamiseks toatemperatuuril kulus 208,59J, aga -50 kraadi juures 166,39J. Terase 45 purustamiseks toatemperatuuril kulus 8,72J, aga -50 kraadi juures 2,55J. Asjakohased järeldused tehtud töö kohta. Antud materjalidest(tabelis) torkab silma märgatavalt suuremate arvuliste väärtustega teras C60E. Siit võibki järeldada, et terasega on raskem tõmbekatset sooritada(kulub rohkem jõudu)
Teras C20 S0=t S0=2.9* S0=58 Rm=19040 Rm=328.2 Rm Rm=Fm/S0 *b 20 mm /58 8 Rp0. Rp0.2=Fp/S Rp0.2=14572/5 Rp0.2=25 2 0 8 1.24 A=((Lu- A L0)/L0)*100 A=((113.57-80)/80)*100 A=41.96% Arvutustulemused: Tulemused Teras Komposiit Polüestervai : C20 Komposiit II x k ABS PMMA Rm 328.28 290 363.45 32.3 89 76.6 Rp0.2 251.24 260.25 361.08 -4.2 74.9 70.45 A% 41.96 5.44 6.34 1.76 56.94 11.8 Kokkuvõte/järeldused:
U10 [V] U20 [V] I10 [A] P10 [W] U1k [V] I1k [A] P1k [W] C C C C C C C C C C C C C C 110 300/150 220 95 60/150 38 91 0,5/5*5/100 0,455 23 0,5/5*300*5/100 34,5 84 75/150 42 57 5/5*5/100 2,85 47 5/5*75*5/150 117,5 S=630VA k12 5,7895 U1n=220V U2n=36V Arvutustulemused I10% cos10 cosk uk uka ukr Zk Rk Xk I2 U% A - - % % % - A % 15,96491 0,344655 0,981621 19,09091 18,74003 3,643352 14,73684 14,46599 2,812412 0 0 0
l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr. m, g Fgen, Hz Fn, Hz , m/s Uc(v), m/s 4. Arvutused l = 0,9 m d = 0,00045 m g = 9,8 m/s2 = 7,8*103 kg/m3 m1 = 1,5 kg m2 = 3 kg m3 = 4 kg m4 = 5 kg m5 = 7 kg Omavõnkesageduste arvutamine: 1)n = 1 2)n = 2 3)n = 3 4)n = 4 Lainete levimiskiiruste arvutamine: Lainete levimiskiiruste määramatused: 5. Graafikud 6. Tulemused Mõõtmistulemused: Arvutustulemused: n=1 n=1 fgen1 = 65 Hz fn1 = 60,47 Hz fgen2 = 88,7 Hz fn2 = 85,52 Hz fgen3 = 102 Hz fn3 = 98,75 Hz fgen4 = 112,7 Hz fn4 = 110,41 Hz fgen5 = 129,3 Hz fn5 = 130,64 Hz n=2 n=2 fgen3 = 209,3 Hz fn3 = 197,50 Hz n=3 n=3
vajadusel muuta punktide nime ja antenni andmeid (Joonis 2). Joonis 2. Mõõteandmete programmi importimine Suurupi püsijaama määrame kindelpunktiks ning sisestame programmi geoportaalist võetud koordinaadid (Joonis 3). Joonis 3. Suurupi püsijaama koordinaatide määramine Järgnevalt tõime sisse efemeriidide andmed ning teostasime baasjaamade vaheliste vektorite arvutuse (Process Baselines) (Joonis 4). Joonis 4. Baasjoonte arvutus Esimese sessiooni arvutustulemused: Teise sessiooni arvutustulemused: Kahe sessiooni võrdlusena näeme, et kõige suurem erinevus oli kõrguste vahel ning kõige väiksem Y-koordinaadis. Erinevused ei tohiks ületada 1 ppm, mis praegusel juhul on täidetud. Vahe 1 sessioon 2 sessioon ppm (m) 51676.821 0,01 ∆X m 51676
G =H -298*S 0 298 H =-479,03-285,83+484,09+276,98=-3,79 0 298 S =69,95+259,41-159,83-160,67=8,86 0 298 G =-3790-298*8,86=-6430,28J -G/RT 6430,28/(8,314*298) p K =e =e =13,40 Katseandmed ja arvutustulemused Lahus nr 1 Lahus nr 2 tähis I II I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g mläht.vesi 4,993 4,993 - -
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5 2 1300 57 22,81 1:2,5 3 1210 55 22,00 1:2,5 4 1416 59 24,00 1:2,46
2) Mäaran voltmeetri ja ampermeetri abil pooli induktiivtakistuse joonise 14-1 abil. 3) 4) Teostan jadaühenduse. Valin atiivtakistuse suuruseks r=90 ja kondensaatori mahtuvuse suuruseks a)sellise mahtuvuse, et Xc=1/2 XL b)sellise mahtuvuse,et Xc=2 XL Koostan lülituse vastavalt joonisele 2 ja esitan selle juhendajale kontrollimiskes 5) Mõõdan voolu, üldpinge ja osapinged. Lahutan pinnge Up kaheks komponendiksUpa ja UpL. Mõõtmis- ja arvutustulemused kannan tabelisse 15-1 Tabel 14-1 Katse Mõõdetud Arvutatud nr. r U,V I,A P,W Ua,V Uz,V z, Ua,V Uz,V cos z, 1 20 226 0,6 38 10,6 224 377 12 211 0,06 326 2 40 226 0,6 42 23 220 376 24 211 0,11 354 3 100 226 0,56 56 56 208 404 56 197 0,27 366
, rad/s 107 64,9 39,4 23,9 14,4 8,78 5,32 3,23 1,96 ja ehitame funktsiooni graafiku 2 8. Sõltuvuse =f(t) ehitamiseks kasutame valemit ia=Ia,st-( Ia,st+ )* Aja t väärtusteks valime 0s; 0,025s ; 0,050s ; 0,075s ; 0,1s ; 0,125s ; 0,150s ; tpid= 0,172s Arvutusnäide: ia=20,1 - (20,1 +2*25,2)* =-39,6 A 9.Kanname arvutustulemused tabelisse t,s 0 0,025 0,05 0,075 0,1 0,125 0,15 0,172 Ia , A -50,4 -39,6 -30,4 -22,7 -16,1 -10,5 -5,84 -1,85 ja ehitame funktsiooni graafiku 3 4
välja signaali ja müra suhte: 5mV / 7,5μV = 666,7 korda ehk signaal on mürast suurem 666,7 korda. 7. Alates 2Hz juurest hakkab võimendus pöördvõrdeliselt sagedusega vähenema. Au0 = Au0(f) ~1/f seega 200000 = 1 / 1000Hz ehk Au0 = 200 Au = -60 Um2 = 0,25μV R1 = 240kΩ Um3=0,25μV R2 = 4kΩ Rk = 3,9kΩ Um1 = 0,12mV Au0(1kHz) = 200 Um=7,5μV Tabel 1. Arvutustulemused 2 Viited 1. Op Amp Noise Theory and Applications. [Võrgumaterjal] [Tsiteeritud 05.01.14] http://www.ti.com/lit/ml/sloa082/sloa082.pdf 3
h = * 0,943 + * 0,943 = 0,00221 (168 - 39) (168 - 39 ) 2 2 5. 6. Suuruse k koguviga k: = j + h = 0,02425 2 + 0,002212 = 0,02435 2 2 7. Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe katse 1 korral on 1,3 ± 0,024, usaldatavusega 0,95 Arvutustulemused Õhu erisoojuste suhe = 1,32 ± 0,024 ,usaldatavusega 0,95 Järeldus Arvutuste ja mõõtmiste tulemus näitab, et õhu erisoojuste suhe on 1,32. Tegelikkuses on õhu erisoojuste suhe 1,4. Katse tulemustes esineb erinevus. Selline vahe võis tekkida kuna katseid ja arvutusi oli antud töös vähe, seade võis olla ebatäpne või mõõtmistulemuste lugemisel tekkisid väiksed vead. Täpsemaks õhuerisoojuse mõõtmiseks oleks
5. 31,5 35,1 3,6 6. 35,1 38,7 3,6 Keskmine: 3,6 t = 22,8 0C T= 22,8+273= 295,8 K Heli kiirus: = v= 7,24867= 350m/s Kontrollarvutused: = = = 1,45m/s V0 = = = 350m/s Tegelik = 1,40m/s Tegelik v0 = 330m/s Töö Järeldus: Kuna arvutustulemused olid käsiraamatus antutest suuremad, siis kiirus 350m/s temperatuuril 22,8 0C on suurem tegelikust kiirusest sellel temperatuuril.
Keskmine: 3,6 t = 22,8 0C T= 22,8+273= 295,8 K Heli kiirus: = v= 7,2 4867= 350m/s Kontrollarvutused: 2 29 10-3 3502 = RT = 8,31 295,8 = 1,45m/s 350 V0 = 1+0,002 t = 1+0,002 22,8 = 350m/s Tegelik = 1,40m/s Tegelik v0 = 330m/s Töö Järeldus: Kuna arvutustulemused olid käsiraamatus antutest suuremad, siis kiirus 350m/s temperatuuril 22,8 0C on suurem tegelikust kiirusest sellel temperatuuril.
D=21,5 mm 1,8 10 4 Re D 1,273 13305,5 0,0215 0,986 10 6 Kuluteguri α arvutame valemi (1) järgi. d 2 0,015 2 A =A 1,77 10 4 4 4 1,8 10 4 2 0,8 10 3 1,77 10 4 998 Tabel 1. (Mõõtmis –ja arvutustulemused) Nr Δp Q’ τ Q ReD α kPa dm3 s m3/s - - 1. 0,98 2,15 120 1,8·10-4 10,3·10-3 0,803 2. 1,46 29,0 120 2,4·10-4 14,2·10-3 0,790 3. 2,01 35 120 2,9·10-4 17,2·10-3 0,816 4
C o3kesk2=exp( )= 1,933 0,6322 (-2.4769 + 2,6284) C o3kesk3=exp( )=1,244 0,6322 (-3.3242 + 2,6284) C o3kesk4=exp( )=0,366 0,6322 (-4.3428 + 2,6284) C o3kesk5=exp( )=0,084 0,6322 Nüüd võrdleme arvutustulemused katsetulemustega: Ckesk Ckesk tkesk katseline arvutuslik 9 5 2,125 1,287 10 1,625 1,933 20 0,92 1,244 30 0,32 0,366 40 0,075 0,084 7. Järeldus Antud töös me uurisime osooni lagunemisreaktsiooni kineetikat. Kasutades katseandmeid ja teoreetilisi aluseid, leidsime osooni lagunemisreaktsiooni
takistuse põhjal. 6. Mõõdetakse taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võetakse läbi kraani 2 proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 7. Määratakse võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. 8. Muudetakse õhu kulu, fikseeritakse see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritatakse järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. 9. Katseandmed kantakse tabelisse 1. KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFIKUD Tabel 1. Katseandmed Väljuv NH3 lahus Vee moolide arv Desorb NH3 moolosad Õhu maht, delta tau, Õhu mahtkulu, Jrk nr Uõ, m/s h0, mm VHCl, ml NNH3, g-ekv/l mool H2O mool NH3/mool H2O m3 s m3/s
13. Näilise tasakaalukonstandi arvutamine Moolimurdude asemel kasutatud lihtsalt moolide hulki, kuna kõikide tasakaalusegus olevate ainete moolimurdude nimetajad oleksid ühesugused ning taanduksid koheselt välja netüüle tan aat nH 2O _ tasakaal 0,0181 0,2301 K 'x 5,02 netaanhappe ne tan ool 0,0219 0,0379 Katseandmed ja arvutustulemused Lahus nr 1 Lahus nr 5 tähis I II I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g mläht.vesi 4,5443 4,5443 - -
T= 21,9 + 273 = 294,9 K Heli kiirus: ν=λ∙ƒ v= 6,92 ∙ 5000 = 346m/s Kontrollarvutused: 𝝁𝝂𝟐 𝟐𝟗∙𝟏𝟎−𝟑 ∙ 𝟑𝟒𝟔𝟐 χ= = = 1,41m/s 𝑹𝑻 𝟖,𝟑𝟏∙𝟐𝟗𝟓,𝟖 𝝂 𝟑𝟒𝟔 V0 = = = 331,5m/s 𝟏+𝟎,𝟎𝟎𝟐𝒕 𝟏+𝟎,𝟎𝟎𝟐∙𝟐𝟏,𝟗 Tegelik χ = 1,40m/s Tegelik v0 = 331m/s Töö Järeldus: Arvutustulemused olid käsiraamatus antutest natukene väiksemad, sest meie saadud kiirus on 346m/s temperatuuril 21,9 0C, see on natukene suurem käsiraamatu tulemusesest, mis on märgitud selle temperatuuri kohta. Tegelik χ oli 1,40m/s ning meie arvutustulemustel saadud tulemus on 1,41m/s.
täiendavad temperatuurid, saame määrata põhiseina soojusjuhtivusteguri. Schmidti soojusvoomõõtur on valmistatud kummivööna, mille paksus on 6mm. Töö käik Katse vältel oli auru rõhk torus konstantne, ligikaudu 10 kPa. Katse vältel lugesime viieminutiliste vahedega soojusvoomõõturi näidud, termopaaride termopinged ja nende külmliite temperatuuri. Katse kestus oli 15 minutit. 3 Katsetulemused ja arvutused. Katsetulemused ja arvutustulemused on tabeli kujul esitatud järgmisel lehel. Tabel 1.1 Soojus- Temperatuurid voo Termopaari mõõturi Isolatsiooni Mõõtevöö all Mõõtevöö vabades Aeg min. näit all t1 t2 peal t3 otstes mV mV °C mV °C mV °C °C mV
Kaaluühiku standardhälbe väärtuseks saame 0,107. Kaalutud keskmise standardhälbe leiame valemist SM = √ ∑ w v2 ∑ w∗(n−1) . Vajalikud suurused oma kohtadele asetades saame S M =0,018 . Kaalutud mõõtmiste standardhälvete arvutamiseks kasutame valemit S i= √ ∑ w v2 wi∗(n−1) . Arvutustulemused on toodud järgnevas tabelis (Tabel 4). Tabel 4. Arvutused mõõtmistulemustega. Kõrguskasv w wz v2 wv2 Si z 3.265 18 58.77 -0.002416667 5.84E-06 0.000105125 0.025 0.00189950 0.036 3.219 9 28.971 0.043583333 0.017095563
U Rt = = ....., I E IK = = ..... A RS Pv = I 2 Rt = .....W . 3 6. Kõik mõõte- ja arvutustulemused kanda tabelisse (tabel 1). Tabel1. Mõõdetud Arvutatud Patarei nr. E U I R Ik RS Rt Ik Pv V V A A A W 1 2 3 7. Arvutada Määrata joonisel 3. takistus Rt. Tarbijatakistus Rt muutub vahemikus (Rt = 0... ), kus
Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge kolm korda (a, b, h), seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus. Seejärel kaaluti kehad laboratoorsel kaalul täpsusega 0,01 g. Peale seda arvutatakse keha tihedus arvutusvalemiga (2). Mõõtmis ja arvutustulemused on toodud tabelis nr. 1.1. Valem 1. V = a* b * h V keha maht [cm3] a pikkus [mm] b laius [mm] h kõrgus [mm] Valem 2. = (m / V) * 1000 materjali tihedus [kg/m3] m proovikeha mass õhus[g] V proovikeha maht [m3] 1 3.2 Ebakorrapärase kujuga kehade katsemeetodi kirjeldus.
Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] Psisetakistus[W] l [A] klemmipinge [V] [oom] [W] DC Power Supply 0,0 0,0 6,00 6,00 0,00 0,00 0,00
juhul: esiteks, kui inimene paikneb takisti maandusepool- ses otsas ja puudutab parema käega takistit ja seejärel mõlema käega, nagu näidatud joonisel, teiseks, samasugused variandid kui inimene paikneb takisti allikapoolses otsas, vasakul. Hinnata, millised nendest variantidest on eluohtlikud. Kodune ülesanne 4 · Eeskujuks on õpiku näited 2.1 ja 2.2 (lk. 68 ja 69). Leida: U, Pk, Psise, = f(R). R34 = R56 = 0. RS = 1, UA suurus valige ise · Arvutustulemused esitada tabelina ja kahe joonisena. Esimesel vahemikus R=R =0...5Rs. k Teisel Rk teljel logarit- miline skaala 0, 1Rs; 10Rs; 100Rs; jne Kodune ülesanne 5. AV-ahelate arvutus Kirchhoffi seaduste alusel. Valida skeem, parameetrid ja arvutada suurused Elektriahela arvutusel tuleb elektriahela takistuste ja allikapin-gete alusel leida ahela harude voolud, pinged ja võimsused. Näiteks: Koosnegu elektriahel p harust ja olgu tal q sõlme
Elektrotehnika laboratoorium Üliõpilane: Töö on tehtud Matrikli nr. 1. töörühm Aruanne on esitatud Juhendaja: Elektrotehnika Töö nr. 2 ÜHEFAASILISED VAHELDUVOOLUAHELAD Variant A. VÕIMSUSTEGURI PARENDAMINE, VOOLURESONANTS Katseobjektid Kasutatud seadeldised Tabel 2: Arvutustulemused Tabel 2 ΔP P1 η Cos φ1 Cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2 JRK (W) (W) - - - (μF) (Ω) (Ω) (Ω) (H) 0,296451
Auto andmed. Honda Acord 2354cc 189hp(140Kw)@6800rpm 223Nm@4500rpm 2354cc = 143,65 in3 Surveastmeks valisin 11. Kasutatav valem. HP on umbkaudne maksimumvõimsus; AP atmosfäärirõhk, selles valemis väljendatud naelades ruuttolli kohta, pound per square inch, PSI, normaalrõhk on 14,7 PSI; CR on mootori surveaste; VE on nüüd juba tuttav täiteaste (mahuline efektiivsus); CID on mootori töömaht kuuptollides; RPM pöörete arv, mille juures maksimumvõimsus saavutatakse; Arvutustulemused. Täiteastmeks valisin esialgu 1, millekorral mootori võimsus 5000rpm-i juures oli 146hp (108,9 Kw) Täiteaste tõstmisega 10% sain tulemuseks 161,3hp (120.3kw) Järeldus. Kui me suudaksime täiteastet parandada 10%, siis mootori võimsus 5000rpm-i juures tõuseks 15,3hp ehk 11,4kw.
Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga V =a× b ×c , [cm3] Valem nr: 2 3 V – proovikeha maht (cm3) a – proovikeha pikkus (mm) b – pproovikeha kõrgus (mm) c – proovikeha laius (mm) Proovikeha massi (m) määratleme elektroonilise kaalude abil. Pärast saame valemi nr.1 abil välja arvutada keha tihedus. Mõõtmis- ja arvutustulemused on esitatud Tabelis nr. 1. 1.2 Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga kehade tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha nii õhus kui ka vedelikus. Kasutame Archimedese seadust, mis põhineb hüdrostaatilisel kaalumisel. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Katsed viidi läbi graniidist, silikaattellisest
3 164,0 40,0 +2,6m 39,92 0,04 39,96 4 204,0 50,0 -4,9m 49,76 0,18 49,82 5 254,0 86,53 -3,3m 86,47 0,14 86,39 6 340,51 Ʃ= 339.97 Ʃ=339.99 340,55 340,53 2.0 Praktilised mõõtmis- ja arvutustulemused horisontaalprojektsiooni leidmisel Kreutzwaldi 5 II korruse koridoris. Mõõtsime vahemaad mingist punktist aknalauani kaks korda. Mõlamal korral saime kauguseks 3,87 meetrit ehk d= 3.87m. Samuti mõõtsime kaks korda ka kõrguse maapinnast aknalauani ning saime mõlemal korral tulemuseks 0,67meetrit ehk = 0.67m. Valemid: h arctan v (valem 2.1), kus v on kaldenurk, ∆h on aknalaua kõrgus maapinnast ning d d
1 SM = √ ∑ w v2 ∑ w(n−1) , kus n on nurgamõõtmiste arv. Kaalutud keskmise standardhälbe väärtuseks saaame 2,495’’. Võttes selle ruutu leiame kaalutud keskmise nurga 2 dispersiooni ( S M =6,225 ¿ ning selle pöördväärtuse kaudu saame kaalutud keskmise w M =0,16 nurga kaalu ( ). Kõik arvutustulemused on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Kaalutud keskmise nurga arvutamine. v =M Keskmine Kaalud Vahe wδ - βi v2 wv2 S nurk βi w dδ S² 136°14’34’ 0
C2 – taandavate suhkrute sisaldus ajahetkel T võetud proovis V1 – reaktsioonisegu üldmaht V2 – ensüümi töölahuse üldmaht 103 - tegur üleminekuks mikrogrammidele T – hüdrolüüsi kestus 180 – glükoosi molekulmass V3 – proovi maht taandavate suhkrute määramiseks V4 – ensüümreaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht L – lahjendusmäär Tööks kasutasin vedelat invertiini ja valmistasin 40 kordse lahjeduse. Katse- ja arvutustulemused Tiitrimiseks kulunud Cu2SO4 mahud: 1. 0 – proovis: 3,6 ml 2. 10 min – proovis: 17,8 ml 3. 20 min – proovis: 30,5 ml Taandavate suhkrute sisaldused: 1. 0 – proovis: 3,2 mg/ml 2. 10 min – proovis: 18,5 mg/ml 3. 20 min - proovis: 24,03 mg/ml Aktiivsus A10 : C1 = 3,2 mg/ml C2 = 15,8 mg/ml V1 = 1 + 25 = 26 ml V2 = 10 ml T = 10 min = 600 s V3 = 1 ml V4 = 1 ml L = 40 Aktiivsus A20: C2 = 24,03 mg/ml T = 20 min = 1200 s Invertaasi aktiivsus A Kokkuvõte
Kus p – õhurõhk mmHg, t – õhu temperatuur ᴼC. Õhu elektriline tugevus leitakse valemiga (3). (3) Kus El – elektriline tugevus, S – elektroodide vahekaugus cm, δ – õhu suhteline tihedus. 6 Tabel 1. Mõõte- ja arvutustulemused Temperatuur Õhurõhk p k δ Tkuiv [ᴼ] Tmärg [ᴼ] [mmHg] 21 14,1 766 1,04 1,005 U1 U1kesk Normaaltingimused Nr [kV] S [cm] [kV] [kV] Ühtlane väli, tasapind- 1 31,4
voltides, tingliku 0 nivoo suhtes 1mW võimsuse ja 600 koormuse juures. Väga harva väljendatakse 0 nivoo signaali voolu järgi. PSign=1mV R=600 Madalavoldilistes heliseadmetes on rahvusvaheliselt levinud signaali tase +6cB=1,55V Mitmeastmelistes heliseadmetes ja stuudiotraktides väljendatakse signaali taset ka graafiliselt. Graafilist joonist nim nivoo diagrammiks. Kodutöö: Teostada stuudio helikanali pingenivoode arvutus eelneva näiteülesande järgi. Arvutustulemused koondada kahte tabelisse. Vastavalt neile joonestada nivoodiagramm. arvutusi kontrollida vähemalt kolme kontrolltehtega. U2=70 mV K2=-17dB U4=5V K=63dB Näide1: Võimendi 1 Ku=20 dB =10 x Võimendi 2 Ku=26 dB =20x Näide2: Vastuvõtja tundlikkus on E=-44dB (Uo=0,775V) E=0,775*0,0063=4,9mV Sagedusmoonutusi väljendatakse detsibellides. See on põhjustatud kondedest, induktiivsustest, transi- ning skeemi sisemahtuvustest. 0,5dB= 1,06 1dB= 1,12
Kõige tihedamalt on asustatud saare kagu osa, kus asub pealinn. Kuid rohke asustusega on ka teised linnad. Peamiselt minnakse linnadesse otsima paremaid töövõimalusi, ning omandama haridust. Suur osa linnade elanikest on immigrandid, kellel oma kodumaal nii laiu valikuvõimalusi pole, ja kes on läinud Suurbritanniasse paremat elu otsima. Selle pärast ongi rahvaarv nii suur ja kiire kasvuga. Immigrantide arv on järjest iga aastaga kasvanud. Viimased arvutustulemused näitavad, et lapsi, see tähendab 0-14 aastasi, oli kogu rahvastikus 10 854 360. Tööealisi inimesi, 15-65 aastaseid, oli 39 930 392, ning vanemaealiseid, ehk üle 66 aastaseid oli 9 485 956. Joonis 2. (Joonisel on ära näidatud ka erinevus 2001 aasta püramiidiga.) Lapsed moodustasid rahvastikust 18%, tööealisi oli 66,3% ning vanemaealised hõlmasid enda alla 15,7%. Rahva keskmine eluiga oli 80,17. Naistel 82,4 aastat ja meestel 78,05
m = lim x->+ f(x)/x. b = lim x->+ [f(x)-mx]. Kui m=± või b=±, siis kaldasümptooti pole Asendan m ja b ning kirjutan: Sirge y=mx+b on funktsiooni f graafiku parempoolne kaldasümptoot. o Vasakpoolne kaldasümptoot, kui vasakul pool eksisteerib lõpmatus. Kui asendada piirprotsess x->+ piirprotsessiga x->- ja sellest arvutustulemused ei muutu, siis sama sirge y= ... on ka vaskpoolne kaldasümptoot. m = lim x->- f(x)/x. b = lim x->- [f(x)-mx]. Kui m=± või b=±, siis kaldasümptooti pole. Asendan m ja b ning kirjutan: Sirge y=mx+b on funktsiooni f graafiku vasakpoolne kaldasümptoot. kraadid 0o 30 o 45 o 60 o 90 o 180 o 270 o
A 2 0,57 15343,40 636,49 1,947942 0,0859 0,0341 4 A 3 0,55 14789,98 587,53 1,935181 0,0853 0,0344 A 4 0,48 12925,21 391,69 1,689237 0,0745 0,0356 A 5 0,45 12176,76 293,77 1,427459 0,0629 0,0361 Arvutustulemused kohttakistuste leidmisel. Piesomeetrid Katse Kiirus, m/s Rõhukadu, Pa Kohttakistus D1-D6 D6-D7 D7-D8 1 0,53 4161,68 29,98 D8-D9 0,53 342,73 2,47 D10-D12 0,53 244,80 1,76 D1-D6 D6-D7
Keemiatehnika FILTERPRESS Üliõpilased: Juhendaja: E. Tearo Tallinn 2006 TÖÖ EESMÄRK Tutvuda raamfilterpressi ehituse ja tööga. Teostada kriidi ja vee suspensiooni filtrimine kahel erineval konstantsel rõhul. Määrata filtrimise konstandid ja filterkoogi eritakistus mõlema rõhu puhul. KATSESEADME SKEEM Joonis 1. Filterpressi skeem KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFILISED SÕLTUVUSED Tabel 1. Katseandmed Nr Töörõhk P = 40 lbf/in2 = 2757,595 Pa / V Filtraat Ruumala Filtrimise kiiruse pinnaühiku pinnaühiku Aeg Aja muut Nivoo Filtraat muut pöördväärtus kohta kohta
annaabi.ee 
