Kreeka ehitusmälestised Templi väljakujunemine Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid. Vanimad templijäänused pärinevad arhailisest ajast.(6.sajand e.m.a) Puu asemel kasutati lubjakivi ja marmorit Eeskujuks nelinurkne ehitis(kaks sammast),millest arenes välja tempel Templid Koosnes akendeta ruumist,kus asus jumalakuju ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastiku ja viilkatust Kaunis ning harmooniline välisilme Kindlad mõõdud,üksikosade suhted,kindlaks määratud sammaste arv Apollonile pühendatud tempel 7.sajandi lõpul,Korinthoses Vähe säilinud Dooria stiilis Jumalanna Herale pühendatud tempel 550.e.K.r Paestumis Sambad hõredalt Poseidoni tempel Paestumis Dooria stiil...
ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala-frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammason kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt:baase. alumine osa, tüvese. keskmine osa,kapiteele.ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria, joonia, korintose. 1. dooria stiil Kõige vanem. Lihtne tugev sammas. ilma baasita.
Nüüd: Apteek ja muuseum Ajalugu 1422.aastal müüs Johannes Malner apteegi arst Hermannile Hermann sattus rahalistesse raskustesse Tolleaegne magistraat kattis Hermanni matusekulud 1579 ja 1581 aasta vahel tuli Tallinnasse ungarlane Johann Burchart ja võttis apteegi rendile 1582-1911 oli apteek kümne sugupõlve Burchartite omanduses Kirjeldus Kahekorruseline keldriga peahoone on ristikülikukujuline paekivist hoone Barok stiilis akendega viilkatus Keldriruumidel on talalaed Millistele kriteeriumitele vastab? Vanus Terviklikkus (ansamblilisus) Funktsiooni järjepidevus Aitäh kuulamast!
Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: Kaisa Kotter Rühma nr: K-10b 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjtavad jumalad. 2. Jumalate auks ehitati templeid, tehti skluptuure. 3. Templi osad on · Astmeline alus · 1 või 2 rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintose 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore rüüdes neiu Kouros alasti nooremehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri
Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: Karli Peegel Rühma nr: EP-13 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjutavad jumalad. 2. Jumalate auks ehitati skulptuure ja templeid. 3. Templi osad on Astmeline alus 1-2 rida sambaid Lame viilkatus Kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili Joonia Korintose Dooria 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Kore-rüüdes naised Kouros-alasti mehe kuju Koostas: Malle Raudoja 7. Kirjelda klassikalist skulptuuri
parke, aedu, salaaedu. Purskaevud kuulusid aedade juurde. Kaunistatud pügatud puude ja mustade küpressidega, head vaated. 11.Millal ja millest sai alguse renesanss-stiil Prantsusmaal? Hakab levima 16.sajand. Seda stiili aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse.Itaaliast toodi kunstiesemeid ja kutsuti kuntsnike kujundama moodsat elukeskkonda prantsuse ülemkihile. 12.Arhitektuur Prantsusmaal? Hakatakse ehtiama losse.Lossidel säilib gooti pärane põhiplaan.Hoonetel on kõrge viilkatus, säilivad gooti pärased kõrged katusetornid.Ehitatakse aknaid üle katuse joone.Piiratud veega või ehitati üle jõgede, järvede keskele.Esimese korrusel suured aknad. Fassade kaunistati pilastritega ja poolsammastega.Hakkasid ehitama keerdtreppe.Trepikäigud väljaspool. Kasutati reljeefe.Arhidektuur lähtub manerismist. Kõrvalhooned on tihedalt seotud ja kaob gooti põhiplaan, õue plaan vabamalt paigutatud.Sisekujundus hästi rikkalik
· Alates 1872. aastast oli hoone Börsikomitee käsutuses ning siis kutsuti hoonet Börsihooneks. · Alates 1952. aastast on Suurgildi hoone olnud Eesti ajaloomuuseumi põhihoone. Suurgildi hoone funktsioonid · Seal on toimunud Suurgildi liikmetest suurkaupmeeste pidustused. · See oli rongkäikude alg- ja lõpp-punktiks. · Seal peeti pulmi, jumalateenistusi teatrietendusi, kohtuistungeid ja kontserte. Arhidektuur Hoone on hilisgooti stiilis. Hoonel on kõrge viilkatus, mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid. Uksed on kaetud rosetikujuliste sepisnaeltega. Hoonel olid algselt neljakandilised aknad, kuid 1890. aastatel muudeti need traditsioonilisteks teravkaarseteks gooti akendeks. Peafassaadil asetseb ka Tallinna väikese vapi kujutis: hõbedane rist punasel kilbil. Gildimajal oli algselt kaks avarat saali.
Vana-Kreeka kunst Umbes 600 a. e.m.a. oli välja arenenud Kreeka kunst, kus eristatakse kolme suuremat perioodi: arhailine 600 . 480 e.m.a., klassikaline 480 . 323 e.m.a. ja hellenistlik 323 e.m.a. . 30 m.a.j. Jumalaid oli Kreekas palju ja neil oli kõikvõimalikke inimlikke puudusi. Ehituskunstis olid tähtsad templid, mille põhielemendid olid sambad ja neid kattev viilkatus. Tempel asus astmetega alusel ja oli harmooniliselt ristkülikukujulise põhiplaaniga. Valdavad stiilid olid dooria (lihtsaim): Parthenoni, Hera, Poseidoni tempel; joonia: Artemise, Athena Nike tempel; korintose: Olümpeioni tempel. Skulptuurid olid arhailisel ajastul rõõmsailmelised, kohmakad, jäigalt seisvad, meesfiguurid alasti . kourosed, naised riides . kored. Klassikalisel ajastul tuli skulptuuris kasutusele nn. kontrapost ehk ühele jalale toetuva figuuri kujutamine, mis
Kreeka kunst 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjtavad jumalad 2. Jumalate auks ehitati templeid 3. Templi osad on · Astmeline alus · Üks või kaks rida sambaid · Lame viilkatus · Kinnine ruum, kus asetses jumala kuju 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · Dooria · Joonia · Korintos 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria order Korintose order Joonia order 6. Kirjelda ahailist skulptuuri: Jäik, sirge asend. Külgedele surutud käed ja otsevaade. Raiuti välja püstisest kiviplokist. Tasakaalu säilitamiseks asetati
puidust ega ole säilinud, seega tuginetakse Roomlaste kirjeldustele. Etruski ehitised olid suurel määral eeskujuks hilisemale rooma arhitektuurile. Näiteks kasutasid Roomlased varase arhitektuuri perioodil etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mis meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustab asetsemine kõrgel alusel, tunduvalt järsem viilkatus kui analoogsetel kreeka templitel, hoone ees asuv lahtine koda, mida kattev katus toetud hõredalt paigutatud sammastele. Neil olid kivist peaaegu ruudukujulised alused ja nende peal asetsevad templid olid ehitatud peamiselt puust. Ühel küljel asetses üks või kolm väikset pühakoda, teisel küljel oli aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puust, hiljem hakati neid ehitama ka kivist
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda
• Akropol- linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus • Iga tempel püstitai kindlale jumalale • Jumala kuju asus templi sees akendeta ruumis • Selle kuju juures said käia vaid preestrid • Ateena akropol Kuidas ehitati? • Kehtisid kindlad reeglid • Kindlaks olid määratud: 1. Mõõdud 2. Üksikosade suhted 3. Sammaste arv •.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest •.Ühes või kahes reas •.Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus Sammas • Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail • Sammas jaguneb järgmiselt: 1. Baas e. alumine osa 2. Tüves e. keskmine osa 3. Kapiteel e. ülemine osa •.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili: 1. Dooria 2. Joonia 3. korintose Sammaste suhe templi külgedel • Sambaid oli pikemal küljel kaks korda + 1 rohkem kui lühemal küljel • Nt: 1. Lühemal küljel 6 2. Pikemal küljel 13 •.Nt: 1. Lühemal küljel 4 2. Pikemal küljel 9 Dooria stiil • Kõige vanem
Suurejoonelised ehitustööd Kreekas toimusid klassikalisel ajajärgul.Templid ehitati kõrgetesse kohtadesse astmeliselt tõusvatele alustele.Ehitusmaterjaliks oli marmor,kiviplokkide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite mõõdud,üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest ühes või kahes reas.Madal kolmnurkne viilkatus,katuse viilu all oli kolmnurkne ala-frontoon,see oli kaunistatud skulptuuride ja reljeefidega.Katuse serva all olev talastiku osa-friis,oli ka sageli kaetud reljeefidega.Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili :dooria-lihtne tugev sammas ilma baasita,joonia-sammas saledam ja kõrgem,toetub ümmargusele baasile,korintose-uhke ja kapiteeli ülaosas taimemotiiv. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid,
katuseks) Käidev katus on katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel kui katusega seotud töö tegemiseks (näiteks parkimisplats, vaateplatvorm, pesu kuivatusplats, päevitamiskatus, suvekohvik). Pööratud katus on katuselagi, milles soojustus paikneb katusekatte peal. Murukatus on katus või katuslagi, mille katusekate on kaetud pinnase ja taimestikugakaldest olenemata. Katusekujud Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus Katuste liigitus Konstruktsiooni järgi: Soojustamata katused (soojustamata hooned, soojustatud hooned, kus soojustus paikneb pööningu vahelaes) Soojustatud katused (katuslaed) Tuulutatavad katuslaed Suletud katuslaed Tarindsoojustusega katuselaed Pööratud katuslaed Kasutustingimuste järgi:
Tööleht nr. 2 Kreeka kunst Õpilase nimi: ... Rühma nr: ... 1. Kreeklased uskusid, et nende elu mõjutavad jumalad ja jumalannad. 2. Jumalate auks ehitati templid. 3. Templi osad on · astmeline alus · sambad · madal viilkatus · kinnine ruum 4. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili · dooria · joonia · korintose 5. Kirjuta pildi alla samba stiilid-orderid Dooria Korintose Joonia 6. Kirjelda arhailist skulptuuri: Kreeka arhailine skulptuur oli eelkõige mõeldud
See asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. Ehitistest on säilinud mõned ümarakaarelised linnaväravad(Perguia) ja müürijupid. Välja on kaevatud 1 etruski tempel. Templid ehitati vulkaanilisest kivimist tuffist või puidust, selle tõttu pole neid ka säilinud. Templil oli kivist ruudukujuline alus, sellel seisev hoone põhiliselt puidust. Ühel küljel oli üks või 3 pühakoda, teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. Sambad olid algselt puidust, hiljem kivist ja meenutasid dooria sammast, kuid neil oli baas. Arvukad keraamilised kaunistused. Ka seinamaalingud seostuvad hauakambritega, kuna just hauakambritest on neid leitud. Need olid värvikirevad. Kujutati loomi, pidustusi, sporti. Kuulsamad seinamaalid asusid Tarquina ja Cerveteri nekropolides. Kunst oli väga looduslähedane.
Antiikaja templite erinevused Klassikasel ajajärgul toimusid Kreekas kõige suurejoonelisemad ehitustööd. Tähtsaim ala oli templiehitus. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse ehk akropolidele. Iga tempel oli pühendatud jumalatele, kelle kuju oli templi sees. Kuju juures võisid käia ainult preestrid. Igast küljest ümbritsesid templit sambad, ühes või kahes reas. Templit kattis kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala, mida kaunistasid skulptuurid ja reljeefid. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb baasiks, tüveks ja kapiteeliks. Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiilis on lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod. Joonia siitilis on sammas saledam ja kõrgem
Romulus ja Remus. Etruskide arhitektuur Etruskide ehitistest on säilinud mõned ühekorruselised linnaväravad ja müürijupid. Etruski templeid ei ole säilinud. Põhiosa oli sarnane Kreeka templitega, kuid proportsioonid olid erinevad. Iseloomujooned: 1)Templi kivist alus oli peaaegu ruudukujuline 2)Sellel seisnev hoone oli põhimõtteliselt puust 3)Ühel küljel oli 13 väikest pühakoda. Teisel aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele. 4)Puust talastik oli kerge ja sambaid sai asetada hõredalt. 5)Sambad olid algselt puust, hiljem kivist.(Meenutab Dooria??? Sammast) Etruskid leiutasid 5saj. ekr. Osavate pronksivalajatena 1,6m kõrguse 3 looma jalal seisva küünlajala. Küünlajalal oli ümber ketas, mis kaitses kätt tilkuva vaha eest. Etruski templid avaldasid mõju hilisemale Rooma arhitektuurile.
chimney korsten occupy hõivama, oma valdusse võtma choke lämbuma, kägistama, ummistama outcrop paljand, ilmumine confident enesekindel, kindel outskirts eeslinnad conservative konservatiivne, tagasihoidlik peaceful rahulik convert muutma pitched viil-(pitched roof viilkatus) convince veenma prevent ära hoidma, vältima cramped kokkulitsutud, aher rear patio tagaterrass, paatio creative loov, loominguline rename ümber nimetama decay lagunema, alla käima rental details rendiinfo depressed mahajäänud residential area elamurajoon detached era-, eraldiseisev (.
10.a klass Vana-Kreeka Kogu kreeklaste kunstielu on seotud religioonide ja müütidega Jumalate auks peeti pidustusi,ehitati templeid ning skulptuurides kujutati enamasti just jumalaid Templid Esimesed arhidektuuri saavutused on seotud templitega Templite tunnused ehitati kivist,enamasti marmorist põhiplaan oli piklik,mille ees oli kahe sambaga eeskoda rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele pealt kattis templit viilkatus katus ja tempel ise olid kaunistatud skulptuuridega kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe-või kaherealine sammastik templi siseruum jaotati sammaste abil mitmeks osaks,kuhu valgus pääses ainult uksest Sambad 3 stiilis Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Tuntumad templid Zeus´i tempel Olümpias Athenatempel Olümpias Artemise tempel Efesoses,Väike-Aasia Zeus´i tempel
5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Kreeka stiilis valitsesid kolm kunsti: Dooria kunst, Joonia stiil ja Korintose stiil. Stiilid on nimetatud nende piirkondade järgi. 6. Vaata templite põhiplaane. Millise ehitisetüüp on siin aluseks? Templite ehitiste aluseks oli Tirynist tuntud megaroni ehitustüüp. 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, friis, arhitraav, kapiteel, tüves ning Korintose ja Joonia stiilil ka baas. 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Vanakreeka templid on avaldanud suurt mõju hilisemaste aegade arhitektuurile kuna seal on kõik väga täpne ja välja arvestatud. Peatükk 11: 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad?
sarkofaagidel rõõmsatena, justkui osalistena pidustusest.Selline poollamav asend oli kombeks kreeka ja etruski ülikute pidusöömingutel. 2. Nike tempel Templi ehitamisel kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv oli täpselt kindlaks määratud. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest kas ühes või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Gooti stiil:
loomad, inimesed); tahistasid igasuguseid silpe, sonu ,moisteid ja haalikuid. 5.Hauakambrite seinad olid kaetud piltidega Egiptuse elust ning samuti ka veel skulptuuridega, mis pidid olema kindlate proportsioonidega : umarad ja jaigad. 6. 1.Cheopsi 2.Chepreni 3.Mykerinos Vana-Kreeka 1. Templeid ehitati jumalatele ja akendeta ruumi oli paigutatud jumala kujU 2. * astmeline alus (ristkuliku kujuline) * 1 voi 2 rida sambaid * lame viilkatus (otstesse tekib kolmnurkne viiluvali e. TUMPANONkaunistatud skulptuuridega) * kinnine ruum. 3. 1. DOORIA 2.JOONIA 3.KORINTOSE 4. Arhailine ajastu : Kouros alasti noormehe kuju, Kore - rikkalikult volditud ruudes neiu kuju. Jaiga sirge asendiga, kulgedele surutud katega , uks jalge veidi ettepoole asetatud. Klassikalise ajastu skulptuur: jumalate, konemeeste, olumpiavoitjate kujud. Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud.
o. 15. saj. II veerandil. Ehitamise kohta on liikvel legend. Legendi kohaselt olevat kabeli ehitanud kolm kaupmeest, kes merehädas olles näinud kaugel rannas suurt pihlakat ja tõotanud pääsemise korral sinna kabeli ehitada, mida nad ka teinud. Oma ehitusliku iseloomu poolest on Saha kabel ja Pirita klooster väga sarnased - kabel oli justkui kloostri miniatuurvariant. Mitmed ehitusdetailid nagu näiteks kõrgel asetsevad aknad, nurgatorn, kõrge viilkatus, kahetraaveelise väikese hoone vööndkaared, konsoolid, pärinevad hilisest gooti- ja vara-renessanss stiilist ning näitavad, et kabelil oli teisigi funktsioone peale jumalakojaks olemise. Vajaduse korral võis see olla ka kindlustatud paik kallaletungide eest, peatuspaik palveränduritele, aga ka laopaik kaupmeestele. Kabeli juures on 15. sajandist pärinevad rõngasristid. Rõngasristid võeti sümbolina kasutusele juba ristiusu-eelsest ajast. Vanad eestlased
8 Adressbächer, Bd. II Estland Riga 1913. 1918. aastal suur osa mõisamaadest riigistati kodanliku Eesti maareformiga. Kompensatsiooniks j äeti R. Turmani poegadele suurtalud ning osaliselt ka mõisahoonete kasutamise õigus. Ehitus kirjeldus. Peahoone on suur kivihoone, mis p õhiosas ühekordne, kuid omab ka kahekordseid ehitusosi. Hoonet katab lame, plekkkattega viilkatus, millel laiad, kuid v ähese profileeringuga räästakarniisid. Aknad on v õrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka kitsamad, all 4ruudulised ülal 6ruudulised. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin on keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda, 9
(8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid nelinurksed süvendid kassetid. Seal asusid jumalakujud. Arhitektuuris eraldatakse kolme stiili (orderit) dooria, joonia ja korintose stiil. DOORIA STIIL See on vanim. Iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range. Sammastel baas puudub, kapiteel on
üksikosade suhted ja sammaste arv olid kindlad. Neid iseloomustatakse peamiselt sammaste arvu ja stiili järgi. Kreeka arhitektuuris oli sammas kõige iseloomulikum detail. Sammas jagunes omakorda kolmeks põhiosaks-baas, tüvi ja kapitee. Tüvest tehti kitsaid püstvagusid-kannelüüre. Kapiteel on üleminek samba ümaralt osalt kandilisele talastikule. Talastiku alumist osa nimetatakse arhitraaviks ja ülemist osa friiks. Templit kattis madal viilkatus. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili-dooria, joonia ja korintose stiil. 1. Dooria stiil. See stiil on teistest kõige vanim (7.sajand) -mehine, tugev ja lihtne. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja tagasihoidliku kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati alumine on ümmargune ja pealmine nelinurkne. Dooria stiili friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest
Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujuline abakus. Friis koosneb triglüüfidest, millel 2 püstvaokest ja
Roomlased kasutasid varase arhitektuuri perioodil näiteks etruskidelt üle võetud lihtsat templitüüpi, mida küll tervikuna ei ole säilinud, kuid roomlaste meenutuste põhjal on neist tehtud rekonstruktsioon (Lisa 3). Etruskide lihtne templitüüp meenutas üksikosadelt kreeka templit, kuid oli ülesehitatud teistsuguste proportsioonidega. Lihtsat templitüüpi iseloomustavad järgmised tunnused: asetsemine kõrgel alusel, tunduvalt järsem viilkatus kui analoogsetel kreeka templitel, hoone ees asuv lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt paigutatud sammastele. (Kangilaski 1997: 71) Etruski templitel olid kivist peaaegu ruudukujulised alused ning nende peal asetsevad templid olid ehitatud põhiliselt puust. Ühel küljel asetses üks või kolm väikest pühakoda, teisel küljel oli aga lai ja sügav eeskoda, mille talastik ja viilkatus toetusid suhteliselt madalatele sammastele
Hauakambrite seinad olid kaetud piltidega Egiptuse elust ning samuti ka veel skulptuuridega, mis pidid olema kindlate proportsioonidega : ümarad ja jäigad. 6.Nimeta 3 kuulsamat püramiidi . 1.Cheopsi 2.Chepreni 3.Mykerinos VANA-KREEKA 1.Kellele ehitati templeidja mis asus templi akendeta ruumis ? Templeid ehitati jumalatele ja akendeta ruumi oli paigutatud jumala kuju . 2.Millest koosnes Kreeka tempel ? * astmeline alus (ristküliku kujuline) * 1 või 2 rida sambaid * lame viilkatus (otstesse tekib kolmnurkne viiluväli e. TÜMPANON- kaunistatud skulptuuridega) * kinnine ruum. 3.Millised on Kreeka ehituskunsti 3 stiili ? 1. DOORIA 2.JOONIA 3.KORINTOSE 4.Iseloomusta Kreeka skulptuuri . Arhailine ajastu : Kouros alasti noormehe kuju Kore - rikkalikult volditud rüüdes neiu kuju. Jäiga sirge asendiga, külgedele surutud kätega , üks jalge veidi ettepoole asetatud. Klassikalise ajastu skulptuur: jumalate, kõnemeeste, olümpiavõitjate kujud
Arhailine= 600-480eKr, Klassikaline= 480-323eKr, Hellenistlik= 323-30pKr 2.Milline oli kreeklaste usund? Polüteistlik 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Demokraatlik 4.Mis on vana-Kreeka arhitekti tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid 5.Millised 3 stiili seal olid? Mille järgi need nimetatud on? Dooria, joonia ja korintos( rangema realismi järgi) 6.Milline ehitiste tüüp on templitele aluseks? Kirik, minu arust 7.Templi üksikosad, alates ülevalt? Templi sisemus>viilkatus>talastik>kapiteelid>sambad>alus 8.Miks on vana-kreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Sest Kreeka templites avalduvad kõik need jooned,mida tavaliselt omistatakse arhitektuurile 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks seal? Lõuna-Itaalias, sest seal asusid kreeklaste kolooniad 2.Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3.Mida tead Efoses asunud Artemise templist
Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel. Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis. Ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Amfiteater: Amfiteatrite ehitamisel kasutati ära looduslikke kaldaid ja orge. Mõeldud teatrietenduste jaoks. Enamasti asus orus ümmargune väljak ehk orkestra ning selle taga skeene ja nõlvadel istekohad pealtvaatajatele
Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina). Antiikehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et ehitati täpseid koopiaid. ,,Madeleini kirik". Antiikehitis iseloomustab lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. Antiikeeskujul hakati kasutama ümarkaart ja kuplit. Pariisi Pantheon tehti üks-ühele maha. Ehitati palju praktilise otstarbeta ehitisi ehkt triumfikaari. Kuulsaim nendest on tähe võidukaar, mis ehitati Napoleoni võitude auks.
Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr.k geison); võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga viiluvälja ehk tümpanoni, mida kaunistati; liistukaitse sima. Sammaste taga asub templi pearuum ehk naos. Sambaid on kolme stiili dooria, joonia ja korintose. Sambaid paisutati (entaas), et nad näeksid sirged välja.Dooria sammas oli lühike ja jässakas. Dooria samba kapiteel on lihtne. Joonia sammas on kõrgem, algab ümmarguse mitmeosalise paasiga. Kapiteel on
Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p Sarnaused: Mõlema puhul oli suurima ja ühtlasi kasulikuim lubjakördi avastamine ja kasutusele võtmine. Erinevused: Kreeka: kasutasid tahutud kive ilma sideaineta . Sambad toestasid ehitist. Kasutati lubjakivi ja marmorit. Ehituskunstis valitsesid kolm stiili. Rooma: Ehitati tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid. Templitel ärsem viilkatus kui Kreekas. Sambad olid ehitisele vaid kaunistuseks. Kasutati põletatud telliseid. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad Zeus Jupiter Hera Juno Poseidon Neptunus
Peaaegu kõik on üle võetud kreeklastelt ja etruskidelt. Samas roomlased olid ise väga targad ja tänu neile on meil praegu olemas mitmed tehnilised avastused, milleta tänapäeva kunsti ja arhitektuuri eriti ette ei kujutaks. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Mõlemate arhitektuuris oli kasutusel lihtne templitüüp, mis osadelt sarnanes Kreeka templiga, aga selle proportsioon oli teistsugune. Ehitis asus kõrgel alusel ja selle viilkatus oli järsem kui Kreeka ehitistel. Hoone ees oli koda, mille katus toetus sammastele. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Roomlased leiutasid ka lubjamördi, mida sai segades omavahel kokku vulkaanilist liiva ja lupja. Tänu sellele sai hakata ehitama mitmekesisema plaaniga ja suuremaid ehitisi.
1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest templitest. Arhitektideks Iktinos ja Kallikrates. Kõige kuulsamad Parthenoni, Nike ja Erechteioni tempid.
aastail ka tellis. Suurt rõhku hakatigi panema taluperemeeste maitse kujundamisel välisseinte vooderdamisele ja värvimisele. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis
ja viimase hetke saabumise mõttega harjumine. 7. Mõned keskaegsed vaatamisväärsused Tallinnas. A. Suurgildi hoone Tallinna Suurgild, mille liikmeteks olid linna võimsaimad ja rikkaimad kaupmehed, asutati umbes 1325. Tavaliselt valiti ka raehärrad Suurgildi liikmete hulgast. Suurgild ostis oma seni puudunud hoone ehitamiseks 1406 raekoja läheduses asuval krundil. Ehitus kestis 14071410, siseviimistlus lõpetati 1417. Suurgildi hoone on hilisgooti stiilis Hoonel on kõrge viilkatus mida on ehitamisest saadik väga vähe muudetud. Fassaadil on kõige silmatorkavamaks asjaks portaal ning selles asuvad tammepuidust uksed, millel on suured pronksist koputid, mis valmistati 1430. aastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks. B. Tallinna raekoda Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias. Kultuurimälestis nr 1199
Rooma ja Bütsantsi kunst Sirly Himmaste Rooma ja Bütsantis kunst. Roomlased vallutasid Kreeka ning liitsid selle Rooma riigi külge. Roomlaste eelkäijateks Itaalia pinnal olid etruskid. Nende päritolust ja kultuurist on ka tänapäeval üsna vähe teada. Etruski tempel sarnaneb teatud määral kreeka peripteeriga, tal on tsella, sambad ja viilkatus, kuid ta esikülg on tugevamini rõhutatud. Templid ei olnud ainuüksi jumalate eluasemed, vaid ka pidulike jumalateenistuste kohad. VI ja V saj. e.m.a. pärinevatel etruski maalidel, mida on palju säilinud Chiusi ja Corneto hauakambriteks, kus on palju ühist kreeka vaasimaaliga. Kõige ilmekamalt aga avaldub etrutskite kunsti omapära hauaskulptuuris. Sarkofaage, milles lamasid abielupaaride laibad, oli kombeks kaunistada lahkunute portreekujutisega. Kunstiteosed olid kohati
Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis. Uute tuultena hakati ka seinapinda heledaks värvima. Vooderdama ja värvima hakati ka välisseinu. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille puhul laudade vahekohad kaeti peenema liistuga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust. Rajati juurde palju hooneid, sest inimesed tulid linnast maale ning seega oli vaja uusi rahvamaju ja koole. Majade sisekujundus oli küllaltki lihtne. Sisustust kaunistasid kappidele tehtud motiivid, mis olid lihtsad, aga kenad. Mööbel oli tugeva täiustatud kujuga. Põrandad olid kas lihvitud parkettist või linoleumist. Põrandaid katsid suured vaibad geomeetriliste mustritega. Kaminad
3. Etruskide kunst • Hauakambritel meeleolukad seinamaalid. • Maalid olid värvilised. • Teemadeks: ohverdamine, surm ja jumalad- kesksel kohal oli surnutekultus. • Hauaskulptuurid ja kvaliteetsed metallesemed. • Mütoloogiliste stseenidega pronkspeeglid - ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega • Etruski tempel - järsk viilkatus, lahtine koda, sambad liiga väiksed (proportsioonid paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid,
1. Vana- Kreeka arhailise ajajärgu tavalised templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Eristati seitset eri tüüpi templeid: antidega templid, kaksik ehk topeltantidega templid, prostüülid, amfiprostüülid, peripteerid, dipteerid ja pseudodipteerid. Templid ise koosnesid järgnevatest osadest: alus, sambad, kapiteelid, talastik, viilkatus ja templi sisemus. Arhitektuuri kõige iseloomulikumaks detailiks on sambad, mille põhiosadeks on baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili- dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad jässakad sambad, millel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik. Friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Stiil on väga lihtne ja range. Joonia stiil on hilisem, sambad on peenemad ja elegantsemad
ARHITEKTUUR:tähtsaim oli templiehitus, kus arenesid välja kõik arhitektuuri kunstivormid. Templi põhiplaan oli ristküliku kujuline, ehitusmaterjaliks oli puu, savi, kivi. Kolm põhiosa:krepidoma, mille ülemine aste oli stülobaat, millel seisavad sambad, millele toetub talastik koos katusega. Sambaid oli otsade sammaste kahekordne arv + 1. Sammas koosnes kolmest osast:baas, tüvi ja kapiteel. Vahel olid tüvel kannelüürid. Templil oli madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel olid viiluväljad, mis olid kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva asetsest veesülititega avad vihmavee eemalejuhtimiseks. Dooria-lihtsus rangus tugevus. Madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskena kuid kindlana. Sammastel puudub baas ka kapiteel on tagasihoidlik. Joonia-hilisem, sammas peenam ja elegantsem ning kogumulje kergem. Korintose-kõige hilisem ja erineb vaid kapiteeli poolest. ARHAILINE 7saj lõpul olid
Tallinn2014 Vana-Kreeka ajastu algas arhailise perioodiga ehk vanaajaga(7-6.saj. eKr) ning lõppes hellenistliku perioodiga(3-1.saj.eKr). Arhitektuuri esimesteks saavutusteks on templid, mis ehitati kivist või enamasti marmorist. Hoone põhiplaaniks oli tavaliselt piklik tempel, mille ees oli kahe sambaga eeskoda. Templit rajati kõrgemale kohale ja tavaliselt 3-astmelisele aluselt ning templi katuseks oli viilkatus. Kreeka templite juures kõige iseloomulikum on ühe- või kaherealised sambad, mis ümbritsevat kogu hoonet. Sambad jagunevad kolmeks : dooria, joonia ja kortintose stiil.(1) Dooria stiilile omane on raskepärasus, lihtsus ning jõulisus. Sambad on madalad ja jässakad. Sammastel puudub baas ja kapiteeliks on vaid kaks kivi, üks ketta kujuline ja teine ruudukujuline. Friis koosneb kahesugustest vaheldumisi
suuri elumaju PALAZZO: peenmaalitehnika ''Püha Peetruse ristilöömine''- peaalaspidi, paistab kellegi teise - 3korruseline, 4 tiivast koosnev nelinurkse siseõuega hoone. ''Talv''(4aastaaega)- mäed, maastik, jahimehed koertega, tagumik - madal viilkatus uisutajad Diego Velazquez-hispaanlane - korpused eraldatud ''Talupoja pulm''- söömine laua taga ''Filipe IV''- hobuseseljas mees, maastiku taustal
Tänapäevalgi parimaks peetav väejuht Aleksander Suur vallutas ka Idamaid ja sinna rännanud kreeklaste kultuur segunes sealse kultuuriga. Kreeka arhitektuur Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik.. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Templi siseruum, kuhu pääsesid ainult preestrid, jaotati sammaste abil mitmeks osaks, kuhu valgus pääses ainult uksest. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias asunud Zeusi ning Athena tempel ja Väike-Aasias Efesoses asunud Artemise tempel. Sammaste stiilid:
· Templit ümbritsesid sambad- templi pikemal küljel on sambaid kaks korda rohkem, kui lühemal. · Keskel akendeta tühi ruum, milles jumala kuju · Viilkatus · Algselt värvilised, mitte valged, nagu meie neid näeme 9. Kirjelda etruskide kunsti ja kultuuri Elasid alates 8. Saj e.m.a. Itaalia aladel. Roomlased tegid maatasa nende linnad 4.saj e.m.a. Uskusid hauatagusesse ellu, surnute kultus. Hauakambrite seinamaalidel kujutati helgeid ja lõbusaid hekti: peod muusika ja tantsuga, jahiretked,
Teed olid mitmekihilise täidisega, need kaeti suurte siledate kiviplaatidega, mille vahed jäigastati tsemenditaolise seguga. Vihmavee ärajuhtimiseks kaevati teede kõrvale kraavid. Lisaks: Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases arhitektuuris valitses lihtne templitüüp, mille üksikosad meenutasid kreeka templit, kuigi selle proportsioonid olid teistsugused. Hoone asetses kõrgel alusel ja ta viilkatus oli järsem kui kreeka templitel. Hoone ees oli lahtine koda, mida kattev katus toetus hõredalt asetsevatele sammastele. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uued konstruktsioonid, millest tähtsaimad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba Vanade Idamaade arhitektuuris, samuti etruskidel, kuid järjekindlat rakendust leidsid nad alles Roomas. Kaart
18.Nimeta hellenismiaja kuulsad linnad. V:Pergamon, Aleksandria ja Antiookia. 19.Milliseid perioode eristatakse Kreeka kunstis? V: 1) Arhailine e. vana aeg u. 600-480 ekr. 2) Klassikaline e. Õitseaeg 480-323ekr. 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-30a. Ekr. 20.Kirjelda Kreeka templit. V:Ehitusmaterjal oli marmor ja lubjakivi, koosnes akendeta ruumist, seal asus jumala kuju, ümber olid sambad, nelinurkne ja tal oli viilkatus. 21.Iseloomusta Kreeka vaasimaali. ( 2 erinevat varianti). V:1) mustafiguuriline - punakaspruunile vaasipinnale maaliti musta värviga figuurid ning kraabiti siis nende detailid sisse, nii et need jääks punased. 2) punasefiguuriline- u. 530Ekr. Hakati kujundama vastupidist viisi: taust maaliti mustaks, jättes figuuride kohad katmata e. punased ja detailid kanti peale musta värviga.
annaabi.ee 
