Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütteks, ülejäänuid tuleb kütta elektriga või panna ventilaatorid õhku ringi puhuma. Sobib väikesele elamule, kui tahetakse rahaliselt kokku hoida ja lisatööd ei kardeta. Hea valik neile, kellel on maja ehitamisel rahaga kitsas, kuid vaja kiirelt sisse kolida. Senikaua, kuni raha koguneb, köetakse ahjuga, hiljem langetatakse otsus meeldivama kütteviisi kasuks. Peamised vead: · Ahi ehitatakse liiga väike, mistõttu tuleb tihedamini kütta ja küttekeha läheb liiga tuliseks. · Ei arvestata küttepuidu hoidmise kohaga. · Ei osata õigesti kütta
22. Mis on isiklik kasutusõigus? 5 o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. o Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. o Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks 23. Mis on hoonestusõigus? o Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on
Kasutusvaldust võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega (näiteks metsakasutuse). 22. Mis on isiklik kasutusõigus? o Isiklik kasutusõigus (isiklik servituut) koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. o Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. o Isik, kellel on nimetatud õigus, võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks 5 23. Mis on hoonestusõigus?
ka raamimõõtude järgi. Eestis on enamlevinud kahte tüüpi raamidega tarud eesti ja langstrothi raamid. Lamavtarude ja korpustarude võrdlus on näidanud, et korpustarudes ei ole perede söödakulu oluliselt suurem lamavtarudes talvituvate perede söödakulust. Küll aga vastupidiselt lamavtarudega saab juba varakevadel kõrvaldada tarust tarulangetise, mistõttu on korpustarudes perede kevadine algareng tunduvalt kiirem. Korpustaru kuju vastab paremini mesilaspere looduslikule elamule - puuõõnele. Lamavtarus on enamasti vähemalt 20 raami all ja magasinid peal ning mesilased kannavad osa mett haudmevälja kohale, samuti ka külgedele. Bioloogiliselt oleks loomulikum suurem osa kogutud meevarudest paigutada ülespoole, nagu seda teevad vabas looduses puuõõnes elutsevad mesilased. Korpustaru kasutamisel on see tingimus täidetud. Kasutatud kirjandus http://www.maaleht.ee/news/mesindus/mesilased/korpustarud-ja-lamavtarud.d? id=23968731 http://www.hot
Sisukord Hoone üldandmed.......................................................................................................................2 Elamu materjalid.........................................................................................................................3 1.Hoone soojuskadude leidmine.............................................................................................4 1.1. Hoone välispiirete lõiked koos soojusjuhtivusarvutustega..........................................4 1.2. Hoone külmasildade määratlemine ning nende joonpikkuste leidmine ruumide kaupa koos erisoojuskadude leidmisega........................................................................................4 1.3. Hoone infiltratsiooniõhuhulga leidmine ja ruumide kaupa erisoojuskao leidmine infiltratsioonist...........................................................................................
sammastele. Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambaid puidust, hiljem ka kivist. Sambad sarnanesid dooria sammastele, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil rida saviplaate. Lihtsamaid templeid kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa ehk aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääsesid elamusse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased üle ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüpi. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning kolmandad mäekülge raiutud eeskodadega kambrid
Hoone talastik oli kerge, sambad olid hõredalt paigutatud. Esialgu tehti sambad puidust hiljem aga ka kivist. Sambad sarnanesid küll dooria sammastega, aga olid baasiga. Friisi asemel oli neil aga rida saviplaate. Lihtsamaid templeid neil kaunistasid arvukad keraamilised kaunistused. Etruskide elamutüübi võtsid üle roomlased. Elamu keskosa e aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgus ja õhk pääses elamusse sisse uksest ja aatriumi laes olevast avast. Lisaks elamule võtsid roomlased ole ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuuri mõjusid oli küll etruskide kunstis tunda, kuid nad kasutasid kreeka temaatikat oma tahtmise kohaselt. Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüp. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning viimaseks mäe- külge raiutud eeskodadega kambrid
Kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustriga, sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Torne lääneseinale üldse ei pandud, sageli asendasid torne kellatornid ehk kampaniilid, mis olid eraldi juurde ehitatud. Kuplite rohkus. NT Püha Markuse kirik 19. Milline uus hoonetüüp levis renessansiaegses Itaalias? Mis on selle nimi? Kust võeti eeskuju?Näide. Antiikaegse rooma aatriumelamu edasiarendus. Hõlmas enda alla terve kvartali, ruumiprogrammis sarnaneb palju aatrium elamule, kus elmine koondatakse ümber siseõue. Siseõuesid võib olla ka kaks, erinevus on see, et nüüd fassaad pööratakse julgelt tänava poole. Akende rivi on julgelt nähtav, eksponeeritakse ennast, ei häbeneta ennast. Toimub korruseti ülesliikumine. Esimesel korrusel talupoegliku töötlusega kivifassaad, mida korrus ülespoole, seda rafineeritumaks muutub töötlus. Nähtus, millega on vihjatud antiikaegsele golosseumile. Väga jõuliseks kujunesid ka garniisid, lopsaka hammaslõikega
korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba? Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud siis, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates. Sel juhul kaotab ehitusluba kehtivuse. Mida tähendab isiklik kasutusõigus elamule? Iisikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on elus kas või üks neist isikuist, kui kasutusõiguse tekkimise alusega ei ole sätestatud teisiti. Kui kasutusõigus 2
Keskajal ehitati elamuid tavaliselt sarnaste põhimõtete järgi. Ka ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud omaniku jõukusele vaatamata üksteisega võrdlemisi sarnased, erinedes vaid mõõtmetelt ja kujunduselt. Elamu koosnes harilikult avarast eeskojast (diele) koos väikese mantelkorsten-köögiga, ühest köetavast eluruumist (dörnse), mõningatest kütmata kambritest, keldriruumidest ja aitadest ning eluruumide peal paiknevatest laoruumidest. Väliselt oli keskaegsele elamule iseloomulik kitsas esisein ja kõrge teravatipuline viil. Kuna elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe elamu viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Paekivist seinad kaeti krohviga, katusekattena kasutati tavaliselt põletatud savist kive. Tallinna all-linna keskaegsed elamud asetsesid tänavajoonel harilikult vahetult üksteise kõrval, neil olid ühised vahemüürid. Elamu taha jäi tavaliselt pikk kitsas hoov.
Puidust välisvooder TP-1 hoonete väliseinte pinnakiht peab süttivustundlikkuse ja tule leviku osas rahuldama V1/I nõudeid. 20% ulatuses välisseinte pindalast võib kasutada ka puitvoodrit. TP-2 ja TP-3 klassi hoonete välisseina pinnakihi süttivustundlikkuse klass peab olema vähemalt V2, tule levikut ei reglementeerita (va. ravi- ja hooldusasutused, kus pinnakiht peab vastama V1/I nõuetele). Ühekorruselised, ühe või kahe korteriga elamule ja selle majandushoonetele välisseina välise pinnakihi suhtes tuleohutusnõudeid ei esitata. Kuni 300m2-se pindalaga kolmekorruseliste elu- ja büroohoonete välisseinte pinnakiht peab vastama klassi V/I nõuetele. Puitvoodri süttivustundlikkuse ja tule leviku omadusi saab parandada vastavate lakkide või värvidega. 21 Tellisvooder Tellisvoodrit on võimalik laduda: Põletatud savitellistest, Silikaattellistest
kinnisasja teatud viisil kasutada või teostada kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi. Oluline erinevus reaalservituudist on selles, et viimane on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti iiskuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Isiklik kasutusõigus tekib siis, kui servituut kantakse kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. 20 20 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 150-152
- kasutusvaldajast juuridilise isiku lõppemisega - poolte kokkuleppel · Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kin.asja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile Esemeks on ainult kinnisasi Eriliik on isiklik kasutusõigus elamule koormab kin.asja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kin.asjal asuvat elamut või selle osa 3.Reaalkoormatised Reaalkoormatis on sseatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid - võib koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist - võib seada teatud isiku, riigi, kohaliku omavalitsuse või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks
muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. (4) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Isiklik kasutusõigus elamule (AÕS § 227) Isikul, kelle kasuks on see seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt nende elueaks, kestab see seni, kuni kasvõi üks neist isikutest on veel elus Isik võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (sarnaselt võlaõigusliku üüriga) Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks
tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist. Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad hobuserauakujulise kaarega hispaaniamauri arhitektuurist laenatud petiknisid, mille stalaktiitdekoor tuletab meelde kuulsat Alhambra lõvideõue Hispaanias Granada lähedal. Vestibüülist paremal paikneb söögisaal inglise elamule iseloomulike raskete puidust laetalade ja seinapaneelide ning obligatoorsete kaminatega (säilinud ainult üks). Interjööride maaliline ja sundimatu paigutus eri tasapindadel, ruumide mitmekesine konfiguratsioon, maitsekad detailid tõstavad Sangaste lossi esile teiste omasuguste, nagu Alatskivi või Vasalemma hulgast. Loss ehitati aastail 1874- 1881. Ehitamiseks vajalikud punased tellised põletati mõisa lähedal kivivabrikus
Lk 8 1. Andma teed paremalt läheneva punase sõiduki juhile ( § 17 (5) 5)). Õuealal võib juht liikuda jalakäijate vahetus läheduses jalakäija kiirusega või kuni 20 km/h ( § 15 (1) 6)). Jalakäijaid ei tohi takistada ega ohustada – vajadusel tuleb sõiduk peatada ( § 64 (3)). Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks ( § 64 (4)). Peatatud või pargitud sõiduki mootor ei tohi õuealal (samuti elamule lähemal kui 10 meetrit) töötada kauem kui 2 minutit ( § 13 (5)). Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1- alamkategooria mootorsõidukit selleks tähistatud kohas, selle puudumisel aga kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust ( § 64 (5)). 2. Lähtuvalt hoiatusmärgist “Lõikumine jalgrattateega” jalgratturi ootamatu sõiduteele
ehk heliklassi: A, B, C ja D. Uued elamud projekteeritakse vastavalt klass C akustilistele tingimustele (ka meie projekteerime heliisolatsiooni vastavuses klass C nõuetega); klass D nõuded on vanade või renoveeritavate elamute kohta, klasside A ja B nõuded võimaldavad saavutada tavapärasest paremaid akustilisi tingimusi. Hoone kuulumine vastavasse heliklassi tehakse kindlaks akustiliste mõõtmiste teel. Akustilise hinnangukategooria omistamine elamule annab elanikele võimaluse saada usaldusväärset teavet korteri akustiliste tingimuste kohta, kusjuures need tingimused peaksid kajastuma ka korteri hinnas. Tabelis 1 on toodud heliisolatsiooninõuded neljale heliklassile ning elanike subjektiivne hinnang akustilistele tingimustele. Tabel 1. Elamute akustikaalane klassifikatsioon vastavalt Põhjamaade INSTA 122 standardi eelnõule - Heliklass A: Eeldatakse, et rohkem kui 90 % elanikest hindab akustilisi tingimusi
Euroopa Liidu Energiasäästudirektiivile olema välja töötatud konkreetsed seadusandlikud aktid motiveerimaks elamumajanduses soojusenergiat säästlikumalt kasutama. Praegu reguleerib küttekulu arvestamist ja jaotamist EV Majandusministeeriumi 11. augusti 1997.a käskkirja nr 86 lisa "Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika", kus soovitatakse korterelamutes küttekulusid jagada proportsionaalselt elamispinna ruutmeetrite või kuupmeetritega. Soojusenergia tarnija esitab elamule arve üldsoojusarvesti alusel, mis on kommertslik mõõteseade (vajab teatud aja tagant taatlemist). Korteriomanike vahel saab kulud ära jagada kas nimetatud määruse alusel või kasutades individuaalset arvestussüsteemi. Otsuse esimese või teise kasuks võtab vastu korteriühistu või korteriomanike üldkoosolek. ARVESTUSMETOODIKA Küttekulu individuaalse jaotamise süsteemi rakendamise eelduseks on see, et igal elanikul on võimalik saada nii palju
kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit, kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi. (Vikipeedia. Ahiküte) Ahje, pliite ja kaminaid on suhteliselt odav ehitada ja küttekulud on väikesed, kuid kütta ebamugav, eriti kaugemaid tube. Puudub võimalus automatiseerida. Kütmisel-jahtumisel kõigub temperatuur liiga palju. Sobib kuni kolme ruumi kütta, ülejäänuid tuleb kütta elektriga või panna ventilaatorid õhku ringi puhuma. Sobib väikesele elamule, kui tahetakse rahaliselt kokku hoida ja lisatööd ei kardeta. Hea valik neile, kellel on maja ehitamisel rahaga kitsas, kuid vaja kiirelt sisse kolida. Senikaua, kuni raha koguneb, köetakse ahjuga, hiljem langetatakse otsus meeldivama kütteviisi kasuks. (TELDRE, K. Küttesüsteemid) Peamised vead: · Ahi ehitatakse liiga väike, mistõttu tuleb tihedamini kütta ja küttekeha läheb liiga tuliseks. · Ei arvestata küttepuidu hoidmise kohaga.
elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis (AÕS § 158 lg 1) ISIKL. KAS.ÕIGUSE LÕPPEMINE Aluseks lõpetav sündmus või kokkulepe Kustutamiseks tuleb esitada notariaalselt kinnitatud avaldus ja puudutatud isiku nõusolek (va kui lõppemisest möödas rohkem kui aasta, siis tuleb sündmust tõendada) Kui lõpetatakse kehtiv õigus, vajalik ka õigustatud isiku lõpetamisavaldus ISIKL.KAS.ÕIGUS ELAMULE Isikliku kasutusõiguse alaliik Mõiste - isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa ning õigus elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt, kestab kasutusõigus seni, kuni on
Valdaja võib oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, uletamata seejuures hädakaitse piire Hädaseisundiga kaitstakse isikute õigustatud huvisid (fuusilised, varalised, vaimsed ja emotsionaalsed) vahetu ohu vastu. Hädakaitsest eristab hädaseisundit see, et puudub vahetu õigusvastane runne. Näiteks olukord: kahe elamu (A ja B) vahel on elamu A juurde kuuluv puukuur. Elamu A suttib põlema. Elamu B omanik lukkab nimetatud puukuuri traktoriga kokku, et tuli ei kanduks puukuuri kaudu edasi elamule B. Nii kõrvaldas elamu B omanik 9 ohu talle kuuluvale elamule (huvile), põhjustades sellega elamu A omanikule kahju, kuid antud juhul ei olnud kahju tekitamine suure tõenäosusega õigusvastane. Tegemist oli päästmisega teise isiku huve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Kahju tekitanud isik peab huvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, vaid siis, kui tõrjutud oht oli tema enda
kasutusvaldaja ei anna omanikule tagatist. Teine isiklik servituut on isiklik kasutusõigus. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigusi, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Isiklik kasutusõigus tekib servituudi kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, muudel juhtudel vastavalt reaalservituudi ja kasutusvalduse sätetele. 79. Hoonestusõiguse mõiste
mittekohase täitmise suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kaasus nr 5.2 Jaanuaris sõlmisid M (müüja) ja O (ostja) notariaalselt tõestatud müügilepingu. Selle kohaselt müüs M O-le Uhkes vallas paikneva kinnisasja, millel asus vastvalminud individuaalelamu kogupinnaga 300 m2. Müügilepingu kohaselt oli ruutmeetri hind 1600 eurot ning kinnistu hind kokku 480 000 eurot. Müügilepingu p 5.5 järgi pidi M hiljemalt 1. maiks hankima elamule kasutusloa ja O-le üle andma seda tõendava dokumentatsiooni. 1. juuliks ei olnud kasutusluba ikka veel ning M polnud selle taotlemisega isegi alustanud. Seetõttu otsustas O kasutusloa hankimisega ise tegeleda. Ta kasutas asjaajamise hõlbustamiseks (taotluse ettevalmistamine, maja dokumentatsiooni vastavuse kontroll kasutusloa saamise tingimustele) OÜ Lente abi, mille eest maksis OÜ-le kokku 1500 eurot. Palun vastake võlaõigusseaduse üldosa sätete põhjal järgmisele küsimusele:
Niisked ruumid on WC ja majapidamisruumid: o õhu suhteline niiskus võib tõusta hetkeliselt suureks, o põrandale võib sattuda hetkeliselt vett. 27 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Pooltes uuritud elamutes (enamasti renoveeritud elamud) oli olemas pesemiseks duširuum. Kahes elamus oli duširuum ja WC ehitatud elamule juurdeehitusena algsest välisseinast väljapoole. Ka teistes elamutes piirnesid märjad ruumid välisseinaga. Niiskete ja märgade ruumide seinad olid enamasti viimistletud kipsplaadiga, kaetud veetõkkega ja keraamiliste plaatidega või värvitud. Põrandad kaetud veetõkkega ja keraamilise plaadiga. Ühes elamus oli kasutusel kompaktne dušikabiin ja vann (Joonis 2.23 paremal). Ühes suvemajas, mis täitis ka
õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Siin olen nt toonud olukorda, kus kahe elamu (A ja B) vahel on elamu A juurde kuuluv puukuur. Elamu A süttib põlema. Elamu B omanik lükkab nimetatud puukuuri traktoriga kokku, et tuli ei kanduks puukuuri kaudu edasi elamule B. Nii kõrvaldas elamu B omanik ohu talle kuuluvale elamule (huvile), põhjustades sellega elamu A omanikule kahju, kuid antud juhul ei olnud kahju tekitamine suure tõenäosusega õigusvastane. Tegemist oli päästmisega teise isiku hüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Kahju tekitanud isik peab hüvitama kahju, mille ta ohtu tõrjudes tekitas, vaid siis, kui
seejuures kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, siis ei ole selle õiguse ülekandmiseks omaniku nõusolek vajalik. Isikliku kasutusõiguse teostamise võib üle anda mõnele teisele isikule ka võlaõiguslikult. Erinevus ülekandmise ja koormamise vahel on selles, et esimesel jhul kantakse üle kogu õigus, teisel juhul osa sellest. Isiklik kasutusõigus elamule Isikul, kelle kasuks on see seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt nende elueaks, kestab see seni, kuni kasvõi üks neist isikutest on veel elus. Sellist kasutusõigust võib seada ka juriidilise isiku kasuks. See eeldab aga õiguse teostmise lubamist kolmandale isikule, sest juriidiline isik ise ei saa ruume kasutada.
on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile .Isikulikku kasutusõigust võib seada ka elamule, kus see koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Oluline erinevus reaalservituudist on see, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Valdus tegelik võim asja üle. Valdus võib olla: seaduslik või ebaseaduslik. Seaduslik valdus põhineb õiguslikul alusel. Ebaseaduslik valdus ei põhine õiguslikul alusel
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...
o AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Maakohus on pidanud rekonstrueerimist parenduseks mitte ainult korteriomandile nr 3, vaid ka kogu elamule (uus katusekate, katuse soojustamine) ja eriti korteriomandile nr 1, sest elamispinna laiendamisega soojustati seni külmas olnud vahelage, mis annab nimetatud korteri omanikele kokkuhoiu küttekuludes. Lisaks pööningul, millele on juurdepääs ainult korterist nr 3 ja mida avaldajad kuni selle ümberehituseni ei kasutanud, ei ole nende jaoks sellist kasutuseelist, mis, arvestades kõiki asjaolusid, õigustaks selle kasutamise
esitada tuvastushagi. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Isikul on õiguslik huvi Enne 2009. a. 1. jaanuari surnud pärandaja üleelanud abikaasal puudub seadusjärgsel pärimisel olemas mh juhul, kui isik soovib tuvastada, et ese ei kuulu pärandi hulka või kuulub pärandi eelpoolnimetatud elamule isikliku kasutusõiguse seadmise nõue. ENSV TsK § 536 lg 1 p 1 kohaselt hulka pärimistunnistusel märgitust väiksemas mõttelises osas. päris abikaasa võrdselt lastega (juhul kui ei ole elus pärandaja vanemaid), seega oleks abikaasa Silvia seadusjärgse pärandiosa suuruseks olnud 1/5 osa Ennu pärandvarast, samuti saanuks Ennu lapsed
Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi. Oluline erinevus reaalservituudist on selles, et reaalservituut on seotud kinnisasjaga, isiklik kasutusõigus aga kinnisasja valdava konkreetse isikuga. Isiklikul kasutusõigusel on ka teine alaliik, mis sarnaneb sisult kasutusvaldusega, kuid kasutusvaldusest erinevalt ei anna ta õigust omandada kasutatava asja vilju isiklik kasutusõigus elamule. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Isiklik kasutusõigus tekib servituudi kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, muudel juhtudel vastavalt reaalservituudi ja kasutusvalduse sätetele. 10.3.3. REAALKOORMATISED
muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. (21) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Isiklik kasutusõigus elamule (AÕS § 227) Isikul, kelle kasuks on see seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Kui kasutusõigus on antud mitmele isikule ühiselt nende elueaks, kestab see seni, kuni kasvõi üks neist isikutest on veel elus Isik võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks (sarnaselt võlaõigusliku üüriga) Kui kasutusõigus on antud elamu osale, võib õigustatud isik kasutada ka elanikele ühiseks
Isiklik kasutusõigus ei ole üleantav. Isiklikust kasutusõigusest tulenevaid õigusi võib teostada teine isik ainult siis, kui see on lubatud kasutusõiguse tekkimise alusega. Isiklik kasutusõigus on üleantav, kui selle esemeks on tehnovõrk või rajatis. Isikliku kasutusõiguse üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse
- kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel on õigus tulust maha arvata metsauuendustööde kulud Kasust ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (näiteks võõrandatava korteri korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jmt). Soetamismaksumus on: · vara omandamiseks maksumaksja enda poolt tehtud kulud (näiteks ostuhind) · vara parendamiseks (näiteks kapitaalremondiks) ja täiendamiseks (näiteks elamule korrus juurde ehitatud) tehtud kulud · makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks ostja poolt makstud notaritasu, riigilõiv) · kapitalirendi (liisingu) korras soetamisel lepingujärgsete tegelikult makstud rendi- või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta · omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu)
selliste probleemide kõrvaldamiseks. Uuringu raames tuli keskenduda järgmistele töödele: uuringuobjekti täpsem määratlemine, alusmaterjalide kogumine ja vormistamine; hoonete konstruktsioonide uuringud; hoonete ehitusfüüsikalised uuringud; hoonetes sisekliima uuringud; hoonesiseste kommunikatsioonide uuringud; korteriomanike hinnangute ja strateegiliste hoiakute uurimine. Iga objekti juures tehti ehitustehniline analüüs kogu elamule, ehitusfüüsikalised ja pikemad sisekliima uuringud vähemalt ühes korteris. Uurimistöö lõppraport on sisu järgi jaotatud kahte ossa: olemasoleva olukorra kaardistamine; kokkuvõte põhimõttelistest renoveerimislahendustest. 1.2 Uurimisobjektide valiku alused Kõnesolevas uuringus valiti enamik uuringuobjektidest Tallinna, Tartu, Pärnu ja Viljandi linnast. Uurimisobjektide valikul konsulteeriti ja kutsuti objekte pakkuma mitmeid teemaga
" *Sa oled kui taevast kukkunud ingel. Kahju ainult, et näo peale! *sirged trepiastmed *madu näljas, vajan hiirabi *Miks pannakse orkaanidele naiste nimed: tulles on nad märjad ja metsikud, kuid lahkuvad koos sinu maja ja autoga *Kui smurf punastab kas ta läheb lillaks? *Ära anda idiootidest majakaaslased *Minu filosoofia on: "Kui elu annab sulle sidruneid. Tee limpsi" *pärast jaanuarikuu tormi: Tulnud katus. Sobib keskmise suurusega elamule. Sõbralik. *mul puudub austus kaamelite jm loomade vastu, kes elavad nädal aega joomata *mehed on nagu pilved: kui hommikuks ära lähevad, võib veel täitsa ilus ilm tulla *naine peab olema nagu toonekurg: pikkade jalgadega ja tooma lapsi -Pole oluline pakend,vaid sisu. -Hoia, keda armastad. -Inimese välimus pole nii tähtis kui see mis on inimese sees. -Sõpru ei otsita välimuse järgi, vaid südame järgi. -Inimesi ei võeta oma ellu selleks, et neid ära visata.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
