Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali ...
Kenno Aaslaid V13 Energiamärgis. 1. Mis on energiamärgis? Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. 2. Millistel hoonetel peab olema energiamärgis? Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal.
Hoone keskkonnasäästlikud lahendused suurendavad energia, vee ja materjalide kasutamise efektiivsust, vähendades samas hoone mõju looduskeskkonnale. Uue plaanitava hoone konstruktsioonid ja detailid tuleb kavandada nii, et neid oleks võimalik järjepidevalt hooldada ning sel viisil kogu hoone kasutusiga pikendada. Alates 1. jaanuarist 2009 on muudetud kohustuslikuks hoonetele energiamärgise andmine. Eelkõige on energiamärgis kohustuslik: uutel ehitatavatel hoonetel, üle 1000 m2 kasuliku pinnaga avalikel hoonetel ja olemasolevatel hoonetel. [1] Hoone energiamärgis on ametlik dokument, mille eesmärk on teada anda, kui palju sisekliima tagamisega hoone või hoone osa tarbib energiat võrreldes teiste samaväärsete hoonete keskmise energiatarbimisega [2]. Sarnaselt kodumasinatele on võimalik hooneid reastada sõltuvalt nende energiakasutuse näitajatest. Hoone energiatõhususe arvutamisel
Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet, samuti esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Kunstiteoreetikud nõuavad antiigi väga täpset jäljendamist. Arhitektuuris on säilinud palju otseseid eeskujusid. Lihtsus ja rahu arhitektuuris sirge, väga väheste kaunistustega fassaad antiiksed sambad. Küllaltki palju kasutatakse ka medaljoni ja vaasi motiivi, ka nisse kujudega. Kohustuslik element suurematel hoonetel on friis reljeefidega kaunistatud riba katuse all. Mõnikord on katuse äärel urnid või skulptuurid. Tüüpiliseks muutub portikus = sammastele toetuv kolmnurkne ehisviil (TÜ peahoonel). Linnaehituses on kohustuslik korrapärane planeering: kujundatakse suuri väljakuid, linnasüdamesse paigutatakse võidusambaid, triumfikaari, suuri monumente. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt
mitteavalikult. X Riigivapi kasutamine 6 Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. XI Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi
(vasakul). Paljudel kivitrepikojaga elamutel on kõrge mansardkorrus, maht (paremal). mis algusest peale oli kasutusel eluruumidena (paremal). Katuste kandetarindid Katuste kandetarindid ● Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. ● Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk- konstruktsioonina (Joonis 2.4). ● Katuste soojustus paiknes peamiselt pööningu vahelael, kuna algselt ei olnud planeeritud katusealust eluruumidena kasutusse võtta. ● Puust taladega laed all- ja pealpool eluruume pidid olema mustalagedega ja soojustpidava vahetäitega. Joonis 13.13 Sarika proteesimised. Katuste kandetarindid Katuste läbiviigud
Klaasi lähteaineks on sooda (Na2CO3), kriit või marmor (CaCO3) ja valge kvartsliiv (SiO2). Klaas ei sula kindlal temperatuuril, vaid muutub kuumutades järk-järgult pehmemaks ja vedelamaks. Klaasi kasutatakse ka pakendite valmistamiseks. Klaasi kasutamisest on leide juba 3000.a e.Kr. Klaas on muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks - seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas. Klaasi kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel suureneb iga aastaga. Klaas täidab mitmeid erinevaid funktsioone: energiasäästmine, päikesekaitse, müra summutamine, ohutus, dekoratiivsus jne. Klaas on muutunud oluliseks materjaliks igapäevases elus. On olemas ka karastatud klaas, seda kasutatakse siis, kui klaasile langeb vari ja klaas on eriti suure absorbeerimisvõimega, siis võivad soojuse mõjul tekkida praod. Selle vältimiseks kasutatakse karastatud klaasi või tugevdatud soojustaluvusega klaasi
4. Milles seisneb tsentraalperspektiivi õpetus? Seisneb pildi ruumilise sügavuse illusiooni loomises. Asjad, mis lähemal olid suuremad, kui need mis asusid tagaplaanil. 5. Kellele püstitati palazzosid? Kuidas need välja nägid? Jõukate linnade elanikele. 3-korruseline ,neljast tiivast koosnev ehitis nelinurkse siseõuega. Madala katusega ja üldiselt üsna massiivse väljanägemisega 6. Millised muudatused tõid plazzode ehitusse L. B. Alberti? Hakkas hoonetel kasutama pilastreid 7. Milliseid teemasid käsitles Alberti kunstiteoreetikuna? Arendas tsentraalpersprektiivi õpetust, matemaatika reegleid. Täiuslikud vormid olid ring ja sellesse mahtuvad kujundid. 8. Nim skulptor Lorenzo Ghiberti kaks peamist tööd. ,,Iisaku ohverdamine" ,,Paradiisi väravad" Suured pronks uksed Firenze ristimiskirikul. 9. Nim Donatello peateoseid. ,,Püha Jüri" , ,,Taavet" , Gattamelata ratsakuju Padovas 10
lainetena Keha/ruumilainedkerapinnaliste frontidena Pinnalainedpiki maapinda, epitsentrist eemale Seismograaf Richteri skaala Logaritmiline Skaala näitab energiahulka, mis vabaneb maavärina toimel Vahemik 0..9.6 MAGNITUUDI 2. Väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed harilikult ei tunne. 3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine
aastal arhitektuurieriala. Arhitektuuri õpetamises suuri muutusi ei toimunud, sest paljud Instituudi õppejõud tulid sinna üle. Nõukogude ajal tekkis arhitektuuriteadus, mida riik töökohtadega soosis.[14] Sõjast kuni 1955. aastani kestnud stalinismi periood Eesti arhitektuuri väga radikaalselt ei muutnud. Nõukogude Liidus valitsenud ,,vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik" printsiip avaldus eesti arhitektuuris vaid üksikutel dekooriküllaste fassaadidega hoonetel ning klassikaliste sammasportikustega ühiskondlikel hoonetel. Stalinistlik linnakeskus kujunes täielikult välja vaid Pärnus (Pärnu oblast). Tartu kannatas sõjas palju ning jäi aastakümneteks hoonestamata.[15]Stalinismi ajal lahendati projekte kollektiivselt, mis oli väga soositud. P. Tarvas kavandas koos arhitektide Harald Armani ja August Volbergiga Eesti NSV paviljoni Moskvasse Üleliidulisele Rahvusmajandussaavutuste Näitusele (19491954). Sisearhitektuuri eest vastutasid M
GOOTI STIIL 1. Millal ja kus kujunes välja gooti stiil? Sai alguse aastal 1144 Prantsusmaal. 2. Mille järgi tuli gooti stiili nimetus? Stiil on saanud nime gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessanssieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks 3. Kirjelda lühidalt gooti ajastut? Põhitunnus on teravkaar. Endiselt sakraalajastu. Euroopas ei sõditud enam nii palju, hoonetel kadus kaitseotstarve ja rohkem väärtustati ilu. 4. Mis oli iseloomulikku gooti arhitektuurile - too välja erinevused romaani arhitektuurist! Ümarkaar asendus teravkaarega. Gooti stiili hooned on palju õrnemad, detailsemalt kaunistatud. Romaani kunstis valitses lihtsus, gooti ajastul puistati kõik detailsete kaunistustega üle. Aknad muutusid palju suuremateks, gooti arhitektuuris jäi seinapinda vähe. 5. Millised olid gooti kirikute laekujundused ja fassaadid?
Päikese-veekuumutid · Päikese-veekuumutid koosnevad isolatsioonikihil asetsevaist päikesepaneelidest. · Paneel on kaetud klaasiga, mis laseb päikesekiirgust hästi läbi. · Vedelik pumbatakse läbi torude, kus see päikesepaistel kuumeneb. · Läbinud torud, jõuab kuumenenud vedelik soojusvahetisse, kus ta annab soojuse üle tarbeveele, näiteks keskkütteveele. Päikeseenergia Eestis · Eesti kliimas hoonetel võimalik kasutada kombineeritult teiste energiaallikatega. · Hoone aastasest soojusenergia tarbest saab sellega katta 20-60%. · Kollektori optimaalne suund on lõunasuund ja Eestis parim kaldenurk 45-60°. · Kasutatakse sooja vees saamiseks märtsi algusest septembri lõpuni. · Ühe kollektori tootmisvõimsuseks võib olla Päikeseenergia Eestis Eesti suve helioenergeetiline (tehniline) ressurss, kWh/m2 Kasutatud allikad · http://et.wikipedia
• Arved von Nolckeni kestis kümmekond • 1880–1885 aastat • Külastajatele avati 2011. aastal • Sngaste loss • Otto Pius Hippius • Lossil oli 99 ruumi, • 1879–1881 kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis • Lossi ehitamiseks ainult tsaarile kuuluva kulus 1 450 tel hoonetel olla üle 000 tellist, mis 100 ruumi. valmistati kohapeal. • Kadrioru loss • Barokkstiil • • Niccolò Michetti Pilastrid • • Kalliskivipunane valgega Peeter I • • Peasaal üks väheseid 1719-1725 säilinud Peeter I aegseid barokkinterjööre Kasutatud kirjandus • “1000 LOSSI, KINDLUST JA PALEED”, Sinisukk 2008
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts)
A r h a i l i n e e. vana aeg- 600-480 e.m.a (120 aastat) K l a s s i k a l i n e e. õitseaeg- 480-323 e.m.a (157aastat) Hiline e. h e l l e n i s t l i k aeg- 323- 30 m.a.j (353aastat) Arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaiks ülesandeks oli ehitada templeid. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja ümbritsetud igast küljest tiheda sammastereaga. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Seda kasutati peale templite veel ühiskondlikel hoonetel ja elumajadel. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili- Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sambakapiteelide järgi. Kreeka arhitektuur jälgis kindlaid proportsioone, ehitised mõjuvad täiuslike ja harmoonilistena, arhitektid kasutasid ülima täiuslikkuse saavutamiseks ka mõningaid optilisi parandusi, nt, et sambad tunduksid ideaalselt vertikaalsed, tuli neid ülaosas tegelikult sissepoole kallutada. Templid olid kaunistatud reljeefide ja
1)Olukorra analüüs. Hooned on ehitatud enne II maailmasõda ja on muinsuskaitse all. Üldine olukord on juba üsna halb. Välisfasaad on lagunemas ja ei näe enam linnapildis hea välja. Muinsuskaitse seaduse alusel peab omanik hoone eest hoolt kandma. 2)Olukorra puudused. Fasaadi pole hooldatud, värv on kohati maas ja puitkate on mädanemas. Puidukahjustused on suured ning rikuvad üldist pilti ning on nõrgestanud seina. Ümbritsev saastev keskkond on seined laiguliseks teinud. Osadel hoonetel pole ees ei uksi ega aknaid ning sisse on kolinud kodutud, kelle tegevuse tõttu on oht tulekahjude tekkimiseks. 3)Puuduste oõhjused. Hoone on kunagi kateud ebakvaliteetse värviga. Pole piisavalt hooldatud fasaadi (värvitud jne). Ümbritsev keskkond avaldab tugeva survet fasaadile erinevate toksiliste ainete näol. Omanikel pole piisavalt finantsilisi vahendeid ja teadmisi hoone hooldamiseks. 4)Puuduste eemaldamise viisid.
Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti Vajumisvuugid nähakse ette kohtadesse(joonis1.) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas. Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust
võib materjal puruneda. Kahjustusi põhjustava soola asukohta on tavaliselt raske leida ja likvideerida. Külmakahjustused tekivad, kui materjali poorides olev vesi külmub. Mahumuutuvusega kaasneb suur jõud, mis võib purustada igasuguse kivi. Kõige levinumad külmakahjustused tekivad leketest, mille põhjustavad katkised vihmaveetorud, katteplekid jne.Teine levinud külmakahjustuste põhjus on pinnasest või maapinnalt müüri imendunud niiskus. Venematel hoonetel tavaliselt puudub vundamendi ja seina vahel niiskustõke, mis takistaks niiskusel kapillaarjõu toimel seina tungida. KROHV JA NIISKUS Müüri ladumine kihihaaval on suur töö ja valmis müür vajab kaitset. Vanasti krohviti see sama mördiga, millega laoti müür. Krohvi kaitseks värviti mördi sideaine lubja baasil tehtud värviga. Müüritis, krohv ja värv sobisid omavahel tehniliselt hästi. Värv ja krohv on seega müüri kaitsel, neid on kerge hooldada ja parandada
6. RIIGIVAPI KASUTAMINE Riigivapi kasutamine on kohustuslik kõikidele riigivõimu teostavatele asutustele. Sellega väljendatakse riigi kui suhtluse ühe osapoole identiteeti, riigivõimu ning riigiasutuse lahutamatust riigist. Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. 7. SUUR JA VÄIKE RIIGIVAPP Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina
Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 10 Tene Must Põlemine, plahvatus, tulekaitsevahendid- ja süsteemid 10 KOKKUVÕTE Tulekahju süttimisfaas võib võtta aega minuteid, tunde ja isegi päevi ning nädalaid, aga
- Tripitühhan (3 osaline maal) - Barokki tunnused: - ,,Lõbude aed": kõige kuulsam madridis muuseumis. - Hoonetel keerdsambad - ,,Heinapeo kaarik", ,,Kadunud poja tagasitulek" - Kirikupõhiplaan muutub ümarvormseks (ovaalsed..) - Tondo (ümarmaal): ,,Silmamoonutaja", ,,ajuoperatsioon". - Lopsakad vormid (aknad ovaalsed) 7
Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi (leopardi). Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Riigivapi kuju on määratud riigivapi seadusega. Seda kasutavad riiklikud ametkonnad oma pitsatitel ja dokumentidel. Riigivapi kujutis on ka rahatähtedel ning mõnede riigiasutuste hoonetel. Suure riigivapi kujutist kasutatakse Eesti Vabariigi seadustel ja Vabariigi Presidendi seadlustel. 5 4. Rahvus Rahvuslill Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka
Miradori, Uaxacttùnis Petenis, Cerrsoses ning Yaxunàs põhjapoole jääval madalmaal. El Miradori stukkmaskid olid umbes 10 meetrit laiad, peaaegu 5 meetrit kõrged ning 2-3 meetri paksused. Mõned kunstiajaloolased arvavad, et sellised fassaadid kujutasid tausta avalikele usulistele pidustustele või olid hiigeleeskujud, millele inimesed said asetada oma ande ja ohvreid tuua. Klassikaline ajajärk Seda perioodi iseloomustavad karniisi- või friisidekoratsioonid madalmaa hoonetel. Kohati valmistati neid stukist, kuid selle kõrval esineb ka kivibaraljeefe ning kivimosaiike. Üha sagedamaks muutuvad valitsejate portreed , ent Yucatànil kasutati hilisel klassikalisel perioodil hoonetel sageli geomeetrilisi motiive. Sellepärast tuli jumalustele ande tuua mingil teisel viisil ja ajaloolased on arvanud, et eelklassikalise perioodi müüride asemel hakati nüüd kasutama suuri jumalakujulisi keraamilisi lõhnaainepõleteid
Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. 10 Mustafiguuriline amfora Punasefiguuriline krateer Tänapäevast leitud sarnasused Kõige rohkem on tänapäevast leida sambaid. Dooria stiilis sambad on järgmistel hoonetel: Braidwoodi kohtuhoone Uus-Lõuna-Walesis Austraalias, Brandenburgi värav Berliinis, Lincolni memoriaal Washingtonis, Õigeusu kirik Turus, Soomes. Joonia stiilis : Altes Museumi hoone , Raikküla mõisahoone, Berliini Schauspielhaus (ooperimaja). Korintose stiilis: Austria parlamendihoone, Kapitoolium Ameerika Ühendriikides, Mihhaili lossPeterburis, Peastaabi kaarhoone Peterburis, Senatihoone Helsingis, Suurkirik Helsingis, Virginia Ülikooli hoone Ameerika Ühendriikides.
glasuurina. 1. sajadil eKr arendati ka klaasipuhumistehnikat ning seni äärmiselt väärtuslik ja haruldane materjal muutus üha tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi juba spetsiaalseid vorme vaaside ja pudelite jaoks. Tänapäeval on klaas muutunud arhitektuurse disaini oluliseks elemendiks ning seda paljuski tänu oma unikaalsusele ehitusmaterjalide hulgas, mistõttu suureneb selle kasutamine kaasaegse arhitektuurse lahendusega hoonetel iga aastaga. See on tänuväärselt atraktiivne materjal, mis annab võimaluse arhitektil luua arhitektuurseid tippteoseid. Ja seda mitte ainult esteetilises mõttes, sest tänapäevaselt töödeldud klaas on ka oma tehniliste näitajate poolest, mille alla kuuluvad näiteks soojapidavus ja helikindlus, võrreldav konkureerivate ehitusmaterjalidega. 1. PÕHINÕUDED JA NIISKUSE LIIGID 1.1. Põhinõuded Nagu paljudel ehitusmaterjalidel ja konstruktiivsetel osadel, on ka hüdroisolatsioonil
antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades
poltidega. · Trepi-, mademe- ja kaldteetarandid tehakse kogu trepi pikkuses olenevalt olukorrast kas ühel või mõlemal küljel. ·Ohutuspiire võib olla: latt- või profiilvarrastarand, plaattarand, metallvõrktarand, metall- või puitkarkassiga puittarand; ·tarandid peavad olema: Välistrepid Hoone välistreppe on soovitav varustada varikatusega või varustada soojendusega, et vältida jäätumist ·Väline tuletõrjeredel valmistatakse üldjuhul metallist. TP-2 ja TP-3 hoonetel võib see olla ka puidust. ·Redeli min laius tehakse 700 mm, pulkade vahe tehakse 300 mm. ·Vertikaalne tuletõrjeredel on lubatud kõrgusevahe 20 m puhul, kusjuures üle 10 m korral peab olema kumer seljakaitse. Üle 20 m korral tehakse redel kaldega 6:1.
Maandamine Maandamise all mõeldakse elektriseadme, -paigaldise või võrgu mingi osa elektrilist ühendamist maa lähedaloleva osaga (kohaliku maaga). Maandamiseks on lihtsaimal juhtumil vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e maanduselektroodi, üht või mitut juhti e maandusjuhti, mis loovad juhtiva ühenduse võrgu, paigaldise või seadme mingi punkti ja maanduselektroodi vahel. Oma otstarbelt jaotatakse maandusseadmed järgmiselt: 1. kaitsemaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 2. talitlusmaandus, mis seisneb võrgu ühe või mitme punkti maandamises nii elektriohutuse kui ka normaaltalitluse tagamise eesmärgil; 3. võrgumaandus, mis seisneb võrgu, paigaldise või seadme ühe või mitme punkti maandamises elektriohutuse eesmärgil; 4. töömaandus, mis seisneb normaaltalitlusel pinge all olevate, kuid pinge alt vabastatud osade maandamises ...
tules. Pärast sõda oli olukord vabrikus raske. Nõukogude aja algul tuletikkude defitsiidi tõttu taas käima pandud Tallinna tikuvabrik suleti lõplikult 1955. aastal ja Viljandi tikuvabrik oli taas ainus Eestis. 1950.aastatel tegutsesid tikuvabrikus isetekkeline tikuvabriku klubi, näitering, puhkpilliorkester ning nais- ja meesansamblid. Peale Eesti taasiseseisvumist aastal 1995 sai vabriku omanikuks Eesti Tikk, sellel ajal oli tootmiskompleks väga halvas seisus, hoonetel ei olnud osaliselt pealt katuseid masinad olid hooldamata jne. Tänaseks on algsest tikuvabrikust alles ainult vanal kujul säilinud tikuvabriku torn. Ülejäänud vabrik on täielikult uuenenud. 22.03.1922 alustas ettevõte tegevust aktsiaseltsina. 16.12.1925 registreeris Tallinna-Haapsalu rahukogu AS Tulitikuvabrik Ed. Pohl põhikirja. Aktsiaseltsi asutasid Eduard Pohl, Valfried Schneider ja Tõnis Maasepp. 27.04
põlemise juures, sest kõik need gaasid tekivad ja vabanevad korraga. Lisaks sellele on plahvatuse korral gaasid väga kõrge temperatuuriga, mis põhjustab suurt rõhku. Plahvatuse rõhk põhjustab lööklaine. Lööklaine liigub kiirusega kuni 5000 m/s, tekitades oma teel suuri purustusi. Plahvatuse lööklaine poolt tekitatud rõhk ongi plahvatuse kaasmõjudest kõige enam arvestatav efekt. Selle tulemusena võivad plahvatuskohale lähemal asuvatel hoonetel puruneda suured konstruktsioonid ja inimesed eemale paiskuda ning kaugemal asuvatel hoonetel puruneda aknaklaasid. Tasapisi hakkab lööklaine kiirus vähenema, kuni ta muutub helilaineks, mida kaugemalt on lihtsalt kuulda. 23) ENNE, KUI MIDAGI PUUTUD, VEENDU SELLE OHUTUSES! Kui sa leiad eseme, mis võib olla plahvatusohtlik: ÄRA SEDA ESET PUUTU EGA NIHUTA PAIGAST! ÄRA VISKA SELLE PIHTA MUUDE ESEMETEGA! ÄRA SEDA UUESTI MAHA MATA! ÄRA TEE SELLE LÄHEDUSES TULD! EEMALDU OHTLIKUST KOHAST
igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid.
Tootmishoonetes on vaja ventileerida inimesele ohtlikud tootmisprotsessis tekkivad kemikaalide lõhnad ja tolm. Nõuetekohase ventilatsiooni puudumisel tekib majakonstruktsioonides mädanik ja hallitus, mille tagajärjel on isegi maju maha lammutatud. Loomulik ventilatsioon- see on süsteem. mis toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Välisõhk siseneb ruumidesse aknapragude ja teiste avauste kaudu, mis vanematel hoonetel esineb tavaliselt ehituskonstruktsioonides. Uuemad tänapäevased hooned on ehitatud väga kvaliteetselt ning värske õhk enam niisamuti sisse ei pääse, seal kasutatakse spetsiaalseid värskeõhuklappe või akendesse monteeritud tuulutusreste. Saastatud õhk viiakse välja tuuletõmbusega või korstna ja ventilatsioonilõõride abil. Loomuliku ventilatsiooni põhjustavad tegurid, mis sõltuvad loodusjõududest ning ei ole hoone kasutaja poolt mõjutatavad.
Lõpetajate arv ulatub kuni 5200-ni. Särevere mõisa härrastemaja on senini säilinud tänu tehnikumile. Kuid kaasajal oleks vaja välja vahetada mõisahoone katus ja aknad. Kuid koolil selleks ei jätku vahendeid. Mõisamaja kelder (mis on kogu maja all ja on ehitatud väga kaunilt mitmete löövidega) vajab põhjalikku remonti. Hoone sees oleks vaja teha remonttöid vastavalt mõisahoonele iseloomulikult. Mõisakompleksi kuuluvatel hoonetel oleks vaja samuti vahetada katused, aknad, uksed ja teha seest remonti. Särevere mõisast on pärit matemaatika doktor hr. Maido Rahula (sünd. 1936) ja loomakasvatusteadur hr. Artur Vask (sünd. 1903). Särevere mõisa härrastemaja on kaasajal kasutusel ka kui kultuurikolle. Härrastemaja vastuvõttude ruumides toimuvad mitmesugused kontserdid, kooli ja töötajate pidulikud üritused, näitused, pidulikud vastuvõtud, kooli lõouaktused jne.
tekstuuris. Tehiskivi eelisteks looduskiviga võrreldes on väiksem kaal ning korrapärane kuju, mis muudab tema ladumise lihtsamaks ning kiiremaks. Fassaadimaterjalina kasutatavatest tehiskividest on tuntumad näiteks marmoroc plaadid, savist fassaaditellised ning silikaattellised. 1. LOODUSKIVI FASSAADID 1.1. Paekivi Paekivist fassaade võib Eestis kohata enamasti vanematel hoonetel, kuid paekivi kasutamine on üha enam populaarsemaks muutumas. Eestis leidub paekivi küllaldaselt ning seetõttu on ka palju erinevad ettevõtteid, kes paekivitooteid pakuvad. Valikus on nii klombitud välisviimistluskivid, lihvitud paekivi plaadid, looduslikud plaadid ning palju teisi erinevaid võimalusi. Paekivi fassaadi eeliseks on tema vastupidavus külmakindlus võib ulatuda üle 50 tsükli. Samuti
,,Galatea triumf") Leonardo da Vinci ("Mona Lisa", ,,Madonna kaljukoopas", ,,Püha õhtusöömaaeg"), Michelangelo (Vatikani Sixtuse kabeli lagi ja idasein ,,Viimne kohtupäev") ja Tizian (,,Urbino Venus", ,,Europe röövimine", ,,Taevane ja maine armastus"). Madalmaades: Jan van Eyck (,,Abielupaar Arnolfini portree", ,,Mees turbaniga"), Pieter Brughel (,,Talupoja pulm", ,,August") Arhitektuuris oli suurem tähelepanu ilmalikel hoonetel. Ehitati raamatukogusid, haiglaid, kohtu- ja kaubakodasid. Suured saavutused on siiski seotud kirikuehitistega (nt kuppel Firenze Toomkirikus). Kasutati kupleid ja ümarkaari. Itaalias ehitatakse paleesid (hiljem Prantsusmaal losse). Arhitektuuris loobuti gooti ülesehitusest ja kaunistustest. Rakendati proportsioonireegleid, mis olid gootikale vastandlikud, vertikaalse suuna asemel kehtis horisontaalne. Hooneid kaunistati sammaste, pilastrite, lõvipeade ja paljude teiste antiikkaunistustega
Vundamendi sokli osa tuleks soojustada, kas seest või väljastpoolt nii, et põrandaga kohakuti ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks ja kütmisele kulub palju energiat. [6] 7 Iga hoonet vaadelda eraldi, sest mõnikord võib vana hoone mõtlematu lisasoojustamine kasu asemel hoopis kahju teha. Lisasoojustusega ei tohi rikkuda vana hoone niiskus reziimi. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks sokliosa soojustamisest sel põhjusel pigem loobuda. [6] Vanade soklite saneerimine on ebamäärasema tulemusega ja võib kõige hullemal juhul kasu asemel hoopis uusi muresid kaasa tuua. 15-aastaste ja vanemate majade soklid on üldjuhul soojustamata ja pahatihti on ka vundamendi hüdroisolatsioon korralikult tegemata. Nii jõuab pinnaseniiskus vundamenti ning tõuseb sealt kapillaare mööda kuni seinakonstruktsiooni kaitsva hüdrotõkkeni.
varjunditeta. Klassitsistlik skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuuriteosed kuidagi jahedalt, nad on enesessetõmbunud, tagasihoitud estidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Klassitsismi põhinõueteks olid "üllas ilu ja rahulik suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja
roidvõlvkupliga kaheksanurkne saal ja ,,inglise stiilis" söögituba. Krahvi magamistuba asus samuti esimesel korrusel. Teisel korrusel oli poja Ermese pere magamistoad, raamatukogu ning piljardisaal. Kolmandal korrusel teenijate ruumid ning kõrvaltiivas nn peatornitiivas korrusel külalistele magamistoad. Siitkaudu saab ka vaatetorni. Lossil on 168 akent. Lossil on 99 ruumi, kuna ehitusaegse reeglistiku järgi võis ainult tsaarile kuuluvatel hoonetel olla üle 100 ruumi. Ümberehituste käigus on ruumide arv tänapäevaks tõusnud 149-ni. Lossi ehitamiseks kulus 1 450 000 tellist, mis valmistati kohapeal. Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. Koos lossi ehitusega algas ümbritseva pargi korrastamine ja metsapargi kujundamine. Projekti peamine autor oli Fr. Berg ise. Ta oli veendunud inglise vabakujulise pargi pooldaja. Oma
propaganda jmt · Vaimulik kirjandus (usuline kirjandus) ja liturgiline kirjandus (liturgilised tekstid) on kasutamiseks religioosses praktikas, misjonitöös, liturgias (jumalateenistustel) jm. Vaimuliku kirjanduse hulka kuuluvad näiteks pühakute elulood, "vagajutud", "äratuskirjandus", palvetekstid, ülistused, laulud, pühakirjad jm. · Epitaafid on raidkirjad hauakividel või ka muud tekstid monumentidel, hoonetel jm. säilitamaks inimese mälestust või sündmuse tähtsust. Mõnikord liigitatakse epitaafilise kirjanduse hulka ka graffiti, "peldikuseina kirjandus" jmt. · Muusika literatuur ehk noodikirjandus on heliteoste säilitamiseks ja taasesitamiseks tehtud üleskirjutised noodikirjas. Ajaliselt ja ruumiliselt Erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades on kirjutatud erinevat laadi kirjandust. See puudutab nii kirjanduse keelt, funktsioone, taset ja vorme
hooned nagu Suurgildi hoone, Mustpeade vennaskonna hoone, Olevi ja Kanuti gildi hooned. Kuidas paigutati elamud tänava äärde keskajal? Keskajal paigutati majad linnamüüri sisese maa-ala kitsuse pärast vahetult üksteise kõrvale. Osadel hoonetel on lausa ühine vahesein (Näiteks: nn ,,Kolm Õde" Pikal tn.). Kus asub Taani kuninga aed? Taani kuninga aed on Tallinna vanalinnas
fassaadiga peahoonet, samuti esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Ka klassitsistlik skulptuur lähtus antiigi eeskujudest. Oma sileda marmorpinna ning selgelt väljajoonistuva siluetiga mõjuvad inimesi kujutavad skulptuurid kuidagi jahedalt, enesesse tõmbunult, tagasihoitud zestidega, rõivastatud antiigipäraselt või siis hoopis rõivasteta. Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest ja teistest sõjariistadest - nn. trofeekimbud. Maalikunstile oli antiikajast eeskujusid leida raske, sest neid peaaegu polnudki säilinud. Nii hakati ka siin jäljendama antiikskulptuuri. Tavaliselt kujutati maalidel kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada kaasaja sündmustega. Maalidel kujutatu pidi olema õpetliku sisuga.
mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 6. Karksi valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujal selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 7. Karksi valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga 7 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_valla_lipp 7 TALVISED VAATED Teringi raba8 Karksi ürgorg9 8 https://www.karksi.ee/index.php? option=com_rsgallery2&Itemid=39&page=inline&catid=26&id=626&limit=1&limitstart=1 9 http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.sakala.ajaleht
...........Keskkool EESTI SÜMBOLID JA TÄHISED Referaat Koostaja: ...................... Tartu 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................3 2. Riigilipp.................................................................4 2.1 Lipp..........................................................................................4 2.2 Lipupäevad................................................................................. 5 2.3 Heiskamine................................................................................. 5 3. Riigivapp................................................................6 3.1 Vapp..........................................................................................6 4. Rahvus......................................
korruse lagi ja katus moodustavad vaheruumita ühtse konstruktsiooni) vi pööninguga katus (lae ja katuse vahele jaab huruum). Lamekatus ehitatakse tavaliselt katuslaena. Lamekatuse soojustus vib paikneda katusekatte (hüdroisolatsiooni) peal v i all. Viimasel juhul on tegemist nn pööratud lamekatusega, mis veti kasutusele paarkümmend aastat tagasi. Pööratud katust kasutatakse kalli hinna tttu peamiselt krgetasemelistel ühiskondlikel hoonetel. Lamekatuse soojustus peab olema piisavalt tugev, et kanda katuse raskust ja taluda katusel kndimist. Soojustuseks kasutatakse kvu mineraalvillaplaate, vahtplasti vi kergkruusa, mille eeliseks on suurem kandevime. Et tuul katust minema ei puhuks, ankurdatakse katusekate ja soojustus seenekujuliste plastankrutega alustarindi külge ning kleebitakse katusekate soojustuse külge. Pooratud lamekatuse soojustus peab olema kinniste pooridega, et see vett tais ei imbuks ja soojapidavus ei kaoks
ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE
ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. Olenevalt pinnase geoloogilisest koostisest ja struktuurist tuleb hoone aluskonstruktsioone kaitsta väliskeskonnast tulevate mõjutuste eest. Peamised tegurid on; horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, pinnasevee keemiline agressiivsus, perioodiline külmumine - sulamine, hoonetel sise- ja välistemperatuuri koosmõju. Arvestama peab ka standardist EVS 840:2008 radooni ohutuse nõuetega. Vundament on ehituse aluseks ning seda tuleb sarnaselt hoone teiste osadega kaitsta muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE
siis on edumeelsed katuseaknatootjad seadnud olulisele kohale ka lisavahendite pakkumise. Neist levinumad on kardinad, kuid järjest kasvad ka paigaldustoodete hulk. 6 7 Katuseakna eelised · Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningukorruse · Kasutatavad nii uutel kui renoveeritavatel hoonetel · Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-,
II reform: Põhiseadus Tähtsus: tekkis võrdsus seaduse ees, usu- ja sõnavabadus, isiku- ja korteripuutumatus. 6. 1) Mis seadusega on tegu? Maareformiga 2) Miks said Vabadussõjas võidelnud eeljärjekorras maad? Sest nad olid verd valanud riigi heaks ja tänu neile sai riik vabaks. 3) 7. Milliseid Eesti ajaloo sündmusi perioodil 1918-1940 tähistatakse riigipühana ja/või lippude heiskamisega hoonetel? Nimeta 3 sündmust ja dateeri (kuupäev, kuu, aasta). 1) ...................................................................................................................................... 2) ...................................................................................................................................... 3) ...................................................................................................................................... 8. 9
siis on edumeelsed katuseaknatootjad seadnud olulisele kohale ka lisavahendite pakkumise. Neist levinumad on kardinad, kuid järjest kasvad ka paigaldustoodete hulk. 7 Katuseakna eelised · Katuseaknad võimaldavad suurendada hoone kasulikku pinda, ehitades välja viilkatuse alla jääva pööningukorruse · Kasutatavad nii uutel kui renoveeritavatel hoonetel · Ei riku hoone fassaadi, kuna ei ole kujunduslikus mõttes pretensioonikas detail · On nägusaks sisekujunduselemendiks · Annavad ruumi rohkem valgust kui traditsioonilised uukaknad, on viimastets hõlpsamini paigaldatavad ja soodsama hinnaga · Õigele kõrgusele paigaldatuna tagavad suurepärase väljavaate 8 Kasutusalad Katuseaknad sobivad mis tahes katusesse: valtsplekk-, profiilplekk-, betoon-,
Eestimaa kubermangus oli koolide rajamise käik veelgi aeglasem. EHITUSKUNST 1718 rajati Tallinnasse Kadrioru loss, mis sarnaneb samal ajal Peterburis rajatud lossiansamblitega. Itaaliapärane barokkstiilis paleed ümbritses prantsuse stiilis park. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv uhkeid mõisaansambleid rajada ka baltisaksa aadlikel. Nt Palmse mõis Lahemaal. 1770 alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhitektuur. Selle aja hoonetel oli klassitsimi ja barokki ühiseid jooni nt 1773 ümberehitastud Toompea loss Tallnnas, 1784 Tartu raekoda. Tartust sai alguse klassitsislik ehituskunst sammaste ja kaarte rajamisega. Nt kaarsild ja Ülikooli hoone(projekteerijaks Johann Wilhem Krause). REFORMIDE TAOTLUSED Eesti ja Liivimaal kujensid mõisnike rühmitused, kes otsisid kujunevast kriisist väljapääsu. Talurahvaküsimuste arutamine maapäeval kukkus läbi. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla V mainet Euroopas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
