Välisseinad Välisseinad - krohvkate Joonis 2.24 Rõhtpalkseintega korterelamu (vasakul) ja püstpalkseintega korterelamu (paremal) välisseinakonstruktsioon. Joonis 2.27 Krohvitud puitseina lahendusi (Veski 1943). Välisseinte veekaitse Välisvooder Joonis 2.35 Välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb vett läbi. Joonis 2.30 Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. Joonis 2.31 Aknaalune piirkond oli seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim
Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast vahtpolü vahtpolüstü stüreenist, reenist, Massiivseinte fassaadid. Tuulutatav fassaadi soojustussü soojustussüsteem Puidust vä välisvooder, Tellisvoodriga kaetud soojustus, Looduskivist fassaadid, Plekiga kaetud soojustus, Fassaadiplaadid, Kivipinnaga vahtpolü vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel, Riputatud fassaadikivide sü süsteem. 2
AS Toftan Eva Tasso Eesti Maaülikool Ettevõttest Toodetakse saematerjali kuusest ning männist Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas Asutatud 1995 Suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis 4.11.2013 Eva Tasso Kasutusvaldkonnad Liistud, puusepatooted Aknaraamid, ukse lengid Välisvooder/sisevooder, põrandalauad Liimpuit Roovitused Pakendid, kaubaalused Aiad, tarad, tuulepiirded 4.11.2013 Eva Tasso 4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0
ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (välisvooder), aiapostid jne. Silikaatkivi näol on tegemist ilmastikukindla ja väga vastupidava ehitusmaterjaliga. Eestis on levinud pealpool katust asuva korstnaosa ehk korstnapitsi välisvoodri ladu- mine silikaattellisest, kuna see on ilmastiku mõjutustele vastupidavam, kui põletatud savitellis. Silikaatkivi ei sobi kasutamiseks korstna suitsulõõri ehitusmaterjalina ning ei tohiks kokku puutuda suitsugaasidega (vastavalt standarditele EVS-EN 771- 2:2011 ja EVS 812-3:2007)
analüüs. Analüüs kujutas endast seda, et pidin maja juures välja uurima remontimist, parandamist ja väljavahetamist vajavad kohad. Ja seejärel jutustada tehtavast tööst ja mis järjekorras tuleb tööd teha. Samas mõtlesin ka et mis võis selle rikke põhjustajaks olla ja kuidas rikke uuestitekkimise eest maja kaitsta. Õnneks mul läks sedakorda kergemini ja sain praktikale just sellise kohapeale tööle. Nimelt tuligi seal vana ja väsinud maja renoveerida. Maja välisvooder oli saanud juba omajagu niiskus kahjustusi. Ja voodril puudus ka tuulutus võimalus. Majal puudusid ka vihmaveerennid, ning alati kui vihma sadas pritsis räästast allatilkuv vesi puidust maja alumised voodrilauad märjaks. Ja niiskus ongi puidule kõige suurem vaenlane. Niiskus paneb lihtsalt laua mädanema. Pilt on illustreeriv. Ja pildi saamiseks on kasutatud internetti. Aga see maja on sarnane sellele mida renoveerisime ka meie. Ka sellel majal on
Eesnimi Perenimi PUITFASAADID Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Pille Nagel Tallinn 2013 SISUKORD Puitfassaadide ehitamine ja renoveerimine: Puit on loodus- ja inimsõbralik ning meeldiva välimusega fassaadimaterjal. Soodsatel tingimustel kestab puitfassaad aastasadu. Korrektne välisvooder saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend. Konstruktsioonilise kaitsega tuleb ära hoida eelkõige puidu pikaajaline märgumine ja tagada märgunud puidu võimalikult kiire kuivamine. Soovitatav räästa laius on >600 mm, viiluotstes >400 mm ja sokli kõrgus >300500 mm. Välisvoodri taha tuleb jätta vähemalt 25 mm laiune, ülalt ja alt avatud tuulutusvahe.
Silikaatkivist fassaadi ei pea järeltöötlema: see, kas valminud fassaad katta värviga, on juba omaniku maitseasi. 6 Oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: * mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, * eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, * vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), * vuukide korralik täitmine müürimördiga, * tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade
Tellise tootmine ja kasuta-mine algas Eestis 1910. aastal, s.o. juba kolmkümmend aastat pärast lubi-liivmaterjalide autoklaavse kivistumise menetluse patenteerimist ja ,,Silikaat" on aegade jooksul olnud ainuke silikaatkivi tootja Eestis. Kvaliteetse kivivoodri eeltingimuseks on kvaliteetse toote ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaattellise ja -ploki ning mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteedi aga ehitaja. Et silikaattellistest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleb järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid. Kui silikaattellisest kasutatakse fassaadimaterjalina, pole kunagi muret tema remontimise ega värvimisega. Silikaattellise puuduseks on, et ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks, mis on tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades.
*tavalise suhtelise niiskuse korral (ca 60%) tuleks sein nii konstrueerida, et seinas ei oleks nii külmasid kihtisid, kus toimuks veeauru kondenseerumine ja veeauruga küllastatud õhk eemaldub loomulikul teel läbi seina. Märkus: Välisvoodri ja soojustuse vahele jäetakse reeglina õhuvahe, sellega välditakse läbi välisvoodri tunginud niiskuse sattumine tuuletõkkepapile ja soojustusele, eriti kui on kahtlusi, et välisvooder ei takista täielikult tugevate tuulte poolt tekitatud surve tõttu vihmavee tungimist läbi voodri (peamiselt serviti või murtud kivide puhul, laudvoodri puhul). Õhuvahe peab olema ülevalt lahti tuulutuseks. Õhuvahe on vajalik ka siis, kui välisvooder on niiskust mitteläbilaskvast materjalist, mis ei võimalda hoone seest tuleva niiskuse loomulikku eemaldumist. Välissein normaalse niiskusega ruumile: 9
3.2.1 Välisseinad Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel- värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke. tellistest välisvooder 80 mm tuulutusvahe 40 mm mineraalvillast tuuletõkkeplaat 30 mm mineraalvillast soojustus 150 mm tellistest kandesein 250 mm
Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist.
PUIT- VÄLISVOODER ÜLDINFO Fassaadivooderduseks soovitatakse kasutada kuusepuitu (kvali- teediklass B). Kuivades "sulguvad" kuusepuidu rakud ja puit on maltspuidust (tüve välisosa) lülipuiduni (siseosa) samaväärne männipuidu lülipuiduga. Männipuidu maltspuit jääb "avatuks" ja sulgub ainult lülipuit. Oma erilise rakuehituse tõttu imeb kuusepuit männist vähem niiskust ning niiskusest tingitud muutused on väik- semad. Välisvoodri paigaldusel peab kasutatava puitmaterjali niiskussisaldus olema alla 20%, kuna kuivades tõmbub puit kokku. See võib põhjus- tada probleeme, eriti sulundatud voodrilaudade kasutamisel (puidu kuivades sulund avaneb). Värvitava puitvoodri niiskussisaldus tohib sõltuvalt värvi tüübist olla 1518%. Toimiva ja pikaealise välisvoodri eeldused on: · kasutage piisavalt paksu voodrilauda, soovitatav paksus on 28 mm; · kasutage tööstuslikult alusvärvitud voodrilauda; · paigaldage lauad südami...
aknakarpide juures. Toorest palgist ehitatud hoone vajub paari esimese aasta jooksul. Seina palkosa võib vajuda kuni 4% .Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige rasekem. Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt. katus, maja välisvooder). Kuusepuit vettib vähem: puu kuivamisel jäävad männi poorid (avaused rakuseintes) avatuks, kuusel need sulguvad. Hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega, ilma mädanenud oksteta, tiheda ja kuiva süüga lülipuu. Tähtis on ka aastarõngaste laius. Mida kitsamad on aastarõngad, seda kestvam hoone saab. Kõlbmatud on noored lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed, vett täis, kuivavad siniseks ja lähevad kergesti mädanema
müürisegule transpordile tänu läbimõeldud konstruktsioonile säästetakse ka ladumisele(objekti valmimisele) kuluvat aega Lisad uuele ehitusplokile: - spetsiaalne müürisegu - müürisegu paigaldamiseks mõeldud kelk -haarats Kvaliteetse kivivoodri eeltingimuseks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärgekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga,
- spetsiaalne müürisegu - müürisegu paigaldamiseks mõeldud kelk -haarats Kvaliteetse kivivoodri eeltingimuseks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis kaua ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärgekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (kasutuseräästaõike laius, sokli kõrgus),
SEINAD- Seinad liigitatakse: 1)materjali järgi (looduskivist, tehiskivist, puidust) 2)Struktuuri järgi (massiivseinad, kergseinad). 3)Paigaldavate detailide suuruse järgi (tellis-,väikeplokk-,suurplokk-, paneelseinad). 4)Töötamise iseloomu järgi (kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad). 5)Asukoha järgi (välisseinad, siseseinad). Tellisseinad: Eestis kasut. silikaattellis - rea- ja vääriksilikaattellis, mõõdud 250x120x (138; 88; 65); Lõhestatud silikaattellis (välisvooder), mõõdud 250x120x (88; 65) ja põletatud keraamilised savitellised, mõõdud 250x120x65 ja fassaaditellis 250x85x65. Kautatavad vuugid: tühivuuk, silevuuk, nõgusvuuk, kumervuuk. Eestis kasut kergseinad: harju sein, nõmme sein, gerardi sein, roloksein, nopsasein. Sillused 2 liiki- tavalised e mittekandvad (kannavad ainult seina omakaalu) ja tugevdatud e kandvad (paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda). Väikeplokk seinad- kasut
Koostas: Meeli Kams 20 Hoone osad EPMÜ on tagant tuulutatav, siis peab tuuletõke paiknema õhuvahe ja soojustuse vahel. Tuuletõkke jätkud peavad olema tihedad, tavaliselt kleebitakse need teibiga üle. Välisviimistlus Tänapäevase seina välisviimistlus on sisemistest kihtidest sõltumatu. Kivimajal võib olla puidust välisvooder ja puumaja võib olla kivist välisvoodriga. Välisviimistlusena tulevad kõne alla: · tellisvooder · kiviplaadid · keraamilised plaadid · mitmesugused ehitusplaadid (kiudtsementplaadid, veekindel vineer, plast; need võivad olla väga mitmesuguse pinnakatte ja välisilmega, alates puidu imitatsioonist ja lõpetades erinevate kruuspuistetega) · lauad · klaas · plekkdetailid (profiilplekk, kassetid vms) · krohv
mm. Margid 125, 150 ja 200. külmakindlus 25-50 tsüklit. Ühe tellise mass 3,6 kg. Vääriktelliseid kasutatakse nn puhasvuukmüüritise ladumiseks (fassaaditellis). Lõhestatud tellis saadakse tavalise tellise lõhestamisel. Üks tellise pind on murtud (krobeline). Mõõtmed 250 x 60 x 65 mm või 250 x 60 x 88 mm. Ühe tellise mass 1,9 või 2,6 kg. Margid 125...250. külmakindlus 25....50 tsüklit. Lõhestatud tellist kasutatakse fassaadikatte materjalina. Kasutusvead Et silikaattellistest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleb järgida häid projekteerimis ja ehitustavasid: 8 1. mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites; 2. eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga; 3. nii palju kui võimalik vältida vee sattumist müüritisele (katuse räästa õige laius, sokli kõrgus); 4. täita vuugid korralikult müürimördiga; 5
8 lainega eterniitplaate, mida valmistati kokku üle 2,2 miljoni tonni (10-15% krüsotiilasbesti). Umbes 80% meie vanematest elamutest, tööstus- ja ühiskondlikest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale. Asbesti võib leiduda: ● katustes (eterniit, katusepapp ja –plaadid) ● seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja - paneelid) ● lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioon) ● hoonete fassaadides: välisvooder, rõdupiirded, rennid ● aknaalustes plaatides 6 ● prügišahtides (eterniit) ● ventilatsioonikanalites (eterniit, tihendid) ● vee- ja kanalisatsioonitorudes (torud, muhvid) ● elektripaigaldistes (kaablitorud, isoleerlindid, asbestkartong) ● kütteseadmetes: katlad, torud, ahjud, pliidid (soojusisolatsiooni- ja tulekaitse materjalid)
Kaminal: Metall raud, tuharest, ahjuuks, siiber, tuharuumi uks, tahmatops, metallist ühendustoru. Pliit: põhjaplekk, praeahi, tahmatopsid, uks, tuharest, pliidi ääreraud, keeduplaadid, kulbi raud, siibrid, nurkrauad viimalõõri toetuseks, uksekruvid. Ahi: ahjuuks, tuharuumi uks, tuhatopsid, tuharest, siiber, metall raud, plekkahjul plekist kest. 4.2 Soojuspaisumise arvestamine kamina, ahju ja pliidi ehitamisel. Ahju sisevooder ja välisvooder ei tohi oma vahel kokku puutuda. Neid peab eraldama deformatsiooni vuugiga. Vuuki võib paigutada villa, laine pappi või jätta tühjaks. Samot paisub ahjus rohkem, kui punane kivi, kuna ta on kuumem. Laboris on vastupidi. Kui panna metall latt siis võib otstesse panna kivivilla või loksutada paika panemisel. Malm paisub sarnaselt kivile. 1 mm 1 m kohta. Tellis paisub 0,96 mm ühe meetri kohta 100 kraadi juures. Raud 1,2 mm vask 1,7 4.3 Tööohutus ja tervishoid pottsepatöödel.
standardite järgi). Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. 4.3. Kasutamine. Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga, · tagada voodritagune tuulutus (iga kolmas tühi vertikaalvuuk soklipealses ja avade
Tõttu.ei kasut.isoleeri`ta terassar.`st.Tooted>*vaheseinapan*armeeri.-plaat*venti.-kanal.detailid. +*kiire tardu.*kivis.ei kahane,võima.valmis.täpse.kuj.&suuru.tooteid.mehan. Suht.kerges.töödel.- *väike tug*nõrk veekind.46.Betoonikivid:Uni-kivid>valmis.pak.63&83mm.Esimesed.sobiv.põhili. Kõnnite.silluta,teised sõidut.Bet.tellis>valmis.peeneterali.bet.,mille vb lisatud pigmente,annavad värvi.kivid.Nt Columbia-kive(silde v.murt.pin`ga)kasu.hoonete välisvooder.`ks.Paksus 57v.90mm- Külmakind.vastab viimis.telli.kehtes.nõu`le. 11-teema: 47.Bitumen.olemus&kasut.>kolloidsed süsi-vesinikühend.Hea kleepuvus,(erin.sidea.)ei kivistu,veetihedad(vees lahustu.)>kasut.hüdroisolat. materj.tootmisel,hea keemilise püsivus.(taluv. happeid).Värvilt tumepruunid v.mustad.Tavaliselt on tahked v.vedelad ained,tõrva liigit.siia alla.Bitumen baasil:*bitumenemulsio.*liimained*tihendus-materj.Puudus:madal temp.püsivus&kiire vananevus
tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega. Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga,
Soovituslikud kasutuskohad vastavalt tooteklassile: Okaspuud Lehtpuud Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Samad kasutuskohad,mis thermo-S puhul ehitusdetailid välisvooder sisustus sisustus, mööbel välisuksed mööbel aiamööbel aknaluugid põrandad uksed-aknad välisrajatised saunakonstruktsioonid saunalavad saunasisustus aiamööbel põrandad aiamööbel Võrreldes töötlemata puiduga on termopuit aga hapram ning väiksema paindetugevusega. Kasutusvõimaluste täpsustamiseks vajab veel uuringuid.
Soovituslikud kasutuskohad vastavalt tooteklassile: Okaspuud Lehtpuud Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Thermo-S (sise) Thermo-D (välis) Samad kasutuskohad,mis thermo-S puhul ehitusdetailid välisvooder sisustus sisustus, mööbel välisuksed mööbel aiamööbel aknaluugid põrandad uksed-aknad välisrajatised saunakonstruktsioonid saunalavad saunasisustus aiamööbel põrandad aiamööbel Võrreldes töötlemata puiduga on termopuit aga hapram ning väiksema paindetugevusega. Kasutusvõimaluste täpsustamiseks vajab veel uuringuid.
kõrge ja 1m kõrgune laudis, väljas roogkatus laudis ja heinad raamides uued viimistlemine, vundamendi tuuletõke ja laudvooder puitaknad renoveerimine, uus välisvooder, uus elektrisüsteem 14 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
tingitud mustuse kogunemisest tema pinnal asuvatesse pooridesse ja sulfaatsest korrosioonist tellise pinnal kõrge saastega piirkondades. Soovi korral võib silikaat-kiviseina ka värvida, siis eelistatavalt silikaatvärvidega. Kvaliteetse kivivoodri saamise eeltingimusteks on kvaliteetse kivi ja müürimördi kasutamine ning kvaliteetne müüritööde teostamine. Silikaatkivi ja mördi kvaliteedi tagab tootja, müüritööde kvaliteet jääb ehitaja hooleks. Et silikaattellisest välisvooder püsiks ekspluatatsioonis pikalt ja defektideta, tuleks järgida häid projekteerimis- ja ehitustavasid ning esmajärjekorras silmas pidada: · mitte kasutada silikaatkivi pinnases ja soklites, · eraldada sokkel ja müüritis hüdroisolatsiooniga, · vältida võimalikult vee sattumist silikaatmüüritisele (katuseräästa õige laius, sokli kõrgus), · vuukide korralik täitmine müürimördiga,
Püstpalksein c. Topeltplanksein d. Rõhtprusssein 2. Kergkarkass täidissein a. Jätkuvpostidega karkass b. Platvorm karkass c. Tehaseelementidest Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted kaheks tüüviks: Mittetuulutatav soojustuse liitsüsteem krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast ja vahtpolüstüreenist massiivseinte fassaadid Tuulutatav fassaadi soojustussüsteem Puidust välisvooder Tellisvoodriga kaetud soojustus Loooduskivist fassaadid Plekiga kaetud soojustus Fassaadiplaadid Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest (kandavad ja mittekandavad) 16 Vastavalt seina tüübile esitatakse nõudeid kandvusele, helipidavusee ja tulepüsivusele. Õhumüraisolatsiooninõuded täidab massiivne või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind. (Slaididel veel palju materjali) Aknad
KOORMUSED JA MÕJURID EPN-ENV 1.2.3: OMAKAALUKOORMUSED 1.1 Üldeeskirjad (1) Käesolevas osas käsitletakse koormust kandvate ja mittekandvate osade omakaalu, neile kinnitatud statsionaarsete seadmete kaalu, samuti pinnase (sh. täitepinnase) omakaalu. (2) Mittekandvad konstruktsioonielemendid on · katusekate; · pinnakatted ja viimistusmaterjalid; · mittekandvad vaheseinad; · käsipuud, ohutusbarjäärid, rinnatised ja äärekivid; · seina välisvooder; · ripplaed; · isolatsioonikihid. (3) Statsionaarsed seadmed on · liftid ja eskalaatorid; · kütte-, ventilatsiooni-, konditsioneerimisseadmed ja -torustikud; · elektriseadmed; · toru(stik)ud - tühjalt (!); · magistraalkaablid ja juhtmed. (4) Konstruktsioonielementide omakaalu käsitletakse alaliskoormusena. (5) Liigutatavate vaheseinte kaalu käsitletakse kasuskoormusena (vt. EPN-ENV 1.2.4). (6) Pinnase omakaalukoormust arvestatakse EPN-ENV 7 reeglite kohaselt.
Tänapäeval koosneb välisseinapaneel raudbetoonist sise- ja väliskoorest ning nende vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist.
kõik kihid eraldi, üksteisest sõltumatult. Neid as- jaolusid tuleb tingimata arvestada hoonete projek- teerimisel ja ehitamisel. Soojustatud sein Skeem 4.13 Soojustatud sein kivist sideridadega Peab ütlema, et kaasaegsete soojustehniliste nõuete tõttu ei ole praktiliselt enam võimalik ka- sutada soojustatud seinas kivist sideridasid. Soojustuse paksus vastavas kihis jääb liiga õhuke- seks. Rohkem on kasutusel nn kombineeritud seinad kus välisvooder on kvaliteetkivist, sellele järgneb soojustuse kiht ja põhisein on näiteks õõnsustega väikeplokkidest. Soojustusega sein Skeem 4.14 Soojustusega sein väikeplokkidest 4.3 Müüritise tugevus 4.3.1 Müüritise survetugevus Müüritise survetugevus määratakse üldiselt katsetamise teel. On välja töötatud ka empiirilised avaldised müüritise tugevuse määramiseks, kui katsandmed puuduvad.
kivist sideridasid, kuna terviklik).Kõik kivid peavad deformeerumine.Seega tuleb soojustuse paksus vastavas olema omavahel mördivuuki hoida min(norm) kihis jääb liiga õhukeseks. seotud.Ladudes kindla paksuse juures.Müüritise Kasutatakse kombineeritud mustriga on tagatud müüri def-d on seotud ka meetodit, välisvooder üldine tugevus.Suur tähtsus mikropragude tekkimisega kvaliteetkivist, soojustuskiht on kivide ülekattel(>¼ nii mördis kui ja põhisein on õõnsustega kivipikkust).Kivid habras kivides.Müüritise pikaajalise väikeplokkidest.KES materjal.Nendes on koormamisega kaasneb ka TAHAB,SEE JOONISTAB materj.osakesed suht nõrgalt roomamise
pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline. ... VOODER-SOOJUSTUSSÜSTEEMID Kui fassaadi krohv-viimistlus pole omanikule vastuvõetav või on selleks erinevad tehnilised põhjused (lisasoojustusest sissepoole jääva tarindiosa veeaurutakistus on väga väike, välispind on eriti ebatasane, hoone kasutamine põhjustab ruumides kõrgendatud õhuniiskust vms), tuleb kasutada vooderdus-soojustussüsteemi. Uus välisvooder, tuulutatav õhkvahe, tuuletõke ja Soojustusmaterjalid on põhiliselt samad, mis juba eespool soojusmaterjal see lahendus märgitud. Kuna soojustusmaterjalid on vabad kattest tulevast annab töökindlama koormustest, saab kasutada väiksema jäikusega plaate. lisasoojustuse Samas peab avatud poorsusega soojustusmaterjal olema tuulutuspilu poolt kaetud tuuletõkkeplaadiga, et vältida
karkassipostile 20 cm ülekattega ja teibitud. 53 Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks. Mittetuulutav soojustuse liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast, EPS Massiivseinte fassaad Tuulutatavad fassaadi soojustussüsteem Puidust välisvooder Tellisvoodriga kaetud soojustus Looduskivist fassaad Plekiga kaetud soojustus Fassaadiplaadid Kivipinnaga vahtpolüuretaanist soojustuskihiga armeeritud liitpaneel Krohvitud fassaadisoojustus Krohvitud fassaadisoojustuse süsteemis kasutatakse soojustuseks kas mineraalvilla või EPSi. Viimistluskihina kasutatakse mineraal- polümeer- silikoon või silikaatkrohvi. Soojustuse paigaldamisel tuleb järgida, et soojustuse ja soojustatava pinna vahele ei jääks
(märkus: ühel hoonel võis esineda ka mõlemat tüüpi korraga) Hooneid, mis vajavad lähima 3 aasta jooksul värvimist 63 % 46 % Hooneid, mis vajavad lähima 3 aasta jooksul uut voodrit 8% 46 % Hooneid, mis vajavad lähima 10 aasta jooksul uut voodrit 34 % 73 % Puidust välisvoodri eluiga on õige hoolduse puhul pikk (aastakümneid). 33%-l vaadeldud hoonetest värvikihi hinnang alla „rahuldava“. Välisvooder ise oli mitmel hoonel kiiret väljavahetamist nõudev, vt. Joonis 2.36. Paljudel juhtudel oli selge, et selline olukord oli kestnud juba pikka aega. Mida kauem on fassaad ilma kaitsva värvikihita, seda enam ta pleekub ja praguneb ning ka tulevase värvikihi nakkeomadused langevad. See tähendab omakorda, et fotodegradeerunud puidu värviga katmine nõuab suures mahus eeltöid ning 60
annaabi.ee 
