. , , /, * ( 75%, 1) . . . () * ( , , 95%) 2) .. . ) * ( 8090%), ( ). * () * 3) .. . . (, * () 2 !!! ..) , , . ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORSED TÖÖD Õppeaines: Ehitusmaterjalid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: 2009 TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], G 0 = * 1000
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju,
Mihkel Kask Kuusalu valla paekivi REFERAAT-ESSEE Õppeaines: Paekursus Ehitusteaduskond Õpperühm: EI31 Juhendaja: lektor Julija Šommet Esitamiskuupäev: ……………… Üliõpilase allkiri: ……………… Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015
Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan....................................................
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² )
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi.
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste
Mees 3 Tallinna Energeetikateaduskond projektijuht Tehnikaülikool Naine 3 Tallinna Matemaatika- raamatupidaja Tehnikaülikool informaatikateaduskond Naine 2 Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Tõlk Naine 3 Tallinna Ehitusteaduskond arhitekt Tehnikaülikool Mees 2 Eesti Muusika- ja Klarneti eriala helilooja Teatriakadeemia Naine 2 Tartu Ülikool Sotsiaal-ja haridusteaduskond sotsioloog Mees 3 Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond insener
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW3 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW2 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontroll-leht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK
RASKUSKIIRENDUS PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 22.10.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töö vahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused:
HELIKIIRUSE MÄÄRAMINIE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 Tööülesanne Helikiiruse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, ostsilloskoop, inimkõrv ja silm. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v f kus v on lainete levimise kiirus, .λ -lainepikkus, f -sagedus.
ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane
Taavi Tiirats Jüri Averjanov Andrei Mintsenkov SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Õpperühm: TE 11a Juhendaja: lektor Jana Paju Esitamiskuupäev: 30.11.2016 Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 1. Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töö vahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused.
PRAKTILISED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: ÜLDGEODEESIA PRAKTIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida
HELI KIIRUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töö vahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub lainepikkuse ja sageduse korrutisele. Heli kiirus gaasilises keskkonnas sõltub gaasi isobaarilise ja iskoorilise moolsoojusese
Joel Selberg VAIATÖÖDE TEHNOLOOGIA Õppeaines: EHITUSE ORGANISEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI73 Juhendaja: Aivars Alt Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD ...........................................................................................................................................................2 TEHNOLOOGILINE PROTSESS .............................................................................................................................3 1.Töövahendite ja masina ettevalmistus ................................................
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 19.11.2014 Tallinn 2014 1 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2 Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja 3 Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Projektijuhtimine Kursuse kood: TMK0080 2016K1 HW1 Ripsmetehniku teenuste pakkumine kaubikus Kontrollleht antud kriteeriumitele OK/NOK Tiitelleht: aine kood tudengi nimi, aasta-semester, HW#, projekti pealkiri OK
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2016 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende
2 17,81mm 0,03mm 38,98mm 0,15mm 3 17,83mm 0,01mm 39,05mm 0,08mm 4 17,89mm -0,05mm 39,42mm -0,29mm 5 17,93mm -0,09mm 39,28mm -0,15mm ˍ ˍ ˍ ˍ d1=17,84 ∆=-0,052mm h=39,13 ∆=0,178mm mm mm δ=0,0335…≈-0,03% δ=0,1148…≈0,1% ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev:30.09.2014 Tallinn 2014
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused.
Silver Kruusalu PAKKUMISE LISAD Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI41 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev: .................. Üliõpilase allkiri: .................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 1.PAKKUMISE LISAD..............
MEHHAANILINE ENERGIA PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne. Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töövahendid. Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused.
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES KODUT ppeaines: RAAMATUPIDAMISE ALUSED Ehitusteaduskond pperhm: KEI 52/62 Juhendaja: Helen Rihma Tallinn 2010 Ülesanne 1 Äriühingus on kolm töötajat, kes on tööle vormistatud järgmistel tingimustel: · Ants- ametipalk 7 000.- kr kuus. Töötasu maksmisel arvestatakse maksuvaba tulu määra. · Mart- tasu töövõtulepingu (ei arvestata maksuvaba tulu) alusel 3 100.- kr . · Kaarel- tükipalk( jaanuaris 140 toodet a 40.- kr)
Edward Ubaleht Silver Kruusalu Madis Timmi Marko Käkinen Ampermeetri kalibreerimine PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (II) Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21-A Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev: 05.02.2015 Tallinn 2015 AMPERMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida etteantud mōōtepiirkonnaga ampermeeter.Leida ampermeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Ampermeeter, etalonampermeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused.
- kandekonstruktsioonide arvutamine; - sõlmede arvutused ja konstruktsioonid; - stabiilsusarvutused - hoone kui terviku vajumite arvutamine - vundamendi arvutus; - soojustehnilised ja niiskustehnilised arvutused; - lahendada heliisolatsiooniga seotud probleemid; - tulepüsivusarvutus; Nagu näha siis arvutamist on palju ja tööd nendega on väga palju. 8 Kasutatud materjalid https://ttu.ee/public/e/ehitusteaduskond/Instituudid/Ehitiste_projekteerimise_instituut/Oppematerjalid/Eri kurus/Konspekt_Puidu_erikursus_-_AJust_25112013.pdf http://www.ehitusuudised.ee/uudised/2017/11/07/puidu-osakaal-korrusmajade-ehituses-kasvab http://www.puuinfo.ee/pdf/erinumber_puidust/Mart_Riistop_Puitehitussysteemidest.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/Puits%C3%B5restik 9
TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE JA EHITAMINE EESTIS REFERAAT Õppeaines: PROJEKTEERIMISE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 21 Juhendaja: lektor Rene Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 1. SISUKORD 1.Sisukord.............................................................................................................................................2 2
Kaisa Metsaots PROJEKTITÖÖ KÜSITLUSE ANALÜÜS Õppeaines: ANMDE- JA TEKSTITÖÖTLUS Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 11 Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................
Internetiturundus Essee Õppeaines: Turundus EHO 212 Ehitusteaduskond Õpilane: Henri Täht Õpperühm: KEI 33/43 Juhendaja: L. Peetrimägi Tallinn 2008 Tänapäeva infotehnoloogilisel ajastul on internet igapäeva lahutamatuks osaks muutunud. Internet on oluline kanal ja muutub üha olulisemaks.1 Internet on muutunud inimeste igapäevaelus tavaliseks meediakanaliks. Juba 2005. aasta lõpus kasutas TNS Emori uuringu andmetel regulaarselt internetti 58 protsenti 6- 74 aastastest eestimaalastest, mis on ligikaudu 700 000 inimest
Maailma suurimad teede projekteerimisega tegelevad ettevõtted REFERAAT Õppeaines: Projekteerimise alused Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Renee Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2015 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Maailma edukamad ettevõtted 2013. Aastal......................................................................
ÜLDMÕÕTMISED Aruanne Õppeaines: Füüsika Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik
---- KURSUSE PROJEKT Õppeaines: Ehitusgeodeesia II Ehitusteaduskond Õpperühm: GI 61 Juhendaja: Raudo Valgepea TALLINN SISUKORD 1. Seletuskiri - Kasutatud instrumendid - Kasutatud kindelpunktid - Punktide koordinaadid 2. Lauaplaat kõrgusel +10.720 3. Laua väljamärkimine - Lauaplaadi koordinaadid - Lauajalgade koordinaadid 4. Lauaplaadi teostusjoonis kõrgusel +10.720 - Mõõtude järgi - Koordinaatide järgi - Nivelleeritud ja tahhümeetriga mõõdetud kõrguste tabel 5
TALLINNA TEHNIKAKRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING nesplokide ladumine ja betoneerimine REFERAAT ppeaines: Tehnoloogia I Ehitusteaduskond pperhm: KEI 32/42 Juhendaja: A. Ruk Tallinn 2009 Sisukord: 1 Üldised soovitused........................................................................................................................3 2 Madal betoneerimine.................................................................................................................... 3 3 Kõrge betoneerimine........................................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Ehitusteaduskond Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika Puitmajade välisfasaadi renoveerimine Nimi ******* EAEI-** Matr nr **** Juhendaja: Lauri Mikli Tallinn 2011 1. Puitmajade välisfasaadi renoveerimine 2. Eesmärk Leida erinevaid lahendusi vanade muinsuskaitse all olevate majade välisfasaadi renoveerimiseks. 3. Töö teoreetilised alused
Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja ELEKTRONTAHHÜMEETRITE ARENG LÄBI AJA REFERAAT Õppeaines: ÜLDGEODEESIA Ehitusteaduskond Õpperühm:TEI-11 Juhendaja: Katrin Uueküla Tallinn 2011 SISUKORD 1 MÕISTE ............................................................................................................................................. 3 2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU ...................................................................................................... 3 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL ..................................................
xxx TRANSPORDIEHITUSE PÕHIALUSED REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm:KTEI11 Juhendaja: Heiki Jokk Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012 Tallinn 2011 SISUKORD 1. Transpordist üldiselt.........................................................................................................................2 1.1.Mõiste ...........................................................................................................................
BIM TEHNOLOOGIA RAKENDAMISE POSITIIVSED JA NEGATIIVSED KÜLJED ESSEE Õppeaines: Ehitusinfo modelleerimine (BIM) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 07.02.2016 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 BIM tehnoloogia rakendamise positiivsed ja negatiivsed küljed BIM ehk ehitusinformatsiooni modelleerimine oli veel mõned nädalad tagasi minu jaoks tundmatu sõna
Eesnimi Perenimi PUITFASAADID Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Pille Nagel Tallinn 2013 SISUKORD Puitfassaadide ehitamine ja renoveerimine: Puit on loodus- ja inimsõbralik ning meeldiva välimusega fassaadimaterjal. Soodsatel tingimustel kestab puitfassaad aastasadu. Korrektne välisvooder saavutatakse vaid juhul, kui hoone konstruktsioonilised lahendused on korras neid vigu ei korva ükski värv või immutusvahend. Konstruktsioonilise kaitsega tuleb ära
Silver Kruusalu MAA- JA LINNAINIMESE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Õppeaines: MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Inga Stelmak Esitamiskuupäev: 13.10.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Põhjusel, et olen suurema osa oma elust maal elanud, oskan hästi hinnata maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevusi
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ........................................................................ 6 4. Peatala dimensioneerimine ...................
Katendi tugevusarvutus Õppeaines: Teede projekteerimine I Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-41 Üliõpilane: V.Aasamets Kontrollis: O. Raid Tallinn 2009 Lähteandmed: Tee klass: 3 Emin=160Mpa (vt. T13.2) Tugevustegur Ktt=0,94 (vt. T6.1) Katendi töökindlustegur Ktk=0,9 (vt. T6.1) Pinnase niiskuse normhälbe tegur t=1,32 (vt. L1. T4) Pinnase niiskuse variatsioonitegur v=0,1 (vt. L1. T4)
Aleksei Stepanov VÕRKTURUNDUS ESSEE Õppeaines: TURUNDUS Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 62 Juhendaja: dotsent Lauri Peetrimägi Tallinn 2011 Võrguturunduse sisu. Ütlen kohe ära, et ma ei ole seotud ühegi võrkturunduse ettevõttega ega plaani ka seda teha. Mul on lihtsalt omad põhimõtted ja saavutan asju natuke teistmoodi. Põhisisu turustamist läbi võrguturundust on see, et tänu isiklike soovitustele inimeselt inimesele
KUIDARMATUURID REFERAAT Õppeaines: Tehnoloogia II Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 22.10.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadis käsitletakse komposiitarmatuuri ja klaasfiiber armatuuri. Kuna konstruktsiooni tugevdamine on ehitajate seas aktuaalne, võiks toodet rohkem meedias kajastada.
KONTROLLTÖÖ TULEMUSED REFERAAT Õppeaines: Statistika Ehitusteaduskond Õpperühm: EI Juhendaja: Esitamiskuupäev: 27.11.2014 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................
Sinu Nimi BETOONI KOOSTISE MÄÄRAMINE ABSOLUUTMAHTUDE MEETODIL KIRJALIKU TÖÖ ÜLESANNE Ehitusteaduskond Õpperühm: sinu rühm Õppejõud: lektor õppejõu nimi Tallinn 2012 Näitajad Variant 4 ja 9 Betooni tugevusklass - C 25/30 Kasutav sideaine põl. tsem Tsemendi tugevusklass - R 42,5 Tsemendi erimass t 3,15 Tsemendi tihedus 0t
Betooni koostise määramine absoluutmahtude meetodil Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: 2011 Näitajad Variant 2ja 7 Betooni tugevusklass - C 12/15 Kasutav sideaine port. tsem Tsemendi tugevusklass - R 35,5 Tsemendi erimass t 3,10 Tsemendi tihedus 0t 1,20 (g/cm³) Liiva liik Peen Liiva erimass - 1 2,6 Liiva tihedus 0l (g/cm³) 1,55 Liiva niskus Wl 5 Lubjakivikillustik:
annaabi.ee 
