Ehitusfüüsika abimaterjal ja valemid 2018 (0)

Veeauru küllastusrõhu psat sõltuvus temperatuurist t



2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa C 0  t  kui   Pa,  , e , p o t , t , sat      3 237 269 17 5 610 ,  C 0  t  kui   Pa,  , e , p o t , t , sat      5 265 875 21 5 610 kus:
t õhu temperatuur, C. Õhu veeaurusisalduse ja veeaururõhu
omavaheline suhe T R p M w     , kg/m3 kus:
T õhu temperatuur, K (273,15+t); Mw vee molaarmass: 18,015 kg/kmol; R universaalne gaasikonstant 8314,41 J/(kmolK). Veeauru küllastussisaldus õhus sat, g/m3 T R p M sat w sat     , kg/m3 kus:
T õhu temperatuur, K (273,15+t); Mw vee molaarmass: 18,015 kg/kmol; R universaalne gaasikonstant 8314,41 J/(kmolK). Suhteline niiskus (j, RH (Relative Humidity): % % p p RH sat sat 100 100       , % kus:
p veeauru osarõhk niiskes õhus, Pa; psat veeauru küllastusrõhk, Pa;  veeaurusisaldus õhus, Pa; sat küllastunud õhu veeaurusisaldus, Pa. Küllastustemperatuur,  tsat,   °C,   on   temperatuur,   mille   juures   õhus   olev   veeaur   küllastub   ja
kondenseerub veeks või jääks. 
  
   
  
    5 610 269 17 5 610 3 237 , p ln , , p ln , tsat , ºC, kui p 610,5Pa 1 0 5 10 15 20 25 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 Temperatuur,  oC V ee au ru s is al d u s  õ h u s ,  g /m 3 0 660 1320 1980 2640 3300 V ee au ru rõ h k,  P a


2018 
  
   
  
    5 610 875 21 5 610 5 265 , p ln , , p ln , tsat , ºC, kui p<610,5Pa Veeauru küllastusrõhu psat sõltuvus temperatuurist t. t, ºC psat, Pa (temperatuuri kümnendikel) 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 -25 63 62 62 61 60 60 59 59 58 57 -24 69 69 68 67 67 66 65 65 64 63 -23 77 76 75 74 74 73 72 72 71 70 -22 85 84 83 82 81 81 80 79 78 77 -21 93 92 91 91 90 89 88 87 86 85 -20 103 102 101 100 99 98 97 96 95 94 -19 113 112 111 110 109 108 107 106 105 104 -18 124 123 122 121 120 119 117 116 115 114 -17 137 135 134 133 132 130 129 128 127 126 -16 150 149 147 146 145 143 142 141 139 138 -15 165 163 162 160 159 157 156 154 153 152 -14 181 179 177 176 174 173 171 169 168 166 -13 198 196 194 193 191 189 187 186 184 182 -12 217 215 213 211 209 207 205 203 202 200 -11 237 235 233 231 229 227 225 223 221 219 -10 259 257 255 252 250 248 246 244 241 239 -9 283 281 278 276 274 271 269 266 264 262 -8 309 307 304 301 299 296 294 291 288 286 -7 338 335 332 329 326 323 320 318 315 312 -6 368 365 362 359 356 353 350 347 344 341 -5 401 398 394 391 388 384 381 378 375 371 -4 437 433 430 426 422 419 415 412 408 405 -3 475 471 468 464 460 456 452 448 444 441 -2 517 513 509 504 500 496 492 488 484 479 -1 562 557 553 548 544 539 535 530 526 521 -0 611 605 601 596 591 586 581 576 571 567 0 611 615 619 624 629 633 638 642 647 652 1 656 661 666 671 676 680 685 690 695 700 2 705 710 715 721 726 731 736 741 747 752 3 757 763 768 774 779 785 790 796 801 807 4 813 819 824 830 836 842 848 854 860 866 5 872 878 884 890 897 903 909 915 922 928 6 935 941 948 954 961 967 974 981 988 994 7 1001 1008 1015 1022 1029 1036 1043 1050 1058 1065 8 1072 1080 1087 1094 1102 1109 1117 1124 1132 1140 9 1147 1155 1163 1171 1179 1187 1195 1203 1211 1219 10 1227 1236 1244 1252 1261 1269 1278 1286 1295 1303 11 1312 1321 1330 1338 1347 1356 1365 1374 1383 1393 12 1402 1411 1420 1430 1439 1449 1458 1468 1477 1487 13 1497 1507 1517 1527 1537 1547 1557 1567 1577 1587 14 1598 1608 1619 1629 1640 1650 1661 1672 1683 1693 15 1704 1715 1726 1738 1749 1760 1771 1783 1794 1806 16 1817 1829 1841 1852 1864 1876 1888 1900 1912 1924 17 1937 1949 1961 1974 1986 1999 2012 2024 2037 2050 18 2063 2076 2089 2102 2115 2129 2142 2155 2169 2182 19 2196 2210 2224 2238 2252 2266 2280 2294 2308 2323 20 2337 2351 2366 2381 2395 2410 2425 2440 2455 2470 2


2018 21 2486 2501 2516 2532 2547 2563 2579 2594 2610 2626 22 2642 2659 2675 2691 2708 2724 2741 2757 2774 2791 23 2808 2825 2842 2859 2876 2894 2911 2929 2947 2964 24 2982 3000 3018 3036 3055 3073 3091 3110 3128 3147 25 3166 3185 3204 3223 3242 3261 3281 3300 3320 3340 Õhu maksimaalse veeaurusisalduse sat sõltuvus temperatuurist t. t, ºC vsat, g/m3 (temperatuuri kümnendikel) 0,0 0,1 0,2 0,3 0,4 0,5 0,6 0,7 0,8 0,9 -25 0.55 0.54 0.54 0.53 0.53 0.52 0.52 0.51 0.51 0.50 -24 0.60 0.60 0.59 0.59 0.58 0.58 0.57 0.56 0.56 0.55 -23 0.66 0.66 0.65 0.65 0.64 0.63 0.63 0.62 0.62 0.61 -22 0.73 0.72 0.72 0.71 0.70 0.70 0.69 0.68 0.68 0.67 -21 0.80 0.79 0.79 0.78 0.77 0.76 0.76 0.75 0.74 0.74 -20 0.88 0.87 0.86 0.86 0.85 0.84 0.83 0.82 0.82 0.81 -19 0.96 0.96 0.95 0.94 0.93 0.92 0.91 0.90 0.90 0.89 -18 1.06 1.05 1.04 1.03 1.02 1.01 1.00 0.99 0.98 0.97 -17 1.16 1.15 1.14 1.13 1.12 1.11 1.10 1.09 1.08 1.07 -16 1.26 1.25 1.24 1.23 1.22 1.21 1.20 1.19 1.18 1.17 -15 1.38 1.37 1.36 1.35 1.33 1.32 1.31 1.30 1.29 1.28 -14 1.51 1.50 1.48 1.47 1.46 1.45 1.43 1.42 1.41 1.40 -13 1.65 1.63 1.62 1.61 1.59 1.58 1.56 1.55 1.54 1.52 -12 1.80 1.78 1.77 1.75 1.74 1.72 1.71 1.69 1.68 1.66 -11 1.96 1.94 1.93 1.91 1.89 1.88 1.86 1.85 1.83 1.81 -10 2.14 2.12 2.10 2.08 2.06 2.05 2.03 2.01 1.99 1.98 -9 2.32 2.30 2.29 2.27 2.25 2.23 2.21 2.19 2.17 2.15 -8 2.53 2.51 2.49 2.47 2.44 2.42 2.40 2.38 2.36 2.34 -7 2.75 2.73 2.70 2.68 2.66 2.64 2.61 2.59 2.57 2.55 -6 2.99 2.96 2.94 2.91 2.89 2.87 2.84 2.82 2.79 2.77 -5 3.24 3.22 3.19 3.16 3.14 3.11 3.09 3.06 3.04 3.01 -4 3.52 3.49 3.46 3.43 3.40 3.38 3.35 3.32 3.30 3.27 -3 3.81 3.78 3.75 3.72 3.69 3.66 3.63 3.60 3.57 3.55 -2 4.13 4.10 4.07 4.03 4.00 3.97 3.94 3.91 3.88 3.84 -1 4.47 4.44 4.40 4.37 4.33 4.30 4.27 4.23 4.20 4.17 -0 4.84 4.80 4.77 4.73 4.69 4.66 4.62 4.58 4.55 4.51 0 4.84 4.88 4.91 4.94 4.98 5.01 5.05 5.08 5.12 5.15 1 5.19 5.22 5.26 5.30 5.33 5.37 5.40 5.44 5.48 5.52 2 5.55 5.59 5.63 5.67 5.71 5.75 5.78 5.82 5.86 5.90 3 5.94 5.98 6.02 6.06 6.10 6.15 6.19 6.23 6.27 6.31 4 6.35 6.40 6.44 6.48 6.53 6.57 6.61 6.66 6.70 6.75 5 6.79 6.84 6.88 6.93 6.97 7.02 7.07 7.11 7.16 7.21 6 7.25 7.30 7.35 7.40 7.45 7.50 7.55 7.59 7.64 7.69 7 7.74 7.80 7.85 7.90 7.95 8.00 8.05 8.10 8.16 8.21 8 8.26 8.32 8.37 8.42 8.48 8.53 8.59 8.64 8.70 8.76 9 8.81 8.87 8.93 8.98 9.04 9.10 9.16 9.21 9.27 9.33 10 9.39 9.45 9.51 9.57 9.63 9.69 9.76 9.82 9.88 9.94 11 10.0 10.1 10.1 10.2 10.3 10.3 10.4 10.5 10.5 10.6 12 10.7 10.7 10.8 10.9 10.9 11.0 11.1 11.1 11.2 11.3 13 11.3 11.4 11.5 11.5 11.6 11.7 11.8 11.8 11.9 12.0 14 12.1 12.1 12.2 12.3 12.4 12.4 12.5 12.6 12.7 12.7 15 12.8 12.9 13.0 13.1 13.1 13.2 13.3 13.4 13.5 13.5 16 13.6 13.7 13.8 13.9 14.0 14.0 14.1 14.2 14.3 14.4 17 14.5 14.5 14.6 14.7 14.8 14.9 15.0 15.1 15.2 15.3 18 15.4 15.4 15.5 15.6 15.7 15.8 15.9 16.0 16.1 16.2 19 16.3 16.4 16.5 16.6 16.7 16.8 16.9 17.0 17.1 17.2 20 17.3 17.4 17.5 17.6 17.7 17.8 17.9 18.0 18.1 18.2 3


2018 21 18.3 18.4 18.5 18.6 18.7 18.8 19.0 19.1 19.2 19.3 22 19.4 19.5 19.6 19.7 19.8 20.0 20.1 20.2 20.3 20.4 23 20.5 20.7 20.8 20.9 21.0 21.1 21.3 21.4 21.5 21.6 24 21.7 21.9 22.0 22.1 22.2 22.4 22.5 22.6 22.8 22.9 25 23.0 23.1 23.3 23.4 23.5 23.7 23.8 23.9 24.1 24.2 Kriitiline suhteline niiskus:  Korrosioon: teras RH60%, alumiinium: RH>75%  Hallitus, puhas materjal, toatemperatuuril:  RH>75%...  95  Puidumädanik RH  95…100%  Põrandakatteliimid RH  90…95%  Veeauru kondenseerumine RH  100% Hallituse kasvutingimused puidul   Hallituse kasvu piir Viitaneni järgi:  
  
             C t kui % C t kui t , t , t , C t kui % RH o o o cri t 20 80 20 100 13 3 160 0 00267 0 0 100 2 3 Materjalide hallituse kriitilisus (Johansson)  Puit ja puidupõhised materjalid RH75…80%  Paber kipsplaadil RH  80…85%  Mineraalvill  RH  90…95%  Vahtpolüstüreen  RH  90…95%  Betoon RH  90…95% Hallitusindeksi iseloomustus 4


2018 Sedlbauer-i isopleth’i süsteem  Välisõhu madalaim keskmine ööpäevatemperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindite ja hooeosade pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks. Temperatuur hoone tarindite ja elementide pinnale kondensatsiooni riski arvutamiseks, t e,d,min, °C Tallinn Kuressaare Pärnu Väike-Maarja Tartu Võru Madalaim keskmine 
ööpäevatemperatuur -17,0 -15,9 -18.9 -21.0 -21.3 -22.5 Välisõhu kuu keskmine temperatuur standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel Eestis tarindis niiskuse arvutusteks. Arvutuslik kuukeskmine välisõkliima tarindis suhtelise niiskuse arvutusteks Tallinn Kuressaare Pärnu Väike- Maarja Tartu Võru t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % t, oC RH, % Jaanuar -13.6 85 -12.6 85 -14.5 86 -16.1 86 -16.9 85 -17.3 87 Veebruar -13.5 80 -12.6 86 -13.7 85 -15.8 86 -15.9 81 -15.7 78 Märts -6.3 82 -6.4 85 -5.5 81 -6.9 81 -7.1 79 -6.3 73 Aprill 1.7 74 1.6 89 1.4 91 1.3 77 2.2 75 2.3 71 Mai 6.8 72 7.3 72 7.8 68 6.5 70 7.4 70 7.4 67 Juuni 11.6 69 12.0 82 12.7 73 11.3 71 12.2 71 12.3 73 Juuli 14.4 86 14.5 85 15.2 79 13.7 85 14.5 81 14.7 77 August 13.2 81 13.8 84 13.9 84 12.3 86 13.4 83 13.7 87 September 7.1 78 8.6 80 7.5 79 6.1 79 6.6 82 6.8 88 Oktoober 1.3 78 4.1 81 2.2 76 0.2 82 0.3 80 0.7 80 November -4.9 77 -1.1 81 -4.7 78 -6.9 82 -6.8 82 -6.4 84 Detsember -9.6 86 -7.9 85 -10.5 86 -12.8 85 -13.6 82 -14.5 83 Eesti energiaarvutuste baasaasta kuu keskmised temperatuurid ja kraadpäevad Kuu Õhutemperatuur, °C Suhteline niiskus, % Kuude keskmine kraadpäevade arv, Sd,17°C Jaanuar -3,0 90 619 Veebruar -5,2 89 620 Märts -0,1 76 530 5


2018 Aprill +4,0 77 391 Mai +11,2 70 182 Juuni +14,1 73 93 Juuli +17,2 77 22 August +15,7 81 55 September +10,8 82 186 Oktoober +5,8 87 347 November -0,1 91 512 Detsember -2,5 86 603 Keskmine +5,7 81 4160 Arvutuslik välistemperatuur (VAT) hoone küttevõimsuse arvutuseks Asukoht Tallinn Tartu Narva Pärnu Rakvere Võru Jõgeva VAT, ºC -21 -25 -24 -22 -24 -25 -25 Arvutusliku sisetemperatuuri sõltuvus välistemperatuurist Eesti elamutes EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel elamute projekteerimisel Eestis võib sisetemperatuuri
määramisel lähtuda standardis EVS 916 (Eesti rahvuslik lisa standardile EVS-EN 15251) esitatud
temperatuuri   piirsuurustest   või   asjakohastest   mõõtetulemustest   (vt   joonist   NA.2).   Kuigi
sisetemperatuur   võib  kütteperioodil   olla   ka   konstantne,   osutavad   mõõtmised   sisetemperatuuri
väikest   alanemist   väliskliima   jahenedes.   Kui   uute   hoonete   projekteerimisel   ei   pruugi   olla   vale
eeldus, et sisetemperatuur on kütteperioodil konstantne, võib kasutada väärtust +21 °C. Hoone
piirdetarindi   hindamisel   lähtutakse   kõige   raskematest   sisetingimustest,   mis   võiksid   hoone
kasutamisel esineda. Nii näiteks võib juhtuda, et väikese sisemise niiskuskoormusega hoonet (nt
laohoone)   hakatakse   kasutama   kõrge   niiskuskoormusega   hoonena   (nt   toiduainete   töötlemise
tehas).   Samuti   võib   elamute   kasutusea   jooksul   niiskustootlus   varieeruda   erinevate   kasutajate
korral. Tüüpolukord A: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem vanemates (näiteks < 2000. a.
ehitatud) elamutes Tüüpolukord B: Lokaalne küte Tüüpolukord   C:   Välistemperatuuri   abil   juhitav   elamu   keskküttesüsteem   uuemates   elamutes   (näiteks
 2000. a. ehitatud) + jahutus Niiskuslisa: siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste (või veeauru osarõhkude) erinevus 3 g/m , q G ve i        6


2018 Niiskusklass 5: Spordihallid, köögid, sööklad Niiskusklass 4: Eriotstarbelised hooned, nt.  pesumajad, pruulikojad, basseinid Niiskusklass 3: Teadmata niiskuskoormusega  elamud. Eluruumid 
asustustihedusega kuni 40 m2 
inimese kohta Niiskusklass 2: Eluruumid asustustihedusega üle 40 m2 inimese kohta Niiskusklass   1:   Väga   väikese   niiskustootlusega uued   mitteelamud:   töö-   ja
õpperuumid, jms. Joonis NA.3 – Arvutusliku niiskuslisa sõltuvus välistemperatuurist Eesti hoonetel Siseõhu veeaurusisaldus statsionaarolukorras:  3 g/m , q G e i      ; muutuvates tingimustes:  3 · g/m 1 ), e ( q G t n e i        e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3 ni siseõhu veeaurusisaldus, g/m3 G niiskustoodang, g/h qv ventilatsiooni õhuvooluhulk, m3/h (qv=n·V) n õhuvahetuskordsus, 1/h V ruumi kubatuur, m3 t aeg, h Standardi EVS-EN ISO 13788 rakendamisel hoonete projekteerimisel Eestis või Eestis olevate 
uute ja olemasolevate hoonete soojusliku kvaliteedi hindamisel kasutatakse tabelis NA.4 
esitatud temperatuuriindeksi piirsuurusi. Suurema niiskuskoormusega ruumidel (niiskusklassid 4
ja 5) tuleb aktsepteeritav temperatuuriindeks määrata eraldi, aga see ei või olla alla 0,8. Temperatuuriindeksite piirsuurused Eesti hoonete projekteerimise ja soojusliku kvaliteedi hindamisel. Niiskusklass Temperatuuriindeksi piirsuurus fRsi,min Uued hooned ja 
rekonstrueeritud hooned Enne 2000 aastat ehitatud või rekonstrueeritud
hooned olemasoleva olukorra hindamiseks 3 0,8 0,8 2 0,8 0,65 Deklareeritava soojuserijuhtivuse D on ümardatud 90/90 suurus    S k /    10 90 90 , W/(m·K) 10  keskmisel temperatuuril +10 ºC oleva materjali soojuserijuhtivuse mõõtetulemuste 
aritmeetiline keskmine; 7


2018 k mõõtetulemuste arvust, usaldusnivoost ja kvantiilist sõltuv suurus (ISO 12491); S  mõõtetulemuste standardhälve,  1 1 2 10         n ) ( S n i i Arvutuslik soojuserijuhtivus U a m T D U F F F       , W/(m·K) FT temperatuuri mõju arvestav tegur:  ) T T ( f T T e F 1 2    Fm niiskuse mõju arvestav tegur,  ) u u ( f m u e F 1 2    , ) ( f m e F 1 2       Fa vananemise mõju arvestav tegur,. Pindade keskmised soojustakistused piirdetarindi kogusoojustakistuse arvutamisel Soojusvoolu suund Üles (lagi) Horisontaalne (sein) * Alla (põrand) Rsi, (m2·K)/W 0,10 0,13 0,17 Rse, (m2·K)/W 0,04 0,04 0,04 Ventileerimata õhkvahe soojustakistused Rg, m2·K/W sõltuvalt soojusvoolu suunast Õhkvahe paksus, mm Õhkvahe pindade emissioonitegur   0,8 Õhkvahe pindade emissioonitegur 0,2 >  < 0,8 Õhkvahe pindade emissioonitegur  < 0,1 Horison- taalne Üles Alla Horison- taalne Üles Alla Horisontaalne 5 0,11 0,11 0,11 0,17 0,17 0,17 0,17 7 0,13 0,13 0,13 0,23 0,20 0,23 0,24 10 0,15 0,15 0,15 0,29 0,23 0,29 0,32 15 0,17 0,16 0,17 0,33 0,24 0,36 0,45 25 0,18 0,16 0,19 0,37 0,25 0,43 0,62 50 0,18 0,16 0,21 0,34 0,27 0,61 0,62 100 0,18 0,16 0,22 0,34 0,27 0,61 0,58 300 0,18 0,16 0,23 Mõnede soojustusmaterjalide teisendustegurite üldised väärtused.
Materjal Toote
iseloomustus Soojus- erijuhtivus* , W/(m∙K)  Temperatuuripõ- hine teisendus- tegur fT, 1/K Niiskuspõhine teisendustegur u, kg/ kg fu, kg/ kg , m 3/ m3 f , m 3/ m3 Mineraalvill Kangad, matid ja 
puistevill 0,035
0,040
0,045
0,050 0,0046
0,0056
0,0062
0,0069 <0,15 4 Plaadid 0,032
0,034
0,036
0,038 0,0038
0,0043
0,0048
0,0053 Jäigad plaadid 0,030
0,033
0,035 0,0035
0,0035
0,0035 8


2018 Materjal Toote
iseloomustus Soojus- erijuhtivus* , W/(m∙K)  Temperatuuripõ- hine teisendus- tegur fT, 1/K Niiskuspõhine teisendustegur u, kg/ kg fu, kg/ kg , m 3/ m3 f , m 3/ m3 Paisutatud 
polüstüreen, 
EPS Paksus < 20 mm 0,032
0,035
0,040
0,043 0,0031
0,0036
0,0041
0,0044 <0,10 4 Paksus 20…40 mm 0,032
0,035
0,040 0,0030
0,0034
0,0036 Paksus 40…100 
mm 0,032
0,035
0,040
0,045
0,050 0,0030
0,0033
0,0036
0,0038
0,0041 Paksus > 100 mm 0,032
0,035
0,040
0,053 0,0030
0,0032
0,0034
0,0037 Pressitud 
vahtpolüstür
een, XPS Viimistluskihita 0,025
0,030
0,040 0,0046
0,0045
0,0045 <0,10 2,5 Viimistluskihiga, 
viimistluseta peen-
poorsed tooted 0,025
0,030
0,035 0,0040
0,0036
0,0035 Veekindla 
kattekihiga 0,025
0,030
0,035
0,040 0,0030
0,0028
0,0027
0,0026 Vahtpolüuret
aan, PUR Viimistluseta tooted 0,025
0,030 0,0055
0,0050 <0,15 6 Veekindla 
viimistlusega 
peenpoorsed tooted 0,022
0,025 0,0055
0,0055 Vahtklaas 0,035
0,040
0,045
0,050
0,055 0,0043
0,0037
0,0033
0,0030
0,0027 0 0 Polüesterkiu
st soojustus 0,040
0,045 0,0055
0,0065 <0,15 4 Puitkiudplaat u23°C,RH50%=0,1 kg/kg
u23°C,RH80%=0,16 kg/kg 0,07
0,08
0,09 0,0040
0,0041
0,0046 <0,05 1,4 Tselluvill  < 40 kg/m 3  ≥ 40 kg/m 3 kõik
kõik 0,0040
0,0035 <0,10 1,8 Keramsiit, 
puistena u23°C,RH50%=0,001
kg/kg 0,07…0,15 0,004 <0,0 2 4 Kaltsiumsilik
aat kõik 0,003 4 Puit <0,10 2,2 Mõnede müürimaterjalide teisendustegurite üldised väärtused Materjal Tihedus ρ, Soojus- Temperatuuri Niiskussisaldu Niiskussisaldu Niiskuspõhine 9


2018 kg/m3 erijuhtivus* , W/(m∙K) -põhine teisendus- tegur fT, 1/K s (23 °C, 50% RH) s (23 °C, 80% RH) teisendustegur u, kg/kg ,  m 3/ m3 u, kg/kg ,  m 3/ m3 u, kg/k g fu, kg/ kg , m3/m3 f , m3/m3 Põletatud savi 
(savitellis) 1000…2400 kõik 0,001 0,007 0,012 <0,25 10 Silikaattellis 900…2200 kõik 0,003 0,012 0,024 <0,25 10 Betoon, 
täitematerjaliks
ainult keramsiit 400…700 kõik 0,001 0,02 0,03 <0,2 5 2,6 Betoon, täite-
materjaliks 
pea-miselt 
keramsiit 800...1700 kõik 0,001 0,02 0,03 <0,2 5 4 Raskebetoon, 
betoontehiskivi 1600…2400 kõik 0,001 0,025 0,04 <0,25 4 Autoklaavne 
poorbetoon 300…1000 0,10
0,15 0,4 0,003
0,002
0,001 0,026 0,045 <0,2 5 4 Müürimört, 
krohvisegu 250…2000 kõik 0,001 <0,25 4 Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisalduse arvutussuurused Materjal Veeimavus
(uputus   28 päeva   EN 12087)
mahuprotsent Niiskussisalduse arvutussuurus , m3/m3 Hoone ümber, pinnases olev rõhtne soojustus Sokli ja keldriseina välispinnas, pinnases olev püstne soojustus Sokli sees või sokli sisepinnas olev soojustus Paisutatud 
polüstüreen, EPS ≤ 1 %
≤ 2 %
≤ 3 %
≤ 5 % ei ole määratud 0,010
0,020
0,030
0,040
0,050 0,007
0,015
0,020
0,025
0,030 0 0,002
0,005
0,010
0,020 Pressitud 
vahtpolüstüreen, 
XPS ≤ 0,7 %
≤ 1,5 % ≤ 3 % ei ole määratud 0,007
0,015
0,030
0,050 0,005
0,010
0,020
0,030 0
0 0,010
0,020 Vahtpolüuretaan, 
PUR ≤ 0,8 % ≤ 1,0 % ≤ 1,5 % ei ole määratud 0,008
0,010
0,015
0,050 0,005
0,007
0,010
0,030 0
0
0 0,020 Pinnasega kontaktis oleva soojustuse ja soklisoojustuse niiskussisaldusest tulenev lisa 
soojuserijuhtivusele Materjal Veeimavus
(uputus   28 päeva   EN 12087) mahu % Soojuserijuhtivuse lisa m, W(m·K) Hoone ümber, pinnases olev rõhtne soojustus Sokli ja keldriseina välispinnas, Sokli sees või sokli sisepinnas olev soojustus 10


2018 pinnases olev püstne soojustus Paisutatud 
polüstüreen, EPS ≤ 1 %
≤ 2 %
≤ 3 %
≤ 5 % ei ole määratud 0,004
0,008
0,013
0,020
0,030 0,003
0,006
0,008
0,011
0,013 0 0,001
0,002
0,004
0,008 Pressitud 
vahtpolüstüreen, 
XPS ≤ 0,7 %
≤ 1,5 % ≤ 3 % ei ole määratud 0,0007
0,0015 0,003
0,005 0,0005 0,001
0,002
0,003 0
0 0,001
0,002 Vahtpolüuretaan, 
PUR ≤ 0,8 % ≤ 1,0 % ≤ 1,5 % ei ole määratud 0,0015 0,002
0,003
0,010 0,001 0,0015 0,002
0,006 0
0 0,001
0,008 Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus K)/W (m2 2 1       , R R ... R R R R se n si T Rsi piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W, R1, R2 iga materjalikihi arvutuslik soojustakistus, (m2K)/W; Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus  Rtot (m2K/W) 2 ; ; lower tot upper tot tot R R R   , (m2K)/W Rtot;upper mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus 
(vaadeldakse piirde pinnaga risti olevaid sektsioone), (m2K)/W; Rtot;lower  mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse alumine piirväärtus 
(vaadeldakse piirde pinnaga paralleelselt olevaid kihte), (m2K)/W. Kogusoojustakistuse ülemise piirväärtuse ja alumise piiriväärtuse arvutamiseks tuleb 
piirdetarind tükeldada soojuslikult homogeenseteks sektsioonideks ja kihtideks   11


2018 Soojuslikult mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi skeem (vasakul) ja näide sektsioonide ja kihtide  jaotusest puitsõrestikseinal (paremal). Mittehomogeensete kihtidega piirdetarindi kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus 
Rtot;upper (m2K)/W, arvutatakse piirdetarindi pinnaga risti olevate sektsioonide soojustakistuste 
kaalutud keskmise summana, eeldades ühemõõtmelist soojuslevi: n ; tot n b ; tot b a ; tot a upper ; tot R A ... R A R A A R      , (m2K)/W Aa, …, An   piirde üksikute sektsioonide osapindalad (osakaalud); Rtot;a,…,Rtot.n piirde üksikute sektsioonide soojustakistused. Kogusoojustakistuse alumine piirväärtus Rtot;lower, (m2K)/W, arvutatakse piirdetarindi 
pinnaga paralleelselt olevate kihtide ühemõõtmeliste soojusvoogude summana: Rtot;lower= Rsi + R1 + R2 +…+ Rn + Rse, (m2K)/W Rsi  piirde sisepinna soojustakistus, (m2K)/W; R1, Rx, Rn iga kihi soojustakistus, mis arvutatakse vastavalt valemile 4.1. (soojuslikult homogeenne  kiht) või valemile Error: Reference source not found (soojuslikult mittehomogeenne kiht), 
(m2K)/W; Rse piirde välispinna soojustakistus, (m2K)/W. xn xn xb xb xa xa x x R A ... R A R A A R      , (m2K)/W kus: Axa,…,Axn mittehomogeense kihi üksikute osade osapindalad (osakaalud), m2 (-); Rxa,..,RxTn mittehomogeense kihi üksikute osade soojustakistused,  Piirde soojusläbivus U W/(m2K)  tot R 1 U  , W/(m2K)  Eelnevalt esitatud mittehomogeensete materjalikihtidega piirde soojustakistuse lihtsustatud 
arvutusmeetodit ei saa kasutada,  kui mittehomogeense kihi materjalide soojuserijuhtivused erinevad üle viie korra;  kui soojustakistuse ülemine ja alumine piirväärtus erinevad üle 1,5 korra;  kui arvutusviga on suurem kui 20%. Sellistel juhtudel tuleb soojustakistuse arvutamiseks kasutada temperatuurivälja 
arvutusmeetodit või tuleb külmasillad eraldi arvesse võtta (vt EVS-EN ISO 10211). Piirdetarindi korrigeeritud soojusläbivus
Uc = U + U, W/(m2K)
U = Ug + Uf + Ur + Ua + UX, W/(m 2K)  Ug õhupiludest tingitud parandus, W/(m2K); Uf  mehaanilistest kinnititest tingitud parandus, W/(m2K); 12


2018 Ur pööratud katusest tingitud parandus, W/(m2K); Ua soojustuse õhuläbivusest tingitud parandus, W/(m2K); UX külmasildadest põhjustatud parandus. 13


2018 Õhupiludest tingitud parandus 2  
   
      T I g R R ' ' U U , W/(m2K)  U’’ tegur, vt. tabel, W/(m2K); RI pilusid sisaldava materjalikihi soojustakistus; RT piirdetarindi kogusoojustakistus. Soojustuse paigaldus- tase U’’, W/(m2K) Kirjeldus 0 0.00 Täiesti   ideaalselt   paigaldatud   soojustus:   soojustus   on   paigaldatud   nii,   et
õhuringlus soojustuse soojemal küljel on võimatu. Soojustus täidab kogu talle
ettenähtud  ruumi.   Kui  plaatsoojustus  soovitakse   paigaldada   karkassipostide
või sarikate vahele, siis praktikas ei saa seda nõuet olema tavaliselt täita. 
Eeldused,   kus   soojustus   täidab   ideaalselt   kogu   talle   planeeritud   ruumi,   on
tavaliselt täidetud:
pidev, pool- või täissulundühendusega või kogu paksuses elastselt tihendatud
liitekohtadega   soojustus   (näiteks   täissulundühendusega   ja   teibitud
liitekohtadega   tuuletõkkeplaat;   pool-   või   täissulundühendusega   jäik   (EPS,
XPS,   PUR   või   PIR)   soojustus;   elastne   soojustus   (mineraalvill)   krohvitud
soojustussüsteemis või katuslaes);
piisava tihendusega puistevill karkassipostide vahel, mis täidab kõik tühimikud
ega vaju aja jooksul (näiteks tselluvillsoojustus 70-90 kg/m3) ega tõmbu kokku
(piisavalt elastne kohapeal pritsitav PIR või PUR soojustus).
Soojustust   paigaldavatel   ehitustöölistel   on   kutseoskuste   tõendamiseks
kutsetunnistus EKR tase 5. 1 0.01 Hästi paigaldatud soojustus, kus esinevad vaid mõned soojustuskihti läbivaid
õhupraod, aga õhuringlust soojustuse soojemal poolel ei esine.
Eeldused,   kus   soojustus   täidab   ideaalselt   kogu   talle   planeeritud   ruumi   on
tavaliselt täidetud:
põkkliitekohtadega tuuletõkkeplaat, mille liitekohad on tihendatud;
pool- või täissulundühendusega jäik (EPS, XPS, PUR või PIR) soojustus;
ühekihiline   pidev   soojustus,   mis   on   kaetud   mõlemalt   poolt   õhku   mitte
läbilaskva materjaliga (näiteks krohvitud soojustussüsteemis);
elastne soojustus (elastne plaatvill) on täielikult sarikate, sõrestiku, talade või
muude sarnaste tarindite komponentide vahel;
jäik   (EPS,   XPS,   PUR   või   PIR)   põkkliitekohtadega   pidev   soojustus
mitmekihiline   soojustus,   mille   liitekohad   ei   lange   kokku   ja   on   täiendavalt
tuuletõkkeplaadi kaetud);
soojustust   paigaldavatel   ehitustöölistel   on   kutseoskuste   tõendamiseks
kutsetunnistus EKR tase 4, 5. 2 0.04 Hästi paigaldatud soojustus, kus aga esinevad mõned soojustuskihti läbivad
õhupraod ja on võimalik õhuringlus soojustuse soojemal poolel.
Eeldused,   kus   soojustus   täidab   ideaalselt   kogu   talle   planeeritud   ruumi   on
tavaliselt täidetud:  põkkliitekohtadega tuuletõkkeplaat, mille liitekohti ei saa teipida;  tühjade püstvuukidega laotud väikeplokkmüüritis;  jäik põkkliitekohtadega soojustus, mis on tuuletõkkega katmata;  soojustust paigaldavatel ehitustöölistel ei ole kutsetunnistust. 14


2018 Mehaanilistest kinnititest tingitud parandus Uf = nf , W/(m 2K)  nf kinnitite arv ruutmeetri kohta, m-2;  kinniti punktsoojusläbivus, W/K (esitab tootja või arvutatakse vastavalt standardile EVS-
EN ISO 10211). Ligikaudselt saab mehaaniliste kinnitite mõju arvestada ka valemiga  Error:
Reference source not found: 2  
   
         tot I l f f f f R R d n A U , W/(m2K)   0,8 kui kinniti läbib kogu soojustust;  0 1 8 0 d d ,    , kui on kasutatud süvistatud  kinnitit  nf kinnitite arv ruutmeetri kohta, m-2; f kinnitite soojuserijuhtivus, W/(mK); Af kinniti ristlõikepindala, m2; do soojustuse paksus, mida kinniti läbib, m;  dl soojustust läbiva kinniti pikkus, m (kui kinniti paigaldatakse nurga all, võib dl olla 
pikem kui soojustuse paksus);  Rl soojustuse soojustakistus, kus kinniti paikneb, m2K/W; Rtot tarindi kogusoojustakistus (ilma parandusteguriteta), m2K/W. Kinniti skeemid Valemi teguri  väärtused erinevatele kinnititele ja soojustuste paksustele VTT uuringu alusel. Soojustuse soojuserijuhtivus ei mõjuta tegurit  Kinniti läbimõõt, mm Kinniti materjal Soojustuse paksus  5 Roostevaba teras 240 0,94 5 Teras 240 0,90 10 Teras 240 0,81 5 Roostevaba teras 150 0,91 5 Teras 100 0,79 5 Roostevaba teras 50 0,78 Läbimõõduga 5 mm roostevabast terasest diagonaalsidemetest põhjustatud täiendav 
soojuskadu 240 mm paksuse soojustusega raudbetoon-välisseinapaneeli välisseina 
soojusläbivusele on esitatud Error: Reference source not found. Lisaks 
fassaadikoorikutevahelistele sidemetele tuleb arvestada ka tõsteaasade ja muude 
soojustust läbivate osadega, mis suurendavad välisseina soojusläbivust. 15


2018 Läbimõõduga 5 mm roostevabast terasest diagonaalsidemetest põhjustatud täiendav 
soojuskadu 240mm paksuse soojustusega raudbetoon-välisseinapaneeli välisseina 
soojusläbivusele. Diagonaalsidemete samm, m Uf, W/(m 2K) 0,4 0,0077 0,5 0,0061 0,6 0,0051 0,7 0,0044 0,9 0,0034 1,2 0,0026 Soojustuse sisesest mikrokonventsioonist tingitud parandus 2  
   
      tot I a a R R '' U U , W/(m2K)  Ua’’ tegur, mis mõjub seintele või järsemale kui 45º kaldega katuslaele  (vt tabel 4.11), ning 
katuslaele ja põrandale (postvundamendi puhul või kui põrandaaluse ruumi 
tuulutusavade pindala on suurem kui 8% põranda pindalast) (vt tabel 4.12); RI õhku juhtivat materjali sisaldava kihi soojustakistus; Rtot piirdetarindi kogusoojustakistus. Soojustuse kaitsetasemed:
a soojustus on soojustusest soojemal poolel paikneva õhutõkke ja soojustusest külmemal 
poolel paikneva tuuletõkke vahel, millega on välditud konvektsioonist tingitud soojuskaod
(õhutõkke õhujuhtivus on <1·10-6 m3 / (m2·s·Pa) ja tuuletõkke õhujuhtivus on
 <10·10-6 m3 / (m2·s·Pa)). Soojustuse välispinnas olevaid õhukanaleid (näiteks katuslae 
puhul) on <15% soojustuse pindalast; b soojustuse soojemal poolel on nõuetekohane õhutõke, soojustuse külmem pool on 
katmata. Õhuläbivusest tingitud parandus, Ua’’ vertikaalsele ja vertikaalist kuni 45 º kaldu olevale 
soojustusele Soojustuse kaitsetase Soojustuse õhuerijuhtivus L, m3 / (m ·s·Pa) Soojustuse õhuvoolu eritakistus Ra, (kPa ·s) / m2 Parandustegur ΔUa’’, W/(m2 ·K) Soojustuse paigaldustase 0 1 2 a 30 ·10-6 33 0 0 0 50 ·10-6 20 0 0 0,005 100 ·10-6 10 0 0,005 0,010 200 ·10-6 5 0,005 0,010 0,015 400 ·10-6 2,5 0,010 0,015 0,020 800 ·10-6 1,25 0,015 0,025 0,050 b 30 ·10-6 33 0 0 0 50 ·10-6 20 0,005 0,005 0,010 100 ·10-6 10 0,005 0,010 0,015 200 ·10-6 5 0,015 0,020 0,030 400 ·10-6 2,5 0,030 0,045 0,060 800 ·10-6 1,25 0,060 0,090 0,120 16


2018 Õhuläbivusest tingitud parandus, Ua’’ horisontaalsele soojustusele Soojustuse kaitsetase Soojustuse õhuerijuhtivus L, m3 / (m ·s·Pa) Soojustuse õhuvoolu eritakistus  Ra, (kPa ·s) / m2 Parandustegur ΔUa’’, W/(m2 ·K), soojustuse paigaldustasemed 0, 1 ja 2 a 100 ·10-6 10 0 200 ·10-6 5 0,005 400 ·10-6 2,5 0,005 800 ·10-6 1,25 0,010 b 50 ·10-6 20 0 100 ·10-6 10 0,005 200 ·10-6 5 0,010 400 ·10-6 2,5 0,010 800 ·10-6 1,25 0,020 Valiku soojusmaterjalide õhujuhtivuse suunavaid väärtusi Soojustus Tihedus , kg/m3 Soojustuse õhujuhtivus L, m3 / (m ·s·Pa) Soojustuse õhuvoolu eritakistus Ra, (kPa ·s) / m2 Klaasvilla plaat, 
kiu paksus 5…6m  10 250 ·10-6 4 12 200 ·10-6 5 15 140 ·10-6 7 20 100 ·10-6 10 30 60 ·10-6 17 40 40 ·10-6 25 60 22 ·10-6 45 Klaasvilla plaat, 
kiu paksus 5…6m 40 100 ·10-6 10 60 60 ·10-6 17 90 40 ·10-6 25 120 25 ·10-6 40 Kivivilla plaat, 
kiu paksus 5m 25 170 ·10-6 6 30 125 ·10-6 8 35 100 ·10-6 10 50 55 ·10-6 18 70 36 ·10-6 28 100 20 ·10-6 50 Polüesterkiud-soojustus 20 300 ·10-6 3,3 Linavill 35 125 ·10-6 Klaasvillast puistevill 23 700 ·10-6 1,4 28 500 ·10-6 2 Kivivillast puistevill 35 400 ·10-6 2,5 40 250 ·10-6 4 Tselluvillast puistevill 30 120 ·10-6 8 35 100 ·10-6 10 45 50 ·10-6 20 17


2018 Pööratud katusest tingitud parandus 2  
   
      T I r R R x f p U , W/(m2K)  ΔUr parandus katuse soojusläbivusele, mis arvestab lisasoojuskadu, mis on tingitud 
sadevee imbumisest läbi soojustuse liitekohtade ja ulatumisest hüdroisolatsioonini, 
W/(m2K); p keskmine sademete hulk kütteperioodi ühe ööpäeva jooksul, mm/ööpäev; f drenaažifaktor, mis saadakse hüdroisolatsiooni peal paikneva kattekihi fraktsiooni ja 
sademete hulga p järgi; x soojuskao kasv, mis on põhjustatud sadevee voolamisest veetõkke peal; 
(W·ööpäev)/(m2·K·mm); Ri veetõkke peal asuva XPS-soojustuskihi soojustakistus, m2·K/W; RT katuslae kogusoojustakistus, m2·K/W. Külmasildadest tingitud parandus A n A l U p p j j           , W/(m2K)  U külmasildadest tingitud parandus, W/(m2K); j joonkülmasilla lisasoojusläbivus , W/(m·K); lj joonkülmasilla pikkus m; p punktkülmasilla lisasoojusläbivus, W/K; np samasuguste punktkülmasildade arv välispiirdeosas, tk; A piirdetarindi pindala, m2. Piirde kihi pinnatemperatuur T x si e i i x R ...R R R R ) t t ( t t 2 1       ;  T x si e i x i R ...R R R R t t t t 2 1      18


2018 Materjali veeaurulevi omadused Lühend Ühik Valem Nimetus Kirjeldus Inglise k. W  m/s   2 1      W g veeaurujuhtivus kindla paksusega toote omadus water vapour permeance 
(with respect to humidity 
by volume) Wp kg/(m2·s·Pa)   2 1 p p W g p   ) t , ( ) M R ( W Wp      15 273 veeaurujuhtivus kindla paksusega toote omadus water vapour permeance
(with respect to partial 
water vapour pressure) Z  s/m v Z g 2 1        W 1 Z ,      d Z veeaurutakistus kindla paksusega toote omadus water vapour resistance
(with respect to humidity 
by volume) Zp (m2·s·Pa)/kg p Z p p g 2 1   p W 1 Zp  ,  p p d Z   veeaurutakistus kindla paksusega toote omadus water vapour resistance 
(with respect to partial 
water vapour pressure)  m2/s d g 2 1       d W      .      Z d veeauruerijuhtivus materjali omadus water vapour permebility
(with respect to humidity 
by volume) p kg/(m·s·Pa) d p p g p 2 1    d Wp p    ,  p p Z d   veeauruerijuhtivus materjali omadus water vapour permebility
(with respect to partial 
water vapour pressure)  - p a a D        difusioonitakistus- tegur materjali omadus water vapour diffusion 
resistance factor Sd m d Sd    suhteline difusioonitakistus kindla paksusega toote omadus equivalent vapour 
diffusion thickness Materjalikihi veeaurutakistus m / s , d Z     ·s·Pa)/kg (m2 , d Z p p   Piirdetarindi koguveeaurutakistus se n si T Z Z ... Z Z Z Z      2 1 * si Z  &  se Z  võrreldes materjalidega võrreldes võikesed  ja üldjuhul ei arvestata   2 1 p p W g p   =   ·s) kg/(m   2 2 1 , Z p p g T , p   Veeauru osarõhu jaotus piirdes T x i e i i x Z ...Z Z Z Z ) (                2 1 pT px p p pi e i i x Z ...Z Z Z Z ) p p ( p p 2 1       Seisva õhu veeauruerijuhtivus
a, kg/(m·s·Pa)    ja    Da, m 2/s n . a P T . 81 0 7 10 0 2      , kg/(m·s·Pa) 6 10 14 0 2 22      ) t , , ( Da , m2/s Pn õhu rõhk (normaalrõhk 101325 Pa); Summaarne (aur + vesi) niiskusvoog 19


2018   d x P k x x w D x x p g g g w p w p l           j                       j    20


2018 Soojuslevi pinnasesse (vt. lisaks EVS-EN ISO 13370) Põranda iseloomulik mõõt  m  , 2        P A ' B P perimeeter, m A välisseinte vaheline pindala, m2 Põranda ekvivalentne paksus   m , se f si t R R R w d       kus:
w välisseina paksus, m  pinnase soojuserijuhtivus W/(m·K) Rsi põranda sisepinna soojustakistus, m2K/W Rf põranda soojustakistus, m2K/W o sisaldab põranda kõikide kogu pinda katvate, põranda peal, all või sees olevate  soojustuskihtide soojustakistust; o raskebetoonist plaatide ja õhukeste katete soojustakistust võib mitte arvestada;
o eeldatakse, et killustikul plaadi all on sama soojuserijuhtivus kui pinnasel ja selle  soojustakistust ei lisata. Kui dt < B’ ) K m /( W , d ' B ln d ' B U t t   
   
            2 o 1 2 Kui dt  B’  ) K m /( W , d ' B , U t      2 o 457 0 Ääreala vertikaalse soojustuse osa mõju K) W/(m 1 2 1 2 t   
   
   
   
      
   
        , ' d d D ln d D ln t Ääreala horisontaalse soojustuse osa mõju K) W/(m 1 1 t t   
   
   
   
      
   
        , ' d d D ln d D ln Statsionaarne soojusvool , W T ) l A U ( j j o         Aasta keskmise infiltratsiooni õhuvooluhulk hoone energiatõhususe arvutusteks  inf V  , m3/s /s m 3600 3 50 , x A q V     x: 1-korruseline hoone: 35,
x: 2-k hoone: 24,
x: 3-4k hoone: 20,
x: >5k-hoone: 15 Küttesüsteemi vajalik võimsus  21


2018  = H·t, W t = ti-tVAT, ºC
Energiavajadus ruumide kütteks QH, kW·h
QH = H·Sd·24·10-3, kW·h
Sd kraadpäevade arv, Kd,  Energiavajadus ventilatsiooniõhu soojendamiseks QV, kW·h kW·h , ·10 3 -         T V c ρ Q vent a a v a õhu tihedus, 1,2 kg/m3,  ca õhu erisoojus, 1005 J/(kg·K), vent V  õhuvooluhulk, m3/s, V=Vf·(1-v), T temperatuuride erinevus, K,  aeg, h. Energiavajadus tarbevee soojendamiseks QHW, kW·h kW·h , ·10-3        t V c ρ Q w w w hw w vee tihedus, 1000 kg/m3, cw vee erisoojus, 4187 J/(kg·K), w V  vee vooluhulk, m3/s, t temperatuuri tõus (üldjuhul 5ºC Þ 55 ºC = 50K),  aeg, h.   Celsiuse skaala Kelvini skaala Fahrenheiti skaala Celsiuse skaala °C=K-273,15   9 5 32) F (º     C º    Kelvini skaala K=ºC+273,15 9 5 459,67) F (º     K    Fahrenheiti skaala 32   5 9 C º     F º    67 59, 4 5 9 K     F º      22


2018 Muutuva paksusega materjalikihtidega tarindi soojusjuhtivuse arvutus
Kui piirdetarindis on muutuva paksusega kiht (vt. joonis 4.6 vasakul, näiteks antakse 
katuse kalle soojustusega), erineb kogusoojustakistus kogu tarindi ulatuses. Muutuva 
paksusega materjalikihiga tarindi soojusjuhtivus arvutatakse iga erineva kalde ja/või 
kujuga osa kohta eraldi üle kogu kõnealuse tarindiosa pinna, vt. joonis 4.6 paremal. → näitab kalde suunda ---   näitab   võimalikku   jagamist   valemite   (C.1)   kuni   (C.3) kasutamiseks Joonis 4.1 – Muutuva paksusega tarindi skeem (vasakul); näited, kuidas jagada katust üksikuteks osadeks (paremal) Kui materjalikihi paksuse muutus on <5%, võib kasutada vastavalt tarindi 
arvutusskeemile tabelis 4.12 toodud valemeid. Suurema kalde puhul tuleb kasutada 
temperatuurivälja arvutusmeetodit. Tabel 4.1 – Muutuva paksusega materjalikihtidega tarindi soojusjuhtivuse arvutusvalemid Arvutusskeem Valem Nelinurkne ala  
   
    0 1 1 1 1 R R ln R U 4.1 Kolmnurkne ala, paksenemine tippu  
   
    
   
    
   
    1 1 1 2 0 1 1 0 1 R R ln R R R U 4.2 Kolmnurkne ala, ahenemine tippu  
   
   
   
     0 1 1 0 1 1 1 2 R R ln R R R U 4.3 kus: 1 muutuva paksusega kihi, mille ühe otsa paksus on null, arvutuslik soojuserijuhtivus, 
W/(m·K); R0 konstantse paksusega osa arvutuslik soojustakistus, kaasa arvatud komponendi mõlema 
pinna soojustakistused, m2·K/W; R1 muutuva paksusega kihi maksimaalne soojustakistus, m2·K/W; d1 muutuva paksusega kihi maksimaalne paksus, m; ln tähistab naturaallogaritmi 23


2018 ) m W/(K 2                 , A V c ρ n l A U A / H köetav inf a a p p j j i i köetav Ui tarindi soojusläbivus, W/(m2·K); Ai piirdetarindi pindala, m2; j  piirdetarindite liitekoha joonsoojusläbivus, W/(m·K); lj piirdetarindite liitekoha pikkus, m; p  lokaalsete soojustuse katkestuste ja läbiviikude punktsoojusläbivus, W/K; np lokaalsete soojustuse katkestuste ja läbiviikude arv, tk; inf V  infiltratsiooni õhuvooluhulk  x A q V ed välispiird E     3600 50 , m3/s qE50: õhulekkearv, m3/(h·m2),
Avälispiirded: siseruumi väliskeskkonnast eraldavate piirdetarindite (põrand, katus, 
seinad aknad, uksed jne) pindala, m2.
x: hoone kõrgust arvestav kordaja 
1-korruseline hoone x = 35;
2-korruseline hoone x =24;
3–5-korruseline hoone  x = 20;
>5-korruseline hoone x = 15; a õhutihedus, 1,2 kg/m3; ca õhu erisoojus, 1005 J/(kg·K); Aköetav sisekliimaga tagatavate ruumide netopindala, m2. 24


2018 Hoone soojuserikao arvutus ja selle sõltuvus välispiirete soojusläbivusest, liitekohtadest ja õhulekkest. Soojusläbivuskaod läbi 
piirdetarindite Soojusläbivuskaod läbi 
liitekohtade ja läbiviikude Soojusläbivuskaod 
läbi õhulekete Piirdetarin
d Ui
W/m2·K Ai, m2 Hjuhtivus
W/K Liitekoht j,
W/m·K lj,
m W/K np Hliitekoht
W/K Omadus Suuru
s Välissein 
1 Välisseint
e 
välisnurk Õhulekkearv 
qE50, m3/(h·m2)  Välissein 
2 Välisseint
e sisenurk Avälispiirded, m2 Katus 1 Katuslagi/
välissein Maapealsete 
korruste arv Katus 2 Pööningu 
põrand/ 
välissein inf V  , m3/s Põrand 1 Põrand/ 
välissein Põrand 2 Rõdu/ 
välissein Aken 1 Katuslagi/
vahesein Aken 2 Põrand/ 
vahesein Aken 3 Aken/
sein alt Uks 1 Aken/sein
külgedelt 
ja pealt Uks 2 Uks/sein
Rõdu 
konsool
Korsten
Post-
vundame
nt jne jne Kokku: Hsoojusläbivus,W/K … Hliitekoht, W/K … Hõhuleke, W/K … Kokku: Avälispiirded, m2 … Välispiirete summaarne soojuserikadu H          W/K Hoone köetav pindala Aköetav       m2 Välispiirete summaarne soojuserikadu köetava pindala kohta köetav A / H    W/(m2·K) Taotluslik maksimaalne välispiirete summaarne soojuserikadu  köetav A / H    W/(m2·K) 25 p 


2018 Hoone ehitusfüüsikalise projekteerimise klassid (Lehtinen 2001 alusel) Mõjutegur Hoone soojus- ja niiskustehnilise projekteerimise keerukusklass
EF1 EF2 EF3 Hoone sisene 
niiskuskoormus Suure sisemise 
niiskuskoormusega 
hooned. Niiskusklass 4, 5 
(EVS_EN_15026, 
EVS_EN_ISO_13788) Keskmise sisemise 
niiskuskoormusega 
hooned. Niiskusklass 3 
(EVS_EN_15026, 
EVS_EN_ISO_13788) Väikese või väga 
väikese sisemise 
niiskuskoormusega 
hooned. Niiskusklass 1, 
2 (EVS_EN_15026, 
EVS_EN_ISO_13788) Hoone välimine 
niiskuskoormus Mere lähedal olev hoone; 
suur kaldvihmakoormus; 
põhjavee tase on 
piirdetarindite tasemel, 
kõrged hooned Keskmine kaldvihma-
koormus (kitsad räästad); 
mõjub kapillaarne 
pinnaseniiskus Väike kaldvihmakoormus
(näiteks laiad räästad, 
madal hoone); väike 
tuulekoormus;, kuiv, vett 
hästi läbilaskev pinnas Hoone 
geomeetria Keerulise geomeetriaga 
katused ja fassaadid; palju 
pinnasega kontaktis 
olevaid piirdetarindeid ja 
erineva soojus- ja 
niiskuskoormusega ruume Erineva kõrgusega 
katused; sisse- ja 
väljaastega fassaadid; 
palju pinnasega kontaktis 
olevaid piirdetarindeid ja 
erineva soojus- ja 
niiskuskoormusega ruume Lihtne vorm; lihtsa 
geomeetriaga seinad, 
kastus ja vundament Niiskusturvalisuse
tase Kõrge: niiskuskahjustuste 
mõju hoone toimivusele on
suur; piirdetarindeid on 
raske kontrollida, hallata ja 
remontida Keskmine: võimalike 
kahjustuste ala ei ole 
väike; piirdetarindite 
olukorda on osaliselt 
raske kontrollida, hallata 
ja remontida Väike: piirdetarindite 
olukorda on kerge 
kontrollida ja hallata; 
võimalike 
niiskuskahjustuse 
tagajärjed on väikesed ja
piiratud Sisekliima 
taotlustase Sisekliimaklass I
Kõrged nõudmised 
sisekliima kvaliteedile. 
Soovitatav ruumides, kus 
viibivad väga tundlikud, 
nõrga tervisega ja 
erinõuetega inimesed, 
nagu puuetega inimesed, 
haiged, väga väikesed 
lapsed ning eakad 
inimesed. Ootus parimale 
sisekliimale. Sisekliimaklass II
Tavapärased nõudmised 
sisekliima kvaliteedile. 
Ootus normaalsele 
sisekliima kvaliteedile. 
Tuleks rakendada uutes ja
renoveeritud hoonetes.
Mõõdukad nõudmised 
sisekliima kvaliteedile. 
Ootus mõõdukale 
sisekliima kvaliteedile. 
Võib rakendada 
olemasolevates hoonetes. Sisekliimaklass III
Mõõdukad nõudmised 
sisekliima kvaliteedile. 
Ootus mõõdukale 
sisekliima kvaliteedile. 
Võib rakendada 
olemasolevates 
hoonetes. Hoone kasutusiga >50 50 <50 26


2018 Akna kogusoojusläbivus moodustub klaasiosa ja raamiosa soojusläbivusest ning 
tootja andmeid kasutades tuleb veenduda, mis väärtustega opereeritakse. Kuna raami-
ja lengiosa protsentuaalne osakaal sõltub akna suurusest ja jaotusest, võivad akende 
kogusoojusläbivused küllaltki oluliselt erineda. Akna summaarne soojusläbivus 
Ua W/(m2·K) arvutatakse valemiga  , r k k k p p r r k k a A A l A U A U A U U       Uk klaasiosa soojusläbivus, W/(m2·K); Ak klaasiosa pindala, m2; Ur lengi- ja raamiosa soojusläbivus, W/(m2·K); Ar lengi- ja raamiosa pindala, m2; k  klaasiserva (aknalengi perimeetril) joonkülmasilla soojusläbivus, W/(m·K); lk klaasiserva perimeetri pikkus, m. Akna soojusläbivuse komponendid Klaasiosa soojusläbivus Klaasiosa soojusläbivus Ug mõjutavad omadused:  klaaside   arv   paketis   –   mida   rohkem   klaase   ja   klaaside   vahekambreid,   seda   väiksem   on
soojusläbivus, kuid seda väiksem on ka valgus- ja soojuskiirguse läbilaskvus. Klaasi paksus ei
mõjuta klaasiosa soojusläbivust nii palju, et seda on vaja eraldi arvestada. Küll aga mõjutab klaasi
paksus klaasiosa valguskiirguse läbilaskvust;  klaasi   pinnaomadused   (selektiivklaas,   päikesekaitseklaas)   –   klaasi   pind   kaetakse   õhukese
metallkihiga, mis vähendab tema pinnaemissioonitegurit  ja sellega väheneb soojuslevi kiirguse
teel ühelt klaasipinnalt teisele. Klaasi emissioonitegur g0,8 – 0,9 väheneb sõltuvalt kasutatavast
selektiivkihist 0,2 (nn kõva selektiiv) kuni 0,03 – 0,05 (nn pehme selektiiv).     klaasidevahelise gaasi omadused (õhk, argoon, krüptoon) – väärisgaasidel nagu argoon (0,018
W/(m∙K)),   krüptoon   (0,009   W/(m∙K))   või   ksenoon   (0,006   W/(m∙K))   on   väiksem
soojuserijuhtivus kui õhul (0,026 W/(m∙K)). Seetõttu saab nende kasutamisega õhu asemel
vähendada   klaaspaketi   soojusläbivust.   Tavapärane   on   argooni   kasutamine   klaaspaktis   ja
efektiivsemate klaaspakettide saavutamiseks krüptooni kasutamine. Aja jooksul gaas difundeerub
klaaside vahelt välja ja asendub õhuga. Üldjuhul võib arvestada gaasi vähenemist 1% aastas.  Näiteks kolme klaasiga klaaspaketis, milles on sisemine ja välimine klaas selektiivklaas 
ning klaaside vahel on 15 – 18mm argoontäidet, on klaaspaketi soojusläbivuseks Ug = 
0,6 W/(m2K). Kui aga klaaspakettidevaheline mõõt väheneb 10 + 10 mm-le, siis 
suureneb klaaspaketi soojusläbivus 33% Ug = 0,8 W/(m2K). 27


2018 Klaasiosa soojusläbivuse tüüpilised suurused on:  2kordne klaaspakett õhkvahega (tavaklaasid) Ug = 2,7…3,0 W/(m2K);   3kordne klaaspakett õhkvahega (tavaklaasid) Ug = 1,8 … 2,0 W/(m2K);  2kordne klaaspaket + Ar + low- Ug = 1,1 … 1,3 W/(m2K);  3kordne klaaspakett + Ar + 2x low- UUg = 0,6 … 0,7 W/(m2K);  3kordne klaaspakett + Kr + 2x low-: Ug = 0,5 W/(m2K);  eksperimentaalsed klaasingud, 4kordne, multifoil, vaakumklaasing Ug <  0,5 W/(m2K), Klaaspaketi soojusläbivuse võib:  arvutada vastavalt standarditele ISO 15099 või EVS-EN 673;  arvutada, kasutades klaasitootjate valikutarkvarasid:  o Pilkington Spectrum 
oonline: http://spectrum.pilkington.com/
ooffline: http://spectrum.pilkington.com/offline.aspx
o Calumen
ohttp://saphir.saint-gobain-glass.com/calumen/Client/Calumen     %20II.application ohttp    ://    uk.saint-gobain-glass.com/content/calumen-0     o Glass Calculator
ohttp://us.agc.com/glass-calculator      Arvutada, kasutades sisekliima ja energiatõhusus tarkvarasid või üldisi  akna omaduste arvutuse tarkvarasid: o IDA-ICE detailse akna arvutus (www.equa.se);
o Window (https://windows.lbl.gov/software/window/window.html). Klaasiosa soojusläbivuse puhul on hea teada asjaolu, et klaaspaketi soojusläbivus 
suureneb välistemperatuuri langedes (temperatuurierinevuse suurenedes). Eriti suurte 
klaaspindadega hoonete puhul võib see muuta tavapärased varud soojusvarustuse ja 
küttesüsteemide dimensioneerimisel mittepiisavaks. Klaaspaketi soojusläbivuse sõltuvus välistemperatuurist (Thalfeldt 2016). Punktiiriga on tähistatud  väärtus, mis on arvutatud standardtingimustel 28

Document Outline

• Klaasiosa soojusläbivus