isikuid. Palladianism ● Palladianism- (1508–1580) Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. ● Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus ja sümmeetrilisus, jäljendab antiiktemplite arhitektuuri. ● Eriti kasutati seda stiili avalike ja munitsipaalhoonete rajamisel. ● Kõik Palladio enese projekteeritud hooned asuvad Venetos. Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● https://youtu.be/7RSHtapIXN8 Palladianism ● Palladio hooned on keskmiselt kolmekorruselised. ● Maale ehitas ta kaheotstarbelisi hooneid: niihästi põllumajanduse otstarbeks kui ka rikastele elamiseks. ● Basilica Palladiana (Vicenza, Itaalia) Villa La Rotonda (Vicenza, Itaalia) Teatro Olimpico (siseamfiteater, Vicenza)
Vararenessansi arhitektuur Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. · Brunelleschi. Leidlaste kodu Firenzes · Brunelleschi.Pazzide perekonna kabel Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici · Palazzo Medici Alberti palazzode uus ajastu, iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, see muutis ehitise pidulikumaks ning rõhutas mittekindluslikku iseloomu. Antiikeeskujud kirikuehituses
Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika esimesed kalapüüdjate ja maaharijate asulad tekkisid Põhja-Peruus. Umbes 2800 aasta eest tärkas juba arenenum Chavini kultuur. Selle kultuuri kandjad valmistasid keraamikat, kasutasid riide valmistamiseks kangastelgi, ehitasid kivihooneid ning nikerdasid imeilusaid kujukesi. Pealinna suurimad hooned olid kolmekorruselised. Neis oli arvukalt tube, koridore ja treppe. Kasutatud kirjandus: 1) ,,Maailma ajalugu" 2,,Õpilase ajalooentsüklopeedia"
Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. 13. "Sumatants" oli keskaja kunstis keskne teema. See väljendab mõtet, et kõik inimesed on surma ees võrdsed. Säilinud Niguliste kirikus. 14. 15. Karja kirikul puudub kellatorn. 16. Sakraalehitus on usukultuslik ehitis(klooster, kirik,kabel) 17. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. Ainsana on säilitanud oma keskaegsed vormid konvendihoone Kuressaares. 18. Raekoda, Oleviste gild, suuregildi hoone. 19. Toomkirik, nigulistekirik, Pirita klooster.
Näiteks mõõgavendade ehitatud linnus Tallinnas, ka Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus. 4. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüpi , näiteks võisid torn või kastell linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. · 14. Saj. Sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp konvendihoone. See on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad nelo hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid. · Mõnikord ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nõnda eeslinnuseks. Näiteks oli nii Tallinna linnuses, kus eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, edelasse Pikk Hermann (45,6m) ,loodesse ripptorn Pilsticker, kirdesse Landskrone, kagusse Stür den Kerl
Ning tema ruumikujutus oli väga profsesionaalne. Kesk Euroopas levis ka trükigraafika, trükiti ka pilte. Prantsuse kunstnikud olid silmapaistvalt iseseisvad portreekunsti. 5.Iseloomusta renessanssarhitektuuri Itaalias ja Prantsusmaal. Millised olid sarnasused ja erinevused keskaja ja antiikarhitektuuris? Itaalia arhitektid olid paremini koolitatud, nad reisisid ka Prantsusmaale ja seega, see mõjutas Prantsuse arhitektuuri. Itaalias levisid eelkõige palazzod ehk paleed. Need olid kolmekorruselised koos siseõuega. Katus oli madal. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Plazzode juures rakendati sääraseid proportsioonireegleid, mis on vastanduslikud gootika päevil kehtinutele. Valitsema hakkas horisontaalne suund. Prantsusmaal levisid see eest aga lossid. Ümartornidel on vormid nurkadel ja kõrge katus. Võrreldes Itaalia aritektuuriga pole lossil kindlustikku, sõjalist välimust. Lossi siseruumid on rikkalikult kaunistatud. Üks suur
silindervõlv ümarkaar dekoratiivsete vormide rikkus poolsambad ja pilastrid horisontaalsed simsid, petikaknad ja nisid väänlevad taimed horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaal kuulsamaid renessansiajastu arhitekte õiged proportsioonid numbrites väljenduvaid moodulid kuldlõike reegel õppis skulptoriks ja kullassepaks Firenze toomkiriku nelitise kuppel Santo Spirito kirik palazzo rikka inimese loss kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega domineerib horisontaalne joon erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kivid hiljem muutus stiil peenemaks ja kergemaks aknad suuremad detaile rohkem Palazzo Medici Palazzo Strozzi Palazzo Vecchio arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja ja muusik rooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri Palazzo Rucellai Firenzes Santa Maria Novella kirik Firenzes krüptograaf lääne krüptograafia isa
❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand ❖ LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost.
Laed- palkidega reljeefsed või kassettlaed. 7. Nimeta 1 kuulsamaid renessansiajastu arhitekte ja tema kavandatud ehitis. Filippo Brunelleschi, kuppel Firenze toomkiriku nelitisele. 8. Seleta kuldlõike reeglit. Väiksem osa suhtub suuremasse nii nagu suurem osa suhtub tervikusse. 9. Mis asi oli palazzo? Nimeta 1 kuulsamaid. Levinum ja vanem lossitüüp vararenessansi arhitektuuris, kindlusetaoline. Pidid ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Hakkas domineerima horisontaalne joon. Palatsode juures kasutati erinevate korruste juures erinevalt töödeldud kive (mida kõrgemal seda peenemad ja puhtamad). Üks kuulsamaid palatsosid on Palazzo Medici. 10. Nimeta 3 vararenessansi kuulsamat skulptorit. Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrocchio 11
Château de Chambord Lossi asukoht, ümbrus ja taust Loire´i orus, Blois´st idas, ülesjõge, tihedas pargis 32km pikkuse kõrge müüriga ümbritsetud loss. Loss asub keset hiiglasuurt parki, mille pindala on tervelt 5440 ha (terve Pariisi vanalinna pindala) Kõigist Loire´i oru kuninglikest residentsidest kõige ekstravagantsem. Ehitise jooniseid pole kusagilt leitud, seega ei teata, kes oli lossi tegelik arhitekt. Visioon, kontseptsioon, unistus Chambord' ist kuulub kindlasti Francois'le. Arvatakse, et arhitekt võis olla da Vinci, kuigi mingeid konkreetseid tõendeid ei ole. AJALUGU 1519 François I laseb lammutada Blois´ krahvi jahipaviljoni ja rajada selle hiilgava, 440-toalise jahilossi. Arvatavasti Leonardo da Vinci plaanide järgi. (Ehitajaks 1800 töömeest ja 3 meistrit.) 1547 François I sureb ja tööd jätkas tema poeg Henri II lastes ehitada läänetiiva ja kabeli teise korruse 1669-85 Louis XIV laseb loss...
Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsetejoonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Lagedest eelistatakse suurte palkidega reljeefseid lagesid või kassettlagesid. 3. Mida ehitati? Kus ehitati? Ehitati põhiliselt Itaalia linnas Firenzeses, kuna see linn kujunes pika aja jooksul kunstikeskuseks. Ehitatu palatsosid, uhkeid kirikuid, kabeleid ja ka uhkeid villasid. 4. Kuidas ehitati? Milliseid elemente ja võtteid kasutati? Näiteks võime tuua palatsod. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici.Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on juba
RENESSANSS. ISELOOMUSTUS JA ETAPID. 1. Millised suured muutused toimusid Itaalia linnade majanduses 15.saj.? Mitmetesse linnadesse tekkisid manufaktuurid,arenes rahamajandus ja kaubavahetus. 2. Millise hoiaku poolest erineb 15.saj. kultuur teravalt gootiaegsest? 3. Mida tähendab sõna ,,renessanss"? Miks see kasutusele võeti? 4. Mida tähendab renessansliku maailmavaate aluseks olnud humanism? Humnanismi veendumus on see, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng.Ei olnud enam tähtis inimese päritolu, vaid tema isiklikud omadused(tarkus,ilu,julgus) 5. Kuidas hindad renessanslikku moraali? Kes kaasaegsesetest iseloomustas seda kõige tabavamalt? N.Machiavelli 6. Kes oli renessanssikunsti lemmiktegelenae?Miks? Taavet, sest ta oli arukas. 7. Millieks kujunesid paganlikust antiikajast innustunud renessansiinimeste suhted katoliku kirikuga? 8. Iseloomusta lühidalt uusplatoonikute seisukohti. Kelle filosoofiale need toetusid? Meelelise maailma ...
3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks? Lk:32-36 Nimeta kuulsaid Itaalia vararenessansi(15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo ´sid)skupltuur LORENZO GHIBERTI(Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed) Kasutas vanem...
3. Kes oli renessansiajal peamised kunstitellijad? Peamiselt tellisid kunsti kirikud ja kuningad. 4. Mis toimus Firenzes? Firenze oli kultuuri-ja kunstielu keskuseks.Kaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Maalikunsti uuenemise tähtsaimaks keskuseks oli Firenze. 5. Mis on palazzo? Näited. Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale püstitada paleesid( itaalia keeles. Palazzo).Need on kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus on neil madal. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega.Näited: Palazzo Medici-Riccardi Firenze, Palazzo Rucellai Firenzes, Sant' Andrea kirik Mantovas. 6. Mis iseloomustab renessanss-stiilis maju? Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja
Telliti palju töid, et linna avalikke kohti ilmestada Brunelleschi- esimene renessanssi suurmeister arhitektuuris Tema tööd: - Firenze toomkiriku kuppel (selle tööga sai arhitektina kuulsaks) - Leidlaste Kodu -San Lorenzo kirik -Pazzi kabel Tsentraalperspektiivi leiutaja -hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone -pildi pind on aken, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel; tuumpunkti koonduvad jooned ja nende abil saab luua ruumilisust Palazzod- paleed, kolmekorruselised, koosnevad neljast tiivast, nelinurkne siseõu, madal katus -vanemad palazzod on raskepärased, sest olid kaetud suurte kiviplokkidega -palazzode puhul rakendati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinutele -kõrguse asemel rõhutati madalat - 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata
kuulsaks arhidektina. Veel enne seda oli jõudnud kavandada tõeliselt renessansliku hoone Firenze Leidlaste Kodu. 1421 hakkas mõjuka perekonna tellimusel ehitama San Lorenzo kirikut. Tsentraalperspektiivi õpetus Brunelleschi oli veendunud, et hea arhidektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendatavaid mooduleid. Pallazod Firenxe patriitsiperekondade paleed. Kolmekorruselised, neljas tiivas nelinurkne siseõu. Katus nii madal, et tänavale ei paistnud. Kasutati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinuile. Neil on väljaspoolt selgelt eristatavad korrused. Pallazo oli just neile, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. Leon Battista Alberti(1404-1472) Selle kuulsa arhitekti ja kunstiteoreetiku nimega on seotud uue pallazotüübi levik, kus iga korruse vahele paigutati pilastrid. Pilastrite ja akende
2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused? Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele. 5
1. Barokiajastu iseloomulikud jooned linnaehituses. Juba renessanss pöördus tagasi impeeriumi idee juurde, mille keskuseks pidi olema üks linn. Tehnika, eeskätt aga tulirelvade ja kogu sõjatehnika areng näis muutvat tegelikkuseks kõige hulljulgemad unistusedki. Ühest küljest andsid tulirelvad küll võimu, teisest küljest aga röövisid turvatunde ka kõige tugevamate linnamüüride varjus, mille kaitseks juba renessansiajal oli rajatud raveliine, basteisid ja bastione. Kogu Euroopat kummitas üks vaenlane türklaste näol ning see oli üks neid faktoreid, mis aitas kaasa kuningavõimu tugevnemisele. Seoses riikliku keskvõimu tugevnemisega tekkisid Euroopa linnadevõrgus uued kasvukeskused. Juba tuntud linnade Pariisi, Londoni, Rooma, Viini jt. Kõrvale kerkisid Peterburi ning Uues Maailmas Boston ja Philadelphia, samuti hollandlaste poolt rajatud Uus-Amsterdam, mis hiljem maailmas tuntuks sai New Yorgi nime all. Sam...
1) 14.saj.- eelrenessanss 2) 15.saj.- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis maaligidus, aknad olid kas nelinurksed või ümarkaarega. 6. Renessansi kujunemisel võeti eeskujuks kunagine antiikkultuur. 7. Lorenzo Ghiberti tegi 28 kullatud pronksist reljeefi. Hiljem tegi ta 10 suuremat reljeefi, kus kasutas tsentraalperspektiivi
kaitsemeeskondadele. 13. sajandil ehitati sellisena Paide linnus ja 16. sajandil Kiiu torn. Kastell-linnus oli korrapärase nelinurkse müüriga piiratud ala. Taoline oli näiteks esialgne Mõõgavendade linnus Tallinnas. 14. sajandil sai valisevaks korrapärane linnusetüüp- konvendihoone, mis oli pärit Preisimaalt, kus valitses Saksa Ordu. Konvendihoone oli nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need olid tavaliselt kolmekorruselised. Tihti ümbritses siseõue ristikäik nagu kloostris. Eesti alal ehitati konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus seega eeslinnuseks. Kindlusearhitektuuris hakkas uus ajajärk, sest tuli arvestada kiiresti täiustuvate tulirelvadega. Kahurikuulide vastu ehitati müürid paksemad ja varsti tuli neid hakkata ka varjama muldvallide taha. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid erilise tähtsuse võimsad suurtükitornid, mida on Tallinna vanalinnas võimalik ka
Visuaalses kunstis hakati nägema esskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. 6. Kes avastas tsentraalprojektsiooni?: Brunelleschi 7. Mis on tuumpunkt?: Punkt, mis on vaataja silmade kõrgusel ja kuhu koonduvad vaatesuunda tähistavad jooned. 8. Milline oli palazzo välisilme?: Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse seseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Vanemad palazzod on veel küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega; seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Ometi näeme nendel jooni, mis on täiesti seostamatud gootikaga
kaaristu.Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta väikese Pazzi kabeli ehitusel Firenzes.Tsentraalperspektiivi õpetus.Ta oli veendund ,et arhitekt peab kasutama õigeid proportsioone.Tsentraalperspektiivi leiutajaks peetakse teda. 10. Millised elamuid hakati linnadesse ehitama, kirjelda neid. Fierenzes lasid perekonnad endale paleesid ehitada.Need olid kolmekorruselised,neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega.Katus oli madal.Küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised.Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte,jämedalt tahutud kiviplokkidega.On jooni mis on seotud gootikaga.Vertikaalse suuna asemel horisontaalne.Esimene korrus,mis pidi kandma kaht ülemist,võis olla massiivsem ja raskepärasem.Esimene korrus- rustikas.Korruseid eraldas karniis.Majanurkades vapiornamentika.All suur
php?show=17&page=tallinn&lang=EST 4 1.2 Tornid Linnamüüri neli torni püstitati 1373. aastaks. Hobuseraua või poolringi kujulised tornid ehitati 14. sajandil. 1400. aastal valmis Pikk Hermanni, mis oli järgmise sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhjaplaaniga. 16. Sajandi alguseks oli 2,35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni. Tornid oli põhiliselt kolmekorruselised ning kuni 24 meetri kõrgused. Tornidele ei olnud algul katuseid, kuid viimane korrus oli ehitatud veekindlaks, tornides paiknesid tuleasemed ja algelised käimlad. Selleaegsed tornidele pandud nimed on küllaltki huvitavad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi nt. Tallitorn, Köisimäe torn, Sauna torn jne. Mõningad nimed tunduvad olevat narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. 1.2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Tartu Kolledz Tauri Must ARHITEKTUUR EESTI MÕISATES JA LINNADES Referaat Õppeaines ,,Eesti ajaloolised interjöörid" NTS1270 Tööstus- ja tsiviilehitus ER 4 Üliõpilane: " ..... " .............................. 2012. a ......................................... Tauri Must Juhendaja: " ..... " ............................... 2012. a ............................. dotsent Epi Tohvri Tartu 2012 SISUKORD PALMSE MÕIS Palmse mõis asub Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas. Kunagi kuulusid need terri...
naha või kootud riidega. Hüttides polnud mööblit, magati ja istuti mattidel või loomanahkadel. Inspektor otustas, kas ilm on töötamiseks piisavalt hea, aga tavaliselt pidid talupojad alati töötama. Kui keegi leiti oma hütist niisama laisklemas ja tal polnud selleks luba, tapeti ta ära. Käsitöölised Käsitöölised elasid linnas juba natuke uhkemates majades, kui seda oli talupoegadel. Enamikel neist olid kahekorruselid, mõnel isegi kolmekorruselised majad, millel tavaliselt oli aken või isegi kaks. Tasuks oma toodete eest said nad sööki, riideid ja muid eluks vajalikke asju. Ka kõik oma käsitööks vaja minevad materjalid said nad riigilt. Käsitöölised tootsid relvi, riiet, 4 tellised, ehteid ja muud kunsti. Nad olid palju rohkem austatud kui põlluharijad, sest nende tehtud tooted olid kasulikumad. Aadlikud Aadlikutel oli luksuslik elu
tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel. Nt Lincolni katedraal 34.krutsifiks rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega Pieta Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega. II Kursus 35. Eelrenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss 36. Filipo Brunelleschi Firenze toomkiriku kuplit võib luua üheks esimeseks renessansi ajal. 37. Palazzo kolmekorruselised, nelinurksed, avatud siseõuega, lamekatusega, fassaad läheb alt üles alustades kõige suuremate kividega ja lõpetades peente kividega. 38. Rooma Peetri kirik oli Itaalia renessansi uhkeim ehitis Donato Bramante Michelangelo Buonarroti. Kõrguselt võrdne Cheopsi püramiidiga. 39. Kolme Renessansi ajastu suurtegijat: 1) Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ,,Püha Õhtusöömaaeg" 2) Michelangelo Buonarroti ,,Sixtuse kabeli laemaalid" ,, Taavet"
3. Vararenessansi keskuseks sai Itaalia linn Firenze. Suurimaks kunstitellijaks oli Medicite perekond, kes oli tähtsal positsioonil linnriigis. 4. Metseenlus-kunsti ja teaduse toetamine ja selle edasiarendamine. Metseen-rikas kirjanduse ja kunsti toetaja (roomlase Maecenase järgi). 5. Palazzo (palee)-kerkisid endiste kitsaste elumajade asemele. Nelinurkse põhiplaaniga, keskel kaarkäikudega siseõu. Enamikus kolmekorruselised (korrustevahesid tähistati karniisiga), katus madal ja lame. Laiad esiküljed olid tänava poole.Välditi kõike gootipärast. 6. Rustikatehnika-palazzode ehitamisel kasutatav jämedalt töödeldud kiviladu.(tavaliselt ülemiste korruste seinad).Tähendas küla-e. maalähedust. 7. Pilaster-lame püstine seinasammas, ristlõikelt nelinurkne, ei ole seinast eraldatud. Koosneb-baas, tüvi ja kapiteel. 8. Antiikarhitektuuri detailid-taas tuli moodi ümarkaar. Võeti kasutusele dooria, joonia
Ka talupojad tavatsesid linna põgeneda. Öeldi, et linna õhk teeb vabaks: kui ärajooksnud talupoeg ühe aasta ja ühe päeva linnas oli elanud, kuulutati ta vabaks ja mõisahärral ei olnud tema peale enam mingit õigust. [5] 14. sajandil ehitati poolringi või hobuseraua kujulisi torne. Pikk Hermann, mis valmis 1400. aastal, oli 15. sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhiplaaniga. 16. sajandi alguses oli 2.35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni, mis olid valdavalt kolmekorruselised ja kuni 24 meetrit kõrged. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3]
Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepärased kindlusetaolised ehitised, nad on laotud tellistest ja kaetud tahutud kiviplokkidega. Akna- ja ukseavad on kas nelinurksed või ümarkaarsed. Vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne 15. sajandi keskpaigas muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks. Aknad muutusid suuremaks, palazzod nagu
väljenduvaid mooduleid, mida ta antiikarhitektuurist tuletada püüdis. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. 15. sajandil oli Firenze suurimaks kunstikeksuseks. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on Palazzo Medici. Palatsode juures kasutati erinevatel korrustel erinevalt töödeldud kive, näiteks alumise korruse kivid olid suured ja rohmakalt tahutud (rustika-talupoeglik müür), teise korruse omad on
VARARENSSANSS arhitektuur · Veneetsias oli kuulsaimaks meistriks · Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam Andrea Palladio (1508-1580) arhitektuuris · Palladio stiil e nn palladianism sai mitme · 15. sajandil rikastunud perekonnad sajandi jooksul Euroopa arhitektidele lasksid endale püstitada paleesid e. eeskujuks palazzo´sid KÕRGRENESSANSS maalikunst ja · Palazzod olid kolmekorruselised, neljast skulptuur tiivast koosnevad ehitised nelinurkse · Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti siseõuega esindajaks on Leonardo da Vinci · 15. sajandi keskpaigaks muutus · Maalikunstis sai peamiseks ideaaliks palazzode stiil peenemaks ja kergemaks harmoonilise kompositsiooni loomine VARARENESSANSS skulptuur · Teine maalijana tuntud kunstnik kannab · Skulptuur muutus 15
o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel - Firenze Leidlaste Kodu - Medicite tellimusel San Lorenzo kirik - Pazzi kabel - Tentraalperspektiivi leiutaja - Palazzod: kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, - Palazzo Medici o Leon Battista Alberti (1404-1472) - põhjalik antiikehitiste uurija, tema töödest võtsid eeskuju hilisemad kõrgrenessansi arhitektid - lamestatud rustika - üritati rõhutada vertikaalset liigendatust Kõrgrenessanss o püüd suuremate mõõtmete poole o üksikute elementide lihtsustamine ja tugevdamine o rustika kaob
idamaadega muutis jõukaks,säilinud oli rohkelt villasid antiikajast, siis antiikne uhkus kodanlusele eeskujuks saigi. Gooti kunsti suhtuti halvustavalt, renessaansi ajal antiikkunsti jäljendamine. Jõukad hakkasid rõhku panema oma elumajade mugavusele ja ilule. Kerkisid palazzod, paleed, nelinurkse põhiplaaniga, keskosas kaarkäikudega ümbritsetus siseõu. Korrustevahed karniisiga, katus mdal ja lame. Suuremalt jaolt kolmekorruselised, kõik kolm korrust on töödeldud erinevalt. Hoone kaunistamiseks võeti kasutusele antiikarhitektuuri detailid, seinast eemal poolsambad ja pilastrid, antiikaegne kreeka templi otsavaade, ümarkaar. Maal- omanäolised maalikunstnikud, kunstniku isikupära sai oluliseks. Suur osa maale usuteemad, tuli ka antiikmütoloogia teemad, portree maalid profiilis. Masaccio oma freskodega saavutas inimlike tunnete väljenduse, milist varem polnud veel nähtud "paradiisist väljaajamine"
Ajastut iseloomustas eemaldumine religiooni kesksetelt keskajale. Valdanud periood väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanssiajal pääses üle pika aja mõjule ilmalik arhitektuur. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze, kus rikastunud perekonnad lasksid endale püstitada paleesid e. palazzo´sid, mille põhjal võib kõige paremini jälgida itaalia vararenessanssi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud olid gootika jooned, akna- ja ukseavad olid kas nelinurksed või ümarkaarelised. Ka hoone proportsioonides saab vastupidiselt gootikale domineerivaks horisontaalne suund, ülespürgiv kergus asendus massiivse ja tasakaaluka maaligidusega. Palazzode juures rõhutati nende üksikosade funktsioone: alumine korrus oli massiivsem, kuna pidi järgmisi kandma ja oli ehitatud suurtest kividest. Teine,
o Lööve eraldasid sammastele toetuvad ümarkaared o Sinna juurde kuuluvad ka Medicite 2 kabelit ja raamatukogu · Pazzi kabel o Geomeetriliselt täpne, kuup ja poolkera o Antiigipärased sambad ja kolmnurkne viil ukse kohal · Palazzo Pitti esialgne projekti kavandaja (hetkel on see kunstimuuseum) · Pazzi perekonnakabel Santsa Croce kiriku juures Palazzod linnaloss, mis sarnaneb konvendihoonega, kuid on lameda katusega Kolmekorruselised 4 tiiba, nelinurkne siseõu Kadunud on teravkaar Raskepärased ja kohmakad kindluse moodi ehitised Kasutatakse rustikat esimesel korrusel tahumata kivid Teisel korrusel laiad vuugivahed ja kolmandal krohvitud sein Nt. Palazzo Medici Firenzes Hiljem muutuvad palazzod peenemaks, suuremad aknad, avatud tänava poole, antiikarhitektuurist laenatud detailid LEON BATTISTA ALBERTI
Itaalia arhitektuur 15.saj 1. Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? Firenze 2. Kes oli I suurmeister renessansiajastu arhitektuuris? Filippo Brunelleschi 3. Nim tema kavandatud ehitis Firenzes. Firenze toomkirik 4. Keda peetakse tsentraalperspektiivi leiutajaks? Brunelleschit 5. Milliseid elamuid hakkasid endale renessansiajastul püstitama Firenze patriitsiperekonnad? Kuidas neid nimetati? Paleesid kolmekorruselised, neljast tivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega, madala katusega. 6. Kuidas olid kujundatud seda laadi ehitiste fassaadid? Vertikaalse suuna asemel hakkas valitsema horisontaalne. Esimene korrus, mis pidi kandma kaht ülemist, võis olla massiivsem ja raskepärasem, teine korrus oli kergema ilmega ja ka kolmas mõjus vastavalt. 7. Millised muudatused tõi palazzode ehitusse kuulus arhitekt L. B. Alberti?
seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega. Uue joonena kujuneb välja horisontaalsete ja vertikaalsete joonte tasakaalu taotlus ehitiste juures. Renessanssarhitektuuris võeti kasutusele antiigis kehtinud proportsioonireeglid, esmajoones kuldlõike reegel. [13] Joonis 26. Palazzo Medici. [ibid] Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris on kindlusetaolise ilmega palatso(palazzo), needolid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni- vertikaalse suuna asemel hakkas domineerima horisontaalne joon. Üks kuulsmaid palatsosid on joonisel 26 esitatud Palazzo Medici. [ibid] 7. BAROKK JA ROKOKOO Barokk (tuleneb sõnast barocco ja tähendab erakorrapäratut pärli) on stiil, mis oli iseloomulik 17 sajandile ja osalt ka 16. ja 18
paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx. Palazzo Medici Palazzo Medici Antiikarhitektuuris kehtinud proportsiooniideaalid, kuldlõige: terviku suhe suuremasse osasse = suurema osa suhe väiksemasse osasse. Levisid antiiksed
ilmega palatso (palazzo), sest elamud pidid ülestõusude ajal ülikutele ja rikkuritele kaitset pakkuma. Palatsod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil nii madal, et seda tänavale peaaegu ei paistnudki. Palatsode puhul eirati igati gootikale omaseid jooni-
Kõige tähtsamad ametnikud olid 10 strateegi ehk väepealikku. Igal aastal pandi ametisse 6000 kohtunikku. Kohtunikud said ka palka. Raha sai Ateena oma liitlastelt võõramaalaste maksustamisest, sadenatollidest ning rikkad ateenlased annetasid. 3.4 Eluolu ja perekond Tavaliselt paiknes linn kaljule rajatud handluse ehk akropoli ümber. Linna keskuseks oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Linna kaitsesid müürid. Majad olid ühe või kolmekorruselised põletamata tellistest. Riietus ja toit Lk. 116 Abielu ja perekond Naised allusid abikaasale, isale või meessugulasele. Tavaline oli, et 30-40 aastane mees abiellus teismelise tüdrukuga. Tavaliselt ei olnud peigmees ja pruut enne abiellumist teineteist näinud. Poolte kokkuleppel võidi abielu ka lahutada. Mees võis luua suhteid ka väljaspool abielu mõne hetääriga. Naine pidi püsima kodus. 3.5 Kreeka usk Jumalad olid inimeste moodi
ja kivist torni võis edukalt kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu. Tornlinnuseid ehitati vasallide maaelamuteks ka hiljem. 3) Kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid segatüüpi linnused, nt võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 14. saj sai valitsevaks konvendihoone. Konvendihoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritseb neli hoonetiiba, need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, aga teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum, magamissaal, söögisaal. Eesti alal konvendihoone mõnikord kastell-linnuse sisse ning viimane muutus nende eeslinnuseks. Nt hakati Tallinna linnuses konvendihoonet ehitama, kasutades selleks osalt vanu kastelli müüre, eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid, kuulsam neist Pikk Herman 45,6 m). konvendihoone muudeti 19. saj vanglaks, aga 1920 aastate alguses ehitati selle
2) tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. 3) kastell-linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala. Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid. 3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis. Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik. Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses. 4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused? Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele. 5
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiid...
Tänapäeval püstitatakse miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks tunnistatud piirkondades küll mõnikord uusehitisi, mille välisviimistluses on kasutatud puitu, et sobitada uut hoonet paremini ajaloolisese ümbruskonda. Paraku on enamasti tegemist vaid fassaade katva välise kestaga, kandvat puitkonstruktsiooni kohtab uueaegsete korterelamute puhul harva. Uuemast puitkorterelamute ehituskvaliteedist võib eeskujuks tuua 2000-aastate alguse poole Tartusse rajatud nüüdisaegsed kolmekorruselised ruumelementidest puitkorterelamud. 35 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 2.1 Üldist Vanemad säilinud puitelamud on ehitatud Eestimaa asumites 18. sajandil. Vanemaid elamuid on palju Rakveres, Paides ja Lõuna-Eesti väiksemates linnades. Tallinnas on selle perioodi elamuid Kadriorus Poska tänava kandis ja Kassisabas Vismari tänava ja Adamsoni tänava kandis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
