VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad
RAUD BETOON VAHELAED JA METALL TALADEGA VAHELAED Koostaja: Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg 22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte
VAHELAED Vahelaed peavad olema tugevad, jäigad, tulekindlad, helikindlad ja ka vajadusel soojakindlad. Vahelagesid liigitatakse 1.Asukoha järgi : · Keldri vahelaed · Korruse vahelaed · Pööningu vahelaed 3.Ehitusviisi järgi : · Monoliitsed vahelaed · Monteeritud vahelaed PÕRANDAD Nõuded : · Tugevad · Kulumiskindlad · Piisavalt jäigad · Sileda pinnaga, aga mitte libisevad. · Kergesti puhastatavad · Soojad · Veetihedad · Nägusad · Muratud Materjali ja konstruktsiooni järgi : · Puitpõrandad ( laud, parkett jne.. ) · Rullmaterjalist ( linoleum ) · Plaat põrandad ( betoon, plaadid jne ... )
name Page 1 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad
Tehnoloogiakaart Monteeritavad raudbetoon vahelaed 1000m² Töö Õõnespaneeli sängitamine Vuukide betoneerimine Antud tööks on paigaldada kolme korruselisele büroohoonele Esimene õõnespaneel tuleb paigaldada võimalikult täpselt, et Monteeritavad paneelehitused saavad oma lõpptugevuse ja jäikuse monteeritavad vahelaed. Vahelagede pindalaks kokku on 1000m²
sajandi algul. 1410-1414 elas tallinlaste seas keegi Hattorpe ning arvatakse, et torn võis saada nime tema või mõne ta sugulase järgi. Hattorpe torni ehitati ümmargused toad ning akendeks tehti keskaegsed laskepilud. 1 Torni välisläbimõõt on 8,4m ja siseläbimõõt on 5,1-5,6m. 1. korruse seinapaksus oli keskmiselt 1-55-1,65m. Ülemiste seinte paksus kahanes korruste viisi, vahelaed toetusid seinaastmetele. See torn oli ehitatud linna merepoolse külje kaitseks. Hattorpi- taguse torni katust on tugevdatud aastal ~1435. Aastal 1455. aasta jaanuarist on pärit märge, et on muretsetud 12 plekki tornide tuulelippude jaoks. Et tavaliselt kulus ühe komplekti jaoks plekki, siis võib oletada tuulelippude tegemist kuuele tornile. Jättes välja ehitised millele tuulelipud eraldi muretseti, saamegi teada, et üks nendest oli Hattorpe-tagune torn. 1956
4-10-4-10-4 1,9 1,8 74 68 32 32 4-10-4-10-4 Low-E 1,4 1,0 72 56 32 32 Kokkuvõtteks Tööpaigad akende lähedusse! Vältige otsese päikesevalguse pääsemist töökohtadele! Jagage valgust ühtlaselt, vältides tugeva kontrastiga alasid nägemisalas! Kohandage vahelaed nii, et suurendada loomuliku päevavalguse sisenemist ruumi läbi akende! Ruumi sisekliima monitooring Temperatuur ja niiskus Termokaamera pildid Sisekliima näited Halb ... Hea ! Tänan!
on tekkinud otsa seina äärde (pildil paremal) ´´´kultuurikiht´´,mis tuleks eemaldada. Vundamenti täiustama ei pea. Seinad (Halvas seisukorras) - Aida seinad on ehitatud palkidest, nurgad on ühendatud järsknurktapiga. Palkide omavaheliseks kokkusobitamiseks on kasutatud lahtist vara. Palgid tuleb osaliselt välja vahetada. Mädanenud on paar palki kahest alumisest palgireast ning ühes otsaseinas vajaksid väljavahetamist umbes pooled palgid. Varad vajaksid tihendamist. Vahelaed (Rahuldavas seisukorras) - Vahelaetaladena on kasutatud palke. Vahelaed on ehitatud servamata laudadest. Mõningad lauad tuleks välja vahetada, kuna katus on läbi sadanud. Põrandad (Heas seisukorras) - Põrandad on ehitatud servatud plankudest (pole omavahel ühendatud). Põrandad on terved, vajaksid vaid hooldust. Avatäited (Heas seisukorras) Uksed on heas seisukorras, ühek uksel olemas algupärane lukk, teisel puudub. Piisab hooldusest.
Joonis 2.43 Vundamendi ja seina vahelise hüdroisolatsiooni tegemine Joonis 2.41 Erinevaid vundamendi ja keldriseina lahendusi (Veski 1948). (tõrvapapiga hüdroisolatsioon ei ole vastupidav ja sobiv lahendus tänapäeval ehitamiseks) (Veski 1948). Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad ● Puidust vahelaed koosnevad puittaladest, millele toetuvad lae- ning põrandalauad, vt. Joonis 2.57 vasakul. ● Taladevaheline osa on täidetud šlaki, liiva või muu raske täitematerjaliga. ● Keldrivahelagi on väga vanades, 19. sajandi lõpus või veel varem ehitatud majades ka puittaladel, harva esineb ka arhailisi võlvitud keldreid. ● 19-20. sajandi vahetusel kogub populaarsust lame tellisvõlv terastaladel, vt. Joonis 2.57 paremal)
Täidissein on selline sein, mis on laotud väiksemtest kividest ja on keskelt soojustatud. Monnoliitsein on aga suurblokkidest valmistatud seinad (on ühes tükis). Näiteks paneelmajad on monoliitsete seintega. 59. Milliseid väikeplokke kasutatakse ja mis on iseloomulik väikeplokkidele? Väikeplokkideks on tavalised plokid, soliidplokid ja murtud kivid 60. Seina ehitus vahelaepaneelide toetamisel väikeplokkseinale?(joonis) 61. Kuidas toetuvad seintele paneelmaja vahelaed?(joonis) Ruumiline vahelaeplaat kinnitatakse seinapaneeli külge metallankrutega: hendataksepaneelide servad omavahel- sellega tagatakse ruumiline jäikus. 62. Deformatsiooni ja temperatuuri vuukide otstarve ehitus seintes? 63. Kuidas toetuvad kiviseintele puitvahelaed? Puittalade toetumisel kivi või betoonseinale isoleeritakse puitpinnad kiviosast tõrvapakpiga ja ankurdatakse metalankrutega seina. Välisseina õõnsus soojustatakse, et vältida külmasilda 64
Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani skeem. 2. Graafiline osa Graafiline osa esitada kahel A1 lehel või samas mahus lehtedel A2; A3. Asendiplaani skeem (1:400). Korruste plaanid (1:100; 1:50). Vaated (1:100). Hoone lõige (1:50). Katuse plaan (1:200). Vahelagede plaanid, katuslae plaan, sarikate plaan, karkassiskeemid (1:100).
Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui
Meetodi valikul tuleb arvestada lammutatava ehitise asukohta, kõrgust, tööde ulatust ja materjali. Meetodid. *Ekskavaatori noolele kinnitatud lõnd purustiga. *Seinte langetamine trossi ja trattoriga. *Seinte langetamine heravasara lõõkiseda kraana noole otsas *Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded *Asbesti lammutamis ala piiramise kaitse, hingamisteede kaitse vahend, kaitse riietus, jäätmed sulgeda õhu tindedasse pakendisse. *Hallitus seened - neid on kõikjal, töödates tuleb kasutada respiraatorit, kaitse riietus.
[1] Tõsiseltvõetavamad kiudbetooni katsetused pärinevad 1960-ndadest aastatest, mil NATO vägede lennuväljadel kasutati kiudbetoonplaate tagamaks lennuradade suuremat löögitugevust. 1970-ndatel aastatel arendati välja kiutüübid, mis parandasid oluliselt betooni paindetõmbe-tugevust. [1] Tänapäeval kasutatakse kiudbetooni põrandates, vundamentides, vahelagedes, seintes üle kogu maailma. Kõige uuemaid kiudbetooni kasutuskoht on vahelaed. Eestis esimesed kiudbetoonist vahelaed valmisid 2005. aastal Tabasalus, kui ehitati mitmekorruselist büroohoonet. [1] 3 2. BETOONI OMADUSED Betoon on massiivne materjal, millel on suur survetugevus, kuid väike pingetugevus. Betooni koostis võib olla väga erinev, sõltudes soovitud lõpptulemusest. Erinevate keemiliste lisandite, sideainete ning täitematerjalidega on võimalik toota väga erinevatele nõudmistele vastavaid
valmistapitud ümarpalkidest, mis pannakse kokku ehitusplatsil. - Vanematel majadel on puitkonstruktsioonid valdavalt kokku liidetud tappühendusetega - Palkseina nurkadesse tehakse erinevat sorti nurgatappe, pikemate seinalõikude peale jätkuühendusi. - Palkseina puhul kasutatakse jäikuse tagamiseks salapulkasid, millega palgiread omavahel ühendatakse. Nende tihedus sõltub seinapalgi pikkusest. - Puitseintele toetuvad vahelaed - Vältimaks seinte laiali vajumist ning tagamaks kogu koormuse ühtlast jaotamist, on vaja maja seind ülevalt fikseerida. Selleks kasutatakse vahetalade ühendamisel tõmbele töötavad tappühendusi (kalasabatapp, haritapp) - Välisseina jäigastavad veel siseseinad. Palkseina puhul on siseseina elemendid välisseina külge tapitud. Pruss- Karkassmaja - Pruss-karkassmaja ilmumine oli tõeline uuendus puitmaja ehitustehnikas, kus seina
kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; Madalvundament e.
Sealt köeti torni maapealsete korruste ahjusid. 1798 a. laiendati juurdeehitust varem asunud puust tallide kohale. 1893 a. valmis Pärnul avar vangla ja torn kohandati linnaarhiiviks: torni murti 4 suuremat akent, uks ja tehti lame plekk-katus. Hiljem asusid tornis mitmesugused laod. Vaheaegadega 1973-80 a. restaureeriti torn koduloomuuseumi filiaaliks. Lammutati kuppelvõlv (millest säilitati S-müüriankrud), valati raudbetoon-vahelaed, rekonstrueeriti laskeavad ja taastati kivikatus. 1783 a. plaani järgi, avati kaitsekorruste vaheline müüritrepp ning pääs linnamüürile. Ida- ja lõunakülje linnamüür markeeriti 1m kõrguselt. Torni kolmanda kaitse-korruse rekonstrueerimiseks puudus detailsem dokumentaalmaterjal. Ülddaatumid: 1529 a. paiku- ulatuslikud tööd Pärnu kindlustustel, millede raames oletatakse Punase Torni rajamist 1543- sisseseatud Pärusraamatus mainitakse korduvalt Punast Torni
müüritisega, sest tulekindlate telliste paisumine on erinev. 8. Ahju sisemised avad tuleb sillata tellistega, mitte metalliga, sest metalli paisumine on suurem. 9. Küttekolde müüritisse hiljem avasid ei raiuta. 10. Üks käsi on töökäsi teine puhas käsi. Ehitusnõuded. Ahju ja korstna alused. Õhukeseseinalised kerged ahjud (kuni 750 kg ) võib toetada põrandale või puitvahelaele. R/b vahelaed võtavad märksa suuremat koormust vastu, kuid peab kontrollima selle kandevõimet ja kandvate vaheseinte asukohta. Pliit on ahjust kergem konstruktsioon ja või toetada põrandale, kuid peab kontrollima puittalade kandevõimet. Ahju vundamendi rajamissügavuseks piisab 50..60cm. Vundament tehakse betoonist või looduskivimüüritisena, ahjust igas suunas 5cm võrra, korstnast 10... 30cm võrra laiem (esimene kehtib hea kandevõimega pinnase puhul). Hea
................................................................................................................ 7 3. KANDEKONSTRUKTSIOONID. KARKASS................................................................... 12 4. SEINAD ............................................................................................................................... 19 5. VAHESINAD....................................................................................................................... 29 6. VAHELAED ........................................................................................................................ 31 7. KATUS................................................................................................................................. 34 8. PÕRAND ............................................................................................................................. 43 9. TREPP......................................................................................
aiapaviljoni taastamist. Tänapäeval on kogu mõisakompleksist säilinud algsel kujul endine teenjatemaja, mõisa kuivati, tagaväljakul asuv teedevõrk, mis on loetav ent puudub algne haljastusstiil, alleed pargi kirde- ja põhjaserval ning idakülg. Teenjatemaja kõrval, tänapäeval ümber ehitatud laohoonete ja koolimaja kohal, asusid ilmselt samuti mõisa abihooned. Kunagistest katuse läbijooksudest tingituna on mõisa peahoone vahelaed kohati läbi vajunud. Siseruumides on niiskusest tingitud krohvi ja põrandakatte kahjustused. Praegu moodustab mõisakompleks omanäolise pargikvartali olles jõeäärse haljasala jätkuna linnakeskkonna väärtuslik osa. Kahjuks seisab hoone hetkel tühjana, on eraomandis kasutuseta ning laguneb.
............................................. 48 31. VAHELAGEDELE JA LAGEDELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON................... 49 32. MONTEERITAVAD RAUDBETOONVAHELAEELEMENDID JA NENDE VALIK. ........................ 49 33. ÕÕNESPANEELIDE TOETAMINE, ANKURDAMINE JA VUUKIDE MONOLIITIMINE .................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38
elanikud kolisid sellest lagunemisohtlikust majast välja alles 1980ndate aastate lõpul. Riigikantselei bilanssi jõudis varisemisohtlik hoone 1990ndate alguses, kuid alles 1996. aasta alguses hakati ehitist renoveerima. Kapitaalsed rekonstrueerimistööd said alguse lammutustöödest, kus pea kümme aastat tondilossina seisnud ja mädanenud ning varaste poolt laastatud hoone sissevarisenud katusekonstruktsioonid, kandevõime kaotanud vahelaed ja amortiseerunud siseseinad tuli suuremas osas eemaldada. Hoone on kolmel korral olulisel määral ümber ehitatud: esimest korda siis, kui see kohandati ümber Toomkooli pansioniks, teist korda 1891. aastal siia esmakordselt kohtuasutuste paigutamise tõttu ning kolmandat korda, kui hoone renoveeriti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei tarvis. Kogu ansambli taastamistööd jõudsid lõpule 2000. aasta alguses ning 23. veebruaril tutvustati seda esmakordselt ka ajakirjanikele
Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus. Mis teeb maja rekonstrueerimise keeruliseks? Projekteerimine Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse. Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate konstruktsioonide olukord ning tagada, et allesjäävad vundamendid, kandvad seinad, vahelaed ja talad on kasutatavad. Selline täiendav konstruktsioonide kontroll ja läbiarvutamine teeb projekteerimistööd kallimaks. Materjali valik Rekonstrueeritav maja seab sageli ette omapoolse materjalivaliku. Mida vanem maja seda keerulisemaks võib osutuda sobiliku materjali leidmine. Näiteks täispuituste puhul tuleb pikalt otsida, kui leida mõni meistrimees, kes ajastu hõngule sobilikud uksed valmis teeb. Eriti suur töö
Ehitamisel kasutatavate betoonisegude kohta anname omapoolse spikri enamkasutatud lahendustest: Taldmikud kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Vundament kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3 Seinavalu kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3 Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset
Ehitamisel kasutatavate betoonisegude kohta anname omapoolse spikri enamkasutatud lahendustest: Taldmikud kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Vundament kasutatakse betoonisegu C20/25 või C25/30 vajumisklass S3 Põrandad kasutatakse eluruumipõrandad C20/25 vajumisklass S4, tööstuspõrandad C25/30 vajumisklass S4, eriti suurt koormust taluvad põrandad C30/37 vajumisklass S4 Vahelaed kasutatakse C25/30 või C30/37 vajumisklass S3 Seinavalu kasutatakse C20/25, C25/30 või ka C30/37 vajumisklass S3 Trepid kasutatakse C25/30 või C30/37, kui on kinnine saaling siis vajumisklass S3, lahtise raketis puhul vajumisklass S2 Betoneerimisel ei tohi kindlasti unustada betooni armeerimise vajalikkust. Betooni koguse mõõtmiselt/arvutamisel tuleb kindlasti meeles pidada: Põranda ebatasasused, kallakud raskendavad vajamineva betoonikoguse täpset
................................................................................................................5 1. KONSTRUKTIIVNE OSA..............................................................................................6 1.1. Vundament................................................................................................................6 1.2. Müüritis ehk seinad.................................................................................................. 6 1.3. Vahelaed...................................................................................................................7 1.4. Katus.........................................................................................................................7 2. TEHNOLOOGILINE OSA..............................................................................................8 2.1. Lagi......................................................................................................................
Peentäitematerjal (harilik kvartsliiv) Jämetäitematerjal (normaalbetoonis graniit- või paekivikillustik) Vesi Lisandid Raudbetoonist ehitusdetailid Raudbetooni olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevaid survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: Lihtvundamendi taldmikuplokid Keldriseinaplokid Postvundamendid Sambad: Ruudukujulised Ristkülikukujulised Ringikujulised Seinaelemendid : Seinaplokid Seinapaneelid Monteeritavad vahelaed Armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid Eelpingestatud ribipaneelid Massiivplaadid Koorplaatidega komposiitlaed Talade ja plokkidega komposiitlaed Vaiad Fermid Raudbetoonkoorikud Talad Trepielemendid Küsimused: 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad loodukivimaterjalid geoloogilise päritolu järg? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid? 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5. Millistest protsessidest koosneb eh. Keraamika tootmine? 6
isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. 2 Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane
2-peatükk- Tulepüsivus ja-tunlikkus ning põlemiskoormus. 3-peatükk- Tulekahju ja selle ohu vältimine 4-peatükk- Evakuatsiooniteed ja- pääsud P.K moodustavad ruume(kõik seinad koos akende ja ustega, -plaatv.-valatakse kogu hoone alla r/betoonist juhul kui on tegu suurte 5 peatükk- Päästetööde tagamine vahelaed, laed, katused) koormuste ja nõrkade ning ebaühtlase tugevusega alustega 6 peatükk- Tuleohutuspaigaldis 7 peatükk- Rakendussätted 2)Seinte liigitus kasutatavate materjalide järgi -looduskivist, -tehiskivist, -puidust,kergbetoon (ühe-ja
Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür. Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks kaminale ja danskerile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodiniss. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistust ka 11 erineva kujuga laskeava. Esimese ja teise korruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk urdaaz. Linnus purustati Liivi sõja ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase Villem Raami juhtimisel 1974. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana. Kiiu linnust saab imetleda ka Eesti Posti poolt välja antud postmargi peal, mis ilmus 31.03
Hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse: kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekootmust kogu hoone välisseina kõrguses
intensiivsus ajaliselt muutub, kasutatakse müra doosi mõistet. Müra valjust mõõdetakse foonides. Müra vähendamise kohta on olemas palju kirjandust, näiteks noise control tüüpi käsiraamatuid, andmebaase ja ajakirju, kust saab vajalikku infot. Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. • Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. • Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. • Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. • Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid
Kivikonstruktsioonide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb hoonet vaadelda kui terviklikku ruumilist ehitist, mille üksikud konstruktsioonielemendid on omavahel seotud ja avaldavad üksteisele vastastikku mõju (sõltuvalt sidemete iseloomust). Seinad ja postid arvutatakse, arvestades nende toetumist horisontaalsuunas vahelagedele ja põikkonstruktsioonidele. Hoone ruumiline jäikus tagatakse põhiliselt jäikade põikkonstruktsioonidega (põikseinad, pilastrid, raamid, vahelaed). Hoone üldise jäikuse määrab niisiis jäikusseinte (diafragmade) vahekaugus, korruse kõrgus ja vahelagede seotus seintega ning nende jäikus horisontaalsuunas. Olenevalt konstruktsioonist liigitatakse kiviseinte ja postide toed jäikadeks (liikumatuteks) ja elastseteks. 7.1. Elastse skeemiga hoone. Elastse skeemiga on tavaliselt ühekorruselised hooned, mille jäikusseinte vahekaugus on suur. Sellise hoone ristlõige kujutab endast raamkonstruktsiooni, kus hoone
intensiivsus ajaliselt muutub, kasutatakse müra doosi mõistet. Müra valjust mõõdetakse foonides. Müra vähendamise kohta on olemas palju kirjandust, näiteks noise control tüüpi käsiraamatuid, andmebaase ja ajakirju, kust saab vajalikku infot. Müra vähendamine nõuab sageli suuri kulutusi. Müra mõju vähendamiseks on hulgaliselt mitmesuguseid teid. · Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. · Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid
silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid?
isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põrandaalused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. Majavammi välimus Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane. Aja jooksul tekib sellele kile või koorikutaoline kate ning moodustuvad viljakehad, mis eritavad pruuni
Iseloomulik: ?......-> uus fassad tehti vana hoone ette. Tallinnas olid nii kitsad, et ei saadud kasutada kõike klassitsismile omast kasutada nt vahekoridoride asemel trepid ja galeriid. Kolonnaad-samuti ei saanud Tlns teha, selle asemel tehti lihtsalt klassistsismi seinamustriga detaile. Klassitsitlikud hoonete välisuksed on väga iseloomulikud. Ruumijaotus hoonetes jäi põhiliselt samaks, laokorrusele tehti ruumi juurde, mõnikord ehitati ümber ka vahelaed ja mantelkorsten. 1684-Toompea tulekahju Seintel kasutati silekrohvi, lubjatud seinad või püsttriipudega tapeet,valge lagi, mille all oli ........., suurtest laudadest värvitud põrand, valged ahjud, vertikaalne akendega ja sirge ukseava. Range, alalhoidlik, puhas, õdus, mugav, lihtne, selgus, tasakaal, reeglid! Nt. muusikamaja (Engel), Gümn hoone, Stenbocki maja Vanalinn kui elukeskkond Historitsism 1830-1900 Paindlik planeering, väiksemad toad, vahekoridorid
Kiriku kõrval oli koguduse maja, milles olid kirikuõpetaja, abiõpetaja ja köstri korterid, samas majas asusid ka eesti kool ja vaeste varjupaik. 3 MURDEPUNKT 1930. aastal käskis Leningradi kohalik omavalitsus Lensovet jumalateenistused lõpetada ja maja ümber ehitada selle mõttega, et see ei meenutaks enam kuskilt otsast, et tegemist oleks olnud kirikuga. Fassaadile tekkis mittekiriklik poolringikujuline juurdeehitus. Ehitati vahelaed ning hoone muudeti nelja kordseks. Maha võeti ka kaunis kirikutorn. Pea 70 aastat olid majas mitmesugused asutused, teiste hulgas laod ja töökojad. Viimasena 1970-datel tegutses seal ehitustrusti kontor. 4 KIRIKU TAASAVAMINE 1997. aastal antakse Jaani kiriku hoone Peterburi Eesti Evangeelse Luteri Jaani kogudusele tähtajata tasuta kasutamiseks, mis mõned aastad varem oma tegevust alustas. Alates sellest ajast hakati ette valmistama kiriku taastamisprotsessi. 1999
Siseseinad Siseseinad rajatakse metall kergkarkassil, millele paigaldatakse kipsplaat ja dekoratiivvineer. Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat. Talade vahele paigaldatakse heliisolatsioon (mineraalvill 150 mm) Ülevalt paigaldatakse taladele kogu perimeetris sulundatud okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis
................................................................ 15 3.3.1. Alusmüürid ....................................................................................................... 15 3.3.2. Põrandad ........................................................................................................... 15 3.3.3. Trepid ja pandused ............................................................................................ 16 3.3.4. Vahelaed ........................................................................................................... 16 3.3.5. Katus ................................................................................................................. 17 3.3.6. Välisseinad ........................................................................................................ 18 3.3.7. Siseseinad.............................................................................
muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Müra võib ergutada tööle. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. Müra vältimine Isikukaitsevahendid. Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Seinte või lae katmine helineelavate poorsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis
Vesikiht veega eriti täisimbunud koht puidus. Vaigulaik vaiguga tugevalt läbiimbunud osa puutüve pinnal. Vaigupesa vaiguga täielikult või osaliselt täidetud ala aastarõngaste vahel. MAJAVAMM Majavamm ja hallitus võivad põhjustada suuri hoone kahjustusi. Majavamm eritab iseloomulikku lõhna ja on silamaga nähtav. Mädanikseened ja majavamm tekivad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske keldrid, põranda alused, niiskuskahjustusega vahelaed ja märgruumide põrandad. Majavamm on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum, see võib juba mõne aastaga majale hukatuslikuks saada. Ta areneb kõige kiiremini, on äärmiselt elujõuline ja on võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett. majavamm Puidukaitse Puidukaitse eesmärgiks on rakendada abinõusid, mis kaitseksid puidu kvaliteeti seda kahjustavate tegurite vastu nagu vesi, kemikaalid, tuli või putukad eest.
finantsilistel või muudel põhjustel esialgu veel üsna madalaks. Püha Matteuse kabeli (oli kahe võlvikuga) katusealust läbiva torni kagunurgal säilinud ja ehitusjärguna tõlgendavate jälgede järgi otsustades ulatus esmane torn umbes praeguse võlvipealse vahelaeni ehk nüüdse kesklöövi akendini. Sealt ülespoole algab muide ka torni kirde- ja kagunurga puhastest kantkividest ladu. Ületades küll pikihoone külgmüürid, jäi torn selle lääneviilust märksa madalamaks. Vahelaed olid kõik puidust ning torni ülemistele korrustele pääses vaid kõrgel asuva portaaliava kaudu, treppi tollal siis polnud. Niguliste algpikihoonet täiendanud tugev läänetorn on kõigiti kooskõlas kiriku üldise ehituskunstilise orientatsiooniga, sest nii Vestfaali kui ka Gotlandi 13. sajandi kirikutes oli nelinurkse põhiplaaniga ja pikihoonest 7 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk 5 8 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik
Monteeritav rb. karkass TT, HTT ja STT paneelid Laius 2.4, 3.0m; Kõrgus 20… 20…70cm; Pikkus kuni 20… 20…30m; Tulepü Tulepüsivus R30… R30…R120. 21 E-Betoonelement Monoliitne rb. karkass Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed Postid: ruut, ristkülik, ümar. Karkassi skeem: Post-plaat, Kapiteelidega postid, Ribiline vahelagi. 22 11 Monoliitne rb. karkass Materjalid Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele:
silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid. RAUDBETOONIST EHITUSDETAILID Raudbetoonid olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud vastu betooniga, tõmbesisejõud aga terasega. Vundamendiplokid: - lintvundamendi taldmikuplokid - keldriseinaplokid - postvundamendid Sambad: - ruudukujulised - ristkülikulised - ringikujulised Seinaelemendid: - seinaplokid - seinapaneelid Moneeritavad vahelaed - armeeritud ja eelpingestatud õõnespaneelid - eelpingestatud ribipaneelid - massiivplaadid - koorplaatidega komposiitlaed - talade ja plokkidega komposiitlaed - vaiad - fermid - raudbetoonkoorikud - talad - trepielemendid küsimused 1. Kuidas jagunevad kivimaterjalid? 2. Kuidas jagunevad looduskivimaterjalid geoloogilise päritolu järgi? 3. Nimeta looduskivi töötlemise meetodeid. 4. Kuidas jagunevad tehiskivimaterjalid? 5
minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, elektroonikatööstus, elektrijaamad jne. Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 30mm. KOKKUVÕTE Saime lugeda ,et kiudbetoon erineb tava betoonist palju . Kui tava betoonil oli kasutus aladeks enamasti põrandad ,vundamendid, vahelaed siis kiudbetooni saab kasutada enamasti kus aint soovi on .Kiudbetoon on betoon kus on juba nii öelda armatuur sees . Kiudbetoonis on väikesed kiud mis teevad betooni tohutult tugevaks ja muudavad seeläbi betooni kasutuskohad ükskõik milliseks ning tugevuse tõttu vähendab ka konstruktsiooni mõõtmeid. Seda kasutades ei pea kasutama tava armatuuri millega kaasnevad aga suur ajakulu ja rahakulu . Kui rääkisime eelnevalt sellest ,et tava betooni kasutatakse lihtsamates kohtades
kasutuskulude koosarvestamist. Sel juhul on pakkumiskutse dokumentides vaja anda arvestuslik kasutusperioodi pikkus ja ehituse kasumitootlikkus. 117. Ehitustöökestus. T = Q/n (päeva), kus n tööliste arv tööl: tehnoloogiliselt max min kestus; Q töömahukus. Q = P/R, kus P töömaht eelarvest (m 2 või m3 või jm), R tööviljakuse norm (m 2/inimpäevas; m3/inimpõevas). NÄIDE 142- tellishoone karbi ehitamine, 100- müüritöö, 70- vahelagede montaaz, 60- monol. vahelaed, 90- uksed ja aknad, 70- silluste paigaldamine 118. Mis on ehituse peatööettevõtu meetodi olulisim puudus? Puudused tellija poolt vaadatuna: - ehitusfirma kogemust ei saa kasutada projekteerimisfaasis, - pikim summaarne projekteerimis-ehituskestus, - omanik jaab töövõtja suhtes nõuandja rolli ja tema moju ehitusele on minimaalne, - projekti ettenagematud muutused voivad tõsta ka fikseeri-tud hinda, - uhikhindel pohinev leping tahendab kulutusi toomahtude mo6tmisel,
Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 30mm. Klaasikiude välimus: Klaaskiud [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/klaas%20p1.jpg(12.03.2012) TTK 8 T.Michelson 12.03.2012 KOKKUVÕTE Saime lugeda ,et kiudbetoon erineb tava betoonist palju . Kui tava betoonil oli kasutus aladeks enamasti põrandad ,vundamendid, vahelaed siis kiudbetooni saab kasutada enamasti kus aint soovi on .Kiudbetoon on betoon kus on juba nii öelda armatuur sees . Kiudbetoonis on väikesed kiud mis teevad betooni tohutult tugevaks ja muudavad seeläbi betooni kasutuskohad ükskõik milliseks ning tugevuse tõttu vähendab ka konstruktsiooni mõõtmeid. Seda kasutades ei pea kasutama tava armatuuri millega kaasnevad aga suur ajakulu ja rahakulu . Kui rääkisime eelnevalt sellest ,et tava
Tuuleveski töötas mõisa ja ümbruskonna talupidajate heaks umbes 1930-da aastani. 1980- date lõpul ehitasid Kuremaa noored tuuleveskile katuse ja taastasid vahelaed. Veskist kujunes noorte seas populaarne koosviibimise koht, kus ürituste toimumisest andis märku katusele paigutatud plinkiv vilkur. Tuuleveski taastati 2008/2009 aastal EL struktuurfondide toetusel. Veskis on
annaabi.ee 
