Kontrolltöö toimub nädalal #8, 24. oktoobril kl 16.45-17.30 ruumis SOC211A. Formaat: 1/3 valikvastustega küsimused, 2/3 lahtised lühiküsimused. Teemad 1. Ökonoomika kui majandusteaduse määratlus. Powell ptk 1. Märksõnad: definitsioon, ressursid, üldine transpordipoliitilise meetme analüüsi raamistik, huvigrupid, peamised mõjud huvigruppidele. Ökonoomika - teadus majandusest; teadus, mis uurib ressursside optimaalset kasutamist (transpordiökonoomika, tootmis- jne). Lihtsustatult: ökonoomika on kõik teadmised sellest, kuidas majandus töötab ja kuidas paremini majandada. Majanduse moodustavad kõik ressursid inimkonna käsutuses: maa, loodusressursid, ehitised, masinad, tööjõud, teadmised ja oskused. Ressursid – vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressur...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Eduard Kärstna INNOVAATILISED VÕIMALUSED VÄHENDADA UMMIKUID Referaat Õppekava TABB02/17 Tallinn 2018 2 SISUKORD 3 Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 4 Põhiosa....................................................................................................................... 5 1.3.1GPS-navigaatori põhjal töötavad mobiilrakendused ning muud nutiseadmete rakendused................................................................................................................. 7 1.3.2Nu...
ANANASS Joonas Niine Harilik ananass (Ananas comosus) on troopiline taim bromeelialiste sugukonnas. Ananassiks nimetatakse ka taime söödavat vilja. Ananassiistandustest saadud ananassi vilju süüakse värskelt, küpsetatult, konserveeritult ja mahlana. Ananassi lehti (sisaldavad ka bromelaini) kasutatakse ka söödamaterj alina. Ananassis on päris suurtes kogustes C-, B-, A- ja E- vitamiini. Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ananassi avastas Columbus, kui ta Ameerika avastas, sealt võttis ta 5 taime kaasa ja andis need kuiningale, kelle aednikud proovisid seda kasvatama hakkata.
ATLANDI TUUR Acipenser sturio Koostaja:Jannes Niine ELUPAIK · Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. · Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. · Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. VÄLIMUS · Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikke poiset. · Kere on piklik. Seljauimed asetsevad kaugel taga. TOITUMINE · Tarvitab põhjast väljatuhnitavat toitu: rannakarpe, väheharjasusse, kirpvähilisi, ka põhjakalu. ARENG · Marja areng on kiire, konnakullesele sarnanevad mustad vastsed kooruvad 3...6 ...
Taimekud Rakkude paiknevus Kudede paiknevus taimes Taimerühmad Ülesanne e koes Algkude Väikesed, piiramatu *Tipmine meristeem varte, *õistaimedes jagunemisvõimega juurte ja pungade tippudes rakud, mis paiknevad (pikkuskasv), tihedalt üksteise *vahemeristeem varre kõrval. sõlmevahedes ja lehtede ning õieraagude alusel *külgmine meristeem õistaimede organites, kaheidulistes ka juhtkimpudes niine- ja puiduosa vahel (jämeduskasv) *haavameristeem vigastatud taimeos...
põuda kannatab aga hästi. Pärn on meie lehtpuudest parima varjutaluvusega samuti on ta täiesti külmakindel. Õitseb juulis õied kinnituvad rootsuga piklikule kandelehele ja need on kollakasvalgedja lõhnavad. Viljaks on pähklid pikal rootsul, kerajas või munajas pähklid on kuni 0,8 cm läbimõõduga. Pähklis 1-2 seemet. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Puit on kerge, valge, kasutatakse tisleritöödel, vineeriks, mööbliks, laudadeks. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett. Õied on laialt levinud ka ravimtaimena: teed juuakse higileajava vahendina külmetuste ja köha puhul, kasutatud ka neerude tugevdamiseks, pärnaõietee aur aitab hingamisteede haiguste, ka angiini puhul, kuid õied ei tohi olla korjatud saastunud kohast ja peavad olema värksed. Kui neid kuivatada siis
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid taustaks muusikat (enamasti klaveril & viiulil). • 1950.aastatel hakati kasutama varem loodud ja salvestatud muusikat (klassikaline muusika). • 1960.aastate tehnika ja süntesaatori areng toetas filmimuusikat (elektrooniline muusika). Elektroonika abil saavutati tõesemad hää...
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust ...
Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke) · Vahemeristeem kõrreliste kõrresõlmedes (pikkuskasv) · Haavameristeem e kallus tekib vigastatud koha ümber, kalluse rakud on võimelised edasi diferentseeruma Püsikoed · Kattekude kaitseb taime väljast · Tugikude toestab taime · Juhtkude ainete transport taimes · Põhikude moodustab taimekeha põhimassi · Erituskude ainete eritamine Kattekoed
iseärasused on näha ristlõikes. 5.4. Säsikiired. Säsikiired on puidu radiaallõikepinnal nähtavad jooned, mis ümbritsevast puidust erinevad oma värvuselt ja läikelt. Säsikiired esinevad nii okas- kui lehtpuudel. Eriti hästi on säsikiired nähtavad tammel ja pöögil. Säsikiired on puidus olevad radiaalsuunalised moodustised, mis koosnevad elavatest rakkudest ja nende funktsioon on toitainete transport horisontaalsuunas koore all asuva niine ja puidu vahel. Säsikiired on puidu tekstuuri määramise põhilisteks elementideks. 5.5. Vaigukäigud. Vaigukäigud on torutaolised käigud puidus, mis kulgevad nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Nende ülesandeks on toota, säilitada ja juhtida puidus puiduvaiku. Vaigul on puidus vigastuste eest kaitsev ja konserveeriv ülesanne. Vaigukäigud on ainult okaspuude ehituse elementideks. Nad on nähtavad aastarõngaste
Lapse sünd Keiu Lindeburg & Helen Niine Toila Gümnaasium 11.klass Eluringis oli neli keskset sündmust: sünd, täisealiseks saamine, abiellumine ja surm. Neist esimene ja viimane juhtusid igal juhul. Iga sündinud laps ei saanud aga täisealiseks ja iga täisealine ei abiellunud. Eestlase vana ja uue usu sümbioosis kujunenud maailmatunnetus nõudis keerulist kombestikku. Siirdumisel ühest elujärgust teise on inimene eriti avatud ja seetõttu tuli eemale hoida kuri ning tagada edu ja õnnestumine. Enne sündi Sünnikombed algasid juba lapse viljastamisest. Kui sooviti, et tulevane laps oleks poiss, pandi kirves voodikoti alla, tüdruku puhul aga nõel. Hool lapse eest kajastus keerulises käskude-keeldude süsteemis, millega lapseootel naine pidi arvestama. Paljudel tabudel oli ka otsene praktiline põhjendus. Vältimaks puudusi ja vigu lapse välimuses ja iseloomus, olid naisel keel...
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase tunnusega liigilt teisele (viirpuu nii Crataegus kui ka Rhamnus ...
Koort, Kristjan Raud, Ants Laikmaa 2: A.Laikmaa tegevusalad: rajas ateljeekooli, asutas Kunstiseltsi, tegi õppereise erinevatesse riikidess, tegutses loovkunstniku ja pedagoogina, maalis, , Maalis impressionismimõjulisi psühholoogilisi pastellportreid eesti haritlastest 3: A.Laikmaa asutas oma ateljeekooli 1903. aastal, mis oli Tallinnas esimene Eesti kunstiõppeasutus. Ateljeekool alustas tegutsemist Pikal tänaval von Nottbecki majas. 1904. maasta sügisel üüriti suurem korter Niine tänava alguses Kotke majas, kus oli õppetöö jaoks kolm ruumi 4: Ainsaks õpetajaks oli Ants Laikmaa ise ja kogu õppetegevus seisnes praktilises töös, harjutamise ja juhendamise, tulemuste ühise arutlemise ning vestluse vormis. Iga õpilast püüdis kunstnik juhendada vastavalt selle võimetele ja arengutasemele, ergutada temas iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud
Niin ümbritseb kambiumit, pehme rakukude, puumahlu juhtiv ja tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse ja ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired. Korp ülesanne kaitsta puud keemiliste, mehhaaniliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest, sellega ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimise, mingil määral soojustav isoleeriv kiht. Tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril. Maltspuit on puidu välimine, heledama värvusega puiduosa. Koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest, st sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit palju niiskust. Lülipuit on tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, koosneb surnud rakkudest, ei võta osa vedelike transpordist. Niiskus sisaldus võrreldes maltspuidu väiksem. Vananev puit ei vaja enam vedelike transpordiks kogu tüve läbilõiget. Peale 30-40 aastat hakkab elutegevus keskmistest osades vähenema
Transpordivahendiks buss: LuxExpress 1. päev Buss väljub Tallinnast kell 9.00 Poolteist tundi sõitu ning olemegi Rakveres! Suundume kohe ööbimiskohta, milleks on Okka külalistemaja. Viie tärni mugavustega ööbimismaja, kus on ka laste mängunurk. Teenusteks on saun. Söögikordi on majutuse poolt 2 korda päevas: hommikul ja õhtul. On eraldi kohvik ning söögituba. Asub aadressil Niine 4. Sööme hommikusööki külalistemajas ning liigume edasi linna avastama. Lähme Rakvere linnusesse. See koht pakub sulle palju põnevat. Saad ratsutada, proovida vibu- ja ammulaskmist. Katsetada sepa- ja puusepaametit, voolida savi, lüüa münt, valmistada kulda ning püssirohtu. Eksponeeritud on linnuse ajalugu ja ajaloolised mõõgad. Avatud on veinikelder, piinakamber, surmatuba ja põrgu,
Paljud liigid on välja surnud ning allesjäänud palmlehikuid ähvardab ülekollektsioneerimine ja kasvukohtade kadumine. Palmlehikuid tunneb ära nende palmi või sõnajalga meenutavate suurte sulgjate lehtede järgi. Arenenumatel on liikidel on suured, sageli eredavärvilised käbid. Männi Pinus thomasianus Goep. käbi, Neogeen, Miotseen, Samland Volzia heterophylla Brogniart käbi, Sulzbad, Triias; Kasutatud kirjandus: 1. Tallinn 1961, V. Veski ja A. Niine, Ilupuud ja põõsad 2. Looduse entsüklopeedia lk 124-125 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Okaspuud 4. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/okasp.html
TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu sekeldused 1933 kill martuse lihavõtted 1935 kill martus koolis tema lasteloomingut isel-
Lina Harilik lina On linaliste sugukonda lina perekonda kuuluv üheaastane kultuurtaim. Kasvab peaaegu kõikjal maailmas. Linakiudu saadakse linataime vartest. Linakiud on umbes sama pikad kui linataime varred. Seetõttu sõltub kiu kvaliteet taime kasvamisest mida pikemaks kasvab lina, seda pikemad ja ühtlasemad on sellest saadud kiud (Head kiudu annab lina, mille pikkus idulehtedest hargnemiseni on üle 60 cm) Vili on kupar, see jaguneb viieks kojaks, iga koda vaheseina abil kaheks kambriks (lina kupras võib tekkida ja areneda kuni kümme seemet). Kiulina tiheda külvi korral moodustub 1 3 kupart, hõredate külvide korral tekib kupraid rohkem, ka üle kümne. Harilik lina Lina on isetolmleja, kuid väheses ulatuses toimub risttolmlemine putukate abil. Kiulina võib hakata koristama, kui kolmandik kuni pool lehtedest on varisenud. TAIMSED KIUD seemnekiud puuvill, kapok ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool JUHTUMIANALÜÜS ,,CPFR TEXAN FOODS'IS" Globaalse tarneahela juhtimise kodutöö, juhtumianalüüs II Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2009 Vastused Texan Foods CPFR juhtumianalüüsi küsimustele 1. Proovige võtta ühe lausega kokku, mis on CPFR meetodi sisu ja põhitaotlus. CPFR meetod ehk koostöine planeerimise, prognoosimise ja täiendamise (CPFR collaborative planning, forecasting and replenishment) meetod on ärikontseptsioon, mis võimaldab tarneahela partneritel kasutada IT-lahendusi, et ühiselt prognoosida nõudlust ja planeerida laovaru täiendamist. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool FRIEDLAND TIMBERS JUHTUMIANALÜÜS Globaalse tarneahela juhtimise kodutöö, juhtumianalüüs I Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2009 Vastused Friedland Timbers juhtumianalüüsi küsimustele 1. Kellelt oleksid sina läinud esimesena selgitusi küsima? Miks? Mina oleksin esimesena läinud selgitust küsima turundusjuhtilt, küsides miks lepiti kokku tähtajad mida ladu ei võimaldanud. Probleemist on näha, et arvestatud oli ainult tootmistähtajaga, kuid ei võetud arvesse materjali olemasolu või tellmise tähtaegu.
Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad. 3) sõeltorud, mis koosnevad elusrakkudest ja lasevad läbi teatud aineid. Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude
kiiresti ; asustatakse kiiresti kahjuritega . Lülipuit: tüve sisemine, vahel tumedama värvusega osa; koosneb surnud rakkudest, mis annavad puule tugevuse; ei võta osa vedelike transpordist; sisaldab tunduvalt vähem niiskust kui maltspuit; •imab ja kaotab vett aeglaselt; vastupidavam kahjuritele. 19. Mis ülesanne on säsikiirtel puidus? Ülesandeks on toitainete säilitamine ja horisontaalsuunaline transport. Ühendavad toitemahlu tüves allapoole juhtiva niine puiduga. Ülesanne on juhtida vett ja toitaineid tüve sisemusse ning seal neid säilitada. 20. Kuidas kuivatada puitu? Puitmaterjali tuleks kuivatada 18-20% niiskuseni (õhkkuiv), et seda biokahjustuste eest kaitsta. Vabaõhukuivatus - 3-8 kuud, sõltub ilmastikust, min. 17-18%; Kiirkuivatus - tunduvalt lühem, kaasajal domineeriv, kuid probleeme tekitav. 21. Mis on rakuseina küllastuspunkt? Puidu rakusein suudab endasse vett imeda ainult teatud määrani.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool JUST-IN-TIME SÜSTEEMI RAKENDAMINE JALGRATASTE TOOTMISETTEVÕTTES MERIDA Essee Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2010 1 Käesolev essee on kirjutatud teemal Just-in-time rakendamine jalgrataste tootmisettevõttes Merida. Just-in-time ehk täppisajastusega tarnete kasutamine on viis kuidas saavutada nõudlusele vastavate varude maht. JIT-põhimõtte puhul püütakse minimeerida väärtusahela toimimist pidurdavaid tegureid lahendades pidevalt kerkivaid probleeme
puitunud vars -nad elavad aastakümneid isegi aastasadu -varred on kõvad ja tugevad(iga aasta järjest tugevamad) õhulõhe -koosneb khest sulgrakust ja nende vahel olevast õhupilust -avanevad enamjaolt lehe alapoolel -toimub hapniku ja süsihappegaasi liikumine (gaasivahetus) -sisaldavad kloroplaste juhtkimp -neis on palju pikki rakke -varre pinna poole jääb niine osa, sissepoole puiduosa -vajalik ainete juhtimiseks taimes tõusev vool -mööda puiduosa liigub vesi koos selles lahustunud ainetega juurtest ülepoole teistesse taimeorganitesse laskuv vool -mööda niineosa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest teistesse taimeosadesse fotosüntees-päikese energia ja vee abil taimedes glükoosi valmistamine -fotosünteesi käigus eraldub kskkokda hapnik -toimub ainul valguse käes
Kõik organismid koosnevad rakkudest ja uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakk on organismi ehituslik ja talituslik üksus. Enamik rakke on väga väikesed ja palja silmaga nähtamatud. Eeltuumsetes rakkudes (bakteritel) pole rakutuum eristunud, st. pärilikkusaine pole tsütoplasmast membraaniga eraldatud. Kõigi päristuumsete organismide rakkudes (taime-, looma- ja seenerakkudes on rakutuum. Rakutuum on tavaliselt ümar ja suhteliselt suur. Ta sisaldab pärilikkusainet ning kontrollib ja suunab raku elutegevust kõiki rakust toimuvaid protsesse. Rakutuumas on kõige olulisemad kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga moodustavad tuumaümbrise. Neis membraanides on poorid, mille kaudu tuumasisene plasma on ühenduses tuumavälise tsütoplasmaga ning mis võimaldavad info-ja ainevahetust rakutuuma ja teda ümbritseva tsütoplasma vahel. Tsütoplasm...
TTÜ Kodune töö nr 3 GPS kasutuspraktikad ja saadud kasud transpordiettevõttes Aine: TMJ3710 Transpordiökonoomika. Õppejõud:Tarvo Niine Firmast: Eesti kapitalil põhinev transpordi- ja ekspedeerimisfirma, kes pakub oma teenuseid alates 1995 aastast. Firma on Eesti Tööstus ja Kaubanduskoja ja ELEA liige. Firma on viimased viis aastat kuulunud Eesti ekspedeerijate top 50 hulka. Firma töötajad omavad vastavat haridust ja kogemusi, et pakkuda kliendile logistilisi lahendusi ning kvaliteetset ja usaldusväärset transpordi- ja ekspedeerimisteenust. Ettevõtte palgal on 20 töötajat
vastavalt ümbritseva õhu niiskussisaldusele ja temperatuurile.Reoloogne- nagu pikaajalisel mõjul võivad puidu väliskuju ja mõõtmed muutuda.Nt puittala tärklis,rasvad,polüsahhariidid(liitsüsivesikud),vaigud,parkained(tanniin).Puidu pikaajalisel koormamisel.Vedelike transport tüves-juurte kaudu toim piki kiud mood ligikaudu 60% puidu mahust ja ül on anda puule maltspuidu välispoolset osa.CO2 assimil. Tagajärjel süsivesikud juhitakse niine tuge.Praenhüümrakke on rohkem lehtpuude puidus,nii pikisuunas kui kaudu alla puu teistesse osadesse.Niin asetseb väliskoore ja kambiumi horisontaalselt.Need on omavahel ühendises ja mood maltspuidu.Lehtpuul vahel.Sealt jaot mahlad edasi säsikiirte kaudu..Veg perioodi algul vedelike sooned.Hajulisoonelised:kask,pöök,vaher,pärn ja paju.Rõngassoonelised transport juurestikust võrasse intensiivne.Okaspuudel on see aastarõngaste jalakas,saar,tamm
sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad säsikiired. · Korba ülesanne on kaitsta puud mehaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest ning ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist , olles ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis niine ja korba vahelisel piiril. 7. Maltspuit puutüve välimine, heledama värvusega puiduosa, mis koosneb vedelikke juhtivatest rakkudest ning seetõttu sisaldab maltspuidu aastarõngaste kevadpuit ka palju niiskust. Lülipuit tüve sisemine, tihti tumedama värvusega osa, mis koosneb surnud rakkudest ning ei võta seetõttu osa vedelike transpordist. Niiskussisaldus on madalam kui maltspuidul. Lüli-ja maltspuidu võrdlus :
ühtlane, korba kihi vigastamine puule halb, vigastatud kohti saab kaitsta õlivärvi või vahaga.(vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused-nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega) Niin- juhtkude, toitemahlu trantsportiv koore osa e alla liikuvad mahlad, see on erinevatel puudel erineva paksusega. (meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt...meil pärnametsad seetõttu hävind) Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb
Selle pede eksami vastused: AINEVAHETUS EHK METABOLISM Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas väliskeskkonnast või sünteesivad ise. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: · Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme). Raku tasemel anabolism. · Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism. Taime ja looma erinevused Taimed Loomad raku ehitus: rakukest puudub plastiidid puuduvad vakuoolid puuduvad ainevahetus: autotroofsed heterotroofsed varuaine: tärklis rasvad keha p...
rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Tipmine meristeem asub varte, juurte ka pungade tippudes. Toimub taime pikkuskasv. Külgmine meristeem ehk kambium,rakkude jagunemine tagab taime jämeduskasvu. · korp- kaitseb puud külma/kuuma eest, mehhaaniliste vigastuste eest, kahjurite ja haiguste eest · niin ehk floeem- koosneb tugikoest ja mahlu juhtivatest kudedest. Mööda niine osa liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest säilitus- ning tarbimiskohtadesse. Toimub laskuv vool. · kambium- juurdekasvukiht, mis toodab sissepoole puidurakke ja väljapoole koorerakke. Tänu kambiumile toimub puu ja tema kõigi osade jämeduskasv. · ksüleem-ehk puiduosa on taimede juhtkude, mille peaülesandeks on vee transport kogu taime ulatuses. Seda protsessi nimetatakse taime tõusvaks vooluks.
Algkude - taimekude pooldumisvõimelistest rakkudest, millest kujunevad kõik muud koed (püsikoed). Algkoe moodustavad o tipmine algkude, mille varal taim pikeneb, paikneb varre ja juure kasvukuhikuis; o külgmine algkude, mille varal tüve, okste ja juurte läbimõõt suureneb, paikneb koore all (kambium, mähk) 15. Mis on primaarne ja mis on sekundaarne säsikiir? Kas lehtpuudes võib esineda sekundaarseid säsikiiri. Primaarsed – ühendavad niine puiduga, ulatuvad säsini. Teisejärgulised ei ulatu säsini, on lühemad. 16. Millised funktsioonid on kevadpuidul, millised sügispuidul? Kevadpuit - on seesmine säsipoolne osa, mis tekib kasvuperioodi esimesel poolel (õhukeseseinalised rakud) ja täidab puus toitainete transpordifunktsioon Sügispuit - on väline koorepoolne osa, mis täidab mehaanilist funktsiooni (koosneb paksuseinalistest rakkudest). 17. Võrrelge okaspuidu ja lehtpuidu juurte ja tüve puitu.
[email protected], www.rannamannid.ee. Info: majutuskohti on 18, avatud aastaringselt. Laululinnu Külalistemaja, Järvajõe küla, tel: 5300 2806, [email protected], www.laululinnu.ee. Info: majutuskohti on 12, avatud aastaringselt. Merekalda külalistemaja, Neeme tee 2, Käsmu küla, tel 3238451, [email protected], www.merekalda.ee. Info: majutuskohti on 10, avatud 01.06-01.09. Nurga Külalistemaja, Niine 4, Rakvere, tel: 327 0788, [email protected], www.nurgamajutus.com. Info: majutuskohti on 20, avatud aastaringselt. Õnnela külalistemaja, Ohepalu küla, tel: 5563 0325, [email protected], www.onnela.ee. Info: majutuskohti on 16, avatud aastaringselt Lääne-Viru majutusettevõtted 2012 PUHKEMAJAD, -KÜLAD JA LAAGRID 7 7 Arma puhkemaja, Rutja küla, tel: 5340 3806, [email protected], armaratsatalu.maaturism.ee
Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad: a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Kulusäästlik mõtlemine Koostas: Annika Niidas Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................3 Mis on kulusäästlik mõtlemine?............................................................................4 Kulutüübid.........................................................................................................5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid..........................................
Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid Joonis 2.17 Sademeveerennide ummistumine takistab vee ärajuhtimist katuselt. Joonis 2.14 Sademevee äravoolusüsteem peamise katusekatte, plekk- katuse, korral (Veski, Aarmann, Niine 1959). Pööningu tuulutus, soojustus Varikatuste lahendused Joonis 2.11 Mitme meetri pikkused jääpurikad viitavad katuse või pööningu vahelae puudulikule soojustusele. Joonis 2.20 Amortiseerunud varikatuse kandekonstruktsioon ja katteplekk.
kaitsta õlivärvi või vahaga. Vigastused jagunevad: mehaanilised vigastused, loome vigastused, kliimatilised vigastused nt külmalõhed, kus kliima soojenedes algab seente areng või leiavad kodu puidukahjurid. Külmalõhed suurenevad iga aasta külmadega. Niin- juhtkude, e fotosünteesi teel lehtedes valminud toitemahlu trantsportiv koore osa, mis juhib mahlu puutüve kõikidesse osadesse. See on erinevatel puudel erineva paksusega. Meie niinepuu on pärn- selle niine kiud on kõige tugevamad ja vastupidavamad, niint tõmmatakse ainult noortelt puudelt. Meil pärnametsad seetõttu hävind. Kambium e mähk- toimub uute puidurakkude teke pooldumise teel. Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk. (puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Asub niine ja juba toodetud puitrakude vahelisel alal.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Heleri Milber Veod Läänemerel ja läbi Eesti sadamate Referaat õppeaines Ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord...........................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 1. Veod Läänemerel...........................................................4 1.1 Suurimad Läänemere-äärsed sadamad...............................5 2 Eesti sadamad................................................................8 2.1 Muuga sadam...............................
kärbita. Suvel, kohe peale õitsemist, lõigatakse põõsaid, millel õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Lõikamine Deutsiat tuleks lõigata varakevadel ( märts-aprill ). Lõigata välja vanematest okstest igal aastal 1/3-1/4 üldarvust ( lõigata maapinna lähedalt ). Üheaastasi oksi kärpida kuni 1/3 nende pikkusest. (V. Veski ja A. Niine, 1961 7 Deutzia scabra Kare deutsia Hooldus Taim kardab põuaseid suvesid, mistõttu peab taime kastma eriti õitsemise ajal. Kui taime ei kasteta põuasel ajal, võib taim hukkuda. Kuna taim talub külma kuni -25 kraadini, siis külmematel lumeta talvedel peab taime kinni katma(Calmia Istikuäri OÜ). Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine
eristatavad (mänd, seeder, lehis, tamm) Küpsepuidulised, mille puidu sisemine osa ei erine välimisest osast värvuse, vaid ainult väiksema veesisalduse poolest (kuusk, nulg, pöök) EHITUSMATERJALID 2 Korp – puu väline kaitsekiht Niin – korbaalune kiht, kus liiguvad toitemahlad Mähk – niine ja puidu vaheline õhuke kiht, kus moodustuvad uued rakud Puit – tüveosa, mille moodustavad aastarõngad Säsi – puusüda, mis koosneb nõrkadest, pooleldi lagunenud rakkudest PUIDU KEEMILINE KOOSTIS Puidu raku struktuur erinevate suurendustega EHITUSMATERJALID 3
Keskkonnakaitse õppetool Ressursside ebaefektiivne kasutus ja tulevased põlvkonnad Essee Tööstusökoloogia erialal Üliõpilane: Triin Rist Juhendaja: Tiina Niine Tartu, 2014 Erinevaid ressursse mida ebaefektiivselt tarvitatakse on palju, näiteks naftasaadused ja ka erinevad loodusvarad. Majanduslikult mõtleva inimese puhul, on tähtsaks see, et ise saaks kasu ning tahaplaanile jääb see, kas ja kui palju ressursse tulevastele põlvkondadele jääb. Majanduslikult mõtleva inimese jaoks on eelkõige tähtis ise kasu saada nind seeläbi rikastuda.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Signe Luha GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Elame teatavasti infoajastul. Kõigi sooviks näib olevat saada kiiremini kaugemale kõrgemale vähima vaeva ja antud majanduslikus olukorras ka säästlikult. Säärased soovid on mõistagi ka logistikas. Logistika on selline valdkond, mis tegeleb igapäevaselt asjade ühest punktist teise toimetamisega ning selle planeerimisega. Seda kõike võimalikult kiirelt ja ökonoomselt. Vahendeid on mitmeid
Põllumajandustaimed. Kordamine eksamiks 3.osa Vegetatiivsed taimeorganid VARS Vart koos lehtedega kui taime maapealset osa nimetatakse võsuks . Võsu mõistega toonitatakse ka varre ja lehtede suurt vastastikust seost nende tekkes, kasvus , arengus ja funktsioneerimises. Üksiktaime arengus areneb vars pungast- taimevarre peatelg ladvapungast , külgharud peateljel arenevatest külgpungadest. Varre põhitunnused: *maapeale asetus *võime kaua kasvada pikkuses tänu ladvapungas asuva kasvukuhi tegevusele *lehtede kandmisele *hargnemisvõimele *radiaalsele siseehitusele *rohketele enamasti kollateraalsetele juhtkimpudele. Kuid neid tunnuseid ei esine siiski kõikide taimede vartel. Kuigi varre maapealne asetus on tema iseloomulik tunnus esineb sellest ka kõrvalekaldeid. On taimi, mille varred asuvad enamvähem muutumata kujul mullas, maapinnale ulatuvad neil ainult õied. Taime varre ülesanded: *külgharude moodustamine *lehestiku, õite ja viljade ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Anette Leis MEREVEDU LÄÄNEMEREL JA LÄBI EESTI SADAMATE Referaat TABB22 Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Suurem osa kaubatranspordist toimub just merel. Meretransport on võrdlemisi odavam, kui teised transpordiliigid, korraga saab transportida suuremates kogustes ning ka erinevaid kaubaartikleid. Lisaks ei maksa ka mereteede ehitamine, kulutusi tuleb teha aga sadamate ehitusel, nende hooldamisel ning akvatooriumite süvendamisel. 2
puidu sooni taimes ülespoole. Nii varustatakse kõiki taimeosi kiiresti vee ja mullast võetud toiteainetega. Tõusev vool lõpeb vee transpiratsiooniga taimest. 2) Laskuv vool e. assimilatsioonivool Laskuva vooluga suunatakse taime maapealsetes osades moodustunud orgaanilised ühendid (eelkõige fotosünteesil tekkinud suhkrud) taime teistesse osadesse. Mida intensiivsem on fotosüntees, seda kiirem on ka laskuv vool. Vesi koos orgaaniliste ühenditega liigub floeemi e. niine sõeltorude kaudu allapoole. Transpiratsiooniks nimetatakse vee aurumist taime lehtedest välisõhku. Erinevalt tavalisest auramisest (evaporatsioon, näiteks veekogu pinnalt ) on õhulõhede kaudu toimuv protsess taime poolt reguleeritav. Transpiratsioon: õhulõhede kaudu toimuvat transpiratsioon moodustab 90%; kutikulaarne transpiratsioon 10 %, see on suurem noortel lehtedel. Õhulõhed koosnevad kahest sulgrakust, mille vahele jääb ava. Õhulõhede
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Referaat õppeaines ärilogistika Õppejõud: lektor Tarvo Niine Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Antud referaadi eesmärgiks on anda Jaapanis kasutatavaid süsteeme mitte tundvale inimesele ülevaade Jaapanis väga laialdaselt levinud ning ka mujale maailmasse jõudnud ärifilosoofia ning logistika vormist nimega keiretsu. Teema valikul sai saatuslikuks isiklik huvi Aasias, kui maailma ühes kiiremini arenevas piirkonnas kasutatavate äri tegemise ja koostöö lahenduste vastu. Olen üsna kindel, et 21
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Logistika ja kinnisvara õppetool JALGRATASTE TARNEAHELA ANALÜÜS VELOPLUS OÜ ETTEVÕTTE NÄITEL Globaalse tarneahela juhtimine, kodutöö I Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2010 SISSEJUHATUS Käesolev globaalse tarneahela juhtimise kodutöö on kirjutatud teemal jalgrataste tarneahela analüüs Veloplus OÜ näitel. Jalgrataste tarneahela kirjeldamiseks on valitud jalgratta MATTS TFS XC 300-V tootmine ja tarnimine, mille valmistamist ja tarneahelat töös kirjeldatakse. Tarneahel (Supply Chain) näitab millistest tarne etappidest koosneb lõpptoote kujunemine
Pärn pole küll eriti vastupidav mädanikele ja kahjuritele, kuid see-eest kergesti lõhestatav, eriviisidel töödeldav ja immutatav ning seetõttu leidnud laialdast kasutust tisleri-, treimis- ja nikerdustöödel. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett, õied on laialt levinud ka ravimtaimena. Must ehk sanglepp (Alnus gutinosa) Sanglepp on Eesti niiskete metsade, jõeservade ja puisniitude tavaline asukas hõlmates 3% puistute pindalast