Katioonide lõputöö Katioonide tõestamine Sain kätte lahuse, kus sisaldus 1-2 katiooni ning 1-2 anioon. Lahus oli kollast värvi ning pH=1 . Võis eeldada Fe2+ või Fe3+ -ioone. Sooritasin rea eelkatseid. Lisasin alglahusele 1M väävelhapet sadet ei tekkinud, seega polnud Pb2+ , Sr2+ ja Ba2+ -ioone. Uue katsena lisasin konts.lämmastikhapet. Sadet ei tekkinud, seega polnud lahuses Sn2+ ,Sn4+ ja Sb2+ -ioone. Alustasin katioonide tõestamist I rühmast. Lisasin 1 ml lahusele tilkhaaval 2M HCl lahust, mingit sadet ei tekkinud. Järelikult I rühma katioone lahuses üldse polnud. Seega sai lisada k. HCl-i ja 1ml TAA , et sulfiidide sademeid välja keeta. Keetsin lahust vesivannis 5 min ning üllatuseks tekkis valge tihe vatjas sade. Kuna see ei vastanud ühelegi sulfiidile (CuS, Bi2S3, SnS, SnS2, CdS, Sb2S3) , siis järeldasin, et ka teine rühm puudub. Vahepeal tõestasin alglahusest Fe3+ -ioonid (katioonide III rühm), mistõttu lahus omandas Berliini...
1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 I katseklaasi valati 1 ml HCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. HCl + AgNO3 AgCl + HNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. CaCl2 + 2AgNO3 2AgCl + Ca(NO3)2 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima II katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima III katseklaas:
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust. Kõigis lahustes peale Na2S2O3 lahuse tekib valge sade.
Kümosiin hüdrolüüsib valke suurteks peptiidideks. Kaseiini geeli teke pH 6.7 juures toimub kahes etapis: k-kaseiini lõikamine – para- k-kaseiin + GMP Parakaseiini sadenemine kaltsiumi ioonide juuresolekul. Laabikalgend: 1) k-kaseiini lõikamine kümosiini poolt 2) kaseiinimitsellide agregeerumine (sadenemine) 3) sünerees ehk vadaku eraldumine Töö eesmärk: Laabikalgendi katsel on eesmärgiks hinnata piima sobivust ensümaatiliseks kalgendiks, samuti jälgida CaCl2 mõju kalgendi tekkele. Või töös on eesmärgiks teha võid, jälgida tehnoloogilist protsessi, arvutada saagis ja anda võile organoleptiline hinnang. Töö käik: Laabikalgendi katse: Alma piim 2,5% Valmistatakse CaCl2 lahus (5%-line). Valmistatakse laabilahus. Laapi lisatakse arvestusega 25ml/100l piima kohta (vedel STABO laap). Valitakse katseklaasid, igat määramist tehakse kahes paraleelses katseklaasis.
HCl AgNO3 AgCl HNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. NaCl AgNO3 AgCl NaNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub CaCl2 lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). CaCl2 lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. CaCl2 2 AgNO3 2 AgCl Ca NO3 2 valge sade Cl Ag AgCl Valada katseklaaside sisud kokku ning jätta katseks 3.1.
Kordamine, 9. klass Elemendi järjenumber = elektronide, prootonite arvuga ja tuumalaenguga. Neutronite arv on ümardatud aatommassi ja järjekorranumbri vahe. Elektron kihtide arv = perioodi nr-iga. Kui element asub A rühmas siis on tema elektronide arv viimasel kihil = rühma nr-iga. Reaktsioonivõrrandid Hape H ja happejääk, nt HCl Alus Hüdroksiid, OH lõpuga Mittemetalli oksiid Mittemetall + S+O2, SO2 Metalli oksiid Metall + O2 Sool Ca(NO3)2 ; NaCl ; CaCl2 ; Na2CO3 1. Alus + hape = sool + vesi Nt: NaOH + HCl = NaCl + H2O 2. (mitte)metalli oksiid + hape = sool + vesi Nt: CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O 3. Mittemetalli oksiid + metallioksiid = sool Nt. CO2 + CaO = CaCO3 4. metall + hape = sool + vesinikust Nt: Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 5. mittemetalli oksiid + vesi = hape Nt: CO2 + H2O = H2CO3 6. Metalli oksiid + vesi = hüdrooksiid Nt: Na2O + H2O = 2NaOH Happed Muud asjad
KEEMIA REAAL Happelised oksiidid : Mittemetalli oksiidid Aluselised oksiidid: Metalli oksiidid 1. alus + hape sool + vesi NaOH + HCl NaCl + H2O 2. aluseline oksiid + hape sool + vesi CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. happeline oksiid + alus sool + vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O 4. happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 5. aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O Ca(OH)2 CuO + H2O ei toimu 6. happeline oksiid + vesi hape CO2 + H2O H2CO3
Laboratoorse töö eesmärgiks oli läbi viia reaktsioonid, milles rasklahustuvad ühendid sadenevad või lahustuvad, kus tekib rasklahustuv ühend ühe ja sama iooniga. Lisaks tuli jälgida ka heterogeense tasakaalu nihkumist ning sulfiidide sadenemist. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt, tsentrifuugiklaasid, väike keeduklaas, büretid, suurem keeduklaas, pliit, tsentrifuug, mõõtsilinder, klaaspulk. Kemikaalid: HCl, NaCl, CaCl2, AgNO3, H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4, Na2S2O4, BaCl2, Pb(NO3)2, KI, K2CrO4, CH3CSNH2, NH4H2O, CH3COOH, NaOH, MgCl2, KOH, NH4Cl, MnSO4, NiSO4, CdSO4, Hg(NO3)2, SbCl3. Töö käik 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1. Valasin katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisasin katseklaasi 2 tilka AgNO3 lahust. Valasin katseklaaside sisud kokku, et seda hiljem katses 3.1. kasutada. Katse 1.2.
Happeline oksiid + vesi = hape H2CO3 süsihape SO2 + H2O = H2SO3 H2SO4 väävelhape 2.Hape + sool = sool + hape H2S + CuSO4 = CuS + H2SO4 SOOLAD CaSO4 kaltsiumsulfaat 1. Metall + mittemetall = sool FeCl2 raud(II)kloriid Ca + Cl = CaCl2 2.Alus + hape = sool + vesi Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O 3.Metall + hape = sool + vesinik (pingerida!!) Ca + H2SO4 = CaSO4 + H2 4.Leelis + sool = hüdroksiid + sool 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4
Soolad on liitained mis koosnevad metalliioonides ja happejääk ioonidest.(NaCl) Saamine 1)Hape + metall Zn+2HCl -> ZnCl2+H2 2)Hape+aluseline oksiid Cu(II)O+H2SO4 -> Cu(II)SO4+H2O 3)Hape + alus Cu(OH) 2+H2SO4 ->CuSO4 + 2H2O 4)Hape + sool CaCO3+2HCl -> CaCl2+H2CO3CO2; H2O 5)Alus+happeline oksiid Ca(OH) 2+CO2 -> CaCO3+H2O 6)Alus+sool CuSO4+NaOH -> Na2SO4+Cu(OH) 2 7)Sool+metall CuSO4+Fe -> FeSO4+Cu 8)Sool+sool CuSO4+BaCl2 -> CuCl+BaSO4 9)Alusel.oksiid+happel.oksiid CaO+CO2 -> CaCO3 10)Metall + mittemetall
4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2 CaO + 2 NO2 Ca(NO3)2 Ca(OH)2 + 2 HNO3 Ca(NO3)2 + 2 H2O Ca(OH)2 +2 NO2 Ca(NO3)2 + H2O b)CO2 C + O2 CO2 CaCO3 CaO + CO2 (noolüles) H2CO3 H2O + CO2 7. BaCl2 ; CaO ; Hcl ; K2SO4 ; AgNO3 a) BaCl2 + 2 AgNO3 Ba(NO3)2 + 2 AgCl (noolalla) b)K2SO4 + 2 Hcl 2 Kcl + H2SO4 c)BaCl2 + K2SO4 2 Kcl + BaSO4(noolalla) d) 2Hcl + CaO CaCl2 + H2O 8.SO2 saab kindlaks teha, et on happeline oksiid, kui juhtida too läbi vee ning tekib seega hape.
2s 2p 3s 3p 4s 4p 5s25p5 Max o.a. on VII Min o.a. on I · Cl keemilised omadused 1. Cl2 + 2NaBr = 2NaCl + Br2 2. 3Cl2 + 2Fe = 2FeCl3 3. Cl2 + 2Na = 2NaCl 4. Cl2 + H2 = 2HCl 5. Cl2 + H2O = Kloorivesi · HCl keemilised omadused 1. 2HCl + Fe = FeCl2 + H2 2. 2HCl + CaO = CaCl2 + H2O 3. HCl + NaOH = NaCl + H2O · Indikaatorid (H2 määramine) Happeline keskkond (pH<7; [H+]>[OH-]) mo= punane lakmus = punane ff Aluseline keskkond (pH>7; [H+]<[OH-]) mo lakmus = sinine ff= vaarikapunane Neutraalne keskkond (pH=7; [H+]=[OH-]) mo lakmus = lilla ff · Metallide halogeniidide keemilised omadused 1
2HCl + Na2SO3 = 2NaCl + SO2 + H2O 2Fe+ 3 Cl2=2FeCl 3 (metall saavutab max oksüdatsiooniastme ) ( CO, NO , N2O ) ei reageeri vee, hapete ega alustega * karbonaat + tugev hape = sool + süsinikdioksiid + vesi ALUSELISED OKSIIDID 2HCl + CaCO3 = CaCl2 + CO2 + H2O 4. Metall + vesi = alus + H2 (IA, IIA alates Mg) 1. Aluseline oksiid + vesi = leelis 4. Hape + metall = sool + vesinik 2Na+ 2H2O =2 NaOH + H2 Na2O + H2O = 2NaOH metall peab olema pingereas H vasakul
2Li+ 2H2O -> 2LiOH+ H2 Ba+ 2H2O-> Ba(OH)2+ H2 Keskmise aktiivsusega metallid reageerivad ainult sooja veega.->tekib oksiid +H2 Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Cd 2Al+ 3H2O--> Al2O3+ 3H2 Al+ H2O 2) Vesinikust vasakul asuvad metallid on vesinikust tugevamad redutseerijad, reageerides lahjendatud hapetega ja torjudes nendest vesiniku valja (Li-Pb)-> tekib sool + H 2 Zn+ lahj.2HCl -> ZnCl2+ H2 Paremal pool vesinikust asuvad metallid lahjendatud hapetega ei reageeri.(Bi-Au) Cu+ lahj.HCl 3)-Ca+ZnCl2-> CaCl2+ Zn Metall lihtainena pingereas peab olema metallist, mis kuulub soolalahuse koostisse eespool, siis rektsioon toimub. Zn+CaCl2 4) Metallide havimist umbritseva keskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. 5)Keemiline korrosioon on metallic vahetuv keemiline rekts. Keskkonnas leiduva oksudeerijaga. (nt. Metallic reag. Kuivade gaaside voi vedelikuga.) 6)Elektrokeemiline korrosiooni toimumise tingimuseks on metallic kokkupuutumine elektroluudilahusega
Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH
Nõrgad H2S, H2CO3 2HCl + Mg(OH)2 = MgCl2 + 2H2O 2HCl + MgO = MgCl2 + H2O 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 2HCl + Na2S = 2NaCl + H2S Soolad: Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na2O + H2O à 2 NaOH CaO + H2O à Ca(OH)2 CuO + H2O à ei toimu CO2 + H2O à H2CO3 SO2 + H2O à H2SO3 SO3 + H2O à H2SO4 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 SiO2 + H2O à ei toimu Cu(OH)2 à CuO + H2O Ca(OH)2 à CaO + H2O 2 Fe(OH)3 à Fe2O3 + 3 H2O H2SO3 à H2O + SO2 H2CO3 à H2O + CO2 Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4 + 2 NaCl
(leelistega) lihtsustatult NaOH + CO2 = NaHCO3 2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola Hapetega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Al2O3 + 6 HCl = 2 AlCl3 + 3 H2O Ei reageeri Ei reageeri Ia ja IIa rühma oksiidid (va, BeO) annavad Annavad happe veega veega leeliseid H2O + SO2 = H2SO3
Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO 4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O CaSO4*2H2OCaSO4*0,5H2O + 1,5H2O Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel omadusel põhineb kipsi kasutatakse ehituses, kunstis ja meditsiinis (kipsmähised luumurdude korral). CaCl2 kaltsiumkloriid Kaltsiumkloriid on värvuseta, väga hügroskoopne kristalne aine, mis seob õhust endasse veeauru ja moodustab selle tagajärjel kristallhüdraadi CaCl2*6H2O. Selle omaduse tõttu kasutatakse veevaba kaltsiumkloriidi ainete kuivatamiseks eksikaatoris ja gaaside kuivatamisseadmetes ning orgaaniliste vedelike kuivatamiseks. Ca(NO3)2 kaltsiumnitraat Kaltsiumnitraati tuntakse norra salpeetri nime all. Ta võib esineda mitme
õhuniiskuses ja tekitab nö . suitsu Vesinikfluoriidhape on keskmise tugevusega hape , kuid väga agresiivne , ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi. Seda omadust kasutavad klaasikunstnikud klaasnõude kaunistamiseks. Keem. Omadused : Vesinikkloriidhape on tugev hape , ta on täielikult dissotsieerunud. Reageerib metallide , aluseliste oksiidide, alustega: 2 HCl + Fe = FeCl2 + H2 2 HCl + CaO = CaCl2 + H2O 2 HCl + CaCl2 + 2 H2O Saamine : Vesinikkloriidhapet saadakse Na-kloriidist ja väävelhappest 2NaCl + H2SO4 = Na2SO4 + ,, HCl ja saadud gaasi lahustatakse vees. Metallide halogeniidid : on tahked kristalsed ained. Neist tähtsaim on naatriumkloriid e. Keedusool NaCl Metallide halogeniidid ja ka vesinikhalogeniidid võivad keemilistes reaksioonides käituda redutseeriana , loovutades elektrone ja muutudes vabadeks halogeenideks.
Näiteks: Na2O + H2O -> 2 NaOH CaO + H2O -> Ca(OH)2 b) Leelis- ja leelismuldmetall + vesi -> leelis+ vesinik Tingimus: Veega reageerivad vaid IA ja IIA rühma metallid, tekib leelis ja vesinik. 2 Na + 2 H2O -> 2 NaOH + H2 Ca + 2 H2O -> Ca(OH)2 + H2 c) Vees lahustumatu aluse saamine (sool + leelis -> alus + sool) Näiteks: CuSO4 + 2 KOH -> Cu(OH)2 + K2SO4 8. Soolade saamine. 1) hape + alus -> sool + vesi (alati toimub) Näiteks: 2 HCl + Ca(OH)2 –> CaCl2 + 2 H2O 2) metall + hape -> sool + vesinik (vaid pingereas vesinikust vasakul olevate metallidega) Näiteks: Ca + 2 HCl -> CaCl2 + H2 3) aluseline oksiid + hape -> sool + vesi (toimub alati) Näiteks: Na2O + 2 HCl -> 2 NaCl + H2O 4) alus + happeline oksiid -> sool + vesi (toimub alati) Näiteks: NaOH + CO2 -> Na2CO3 + H2O 5) sool + hape -> sool + hape Tingimus: 1) Esialgsed sool ja hape peavad lahustuma vees, esialgne hape peab olema saadavast happest
AgNO3 + KI => AgI + KNO3 Cl hapniku ühendid 1. Hüpokloorishape: Saadakse Cl reageerimisel veega: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO Tekid segu, mis sisaldab vähesel määral Hcl, HclO ja lahustunud Cl. Seda nimetatakse klooriveeks. Väga nõrk ja ebapüsiv hape, nõrgem kui H2CO3, laguneb iseenesest: HclO => Hcl + O väga tugev oksüdeerija, desinfitseeriva ja pleegitava toimega. 2. Kloorlubi: Saadakse kloorist ja kustutatud lubjast: 2Ca(OH)2 + 2Cl2 => CaCl2 + Ca(OCl)2 + H20 Toimub niiskuse juuresolekul: CaCL2 + Ca(OCl)2 = Ca2Cl4O2 Ca(OCl2) laguneb kergelt, eraldub monohapnik: Ca(OCl2) => CaCl2 + O desinfitseeriva ja pleegitava toimega. 3. Kaaliumikloraat: laguneb kuumutamisel: 2KclO3 => Kcl + 3O2 Cl ühendid lagunevad kergesti eraldades hapnikku, järelikult on nad kõik tugevad oksüdeerijad.
suurem tihedus, kvadus ja krgem sulamis- ja keemistemp., mille heks phjuseks on asjaolu, et nende aatomite vliselektronkihil on kaks korda rohkem valentselektrone kui vastavatel leelismetallidel. Lihtainena on IIA rhma metallid keem.aktiivsed, kuid vhemakt. kui leelismetallid. - Reag.hapnikuga: krgemal temp'l sttivad metallid heleda leegiga plema ja mood. vastava oksiidi. 2Mg + O2 tekib 2Mg - Reag. halogeenidega: hinevad energiliselt mood. vastavaid halogeniide: Ca + Cl2 tekib CaCl2 (kaltsiumkloriid) Sr + Br2 tekib SrBr2 (strontsiumbromiid) - Reag. veega: Leelismuldmetallid (Ca, Sr, Ba, Ra) reageerivad veega juba toatemperatuuril (Be ja Mg soojendamisel): Sr + 2H2O tekib H2 + Sr(OH)2 (strontsiumhdroksiid) -Reag. hapetega: 2.rhma elemendid paiknevad metallide pingerea algul ning reag. seeprast hapetega aktiivselt: Ca + 2HCl tekib CaCl2 + H2 Tekivad lihtsoolad, milles LMM-de o.-a. alati II. Lahustumine vib olla aeglane juhul, kui reageerimisel tekivad rasklahustuvad soolad
reaktsioonide triviaalnimetused Lubja kustutamine: CaO + H2O = Ca(OH)2 Lubjamördi kivistumine: Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3 + H2O Kipsi põletamine: CaSO4 * 2H2O = CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O Lubjakivi lahustumine CO2 -rikkas vees: CaCO3 + H2O + CO2 = Ca(HCO3)2 Kipsi kivistumine: CaSO4 * 0,5H2O + 1,5H2O = CaSO4 * 2H2O Kareda vee keetmine: Ca(HCO3)2 = CaCO3 + H2O + CO2 Lubjakivi põletamine: CaCO3 =CaO + CO2 Katlakivi lahustumine happe toimel: CaCO3 + 2HCl = CaCl2 + H2O + CO2 4. Leelismetallide saamine: Soolade või leeliste elektrolüüs elektrolüüs NaCl = 2Na + Cl2 5. Leelismuldmetallide saamine: Sulatatud kloriidi elektrolüüs elektrolüüs CaCl2 = Ca + Ca2
stabilisaatorit, sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana, insektitsiidina (putukamürk), koduloomade seedimise kiirendamiseks näiteks suu- ja sõratõve puhul, lisatakse beetlile, et suurendada selle eufooriat tekitavat toimet Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. b) Ca(OH)2 Nimetused: Kaltsiumhüdroksiid, kustutatud lubi Leidumine: Lubjakivi põletamine, valmistatakse lubja kustutamisel Omadused: See on värvitu kristalne aine või valge pulber. Kuumutades laguneb kaltsiumhüdroksiid kaltsiumoksiidiks ja veeks. Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus, mida
elektroni. Metall on seda aktiivsem,mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. Aktiivsus perioodis vasakult paremale väheneb ja A-rühmades ülalt alla suureneb. Keemilistes reaktsioonides metallid lihtainetena alati loovutavad väliskihi elektrone- nad on redutseerijad, mis oksüdeeruvad. IA → leelismetallid →väliskihil 1 elektron → o -a. alati I. N. Na2O, K2SO4, LiOH II A → leelismuldmetallid→väliskihil 2 elektroni → o.-a. alati II. N. CaO, CaCl2, Ba(OH)2 III A väliskihil 3 elektroni → o.-a. alati III. N. Al2O3, Al(OH)3 Üljäänud metallide o.-a. on muutuv. Näit. Sn ja Pb - II ja IV; Fe - II ja III; Cu I ja II Keemilised omadused: 1.metallid reageerivad aktiivsete mittemetallidega. toimub liitumisreaktsioon, mis on ühtlasi redoksreaktsioon a) metall+ O2 → oksiid. N. 2Mg +O2 → 2MgO Mg -2e → Mg2+ O +2e → O2- b) metall + halogeen (F2 Cl2 Br2 I2 ) →´ vesinikhalogeniidhapete sool N
AMMONIAAK
N +7 | 2) 5) H +1 | 1)
Ehitus
2p 1s
2s
polaarne kovalentne side
1) värvuseta
Füüsikalised 2) iseloomuliku terava lõhnaga (nuuskpiiritus)
omadused
3) mürgine
4) õhust kergem (M=17g/mol)
5) lahustub hästi vees, moodustades ammoniaakhüdraadi
NH3 + H2O NH4 + OH
1) põlemine (võib ka süttida)
Keemilised 4NH3 + 3O2 6H2O + 2N2
omadused
2) katalüütiline oksüdeerumine (Plaatinaga)
4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO
3) reageerimine hapetega
2NH3 + H2SO (NH4)2SO4
NH3 + HCl NH4Cl
1) N2 + 3H2 2NH3
Saamine eksotermiline reaktsioon (H
SO2, SO3, CO2 Al2O3,CuO,CaO HAPPELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED happeline oksiid + vesi = hape CO2 + H2O = H2CO3 happeline oksiid + alus = sool + vesi CO2 + 2NaOH = Na2CO3 + H2O happeline oksiid + aluseline oksiid= sool CO2 + CaO = CaCO3 ALUSELISTE OKSIIDIDE KEEMILISED OMADUSED aluseline oksiid + vesi= alus CaO + H2O = Ca(OH)2 aluseline oksiid + hape = sool + vesi CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O aluseline oksiid + happeline oksiid= sool CaO + CO2 = CaCO3
nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid; Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH
nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5
LABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks. Mööduva kareduse põhjustavad süsihappe happelised soolad Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2, mis on kõrvaldatavad vee keetmisega, sest vesinikkarbonaadid
Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi karbonaatse süsihappegaasi sisaldus mahumeetodil. Saadud tulemusi võrrelda käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1. Reaktsioonianum uuritava kütusega 2. Jaotuslehter katselahusega 3. CaCl2 ga täidetud U toru 4. Metallstatiiv 5. Gaasimõõtebürett klaassilindri ja nivoopudeliga 6. Elavhõbedatermomeeter mõõtepiirkonnaga 0...50 C 7. Kolmekäiguline kraan Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Kütuse mineraalosa suur karbonaatsisaldus mõjutab oluliselt kütuse põletamist ning tingib vajaduse seda arvestada näiteks kolde soojus- ja materjalibilansi koostamisel.
Happed ja soolad Hapeteks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb ühest või mitmest vesiniku ioonist ja happejäägist. Sooladeks nimetatakse liitaineid mille molekul koosneb metallist ja happejäägist. Happe nimetus Happe valem Soola nimetus Näidis VESINIKKLORIIDHAPE -I kloriid CaCl2 (SOOLHAPE) HCl VÄÄVELHAPE -II sulfaat K2SO4 H2SO4 VÄÄVLISHAPE -II sulfit Na2SO3 H2SO3 DIVESINIKSULFIID- -II sulfiid Al2S3 HAPE H2S
HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3 Vahetusreaktsioon tekkib alati tugevama happe poolt nõrgema happe poole. "Üle mõistuse soe vesi," ütles blondiin kui oli nabast saadik vees.
Vee karedus: Loodusik vesi: 1)soolane vesi 2)mineraalvesi 3)mage vesi Pehme vesi sisaldab vähe Ca- ja Mg-soolasid Kare vesi sisaldab palju Ca- ja Mg-soolasid a) Püsiv karedus tingitud CaCl, MgCl, MgSO Kõrvaldamine: 1) pesupulbriga CaCl2 + Na2CO3 -> 2NaCl + CaCO3 (KATLAKIVI) 2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (katlakivi) + H2O + CO2 2) pesupulbriga
· Soolad on väga värvilised. SOOLADE NIMETAMINE · Soolade nimetamisel tuleb nimetada metalli katioon ja vastav anioon.N:Na2so4-naatriumsulfaat · B-rühma metallide korral tuleb kindlasti märkida ka oksutatsiooniaste N: Feso4 - raud(2)sulfaat SOOLADE SAAMINE · Happe+alus -)Sool + vesi N: HCL + NaOH -) NaCl +H2O · Aktiivne metall +hape -) Sool+Vesinik (1avõi2arühma Metall) N: Ca +2Hcl -) CaCl2 +H2 · Happeline oksiid + alus ja aluseline oksiid +hape -) Sool · Metall + Mittemetall -) Sool N: 2Fe + 3Cl2 -) 2FeCl3 · Aluseline oksiid + happeline oksiid -) Sool +Vesi SIIN ON KÕIK MIDA TARVIS KT-S VAADAKE KA MINU TEISI KEEMIA KONSPEKTE!
Olek: Tahke. Omadused: · Kaltsiumoksiid on sööbiv. · Valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. · Kristalne aine. · Lahustub hästi vees. · Ei lendu ning on lõhnatu. · Sulamistemperatuur on 2572 °C. · Keemistemperatuur on 2850 °C. · Kaltsiumoksiid reageerib eksotermiliselt veega, tekib kaltsiumhüdroksiid: CaO + H2O Ca(OH)2 · Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 · Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Koostas: Liis Ilves 8. klass
tähendab et vesi tuleb pehmendada. Eristatakse karbonaatset, püsivat ja üldkaredust. Karbonaatne karedus(nimetatakse ka mööduvaks kareduseks) on tingitud vee lahustunud vesinikkarbonaatidest. Vee soojendamisel või keetmisel vesinikkarbonaadid lagunevad vastavaks karbonaadiks, mis vees ei lahustu ja moodustab anumasse katlakivikihi: Ca(HCO3)2=CaCO3 +H2O+CO2 Püsiv karedus on tingitud tugevate hapete vees lahustuvatest kaltsium- ja magneesiumisoo- ladest (CaSO4, MgSO4, CaCl2, MgCl2 ja teised). Keetmisega pole püsivat karedust võimalik kõrvaldada. Üldkaredus on kõigi Ca- ja Mg-ühendite kogusumma keetmata vees ehk Ca- ja Mg- ioonide kontsentratsioon vees ehk karbonaatse ja püsiva kareduse summa. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi.
magneesiumi vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2, mille hulk on kergesti Keskmine vesi 1,5 - 3,0 mmol/l määratav tiitrimisel soolhappega metüüloranži juuresolekul: kare vesi 3 - 4,5 mmol/l väga kare vesi > 4,5 mmol/l Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O Vee mööduv karedus on 1 liitris vees lahustunud Ca ja Mg summaarne MÖÖDUVAST KAREDUSEST SAAB LAHTI: millimoolide hulk. 1. Vee keetmisega: Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O Reaktiivid: 0,1M HCl mõõtelahus, indikaator metüüloranž, uuritav vesi.
Ioonreakstsioonid lahustes: 1), 2) (SO2, CO2, HCl (kui teine saadus on lahus), H2S), 3)H2O. 2NH4Cl+Ca(OH)2 2NH3+2H2O+CaCl2 Kui mõlemad algained on lahused, siis reaktsioon ei toimu. · Soolad, mis on moodustunud nõrkadest/tugevatest alusest ja hapetest, ei hüdrolüüsu. (CO+H2Oei toimu(neutr. kk), Cu(OH)2 - neutr. sest vees lahustamatu OH-, Al2O3+ H2Oei toimu, sest OH- ei lahustu vees). Näidisül. Vaja on neutraliseerida 0,3 dm3 Ba(OH)2 0,1 M lahust. Mitu g 10%-list HCl lahust selleks kulub? Ba(OH)2+2HClBaCl2+2H2O V(Ba(OH)2)=0,3 dm3 P(HCl)=10% 0,1 M 0,1 mol - 1 dm3 x = 0,03 mol
TUGEVAD ELEKTROLÜÜDID esinevad lahuses esinevad lahuses osaliselt ioonidena näited näited Tugevad Soolad Leelised Nõrgad happed Nõrgad alused happed NaCl, CuSO4, H2SO4, HNO3, CaCl2, LiBr. HCl 3. Märgi tabelis õigetesse lahtritesse ristid. sula NaCl HCl HCl NaOH CH 3 CH 2 OH NaCl (lahuses) (gaas) (lahuses) (lahuses) (etanool) molekulidena ioonidena juhib elektrit 4. Kirjuta puuduvad ioonid, mis tekivad alltoodud ainete dissotsiatsioonil.
Reageerib kergesti Põleb punase leegiga Avastamine Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitavat Inimese kehakaalust kuni 2% Kaltsium on vajalik vere hüübimiseks Päevas 600-1400 mg Puuduse korral luuhõrenemine Kaltsiumkarbiid Kasutatud kirjandus https://www.mindomo.com/mindmap/kalts ium-05dde2d963ed4e018f5faee23a049875 http://et
Neutraalsed oksiidid siia kuuluvad mittemetallid *CO; NO; N20* Oksiidide keemilised omadused. 1. Happelised oksiidid reageerivad veega *CO2 + H2O H2CO3* 2. Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega *CO2 + Na2O Na2CO3* 3. Happelised oksiidid reageerivad alustega *N2O5 + 2KOH 2KNO3 + H2O* 4. Aluselised oksiidid reageerivad veega *Na2O + H2O -2NaOH* 5. Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega. 6. Aluselised oksiidid reageerivad hapetega *CaO + HCl CaCl2 + H2O* 7. Amfoteersed oksiidid reageerivad aluse või happega *AlO3 + 6HCl 2AlCl3 + 3H2O* *Al2O3 +NaOH Na Al/OH4/* 8. Neutraalsed oksiidid ei reageeri vee, aluse, hapete ega sooladega *N2O + H2O -/-
o Cl Cl H | o HCH | H 3. Täida tabel. Elemendid Ioonide valemid Ioonide arvude suhe Aine valem K+ I - 1:1 Na ja P Li2O Na+ So4 -2 4. Moodusta iooniline side. o KF o CaCl2 5. Märgi, kas lause on tõene (+) või väär ( - ). o Lämmastik saab moodustada 3 kovalentset sidet. o Kovalentse sideme ühine elektronpaar on lükatud vähem elektronegatiivsema elemendi poole. o Kovalentne polaarne side moodustub kahe samasuguse aatomi vahel. o Metallilise sideme puhul puudub polaarsus. o Metallid ei ole eriti plastilised, seega on neid ka keeruline sepistada. o Vesinikside parandab aine lahustuvust vees ja tõstab nii keemis- kui ka sulamistemperatuuri.
(omadused, leidmine ja kasutamine) (4p) 7. Mis on amfoteersus? (2p) 8. Millised on aldehüüdide ja ketoonide üldised füüsikalised omadused ja füsioloogiline toime? (3p) 9. 0,8 mooli kaltsiumoksiidi pandi reageerima 1,8 mooli soolhappega (HCl). Mitu mooli ja mitu grammi kaltsiumkloriidi tekib? Millist lähteainet ja mitu mooli jääb üle? (5p) CaO + 2HCl CaCl2 + H20 10.Kui suur oli reaktsiooni saagise %, kui 12g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel väävelhappega saadi 15g soola? (5p) H2SO4 + 2KOH K2SO4 + 2H2O Hinded / punktid
Fosfor P +15/2)8)5) 1s22s22p63s23p3 Looduses · Fosforiit Ca3(PO4)2 · Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2
. . ? ............................................................................................. . . ................................................................................. ............................................................................. 10 3 ( ): 1) 2 , ( ); ______ 2) 2 , . ______ : H2, NO2, H2O, NH3, N2, SiO2, SO2, CO, CO2, , CH4, () CaO, O3. 11 4. , 100 . . . . 70°? (KNO3, CaCl2) . 50 40 ° 35 KNO3. ? (, ). ( ) ? . 12 6 . . ) ) 3 ) | | | =-2-3 3--= 3--3 .......................................................................................................... ) ) 3 ) 3- 2 -- 3 | | 3- 2 -= 3-= ........................................
Ca(OH)2 Kustutatud lubja saamist nimetatakse lubja kustutamiseks. Kaltsiumoksiidi omadused: on valge, hallikasvalge, kahvatukollane või kahvatuhall aine. On kristalliline. Lahustub hästi vees. Kaltsiumoksiid ei lendu ning on lõhnatu. Molaarmass on 56,08 g/mol. CaO reageerimine veega on eksotermiline reaktsioon. CaO + H2O Ca(OH)2 Kaltsiumoksiid on aluseline oksiid. Ta reageerib happega CaO + 2HCl CaCl2 + H2O ja happelise oksiidiga CaO + SO2 CaSO3 Normaalsel temperatuuril ja rõhul on kaltsiumoksiid keemiliselt stabiilne. Kaltsiumoksiid on sööbiv. Ta ärritab nahka ning võib tekitada nahapõletust, eriti märjal või niiskel nahal. Pikaajaline või korduv kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti. Nahale võivad tekkida sügavad haavandid. Kaltsiumoksiid ärritab silmi. Kokkupuude vedeliku või auruga põhjustab tugevat põletust.
Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3 Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- nõrgad happed nõrgad alused. Nõrgad happed: H2SO3, H3PO4, H2S, H2CO3, CH3COOH Nõrgad alused:Zn(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3, NH3*H2O Ioonsed ained on tugevad elektrolüüdid. Enamiku soolade lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline.
omadused: · gaasilises olekus(fluor,kloor) · tahke(jood) · vedel(broom) · vees vähe lahustuv · reageerib enamike metallidega · keemiliselt aktiivne · mürgine · oksüdeeruv leidumine: · lihtainena ei leidu · merevesi(NaCl) tootmine: vee elektrolüüs kasutamine: · fluoroplastide tootmine · vesinikfluoridhappe süntees · soolhappe tootmine(kloor) · desinfitseerimine(jood) ühendid: · HCl · NaCl · KCl · CaCl2 väävel: · kollane · kristalne · vees halvasti lahustuv · halb elektri-ja soojusjuht · rabe · oksüdeerija · redutseerija kasutamine: · värvainetes · ravimites · tuletikkudes · püssirohus · paberi valmistamisel leidumine: · vulkaanilised piirkonnad · maa sees
elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on metallpulgad(eri metallist), mis ühendatakse omavahel elektrijuhtmega paigutades ahelasse ka ampermeetri. Kohe kui vooluring on suletud näitab ampelmeeter et olemas on elektrivool. 4)a)N2O5+H2O = 2HNO3 ei ole redoksreakts. b)2Na+2HCl = 2NaCl+H2 Naº 1e = Na¹ reduts H + 1e = H oksüd 5) 4Fe+3O2=2Fe2O3*H2O raud korrodeerub Fe redutseerija O oksüdeerija 6)a) 4Ag+NO3- + 2H2O = 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 Ag+ on katoodil. NO3 on anoodil. b)CaCl2=Ca+Cl Ca on katoodil. Cl on anoodil. 7)Sulamitel ja koostismetallidel on ühist soojus- ja elektrijuhtivus. Need ei muutu, või muutuvad vähe. malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), pronks(Cu+Sn). 1)b (c) 2)b 3)a 4)a 5)b 6)b 7)tsink korrodeerub n(aine hulk)=m/M=mol P(saagis)=(tegelik/teoreetiline)*100%
annaabi.ee 
