põrandamassiivi ülesoojendamine võtab aega ja kiireid kütterežiimide muutusi ei võimalda. 1joonis1 soojus 4 5 Automaatika jagunemine 2joonis2 jagunemine Automaatika kasutamisel on peamised eesmärgid: Mugavus Kokkuhoid Turvalisus Millised on tänapäeval peamised automaatika võimalused? Kuidas neid oma kodus rakendada saab? Vaatame lähemalt: Küttesüsteem Ventilatsiooni ja jahutussüsteem Elektrivalguse optimaalne kasutamine Loomuliku valgustuste juhtimine Valvesüsteemid, simulatsioonid, ohutus 5 6 Automaatika terminid 1tabel1terminid 2tabel2 ühendused 6 7 Kokkuvõte Automaatika teeb meie elu palju lihtsamaks ja see on fakt.Tänu sellele me
abil abil Miks otsustasite just Kõige Meeldiv ja Ökoloogiline ja Ökoloogiline ja sellise küttesüsteemi ökonoomsem ökoloogiline ökonoomne ökonoomne variant kasuks? võimalikest süsteem. variantidest. Küttesüsteem on Küttepuud saab rajatud nii, et oma metsast oleks võimalik liita ka päikesekollektorid Elamu Elamu Elamu Elamu Muhus Läänemaal Tabasalus Leppneemes Ekspluatatsioon
rühmventiilid, mudafiltrid, termo ja manomeetrid, sisemised elektriühendused!! Soojussõlmes toimub katlas tuleva vee voolugulga regulleerimine välistemp. Ja seatud kütte pealevoolu temp. alusel. Temp. kontrolleris (juhtimissüsteemis) on sisestatud vastavalt välistemperatuurile küttepealevoolu temperatuur Küttegraafik 2. Vesiküttesüsteemid Liigitatakse torustike ühendusviisi järgi. Ühetoru küttesüsteem küttekehadesse antav ja sealt tagastatav soojuskanda ühte ja sama toru pidi Kahetoru küttesüsteem küttekehad saavad võrdse temp. soojuskandjalt, kus vajalike vooluhulkade tasakaalustamiseks on jaotustorustikud varustatud vajalike reguleerventiilidega Kollektor vesikütte süsteem Toimib sarnaselt nagu kahetoru vesiküttesüsteem, süsteemi on lisatud veel pealevoolu ja tagasivoolu kollektorid
Kombineeritud küttesüsteemid Kombineeritud küttesüsteem aitab ühe süsteemi puudused korvata teise eelistega. Kombineerimise lisakulu võib olla väike, kuid võit küttekuludes ning mugavuses samas suur. Tulemuseks automaatne kütmine ja suurem mugavus. Järgnevalt räägin kahest erinevast kombineerimis võimalusest. Kamin/ahi/pliit ja elekterküte Kõige enam kombineeritud küttesüsteemid. Elekterkütte abil hoitakse ruumis miinimumtemperatuuri. Köetakse kaminat (või ahju, pliiti), mis võtab endale põhilise soojatootmise rolli. Elekter kütab ruume ka siis, kui ollakse pikemat aega ära (et vältida torustiku lõhkikülmumist) või tahetakse, et koju jõudes ootaks soe tuba. Selline tegevus võib viia paratamatul elektriarvete kasvule. Selline varjant sobib elektriküttest loobujatele või neile, kes tahavad ahikütte kõrvale mugavamat alternatiivi. Tahkekütus ja õli Eesmärk on sama, kuid keskküttesüsteemi baasil. Õliküte soojen...
KESKÜTTESÜST EEM Romeo ja Kert AM16 MIS ON KESKKÜTE? Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks
kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud. 2) Kasutusel mitteolevate ehitiste välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad peab sulgema või tõkestama muul viisil neisse kõrvaliste isikute sissepääsu. 3) Ehitise kasutamisel tuleb tagada, et suitsu ja tule leviku takistamiseks ette nähtud ehitise osa täidaks oma otstarvet. 7. KÜTTESÜSTEEMI TULEOHUTUSNÕUDED Küttesüsteemi projekteerimine, paigaldamine, kontrollimine, hooldamine ja kasutamine 1) Küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. 2) Küttesüsteemi paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsu juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri.
37. Mis peab tegema et maasoojus pump töötaks vesiküttesüsteemis? Õigesti tuleb paigaldad Häired soojussõlem töös: 38. Kütteregulaator on avatud, kuid maja on alaküttes? (6) Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liigaväike Filter on ummitunud Soojusõlmes on soojusallika peale vool liiga väike Rõhuvaheregulaator n valesti seadistatud Pump on seiskunud Õhk on küttesüsteemis 39. Küttesüsteem on tagsakaalustatud kuid töötab ebastabiilsel? (5) Soojusvaheti on saastunud või küttepind on liiga väike Õhk on küttesüsteemis Paisupaak on valesti seadistatud Küttegraafik on valesti seaditatud Pump on seadistatud ettenähtus väiksema tootlikusega 40. Soojavee temperatuuri kõikumised on suured? (3) Rõhuvaheregulaator on puudu Regulaatorventiil on valest valitud Reguleerimissüsteem on valesti vaitud 41
1. AJALUGU Passiivmajastandard pärineb 1988. aasta mais toimunud vestlusest Rootsi Lundi ülikooli professori Bo Adamsoni ja Saksamaal töötanud Wolfgang Feisti vahel. Nende eesmärgiks oli mõelda välja hoone kontseptsioon, mis oleks samal ajal energiatõhus, mugav ja majanduslikult mõistlik. Nüüd tuntud kontseptsioon tugines ideel, et piisavalt hästi ehitatud hoonekarbi korral on võimalik jätta küttesüsteem välja ehitamata ning hädavajalik soojus tuua ruumidesse ventilatsiooni sissepuhkeõhu eelsoojendamisega. Sel juhul tekib oluline raha kokkuhoid küttesüsteemi arvelt, mida on võimalik investeerida hoonekarpi ning hoone kogumaksumus ei tule oluliselt suurem tavahoonest. Kontseptsioon arenes välja tänu mitmele uurimisprojektile, mida rahastas Saksamaa Hesseni liidumaa. Esimene passiivmaja oli nelja korteriga ridaelamu Darmstadtis Saksamaal. Selle tellisid
Auto elektrilised mugavusseadmed Auto eelsoojendused 2012 Mugavusseadme nimetus, kuidas töötab, tootjad 1. Kuidas seda nimetada? Mootoriplokisoojendus Mootorisoojendus Eelsoojendus Eelsoojendi Seisukütteseade Plokisoojendus 2. Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonireziimile
· Keskmised ehituskulud. · Võimalus automatiseerida. · Maja suurus pole oluline. · Keskküttega saab toota tarbevett Keskküttesüsteemid kütteallikata alusel Gaas Odav ehitada, odavad küttekulud, automaatne. Ainus probleem on gaasi saamine. Gaasitrassiga liitumise võimalikkus tuleb kindlasti kohalikust omavalitsusest järele uurida. Omavalitsuse tehtavad takistused ja sellega seotud väljaminekud võivad teha liitumise raskendatuks. Soovitaks kõigile see küttesüsteem valida, kui gaasitrass saadaval. Kütteõli Odav ehitada, automaatne. Keskmised küttekulud. Küttehoidla ehitamisel tuleb arvestada erinõuetega, kuid need on kergesti täidetavad. Hea lahendus mugavust armastavale, kuid küttekulusid säästa soovivale inimesele. Tahkekütus Odav ehitada, odavad küttekulud. Peab ise kütma. Erijuhtudel automatiseeritav, kuid sellegipoolest saab kütta nii, et tubades temperatuur ei kõigu. Vajalik küttehoidla ja kord
Energiaarvutuse lähteandmete esitamine Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkü...
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise oman...
Õhk-vesi soojuspump sobib hästi põhikütteks uutes hoonetes, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult madal kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesi soojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib soojustegur kohe kui päike välja tuleb. Samuti on suvine soe tarbevesi väga säästlikult soojaks köetud ning dussiruumide ja muude sanruumide põrandad meeldivalt soojad. Õhk-vesi soojuspump annab sama hea säästu ka nendes hoonetes, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on abiks õhk - vesi soojuspump siis, kui puu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud. Puukatlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes on sääst püsikuludelt kuni 50%. Inverteriga õhk-vesi soojuspump. Tänu invertertehnoloogiale on soojuspumpa erinevate soojuskoormuste juures
· Välissein: puit 7 · Katuse kate: eterniit Materjalid tegelikult: · Madalvundament on ainult kõrvalhoonel · Kandekonstruktsioon: tuhaplokk ja saepurubetoonblokk. · Vahe- ja katuselaed: puit · Välissein: plastlaudis · Katuse kate: plekk 3.4. Tehnosüsteemid Tehnosüsteemid ehitusregistri andmeil: · Elekter 220v · Vesi, kanalisatsioon pesemisvõimalus puudub · Küttesüsteem: ahju või kaminaküte · Kütte liik tahke. Tegelikud tehnosüsteemid: · Elekter 220v · Linna vee- ja kanalisatsioonisüsteem, pesemisvõimalus duss ja saun. · Küttesüsteem: keskküte, elekter. · Kütte liik tahke. 3.5. Rajatised Aias asuvad järgmised rajatised; kaev, statsionaarne kiik, kamin. Lisahoonetest on veel klaaskasvuhoone ja puukuur. 4. Kinnistusraamatu andmed 8 4.1
KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT? Kodune majapidamine. · Lülitage välja tühjas toas põlev lamp · Uute elektripirnide paigaldamisel eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) · Küttekulude vähendamiseks laske vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetage vanad aknad energiasäästliku- mate vastu. Valgusdioodid ja säästupirnid. · Valgusdioodid - 30-60 millivatti elektri- energiat. · Valgusdiood suunatulelaternad. · Säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit kui võtab tavaline pirn. Kodune majapidamine · Teleri, audio- ja videotehnika mittekasutamisel on mõtekas need kohe ootereziimile lülitada.
Kõige esimese töötava auruveduri ehitas 1804ndal aastal Richard Trevithick Suurbritannias. See auruvedur oli algeline, robustne, kuid samas oli Trevithick suurendanud masina kasutegurit kasutades kõrgemat rõhku ja väiksemat mootorit. Kes ehitas esimese hea auruveduri? Esimese hea auruveduri ehitas minu arvates George Stephenson 1829ndal aastal, kes võttis kasutusele palju innovaatilisi lahendusi. Veduri nimeks oli Rakett. Suurim edasiminek oli vaieldamatult uus küttesüsteem. Stephenson võttis esimesena kasutusele mitmetorulise boileri (koosnes 25-st vasktorust) ja nendest torudest jooksid läbi kivisöe põletamisel tekkinud gaasid. Samuti kasutas Stephenson ära selle, et põlemiskambri seinad lähevad kuumaks ta tegi põlemiskambri seinad mitmekihiliseks ja seina kihtide vahelt vett läbi lastes soojendas vett. Tänu sellele suurenes ka auruveduri kasutegur. Lisaks küttesüsteemi uuendamisele oli
Välisukse kaudu läheb ka välja sooja, kui uks lahti tehakse ja ülejäänud väiksemad soojus kaod on läbi akna ja põranda. Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest. Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad. Tänapäeval on erinevaid küttesüsteeme. Enamlevinud on puuküttega ahjud, pliidid ja kaminad. See on ka kõige odavam küttesüsteem, kuid ta ei ole kõige loodus sõbralikum. Uuemateks on maasoojuspumbad. Nende suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus. Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess. Soojuspump on automatiseeritud. Maasoojuspumba puuduseks on suhteliselt suur alginvesteering. See nõuab suuremat krunti, kuhu see süsteem paigutatakse. Õhksoojuspump on põhikütteseade, mis kasutab soojuse tootmiseks välisõhus salvestunud päikeseenergiat
a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga vitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud rüütli keldriks". Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja hu kütteseadeldised - hüpokaustid - peakorruse tähtsamate ruumide - pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide - kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale vlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja hu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest 10 , mis asub näitusesaali 9 krval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi prandas; neist üks on säilinud algkujul. Loodetiiva kolmes keldris paikneb muuseumi loodusosakond 11 , mis avati 1993. aastal. VAHITORN
...12 Ohutusjuhised................................................................................................................ 12 Teenindus- ja hooldusjuhised........................................................................................ 12 3 Mis on auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei käivitu, küll aga hakkab
.............................................4 1.4. Elamufond.................................................................................................................................4 1.5. Põlva valla teed..........................................................................................................................4 1.6. Veevarustus................................................................................................................................5 1.7. Küttesüsteem.............................................................................................................................5 1.8. Jäätmemajandus.........................................................................................................................5 2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses..............................................................................6 3. Looduskaitse...................................................................................
Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuumid. Seal asus ka linnuse kaev. Hoovi idanurgast pääseb väikesesse keldrisse, kuhu oli 16. saj sissemüüritud munk. Keldris asuvad ka sooja õhu kütteseadeldised hüpokaustid. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest ja nende kohale võlvidele laotud keristest. Peakorrus on kõige suurejoonelisem, kuna seal paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuteks, siis esindusruumides on piirdutud võlvroiete kasutamisega. Peakorrusel asub ka Vana-Liivimaa hilisgootika üüks ilusam võlvkäik. Säilinud on algsed, kaunite profileeritud roietega ristvõlvid, mis algavad otse
jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt. Kui paigutada energiaakumulaator näiteks õue ja jahutusradiaator tuppa, siis kantakse energia õuest elamusse ja tulemuseks on toa soojenemine. Sel põhimõttel töötavad soojuspump-kütteseadmed. Et soojuskandja tsirkuleerimiseks kuluv energia on tunduvalt väiksem, kui toas vabanev energia, siis selline kütteseade on oluliselt ökonoomsem, kui elektriradiaatoritel baseeruv küttesüsteem. Tänapäeva soojuspump-kütteseadmete keskmine ülekandeenergia kulu on neli korda väiksem sellest energiast, mis üle kantakse. Seega suudab 1 kW ülekandeenergiaga soojuspump üle kanda umbes 4 kW kütteenergiat. 6 See teeb ruumide kütmise soojuspump-kütteseadme abil põhjendatuks, hoolimata sellest, et soojuspump-kütteseadmed on olulisemalt kallimad kui elektriradiaatorid – kui 4 kW
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Autor: Taavi Tammekivi Matrikli nr: 092583 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Sügis 2010 Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Hoone plaan M 1:50 2.Lõige 1-1 M 1:50 3.Lõige 2-2 M 1:50 4.Hoone vaade M 1: 50 5. Sõlm S1 M 1:20 6.Sõlm S2 ...
Inimesed viibivad ligikaudu 90% ööpäevast siseruumides, mistõttu siseõhu kvaliteet on inimestele isegi olulisem kui välisõhu oma. Küttesüsteemide ja ventilatsiooniseadmete ülesanne on tagada ruumis mugav sisekliima. Tähtsaimad tegurid sisekliima kujunemisel on ruumi soojusolukord, nt temperatuur ja tõmbus, ning õhu kvaliteeti mõjutavad tegurid, nagu õhupuhtuse mitmesugused keemilised ja bioloogilised mõjurid niiskus ja tolm. Hoone sisetemperatuuri kindlustab ajakohane küttesüsteem ja ventilatsioon. Madal temperatuur ja kõrge niiskustase on tingitud kütteseadmete ebatäiuslikkusest, õhuvahetuse puudumisest või puudulikkusest, konstruktsioonide halvast kvaliteedist, ehituse defektidest ja muust. Ruumis valitsev ja meid ümbritsev keskkond mõjutab inimese ning teiste elusorganismide elutegevust. See keskkond on sõltuv paljudest teguritest ja moodustab sisekliima. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima või mikrokliima. Mikrokliima on üldisem
marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutusi peaks veel vähendama sellega, et ei peaks igapäev poes käima-see on pidev enesedistsipliini küsimus. Tänapäeval ei kujuta ette elu elektrita, aga oma maja küttesüsteem põhineb puuküttel (ahjuküttel). Esiteks on elektriküte kallis ja teiseks pole ta tervisele (nahale, hingamise kvaliteedile)hea. Majas on ka vana hea puuküttega pliit (lisaks elektriahjule) ,mis annab ise juba väga palju sooja. Olen näinud kõrvalt palju inimesi, kes ostavad endale palju asju lihtsalt sellepärast, et saab soodsalt. Tihti juhtub aga nii, et enamik asju pole vajalikud ja paljudel sooduskaupadel on ka lühike eluiga.
Õhk-vesisoojuspump sobib hästi põhikütteks uues hoones, kus soovitakse, et püsikulu oleks võimalikult väike, kuid maakütte paigaldamiseks ei leita võimalusi. Õhk-vesisoojuspump on väga säästlik ja erinevalt maaküttest reageerib tem0a soojustegur kohe, kui päike välja tuleb. Samuti saate suvise sooja tarbevee väga säästlikult köetud ning Teie pesu- ja tualettruumide põrand on meeldivalt soe. Õhk-vesisoojuspump annab sama hea säästu ka sellises hoones, kus küttesüsteem on juba välja ehitatud, kuid püsikulud kütusehinna kallinemise tõttu liiga suureks kasvanud. Samuti on õhk-vesisoojuspump abiks siis, kui Teil on puidu- või kivisöekatla kütmisest isu täis saanud. Puiduküttel katlaga võrreldes püsikulu soodsamaks ei lähe, küll aga jääb Teile oluliselt rohkem vaba aega. Õli- või elektrikatlaga võrreldes säästate õhk-vesisoojuspumpa kasutades püsikuludelt kuni 60%. Oleneb maja suurusest ja küttesüsteemi lahendusest, kuid
Ventilatsioon 155000 Remontimistööde kalenderplaan ligikaudsete hindadega tööde teostamise aegadel, arvestades 4% inflatsiooniga. Tabel hinnad tööde teostamise ajal, arvestades inflatsiooni Ehitise osad 2013 2014 2023 Vundament 13200 20321 Trepikojad 10000 14802 Küttesüsteem 160856 220142 Ventilatsioon 174354 238615 KOKKU 23200 335210 439880 1.7 Korrashoiukulud Järgnev tabel kajastab hoone jooksevkulusid, mille aluseks 65 m2 korteri kulud. Tabel - hoone jooksevkulud Kululiik /kuu /m2 Ekspluatatsioonikulu
tegelikele soojakadudele. 3.3. KÜTE SÜSTEEM Meie majas küttesüsteemiks on ühetoru süsteem vertikaalse jaotusega. Soe vesi tõuseb üles, läbides ühe püstiku radiaatoreid ja langeb alla, läbides teise püstiku radiaatoreid. Alguses vesi on kuum ja lõpuks ta jahtub. Küttekulu aastas sõltub suurel määral sellest milline on talv ja kui pikaks kujuneb kütteperiood. Meie majas kütte hind on väga kallis, sellest et küttesüsteem on välja viidud tasakaalust. Igas trepikojas on kortereid kus on üle mindud elektri küttesüsteemile. Ja peaaegu pool maja kasutab vee soendamiseks elektriboilereid. Õige hüdraulilise tasakaalu saavutamiseks vajalik tasakaalustamine. Tasakaalustamine tähendab kõikidesse radiaatoritesse just nii suure veekoguse juhtimist, kui on vajalik selle ruumi kütmiseks. Maja süsteemi korrastamiseks on 3 sammu:
varudesse. Putukate parved poevad hoonetesse läbi juhtmete (näiteks läbi soojus-ja elektrijuhtmete). Sipelgad saavad vett kraanikausi ja tihendite ümbrusest (näiteks aknad, seinad jm). Sipelgad võivad kaua elada madala temperatuuriga tingimustes tänu töölistele, kes jätkavad toidu otsimist.Minimaalne temperatuur normaalseks eluks on 18 0 C ja kõige soodsam 300 C. Hoonetes elutsevad putukad ei ole eriti aastaaegadest mõjutatud, kuigi võivad muutuda aktiivsemaks, kui talveks küttesüsteem sisse lülitatakse. Ohtlikus. Töölissipelgad võivad olla tõelised nuhtlused, kui nad otsivad toitu ja vett. Kuigi on kõigesööjad, eelistavad valgurikkaid aineid. Nad toituvad lihast, juustust, rasvadest, suhkrust, meest ,moosist, sokolaadist jt. Haiglates toituvad ka verest, veenisisestest toiduvedelikest, vedelikest, mis on segunenud haavade ja oksega.Veel võivad toiduks olla surnud putukad, hiired, hiire ekskremendid.Võivad tungida riietesse ja pesusse.Närimisega rikuvad riideid
ruumi osade kütmise või ülessoojendamise kiireim, lihtsaim, tõhusaim ja vähim vaeva nõudev moodus. Eelised LIHTNE PAIGALDUS küttematid kleebitakse plaadiliimi abil otse õigesti ettevalmistatud põrandale küttesüsteemi paigaldamine on väga lihtne ja kiire KASUTUSMUGAVUS ruumi temperatuuri saab kergesti temperatuuriregulaatori abil reguleerida kogu ruumis on ühtlane temperatuur kütva pinna madal temperatuur soe ja kuiv põrand lühikese ajaga täiesti uuenduslik küttesüsteem OHUTUS kaabel on kogu pikkuses varjestatud ja varjestus maandatud vastav mattide ühendus lekkevoolulüliti kaudu välistab elektrilöögi ohu ÖKONOOMSUS väga madalad paigalduskulud madalad töökulud tänu täpsele temperatuuri reguleerimisele valitud pinda köetakse ainult vajadusel HOOLDUS Hooldusvaba Omadused ELEKTRA küttematte toodetakse valmiskomplektidena, mida on kerge paigaldada. Valmistatakse kahte liiki matte - ühepoolse või kahepoolse toitega.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoo...
pruugi teha. Autoaku käivitusvõimsus alaneb külma korral märkimisväärselt: -18 °C korral on käivitusvõimsus veel vaid 40% algsest väärtusest. Peale mootori ja salongi soojaks kütmise hoolitseb eelsoojendussüsteem ka selle eest, et aku oleks alati täielikult laetud, pikendades seega aku eluiga. Autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Webasto või Eberspächer) Auto enda kütusel ja autoakul töötav soojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem. Süsteemile saab tavaliselt seadistada mitu erinevat kellaaega ning ei tasu karta, et kui programmeeritud aja lõpus autot mitte käivitada, siis soojendi jääbki tööle ning hiljem ootab ees tühi aku. Süsteem jääb sisselülitatuks ainult nõutud ajaks mida kõrgem on välistemperatuur, seda lühemat aega see toimib. Tavaliselt piisab, kui soojendi töötab 25-30 minutit. Ei tohiks siiski unustada, et just aku on see, mida autonoomne sõiduki eelsoojendussüsteem vajab
mitmest komponendist ja lõpptulemusega võib rahule jääda juhul kui kõik kulukomponendid on ühte moodi kontrolli all ei ole midagi hooletusse jäetud ega ole ka milleski asjatult üle pingutatud. Antud energiasäästliku hoone projekteerimisel arvestati järgmiste teguritega: 1. Hoone kompaktsus 2. Soojapidavad välispiirded, külmasildade puudumine 3. Soojatagastusega ventilatsioonisüsteem 4. Minimaalsed soojakaod infiltratsiooni tõttu 5. Suure kasuteguriga küttesüsteem Hea ja meeldiva sisekliima saavutamiseks on olulised järgmised tingimused: 1. Piisav ja ühtlane õhuvahetus, minimaalselt 0.6 korda tunnis 2. Sobiv sisetemperatuur ja õhu relatiivne niiskus 3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4. Toatemperatuuri ja väliseina sisepinna temperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2°C Seinte, katuse ja põranda U-arvud jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15...0,2 Wm²/K. Kasutatud akende U-arv on 0,82 Wm²/K
puhtana, selleks osutavad teenustöid isikud kellel on tööks olemas vastav tehnika. Lisaks headele teeoludele on kõikidele kooliõpilastel võimalus tasuta kasutada maakonna bussiliine, mis on valla poolt väga õilis tegu. 2012 aastal pandi Kallastele uus kanalisatsioonisüsteem, vahetati välja terve torusüsteem, tänu sellele on küla veesüsteem oluliselt paranenud, vee kvaliteet on palju puhtam. Kallaste linnas puudub tsentraalne küttesüsteem ning kõik linna hooned kasutavad lokaalset küttesüsteemi. Kuigi varasemalt on Kallastel olnud keskkatlamaja, siis hetkeseisuga on selle tegutsemine lõppenud ning katlamaja ruumides tegutseb autoremonditöökoda. Lõiguti on säilinud osa kunagi kasutuses olnud maa-alustest küttetrassidest, kuid nende täpne seisukord on teadmata. Eelduslikult on säilinud küttetrassi osad olulises mahus amortiseerunud. Linna administratiivhooned (kool, tervisekeskus, lasteaed ja linnavalitsus) omavad
kastevesi. Siiski peab pikemaajalist kõrget niiskuseprotsenti vältima eriti saunas ning vannitoas ja neid võimaluse korral tuulutama. PIIRETE SOOJUSPIDAVUS Asudes piirdeid soojustama võiks küsida: kui palju tuleks soojustada elamu seina, akent, lage jne., et seda poleks liialt vähe ega liialt palju? Soojuspidavad piirded, Kõigepealt tuleb meeles pidada, et hoone piirded, küttesüsteem hea küte ja normikohane ventilatsioon tagavad elamus ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Kui nendest mõnusa sisekliima üks ei toimi normaalselt, siis korralikust elamust juttu olla ei saa. Kui ei ole korralikku küttesüsteemi, siis ka ülemäärase soojuspidavusega majas ei ole talvel õiget soojust. Ja vastupidi: hea küttesüsteemi, kuid külmade seintega majas ei teki
Mootoriplokisoojendus Tallinn 2009 WEBASTO EELSOOJENDUSSÜSTEEM Mis on Webasto auto eelsoojendi? Auto eelsoojendi on püsivalt autosse paigaldatud autonoomne küttesüsteem, mis kasutab töötamiseks auto enda kütust ja autoakut. Eelsoojendi abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta. Sobiva soojendusaja saab valida taimeri, puldi või telefoni abil. Loomulikult saab eelsoojendit kasutada sõidu ajal sõidusoojendina, kui auto mootor ei anna piisavalt soojusenergiat. Lisaväärtus on eelsoojendil ka suvel. Nimelt on võimalik eelsoojendi ümber lülitada ventilatsioonirezhiimile. Siis soojendi ise ei
kukkumisoht puuduvad käsitoed Töökohas, liikumistsoonis II 2) põrandakattel on tükke ära ja III servad on üles 3) libedad trepiastmed Äralöömisoht Mööbel, selle nurgad ja servad, Liikumistsoonis; II sissetulevate kaupade paigutus keset tuba ja konteinerid Tuleoht Küttesüsteem on poolik ja korstna Katlamajas III ümbrus on isoleerimata Elektrilöögioht Õmblusmasinate juhtmestik on Kasutamiskohas I liiga laiali ja ebakorrektselt paigaldatud Venitusoht Ruloo nöör liiga lühike Tööruumis II Põletusoht Radiaatorid on liiga kuumad Kasutamiskohas II 2
Vastavalt ehitusseadustiku osale D2 tuleb köögist, WCst, vannitoast, garderoobist ja saunast väljutada õhk nii, et eluaseme üldine väljalaskeõhu kogus vastab 0,5-kordsele ventilatsioonile. Kompenseerivat õhku puhutakse elu- ja magamistubadesse ning ka sauna. Pärast tiheduse kontrollimist tuleb viia hoones läbi väljalaskeõhu torustiku tasakaalustamine ja reguleerida siseõhu koguseid. Pärast ventilatsiooni tasakaalustamist tuleb ka radiaatoriküttega majades küttesüsteem keskregulaatorist uuele olukorrale vastavale tasemele seada. Eluruumide ventilatsiooni toimivust tuleb regulaarsete ajavahemike järel kontrollida ja vajadusel ka reguleerida. Kõige parem on seda teha pärast ventilatsioonitorustiku puhastamist. Puhastamise käigus eemaldatakse torustikus olevad võimalikud ummistused. Puhastamine soovitatakse läbi viia iga 10 aasta tagant, uusehitiste puhule esimest korda juba varem.
Keevis ja keermisühendused (pikad vindid) 3. Millised värvid vähendavad küttekehade soojusväljastust? Alumiinium baasil, pronkvärvid 4. Miks on soojussõlme sooja tarbevee soojusvaheti ummistused tõenäolisemad kui keskkütte soojusvahetil? Kuna sellesse sõlme satub rohkem tahkeid komponente, mis ei pääse töökanalist läbi ning selle tagajärjel tekib ummistus 5. Mida tuleb esmajärjekorras soojussõlme töö juures jälgida? -hoone küttesüsteem on korralikult vveega täidetud ja maonmeeter näitab õiget rõhku -kaitseklapid on töökorras -ühendused ei leki 6. Mida tuleb kindlasti kontrollida veest tühjakslastud soojussõlme juures selle taastäitmise korral? - Tühjendus ventiilid oleksid suletud - Pumpade kuivaks jäämine on välistatud - (temp, rõhu jälgimine) 7. Mida tuleb jälgida 2 paralleelühendusega pumba (1 on reservis) töö juures?
ventilatsiooni kanalite ehitamist katusele ei vaja. (pilt katusest Heatcatcheriga HEATCATCHERI TOOTLIKKUS Uuringute tulemused Heatcatcheriga on näidanud, et iga 50m2 korteri kohta on võimalik soojust eraldada juba 0.7kW/h ja 4MWh aastas. Soojuspumba võimsuse saame, kui korrutame korterite arvu soojuseraldusega ehk näiteks 60 korteri puhul 60*0,7kW/h (42kW/h) ja aastase tootlikkuse 60*4MWh (240MWh). Kõik soojuspumbad peavad olema varustatud vajaliku automaatikaga ja küttesüsteem monitoorimisseadmega, et vältida võimalikke seisakuid süsteemi rikke korral. Heatcatcheri süsteemi arendusel on suur osa olnud rikke võimaluste minimaliseerimisel. Sellest tulenevalt seadme arvude tasakaal ja süsteemi regulatsioon toimub automaatselt ja ei vaja inimese sekkumist. (Tootmise pilt) PAIGALDUS (seadme pilt) Reeglina paigaldatakse Heatcatcheri soojustagastuse seadmed katusele heitõhu toru väljaviigu otsa. Seadmes on olemas nii reguleerarmatuur, filter,
plastmass terrasiitkrohv X puit muu suurpaneel suurplokk 8 tellis, väikeplokk tehisplaat muu 3. Ehitise tehnosüsteemid (märkida X või "muu" korral materjal) elekter küttesüsteem puudub puudub X 220 V kaugkeskküte 380 V lokaalne keskküte 20 kV elektriküte 35110 kV X maaküte 220330 kV ahju- või kaminaküte muu muu
ORTOGRAAFIAHARJUTUSED II 1. Valige sulgudest õige variant. uus pik(k, kk)a(p, pp), prominen(t, tt)e, (b, p)iisonhärg, revan(ss, š), rönt(g, k)en, reportaa(s, ž), retu(š, šš)eerima, stj(u, uu)ardess, seda (sei(f, ff)i, sünek(t, d)ohh, sümpoos(j, i)on, (s, š)okeerima, (s, š)ovinism, (s, š)arlatan, (s, š)ahh, (s, š)anss, (s, š)ašlõkk, še(f, ff)i töölaud, (s, š)edööver, (s, š)veitser, (s, š)rift, standar(d, t)ne, (s, ž)anr, (z, ž)elee, (š, ž)ongleerima, (s, ž)ürii, parke(t, tt), piisko(p, pp), kotle(t, tt), kompve(k, kk), kabine(t, tt), katelo(k, kk), rad(j, i)oaktiivne, raad(i, ij)um, ro(b, p)ustne, uued rel(s, ss)id, tšaarda(š, šš), termin(a, aa)l, (d, t)otalitaarne, kvarte(t, tt), ba(l, ll)ett, monotoo(n, nn)e heli, hopa(k, kk), sim(s, ss)il, avan(s, ss)ipäev, ekstrasen(s, ss), sean(s, ss), re(s, ss)urss, reveran(s, ss), rene(s, ss)anss, far(s, ss)lik, bör(s, ss), pankro(t, tt), händikä(p, pp), (b, p)ike(t, t...
............................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.................................................................5 Jahutusvedelik.........................................................................................................................6 Veepumba ajam.......................................................................................................................6 Salongi küttesüsteem...............................................................................................................6 Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused.............................................................................6 Küsimused...............................................................................................................................7 Gaasijaotusmehhanism........................................................................................................
profiilplekk PP-125-0,5 125 mm _______ 472 mm liimpuittalad 300 mm PVC-kattega klaasvillast ripplagi* * Märgades ja niisketes ruumides: alumiiniumist ripplagi 3.3 Ehitise küte Hoone küttesüsteem on lahendatud vesikeskküttega. Kütmiseks vajalik soe vesi saadakse tehnilises ruumis paikneva õlikatlaga. Küttekehadena kasutatakse terasest radiaatoreid ning hoone on varustatud külma ja sooja veega. Lisaks on saali ning niiskete ja märgade ruumide põrandad varustatud vesi-põrandaküttega. 4. ENERGIA SÄÄSTLIKKUS JA TÕHUSUS Hoone soojuspidavus on tagatud piisava kihilise soojustusega. Oluline on ka õhu- ja
Eesti Mereakadeemia Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Referaat Teema: ”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” Õppejõud: Urmas Kuus Üliõpilane: Jakov Ljauman Rühm: MM42 Tallinn 2013 Sisukord 1.Scrubber...................................................................................................................... 3 1.1.Pakitud scrubber....................................................................................................... 3 1.2.Tsentrifugaal scrubber.......................................................................................
avatud 1785. aastal ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud 16. sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud rüütli keldriks". Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja õhu kütteseadeldised hüpokaustid peakorruse tähtsamate ruumide pidurefektooriumi ja piiskopi eluruumide kütmiseks. Küttesüsteem koosnes suurtest ahjudest, nende kohale võlvile laotud kerisest, mis kütmisel soojenes, ning avadest sooja õhu ülesjuhtimiseks. Avasid sai vastavalt vajadusele sulgeda dolomiidist korkidega. Üks hüpokaustidest, mis asub näitusesaali kõrval, on restaureeritud. Soojalaskeavasid näeme peakorrusel pidurefektooriumi põrandas; neist üks on säilinud algkujul. Hüpokaustide kütmiseks vajalike küttepuude endises hoiuruumis asub ajutiste näituste saal.
Liftisaht Üldised nõuded ruumile Numbrituba on tähistatud (number, nimi) viimistlusmaterjalid on tervisele ohutud varustatud: o elektriga o üldvalgus ja lugemisvalgus o sooja veega vähemalt 50 *C (65*) vesi vastab joogivee kvaliteedile o kanalisatsiooniga v.a. maamajutusettevõtted Küttesüsteem tagab vähemalt 18*C, optimaalne temperatuur 20*C küttekehad on reguleeritavad Ventilatsioon o Loomulik ventilatsioon - avatav aken o sundventilatsioon - pesu- ja tualettruumis Majutusruumi inventar uksesilm või uksekett öökapp või öölaud seestpoolt võtmeta avatav lukk riidekapp või riideorv kohtvalgustus voodi ja laua juures riidepuud
Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega ● Kolmnurksed katuseviilid (frontoon) ● Foorum, kapitoolium ● Lubjamört ● Linnaplaneerimise algus ● Kanalisatsioonisüsteem ● Korruselamud ● Akveduktid ○ Veevarustus ● Põrandaalune küttesüsteem ● Altarid templite ees ● Templid ehitati seinte peale ● Kaared, võlvid, kuplid ● Basiilika ● Termid ● Teedeehitus ● Mausoleumid ● Rooma jumalad samastati kreeklaste omadega ○ Mõeldi uued nimed ● Tähtis roll ennustamisel ○ Sibüllid ○ Põhines loodusnähtustel ● Panteon ● Austati loodusjõude ja -vaime ○ Majade kaitsevaimud ● Keisrite jumalikustamine
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
Sissejuhatus Kuressaare linna lõunaosas, mere kaldal, kõrgub võimas neljatahuline hoonemassiiv Kuressaare Piiskopilinnus. See on üks tähelepanuväärsemaid keskaja kindlusehitisi Eesti ja Läti aladel ning pakub nimetatud territooriumil erilist huvi ainukese keskaegse linnusena, mis on säilinud kõigis oma olulistes ehitusosades. Kõik teised selle perioodi linnused on kas varemeis või nii põhjalikult ümber ehitatud, et nende esialgset kuju on raske kindlaks määrata. Kuressaare linnus seevastu võimaldab suurepärase ülevaate saamist nii tolleaegse valitseva klassi olustikulistest tingimustest kui ka antud perioodi ehitusviisist. Kuressaare Piiskopilinnus kuulub arvukate kindlusehitiste hulka, mida feodaalse killustatuse perioodil püstitati sakslaste ja taanlaste poolt Eesti ja Läti aladele. Nende üldarv ulatud 150-ni ning oluliseks ajendiks nende püstitamisel olid samuti feodaalide omavahelised vastuolud. Iseenesest mõista pidid linnus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
