korrasoleku eest. Kaitseks niiskuse eest võib aknaaluse palgi peale paigaldada niiskustõkke. Hoolikalt tuleb jälgida seinte olukorda siseruumides. Kahjustuste ärahoidmiseks tuleks märjad ja niisked tsoonid, veevärk ja kanalisatsioon planeerida väliseintest eemal. Vältimaks auru kondenseerumist seintes, peaksid märgruumid võimalusel paiknema hoone sisemuses, välistarindid peavad olema eraldatud ja hästi tuulutatud. Puitsente kahjustused Puitsein säilib meie kliimas vähese hooldusega pikalt. Aja möödudes võivad puitu kahjustada ehitusvead, päikesevalgus, vihmavesi, hoone aktiivne kasutus, aururühk erinevad sise- ja välistingimustest, bioloogilised kahjustused jm tegurid. Palkseinte peamiseks kahjustuste algallikaks on niiskus. Niiskus muudab puidu vastuvõtlikusk mädanikseenteele. Seente tegutsemise tagajärjel kaotab puit oma tugevuse ja kontruktsioonid võivad muutuda avariiliseks.
haige hoone sündroom, mille välistamiseks karmistatakse ELis pidevalt ehitusmaterjalidele esitatavaid nõudeid ja direktiive [7]. Kasutatud kirjandus 1. Elvisto, T. Looduslikud värvid. [WWW] http://www.renoveeri.net/?id=272 (26.04.12) 2. Energiatõhususe miinimumnõuded. [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/12903585/htmllisa/12905682 (25.04.12) 3. Hiielaan, U. Savikrohv. [WWW] http://www.urmasehitus.ee/Savikrohv_130.htm (29.04.12) 4. Kalamees, T. Hingav puitsein ruumide sisekliima mõjutajana (2001).- Ehitaja, 9 (61), 38-40 5. Kalamees, T. Piirete omaduste mõju hoonele ja sisekliimale (2003).- Ehitaja, 10 (86), 18-21 6. TTÜ Ehitiste Projekteerimise Instituut. Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I. [WWW] http://www.kredex.ee/public/TTY_maaelamu.pdf (26.04.12) 7. Leet, L. Ehitusmaterjalid mõjutavad ruumiõhu kvaliteeti (2009).- Ehitaja. [WWW] http://www.ehitaja
puudulikult lahendatud ning vesi pääseb seinale Pole vaja palju, et väga suur ala seinast oleks märg Lubikrohv paisub ja tõmbab kokku, ta imab endasse vett ja siis ka külmub lõhki See, et fassaadi osad alla kukuvad on see viga, et kui ei pöörata piisavalt tähelepanu sademevete ärajuhtimisele Seal, kus vesi peale ei pritsi on üldjuhul kõik korras See, kui siseruumides tulevad seina mõnda kohta praod on loomulikud, sest krohvi all olev puitsein ,,elab" aktiivsemat elu ja liigub rohkem kui selle peal olev kui jätta vihmaveesüsteemi väljaehitamata ja vihm langeb lubikrohvitud fassaadile. -Lubikrohv on nagu käsn ta imeb vee sisse ja vevitab seinas laiali -Kui tulevad miinuskraadid, külmub kogu krohv laiali ja maha Põrandalaud liiga märjalt maha pandud - Kõik sel ajal seina ja maha pandud (isegi kui on enne kuiv) kuivab laiali, kui keskküte sisse pannakse
Siseseinad - tuletõke Siseseinad - puitsõrestik ● Mittekandvad siseseinad ei kanna küll vahelagedelt tulevat koormust, kuid võivad olla tuletõkkeseinteks (kahe korteri vahel või mujal erinevate tuletõkkesektsioonide vahel), hoone jäigastavateks konstruktsioonideks ja tagamaks helipidavust. ● Puit on põlev materjal. Seetõttu ilma täiendava kaitsekihita (krohv, TEP-plaat, kipsplaat) ei taga katmata puitsein piisavat tulepüsivust (EI 30: 1–2-korruselistel elamutel, EI 60: 3−4 korruselistel elamutel). ● Palkseina puhul võib kandevõime arvutustes arvestada puidu söestumiskiirusega, kuid suitsugaaside läbivuse tõttu ei saa ka katmata palksein olla tuletõkkeseinaks. Vundamendid ja soklid Vundamendid ja soklid ● Uuritud elamute vundamendid ja keldriseinad olid valdavalt laotud
Ka tuleb teha saunale 2 lage, mille vahe on tuulutatav välisõhuga. Mõlemad laed on soojustatud ja varustatud aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. 1 7. Õhumüra isoleerimine Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab
aurutõkkega, alumise lae soojustus ka tuuletõkkega. Välisseina ja sauna seina vahele jäetakse õhkvahe, mis on samuti tuulutatav välisõhuga, juhul kui välissein on materjalist, mis ei lase õhku 1 läbi. Puitsõrestikuga saunaseinale tuleb alla ehitada betoonist või kividest vundament kõrgusega 100...150 mm, selleks et tõsta niiskust kartev puitsein märjast põrandast kõrgemale. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuidust (kindlasti mitte okaspuust). Kui pesemisruumis kasutatakse keraamilist plaati, siis nende tugikihis tuleb kasutada tsementplaate, mitte niiskuskindlat kipsplaati, milles tekkib mürgine hallitus. Sauna seinad ja lagi tuleb vooderdada haavapuust laudadega. Okaspuidust tehtud vooderdis hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud
Mida suurem on soojapidavus, seda väiksemad on reeglina küttekulud. Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W) Paekivisein 50 0,4 Betoonsein 40 0,2 Silikaattellistest sein 25 0,28 Puitsein 20 1,11 Puitlaastplaadid 2 0,09 Lubikrohv 1,5 0,01 Mineraalvatt 10 1,42 Vahtplast 10 2,0 Õhuvahe 5 0,19
Puidu heli läbilaskvus- võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on suhteliselt suur (25 cm puitseinal heli läbilaskvus 0,65%, betoonseinal 0,11%). Selle vastandiks on heliisolatsioon- heli jõu vähenemine, seina läbimisel e seina võime takistada heli ülekandumist ruumist ruumi, mõõdetakse dB-s. Vaatamata puidu madalale heliisolatsioonile, kasutatakse teda ehituses palju. Nt mõlemalt poolt krohvitud 25 cm paksune betoonsein (600 kg/m 2) summutab heli ca 56 dB, kuid tapeetseeritud 5 cm puitsein (30 kg/m2) summutab ca 34 dB. Heli neeldumine (absorbtsioon) ja peegeldamine (reflektsioon)- siledatelt pindadelt heli peegeldub, põhjustades kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid. Heli levikut e peegeldumist ruumis saab vähendada seda neelava materjaliga ja vastupidiselt vähendamisele võimendada peegeldamise abil. Viimase kuulamist segavaid vastu- ja järelkõlasid aitavad vähendada resoneeriva materjali pinnad. Resonants on om tugevdada heli ilma seda muutmata
Seega kasutatakse puutöös toakuiva puitu, sest samades tingimustes teda ka enamasti kasutatakse ja hoitakse. Küllastuspunkt- kus puit hakkab taastama vabaniiskust e koguma niiskust rakudesse ja nende vahele (30%) Peale materjali palgist välja saagimist tuleks ta kuivatada 20% niiskussisalduseni e õhukuivaks, et putukkahjustuste eest kaitsta. Akustilisus- puit on heade akustiliste om, meil üks tuntum nt kuusk. 25 cm paksune betoonsein summutab heli 56 dB (kaal 600 kg/m2), 5 cm paksune puitsein tapeetitult summutab heli 34 dB (kaal 30 kg/m2). Seetõttu kasutatakse teda sellegi poolest rohkelt ehituses, sest kergem, lihtsam ja odavam vastavalt vajadusele kasutada, hingab. Soojusjuhtivus- puit on poorse ehituse tõttu halb soojusjuht. Nt eriti halvasti juhib meie puudest soojust haab, seega saab temast hea saunalava. Ja seega eelistatakse maja ehitusel puitu tellisele, sest nende soojusjuhtivuse vahe on 4 kordne, mis on aga oluline talvekülma või suure põuaga.
495) oli nõue, et eluruumide põrandapind (ja sellega ka välisseina kaugus maapinnast) peab olema vähemalt 15 cm. üle maapinna. Välisseinte kestvuse kohaselt on seda liiga vähe, kuna sokli kõrgus peab olema vähemalt 30 cm, arvestades lisaks võimalikku hilisemat maapinna tõusu. 55 Joonis 2.29 Madalas soklist tingitud veekoormusest lagunenud puitsõrestiksein. Kõrge kõnniteetasapind on kaotanud sokli ja puitsein on niiskes pinnases. Joonis 2.30 Välisseina niiskuskahjustuste allikad: vee valgumine seinale vihmavee torust, antennikaabli kaudu, lumesulamisvee valgumine seinale. Joonis 2.31 Aknaalune piirkond oli seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. 56 Mitmed eelloetletud põhjused (vihmaveerennide ebakorrektne lõpetus, üle katuseääre
annaabi.ee 
