Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.3 Uuritud elamute tarindite põhiandmed. Kood Vundament Sein Põrand Katus Pööningu vahelagi Aknad Renoveerimistööd 6001 Maakivi, kõrgus Tahutud palk Lai laudis Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, liivtäide 2 klaasiga omaette Elamus vesi, kanalisatsioon, uus ahi, 20 cm laastukatus raamides puitaknad uus pliit, el.kaabeldus, duširuum
Kipsplaat ,Isover 13mm*2tk Horisontaal laudis Tuulutusvahe (liist) 22*100, samm 600mm vahel soojustuseks SuperRock 1000*610mm,
millest on enamlevinumad sileda või rihveldatud pinnaga terrassi lauad. Aga kui terrassi laudise materjalidena on kasutusel plastik, komposiit, lehis või termopuit, võidakse teha ka terrassi karkass samast materjalist. Terrassilaudade paigaldus on terrassi ehitamise kõige lõbusam osa, mida märkame terrassi juures esmalt. Samuti hakkavad silma ka paigaldusel tehtud vead. Seepärast tuleks jälgida, et laudise vahed oleks ühtlased, lauad jookseksid sirgelt, laudade kogu laudis ei jookseks kiilu ja laudise jätku all olev laag oleks pealt loodis. Terrassi lauad paigaldatakse laagidele (roostevaba) kruvidega ja laudade otsad jätkatakse laagide keskel. Terrassilaua paigaldamisel jäetakse laudade vahele umbes 8 mm vahet. Laudade kinnitamiseks laagidele on ka teisi võimalusi; näiteks T-kujuline klamber, mida olen ise kasutanud. Laudis jääb kruvi aukudeta ja on mugav paigaldada.
Pilliroog soojustusmaterjalina Pilliroog Pilliroog on kõrreline, mis kasvab nii mererannal kui ka järvekaldal. Kõrred on väga vastupidavad niiskuse suhtes ja suure ränihappesisalduse tõttu ka raskesti süttivad. Kõrred punutakse traadi abil mattideks, mis sobivad hästi kasutamiseks krohvialuse soojustusmaterjalina. Pillirooplaat Pillirooplaat on kokkupressitud roog, mis on punutud tsinktraadiga Mõõtmed on 2 m * 0,6 m, paksusega 5 cm ning 2,5 cm. On olnud ehituses kasutusel juba sajandeid. Primaarenergia sisalduse poolest 1 kuupmeetri materjali kohta on pilliroomatt keskonna suhtes kõige sõbralikum soojustusmaterjal (võrreldud on linavildi, tselluvilla, kivivilla ja klaasvillaga) Pillirooplaati kasutatakse seinte ja lagede soojustamiseks (eriti puitmajades) ja heliisolatsiooniks (väga hea helineelavuse...
200mm Tuulutusvahe Horisontaal laudis PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT
.. ) · Betoon põrandad ( garaaziz ) · Pinnase põrandad ( kuurides ) · Asfalt põrandad ( laohoonetes ) KATUSED Kaitsta hoonet ilmastiku olude/mõjude eest. 1. Kandekonstruktsioon annab katusele kuju · Sarikad ( lihtsarikas A, Lamavsarikas ) · Paneelid · Vermid 2. Piirdekonstruktsioon tagab hoone kaitse niiskuse eesti ( Roov, laudis, aluskate jne... ) Ehitus viisi järgi : · Põõninguga katus kus lae ja katuse vahel on õhu ruum · Põõninguta katus katuse ja lae vahel puudub õhu ruum.
Isover VKL 13mm Horisontaal laudis Mineraalvilla plaat Isover FLO 30mm
vannituba, abiruum, kabinet ja garaaz. Katusekorrusel (vt. Katusekorruse plaani) 2 magamistuba, vannituba-wc, garderoob. Katusekorrusele saab elutoas asuva trepi kaudu. Ruumide kõrgused on projekteeritud vastavalt kehtivaile normidele. Maja pindala koos garaaziga on 219 m2. Hoone otstarve elumaja, mida omaniku perekond saab kasutada igal aastaajal. 3.VÄLISVIIMISTLUS JA SISEVIIMISTLUS Välisviimistlus: Välisseinad: Vastavalt projektile laudis ja tellis. Laudis valge, fassaadikiviks Aseri tellis ,,Antiik" (punane). Katusekattematerjal: Kivi pruun. 3 Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad
vaid loodusest Elamu Elamu Elamu Elamu Muhus Läänemaal Tabasalus Leppneemes Ehitusmaterjalid Seinamaterjalid Palk, savi Põletamata savi, Saepuru- Puitkarkass, puit toorsaviplokid, vertikaalne laudis, puit, liimpuit. männivineer, savi Välislaudis siberi lehisest, põrandakatteks paekivi
· Vundament on valatud säästbetoonist · Väliseinad on laotud väikeplokist (20cm* 6cm) silikaadist tellisvooder 12cm · Sisemised kandeseinad on laotud silikaattellistest 25cm vaheseinad on laotud silikaattellistest 12cm · keldri ja esimese korruse vahelagi on monteeritavatest paneelidest. Teise ja kolmanda korruse vahelagi on puittaladest(20*8cm vahekaugusega 75-85cm) · Katusekandjateks on sarikad (20*6)Sarikatele on naelutatud laudis (2.5cm) millele on peale pandud ruberoid · Alumine korstna osa on laotud punasest savitellistest. Korstna ülaosa on laotud silikaattellistest. · Välisviimistlusel domineerib puhta vuugiga laotud silikaattellis ja osa on laudisest. Kasutatud materjalid peale ümberehitamisi. · Minu kodus on tehtud kaks suuremat ümberehitamist. Üks suurem ümberehitamine oli garaazi asemel toa ehitamine. ` Seal kasutati järgmisi materjale
Tudulinna veski 1.Ehituskirjeldus Tudulinna veski on hollandi-tüüpi tuuleveski. Veskikere moodustub 8- tahulise põhiplaani nurkadest ja nende vahelt tõusvast palksõrestikust, mille külge kinnitub pilpakatte alune laudis. Püramidaalselt ülespoole aheneva kere lõpetab ülal pöörlev ja veskitiibu hoidnud kuplitaoline pea. Sellest allpool on kolm korrust, kusjuures veskikividega jahvatamiseruum asus teisel korrusel. Veski keskel tõuseb ülakorruseni nn emapuu, mille 8- tahulise põiklõike läbimõõt on 50 cm ja kõrgus umbes 10 meetrit. Veskikere tugikonstruktsioonil on veel vahevööd ja postid mis kokkuliidetud tapitud vahelagedega. Viimased on ehitatud taladele laudadest
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Avatäited Raidar Nurm EP-16 2018 Aknad Aken on ava seinas, ukses või katuses, mis võimaldab siseruumi lasta valgust, heli ja enamasti ka õhku. Tänapäeva aknad on tavaliselt klaasitud või kaetud mõne muu läbipaistva materjaliga. Ka lükandosad ja raam viitavad aknale.Paljusid klaasitud aknaid saab avada, et ruumi ventileerida, või sulgeda, et vältida väliseid ilmaolusid. Enamasti on akendel riiv või muu mehhanism, mille abil saab aknaid sulgeda või avada. Akende tüübid Fikseeritud aken Liugaken Pöördaken Kahekordne rippaken Tiibaken Metallist aken Lükandaken Nurgaaken Eendaken Katuseaken Ventilaatoraken Uksed Uks on juurdepääsetav tõke, mis on varustatud seina avas, et võimaldada juurdepääsu hoone ruumi siseküljele. Hoone sisemised osad on ühendatud ustega. Uksi...
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · ...
09.10 Tellingutel ja töölavadel võivad töötada arstlikult kontrollitud töötajad, kes tunnevad tellingutel ja töölavadel töötamise ohutuid võtteid. Kuni 4 m kõrgusi tellinguid tuleb enne kasutamist kontrollida. Tehnilise vastuvõtu peab registreerima. Üle 4 m kõrgusi tuleb kontrollida pädeva komisjoni poolt. Kõiki tellingute ja töölavade põhidetaile hinnatakse nende tugevuse järgi, kogu tellingut aga püsivuse järgi. Tellingutel peavad olema kindlad piirded ja tihe laudis. Töötajate pääs tellinguile ja materjalide tõstmine üles peab olema ohutu.Ripptöölavad tuleb enne nende kasutusele võtmist katsetada 1 tunni jooksul staatilise koormusega, mis ületab lubatava 20%. Ripptellinguid tuleb katsetada ka dünaamilise koormusega, mis ületab lubatava 10%. Katsetamise tulemused peavad kajastuma vastuvõtuaktis või päevikus.Kõigi tellingute põhidetailide kohta tuleb teha tugevusarvutus, tellingute kohta tervikuna aga püsivusarvutus
1.3.3. Vahelaed, laed, trepid ja põrandad. Elamu esimese korruse põrand ja vahelagi on projekteeritud EP6 220 mm õõnespaneelidest millele on valatud tasandusvalu, kus paikneb põrandaküte. Põrandakatteks on laudparkett (vt. tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2). Teisele korrusele viivaks trepiks on terasest keerdtrepp, mis kinnitub hallis asuva terasposti külge. Teise korruse vahelaeks on hõre laudis, mille külge on kruvitud kipsplaat. Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja postidele (100 x 100 mm). Sarikate peale kantakse hingav aluskate
12 töötaks. 11. Vertikaalvoodri liitumine räästaga. Kui räästas jäetakse alt avatuks, nii tsingitud terasvõrk, silma suurus u 5 mm nagu joonisel, tuleb vertikaalvoodri- hõre laudis, vahed u laudade ülaots hoolikalt viimistleda. 10 mm horisontaallaudis 12. Horisontaalvoodri liitumine rääs- roovlatt/tuulutusvahe (püstlaud) taga. Räästaalune hõre roovitis tehakse nii, et see ei takista välis-
· Ehitada alla uus sein ning kinnitada vana fasaad peale välimuse jaoks. Eelnavalt siis see korda teha puhastada ja värvida. Vana fasaad võiks olla kergesti eemaldatav järgnevateks hooldusteks. · Lihtsalt välimine ilme korda teha. Puhastada fasaad liivapritsiga ja üle värvida. Paigaldada uued aknad ja uksed · Sulgeda kõik avad. Panna ette uued aknad/müürida kinni avaused/lüüa ette laudis. · Tõstada küsimus, kas taolisi hooneid peaks üldse säilitama. Pakkuda välja majade lammutamist ja maa sihtotstarbe muutmist. 5)Lahenduste analüüs. · Välisilmet parandaks kindlasti ning oleks ilmselt ka muinsuskaitsega kooskõlas. Vana välisfasaadi mahavõtmine ja kordatehtud kujul tagasi panek võib olla üsna tülikas. Tehnoloogiliselt tuleks välja mõelda lahendus, mis lubaks fasaadi kergelt
See peab majast välja pääsema. Samas on energia kokkuhoiu eesmärgil tihendatud hoonete konstruktsioone ja vähendatud ventilatsiooni. Peamiseks niiskuskahjustuste põhjuseks on siiski lohakus ja peremehetunde puudumine. Muidugi on puudu ka rahast, kuid räästarennide puhastamiseks ja vihmaveetorude paikasättimiseks on vaja eelkõige peremehetunnet. Tihti lükatakse vigastuse või kahjustuse parandamist edasi mõttega, et kogu katus või laudis tuleb nagunii välja vahetada ja kohtparandused ei tasu end ära. Tasuvad küll! Iga veepiisk, mis satub katkisesse konstruktsiooni või tekitab muul viisil liigniiskust, võib üsna kiiresti põhjustada väga ulatuslikke kahjustusi. Ajutisi parandusi ja lappimisi ei maksa häbeneda, küll aga vigastusi ja nende arenemise võimalusi. Kõiki niiskuskahjustuste põhjusi ei ole võimalik kohe avastada. Suuremale osale saab siiski
olid liigendamata ja kaunistusteta. Riik hakkas aktiivselt keskenduma ehitustegevusse ja külamaastiku ilmesse. Arhitektuuriliseks muutuseks taludes oli see et palgi asemel võeti kasutusele tsementkivi, hiljem tellis. Uute tuultena hakati ka seinapinda heledaks värvima. Vooderdama ja värvima hakati ka välisseinu. Enim propageeriti välisvärvidest rootsipunast. Soosituks sai rahvusromantismist pärit skandinaaviamõjuline hööveldamata lauast vertikaalne laudis, mille puhul laudade vahekohad kaeti peenema liistuga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. Hiljem hakati tegema ka tsementkividest katust. Rajati juurde palju hooneid, sest inimesed tulid linnast maale ning seega oli vaja uusi rahvamaju ja koole. Majade sisekujundus oli küllaltki lihtne. Sisustust kaunistasid kappidele tehtud motiivid, mis olid lihtsad, aga kenad. Mööbel oli tugeva täiustatud kujuga. Põrandad olid kas lihvitud parkettist või linoleumist
Soojustus ja tuuletõke: Kui kogu voodrilauda ei eemaldata saab eemaldatud voodrilaua kohta paigaldada ainult tuuletõkkepaberi. See ei tee konstruktsiooni paksemaks. Kui eemaldate kogu voodrilaua, aga seina ei saa oluliselt paksemaks teha saab paigaldada tuuletõkkeplaadid. Kui üle 30% tuleb voodrilauda asendada on mõtekas kogu voodrilaud eemaldada. Sellisel juhul proovige maja vanast voodrilauast taastada fasaadipoolne laudis. Puitmajade soojakaod on kõige suuremad horisontaalpindadel: · esimese korruse põrandalt tuleb külm sisse · teise korruse lage kaudu läheb soojus minna · ja siis aknad Kui vana voodrilaud on veel heas seisukorras siis muutub küsitavaks soojustuse paigaldamise majanduslik mõtekus. Puhasta voodrilaud ja värvi üle. Vajadusel saab ka seinu soojustada: · tuuletõkkeplaadid · rooplaat
tulekaitse ning tervisekaitse kehtestatud nõuetele. 3.Arhitektuurne osa Hoone on ühekorruseline. Hoones on avatud ruum saali ja laenutuspunktiga ning veel bürooruum, saun, pesuruumid, WC-d, hoiu- ning väljast eraldi sissepääsuga tehniline ruum ja terrass. Hoonel on lamekatus, kattematerjaliks on SBS kate. Sadevesi on lahendatud hoonesisese äravooluga, kahest katusekaevust. Hoonele annab avaruse esi- ja küljefassaadi klaasvitriin. Välisseina osa pinnakatteks on laudis. RUUMIDE SPETSIFIKATSIOON Saal 54.0 m² Kabinet 16.6 m² Hoiuruum 19.2 m² Inva WC 5.3 m² Tehniline ruum 7.5 m² Tambur 3.1 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22
Hoone väikeplokkidest välisseinad soojustatakse ja viimistletakse karestatud voodrilaudadega ja värvitakse vesi-põhjaliste puidukaitset sisaldavate laseerivate värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga. Garaazi lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid. Leiliruumi ehitatakse ripplagi lehtpuulaudadest 8 mm vahedega, kõrgusele 230 cm Seinad Seinad krohvitakse silekrohviga, pahteldatakse ja värvitakse helehalliks. Vannitoas ja saunas liimitakse seintele keraamilised plaadid kõrguseni 210. Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad. Nende taha peab jääma õhkvahe Põrandad Elutoas, köögis, 1 k magamistoas ehitatakse põrandad õlitatud vääris-puulaudadest
Karkassivahe täidetakse mineraalvillaga. Põrandad pinnasel Peale hoonekarbi valmimist paigaldatakse plaatvundamendile täiendav soojusisolatsioon (vahtüolüstüroolplaat 50mm) ja veeküttetorustikuga betoonplaat. Sauna duŝiruumis paigaldatakse elektriküttekaabel. Betoonpõrand kaetakse pinnakattega vastavalt ruumi funktsioonile. Vahelaed Elamu vahelagi rajatakse puit-taladele. Viimased toetuvad omakorda hoone pikisuunas paiknevatele metalltaladele. Puit-taladele kinnitatakse alt hõre laudis ja kahekordne kipsplaat. Talade vahele paigaldatakse heliisolatsioon (mineraalvill 150 mm) Ülevalt paigaldatakse taladele kogu perimeetris sulundatud okaspuuvineer ja pinnakate vastavalt ruumifunktsioonile. Elektri põrandaküttega ruumis (duŝiruum) paigaldatakse vineerile kolm kihti kipsplaate (keskmises kihis el-kaabel), hüdroisolatsioon ja pinnakate. Katuslagi Hoone lamekatus rajatakse metallkattega kihtpaneelidest mis toetatakse piki
Ülavöö kinnitatakse umbes 250…300 mm madalamale, kui on valatava seina kõrgus. Horisontaalvööd toetatakse kaldtugede abiltugivaiadele või tarinditele. Page 3 of 12 Tallinna Ehituskool Vööde külge kinnitatakse väändumist takistavad püstlauad. *Nurkades tuleb vöösid siduv püstlaud loodida vertikaalseks. Laud toetab horisontaalvööde otsasid ja hiljem kinnitatakse selle serva külge laudis. *Horisontaalvööde välisküljele, nurga mõlemale tiivale kinnitatakse u 45° all diagonaaltoed ja mõlemalt tiivalt kontrollitakse nurga vertikaalsust. *Horisontaalvööde siseküljele kinnitatakse umbes 300 mm sammuga püstribid. Laeraketis Püsttoestus *Plaadiraketise vertikaaltugede alla paigaldatakse vajaduse korral alusplangud. Kui plaadiraketis toetatakse betoonplaadile,võib aluslattidena kasutada laudu. Kui raketis toetatakse maapinnale ja
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,...
Kiudtsementplaatidest katus Ajutise languse elas eterniit üle 1970-1980. aastal, kui selgus kiudtsemendist sisalduva asbesti kahjulik mõju tervisele. Tänapäeval asbesti enam ei kasutata. Kiudtsementplaate toodetakse nii laineplaatide kui ka tasapinnaliste plaatidena. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Materjal on välja töötatud 1946. aastal Prantsusmaal. Bituumensindlitest katus Aluseks on laudis või ehitusplaat. Katusekatte alune peab olema välisõhuga ventileeritav. Puitkatused Lauad peamiselt katuse kaitseks ja hüdroisolatsiooniks on bituumenrullikate. Katuse naelutamisel kasutada kas roostevabast terasest või kuumtsingitud naelu või kruvisid Laastukatus Mänd, haab, kuusk, lehis. 10cm/50 aastaringi Laastu pikkus 60...75cm, laius 7...12cm, paksus 4...6mm. Ühe ruutmeetri kolmekihilise katuse katmiseks 50cm pikkuste ja 10cm laiuste laastudega kulub umbes 100 laastu.
Sisukord Ehitusobjekti asukoht Nimetus: Elamu katus Aadress: Põlva; Savi 3 Ehitusobjekti lühikirjeldus. Katusekonstruktsioon tuleb valmis ehitada kohapeal katuse alla rajada ka elu ruumid. Katusekonstruktsioonid ehitada vastavalt projekti konstruktiivses ja arhitektuurses osas kirjeldatud mahule. Kui spetsifikatsioonides pole kirjeldatud mõnda projekti realiseerimiseks vajaminevat materjali mahtu, tuleb see tööde teostajal enne ehitamise algust välja selgitada ja lisada oma töömahtu. Kui projektis pole kirjeldatud mõnda sõlmelahendust, mis on projektis kirjeldatud lahenduse teostamiseks möödapääsmatu, tuleb lahenduse saamiseks pöörduda projekteerija poole. Ehitustööde teostamisel esitatavate kvaliteedinõuete loetelu. Garantiinõuded materjalidele ja tööle. Ehituse käigus teostatavaid ehitustöid tehakse kehtivate või seletuskirjas ja joonistel mainitud määruste, normide ning HEA EHITUSTAVA ehitusreeglite kohaselt, järgides om...
võtmise kaudu In is (nom. s.) vocti õigusele kutsumine, kohtukutse Contr lgem (acc. s.) seaduse vastu Mtrimnium (nom. s.) sine man (abl. s.) (mehe) võimuta abielu ctins (nom. pl.) in rem (acc. s.) asjaõiguslikud hagid H 8, lk 82 Obligti nom. s. obligti, pl. obligtins, gen. s. obligtinis, pl. obligtinum Hostis nom. s. hostis, pl. hosts, gen. s. hostis, pl. hostum Error nom. s. error, pl. errors, gen. s. errors, pl. errorum Laus nom. s. laus, pl. lauds, gen. s. laudis, pl. laudum Auctrits nom. s. auctrits, pl. auctritts, gen. s. auctrittis, pl. auctrittum Missi nom. s. missi, pl. missins, gen. s. missinis, pl. missinum H 9, lk 82 Lepingutest ex contractibus Karistuse kohta d poen Põhjusega cum caus Sõtta in bellum Linnast välja ex urbe Perekonnas in famili Orja juurde ad servum Elu eest pr vta Lepingus in contract Ameti kohta d offici Koos rahvaga cum popul Kirjades in epistuls Vabaduse eest pr libertate
1. Kirjutada ruudustikku normkirjas nr.10 ladina tdhestik ( suur- ja vdiketdhed ), 0hekohalised araabia numbrid ning rooma numbrid I, V ja X f, "*)-.L/r.1i .; -..--.'n :, I iri1 r ir i,,l . , ",ir,ii,,"c t^ f .* ( i., -, - <' :-^- '! .'"-l ?r"ii .r,r..', .; Or-.Uti 2. Joonestada ristktilikutesse 9 erineva materjali leppemdrgid l6ikes ( vt. lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr {}-l V< -C B-B B-B ...
1. Kirjutada ruudustikku normkirjas nr.10 ladina tdhestik ( suur- ja vdiketdhed ), 0hekohalised araabia numbrid ning rooma numbrid I, V ja X f, "*)-.L/r.1i .; -..--.'n :, I iri1 r ir i,,l . , ",ir,ii,,"c t^ f .* ( i., -, - <' :-^- '! .'"-l ?r"ii .r,r..', .; Or-.Uti 2. Joonestada ristktilikutesse 9 erineva materjali leppemdrgid l6ikes ( vt. lk. 20 ) Materjalide nimetused kirjutada normkirjas nr. 5. "(I-'{ . ,{,9, cr€ {}-l V< -C B-B B-B ...
Kui olemasolev piire ei ole piisavalt tihe(puudub veeauru liikumist takistav kiht, siis tuleb soojustusest sissepoole paigaldada aurutõke). Karkassi kinnitamist seinale tuleb arvestamist küllaltki suurt koormavat mõju. KERGPLOKK FIBO APOREX RKL- tuuletõkke plaadid paigaldatakse nii, et sulund mis on plaatide pikemal küljel, jääb vertikaalseks. Horisontaalsed liitekohad peavad asetsema karkassi peal. Kivivooder seotakse konstruktsiooni külge sisevooder laudis. Horisontaalne distantsiliist 32 korda 100. Aurutõkkega isolatsiooniplaat ISOVER REK-25. Puidust horisontaalkarkass 50 korda 50 S 600. Soojustus ISOVER 565 KL-50. Soojustuse laius peab jääma karkassi vahest ligikaudu 1,5- cm võrra suurem, siis liibub vill tihedasti konstruktsiooni vastu, välistade ohtlikke õhukanalite tekke. Selle tagab prusside samm 600 ja villa laius 565-cm. Tuleb jälgida , et villa paigaldus ei jääks nurkadesse ja servadesse tühimikke.
130 mm Mittekandvad vaheseinad: Hoone sisemised mittekandvad seinad on keramsiitplokkidest paksusega 100 mm. Keramsiitplokist siseseinte viimistlus on keraamiline plaat paigaldussegul, sest mittekandvad seinad asuvad ainult niisketes/märgades ruumides, ruumieraldajatena. Erandiks on saunaruumid, kus seinas on 20 mm fooliumiga kaetud kivivillplaat ja 10 mm laudis. Märgades ja niisketes ruumides on seintes ka veetõke. pahtel, värv* ** 5 mm keramsiitplokk 100 mm pahtel, värv* ** 5 mm _______
Krohv/ kipsplaat 17 0 Ehituspaber maapind Laudis 25mm, samm 200mm -333 Metallkarkass 42mm, samm 600mm -1700 -500 Kipsplaat Hall tsementkiudplaat Fibo kergplokk 150mm -2000
" Ökoehitus tähendab lisaks looduslikule materjalivalikule ka võimalikult väikest töökulu, milles vahel tehakse kompromisse, tehes vannituppa näiteks küll loodusliku, kuid palju vaeva nõudva eksklusiivse tadelaktviimistluse. Nui neljaks täisökoloogilist põhumaja püstitades tihendatakse aknapõsed vanal kombel taku, mitte makrofleksiga, kuigi moodne vaht annaks võib-olla paremagi tuulepidavuse. Siseviimistluseks sobib muidugi vaid savi- või lubikrohv. "See on mõistlikum valik kui laudis seepärast, et krohvil on suurem soojusakumulatsioonivõime ja ruumi niiskuski püsib stabiilsemana," teab Kokkota. "Kasutamise käigus kuluv energia peab ökomaja puhul olema minimaalne." Täispalk on massiivpuit, mida pole liimitud. Linna sellisest materjalist maja ei sobi, metsade vahele aga küll. Looduslik toormaterjal mõistagi mängib ja elab, aga Kaldi Roost Eesti Puitmajaliitu kuuluvast Tender Ehitusest sõnab, et professionaalne paigaldaja timmib palkmaja
Ühe kivirea üleulatus ei tohi olla rohkem kui 1/3 tellise pikkust Enam kui 5 cm üleulatusega karniisinurkade ladumiseks seome 2 tellist pehme terastraadiga kokku, lööme vuuki kaks 1 cm laiust puitliistu. Pingutame traadi ja siis moodustame vuugi, täidame vuui mördiga ja paigaldame nurgaploki Paneeltöölava Paneeltöölava koosneb kahest kolmnurksest ja 2.4*4.7m pinnaga töölaudisest. 50 mm paksune laudis paikneb 60*200 mm puittaladel. Puittalade külge on kinnitataud teras jalamid. Niiet töölava kõrgus vahelaelt 1.05 2m. Töölavade ja tellingute laudised mis asuvad maapinnast kõrgemalt kui 1.3m piiratakse 1.1m kõrguse kaitsepiirdega Laudise vahe ei tohi olla rohkem kui 45mm Paneeltöölava mass on 0.9t Raamtöölava Koosneb alusraamidest, vöötaladest ja kilpidest. Raamid ja kilbid valmistatakse vähemalt 30mm paksustest laudadest
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn. Lenderi maja tüüpi tööliselamu (paremal). Tallinna maja Lenderi maja Joonis 1.21 Enamik nn. Tallinna maju on kahekorruselised kõrgemal soklil puitelamud, soklikorrusel võisid paikneda äriruumid. Sageli Joonis 1.11 Lenderi maja kõige tavapärasem plaanitüüp nelja kööktoaga l...
Gert Saarm EHITUSFÜÜSIKA KODUSED TÖÖD KODUSED TÖÖD Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-32 Juhendaja: lektor A. Hamburg Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Ehitusfüüsika kodutöö raames toimub etteantud seina-, põranda- ja katuslaetarindi soojusjuhtivuse arvutamine. Ette on antud erinevad näitajad nagu temperatuur, suhteline õhuniiskus, pinnase tüüp ja tarindi materjalid. Lisaks soojusjuhtivuse arvutamisele toimub arvutus ka seinatarindi niiskus- ning temperatuurireziimi osas. Seina soojusjuhtivuse arvutamise ja U arvu teada saamise eesmärgiks on teada kui palju soojust juhib mingi seinatüüp endast läbi. U ehk soojusjuhtivuse ühikuks on W/m2K. Arvutuste tulemusel saadakse number, mis võimaldab võrrelda, kas nõutava või taotletava suurusega. Antud hetkel on välisseinte soovituslik soojaläbivus 0,120,22 W/(m2·K). 1. HOONE VÄLISPIIRETE...
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ...
lihtsalt ja lühidalt öeldes puhastatakse seinad seest ja väljas, vajadusel asendatakse mitte sobivad seinapalgid kas siis olemasolevate vanade palkidega või uute käsitööpalkidega, mis vanutatakse. Kui vähegi võimalik, siis seinasid maha e võeta, vaid kogu töö tehakse ära ilma seinu lammutamata. Sama lugu põrandate ja vahelagedega - need tuleb küll reeglina välja lammutada, asendada aluskonstruktsioonid uutega, soojustada ning vastavalt olukorrale panna puhastatud laudis tagasi või asendada see uue vanutatud originaali lähedase laudisega. Kui vana olemasolev katus läbi jooksnud ei ole, ei pea tavaliselt katusekonstruktsiooni välja vahetama, kui siis osaliselt, katusekate tuleb reeglina uus panna. Roovituse vahetuse vajadus sõltub juba katusekatte tüübist, näiteks vana laastukatuse roovi peale saab panna rookatust ja uue laastu, reeglina ei saa sinna panna aga kivi, samuti mitte plekki jne. Välisuksed ja aknad
tasandamist ja kuidas valmistatakse segu. Toon ka eraldi välja vannitubade ja pesemisruumide põrandate tasandamise, kuidas tasandatakse põrandat parketi ja PVC all ning mismoodi tuleks käituda puitpõrandate ja ebaühtlaste aluspindande tasandamisel. Tasanduseks vajaminevad materjalid/ained toon välja Weber'i toodetega. Kuidas valida õige toode? Põranda puhul märkame me tavaliselt ainult kõige pealmist kihti, olgu selleks siis parkett, laudis, PVC vms. Sellele, mis viimistluskihist allapoole jääb, tihtipeale tähelepanu ei pöörata. Arvatakse, et kõige tavalisema betooniga saab kõik tööd tehtud. Tihti aga korrigeeritakse omi seisukohti siis, kui töö pole õnnestunud ning äsja tehtut tuleb hakata ümber tegema või renoveerima. Tänapäeval on loodud palju erinevaid kõrge kvaliteediga tooteid põrandate ehitamiseks ja renoveerimiseks. Segud võib jagada nelja gruppi: · Käsitasandussegud · Isevalguvad segud
soojustada. Tänapäeval ehitatakse rõhtpalkseinu masintöötluse teel, talviseks kasutamiseks tehakse maja topeltseintega. Sel juhul piisab, kui prussidest seinte paksus on 6 ... 10 cm. Kahe seina vahe täidetakse mineraalvillaga paksusega mitte vähem kui 10 cm, sellise seina soojajuhtivus võib olla vähem kui 0,3 W/m2 0K. Traditsioonilised puitsõrestikseinad Need on ehitatud prussidest 5 x 15 või 5 x 20 cm postide vahega 75 ... 100 cm. Mõlemale poole naelutati laudis, mille vahe täideti termoliidiga. Tuuletõkkeks kasutati ehituspappi ja aurutõkkeks tõrvapappi. Sellise seina soojajuhtivus on 15 cm paksuse termoliidikihi puhul ca 0,6 W/m2 0K, 20 cm paksuse puhul ca 0,45 W/m2 0K. Mõnikord asendati laudadest välisvooder tellisvoodriga ja sisemine laudis krohviti või kaeti puitkiud- või linaluuplaadiga. Nende seintepuuduseks on vähene sooja- ja tuulepidavus (tuuletõkke jätkude tihedust ei peetud eriti
145.Convey a feeling tunne endasi andma 146.Copse- salu, võsa 147.Courtyard-õuemaa 148.Coverage kate 149.covered pipes- kaetud torud 150.Creeper- ronitaim 151.Crucial part oluline osa 152.Crucial to maintaning oluline säilitada 153.Crudely rohmakalt 154.Cultivate- viljelema 155.Cultivated- kasvatatud, istutatud D 156.Deciduous- heitleheline, pudenev puu 157.Deciduous plants lehtilangetav taim 158.Deck- põrand, laudis 159.Decline vähenema 160.Decomposition - lagunemine 161.Decorative arts- dekoratiivkunst 162.Decorative tree- dekoratiivne puu 163.Demiurge- looja 164.Denote- märkima, tähendama, näitama 165.Densely populated tihedalt asustatud 166.Densely- tihedasti, kompaktselt 167.Descending kahanev 168.Descriptive - kirjeldav 169.Desert areas kõrbede alad 170.design- disain 171
Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Toodetakse terasplekist paksusega 0.45- 0.45-0.5mm. Katuse kalle kuni 1:7. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav (0.25 % katuse pindalast , >20mm), aluskate rää räästani. stani. Neelu põhjas tihe laudis. 86 43 Profiilplekist katus Profiilplekk kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. Katusepleki paigaldamisel tuleb plekk kinnitada räästas üle ühe profiili ja küljelt iga roovi külge. Vahepealsed kinnitused vahelduvalt, vähemalt 4-5 tk/m2 (arvesta ka hoone asukoha tuulekoormusi) 87
saelaudadest ( kõige sagedamini 22 x 100 mm) tihe-või hõrelaudisena laudade vahekaugusega 15...20cm. 102 Laudade paksus valitakse sarikate vahekauguse ja koormuste alusel. Lauad naelutatakse iga sarika külge kahe kuumtsingitud naela abil. Vaskplekist katte korral naelutatakse lauad küljelt ja naelapea lüüakse pisut laua sisse, et nad ei satuks kontakti plekist kattega. Alusehitus (2) nTihe laudis tehakse rennide alla, murdekohtadesse ja räästaste alla, suitsukorstnate ja katuseluukide ümber ja niisugustesse katusekohtadesse, kuhu lumi võib kukkuda kõrgemalt tasandilt. Tihe laudis tehakse ka katuseredelite, katusesildade ja lamavaltside alla. n nTihe laudis peab ulatuma katuse murdekohal vähemalt 500 mm mõlemale poole. Lõõride ümber peab tiheda laudise laius olema vähemalt 1000 mm. nTiheda laudisega aladele, kohtadesse, kuhu vesi võiks koguneda, näiteks pleki
aluspinnale. Sileplekist katus- oovitav kalle vähemalt 10°, parem oleks suurem kalle. Plekitahvlid ühendatakse omavalek valtsidega:veevooli suunas valtsidega ja veevooluga risti lamavvaltsidega. BARDOLINE katuseplaadid- valmistatakse klaaskiust, bituumenist, kaltsiumkarbonaattäidisest ja värvilisest mineraalkattest. 4 erinevat kuju ja 12 värviooni. Paigaldatakse tavaliselt katustele kaldega 12-60°. Nõuavad tasast alust( laudis, vineervõi laastplaadid). Teraskatused- väga laialt kasutusle. Kiviprofiiliga terasplaate kasdut kaldega vähemalt 14-17° ja väikesma kalde puhul tuleks eelistada trapetsprofiile 8-10°. ONDULINE lainelised katuselplaadid- valmistatakse bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temp all. Plaate on võimalik kasut ka madala kalde puhul alates 5°. BETOONKATUSED EST-STEIN katuse min kalle 1:4 le (Lux, Elegant ja Minister).
katta korstna ümbrus plekiga. Pööningul olevad puidust kandekonstruktsioonid kaetakse tulekindla võõbaga. 35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon · Põranda lauad paksusega 28 mm · Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) · Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest · Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga · Ehitupapp või ehituspaber · Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm · 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve · ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks · ruumi kõrguse vähendamiseks · õhumüra summutamiseks Nõuded · Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne · Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37
433 Terasuksed ja -väravad Kahepoolne ukseplokk 5 tk 5,2 692,3 67,6 3799,5 4331 armeeritud klaas 4332 Klaasitud uks 4 tk 4,2 171,34 54,6 903,6 Garaaži värav koos 1 tk 12,0 3183,0 180,0 3363,0 4333 juhtimissüsteemiga ja puldiga 4334 Rõdu uks 4 tk 4,2 171,34 54,6 903,6 46 Rõdud ja terassid 461 Pinnakatted 4611 Hõre Tabel laudis, samm 400 1: Detaileelarve jätkmm [2] 18,6 m2 0,3 4,68 3,9 159,6 463 Metalltarindid Terasest rõdu kande 18,6 m2 2,6 202,56 33,8 4396,3 4631 konstruktsioon 4632 Trossid 12 jm 1,02 12,2 47 Piirded ja käiguteed 473 Metallist piirded Trepi piirded roostevabast 40 jm 2,1 19,91 27,3 1888,4 4731
Selg ees heal juhul saab siin sõita. Sellel oli selline pikk sang ees, üks poiss tõmbas eest ja teine lükkas tagant ja seal oligi probleem, et ees oli järsk liiva vall, oli veel, et sealt alla, et noh vette said oli kohe üle pea. Kas seal Prantsusmaal olid ka nagu mingid laudisteed rannas või kuidas see liiklemise osa oli? Prantsusmaal oli seal liiva peale tehtud oli, oli nagu (1) koti materjalist, ühesõnaga selline punutud tee. Ei olnud nagu laudis vaid oli, nagu noh, (1) meenutas pilliroost punutud asja et.. ((mõte jäi poolikuks)) Siin fotodel on näha tee algust kus asfalttee lõppeb siin on laudistee, kas siit saab ratastooliga üle? (näitan fototabeleid) Siit ei saa nagu kindlasti üksi üle. Ehitusnorm on üle, maksimum 2- 3 senti maksimum kõrguste vahe. Noh, nii kui nii rannas jääd kinni. Siin on see rannahoone ja inva wc, et kuidas Te.. ((lõikab jutule vahele)).
35. I ja II korruse vahelise puitvahelae konstruktsioon Põranda lauad paksusega 28 mm Puittalade kohal sammumüra tõke (õhuke klaasvillast plaat, vilt, kummiriba, puitkiudplaat) Puittala sammuga 600...900 mm, ristlõige sõltub sildest 7 Puittalade vahe täidetakse mineraalvati või saepuruga Ehitupapp või ehituspaber Hõre laudis 22x100 mm, sammuga 300 mm 2 kihti kipsplaati (kinnitatud lae alla riputatul nt. metallist kübarprofiili abil) 36. Ripplagede otstarve ja nendele esitatavad nõuded Otstarve ruumi kohal paiknevate torustike, juhtmete jne varjamiseks ruumi kõrguse vähendamiseks õhumüra summutamiseks Nõuded Valmistatakse pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne Kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil 37
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
