arvati 70ndate algul ka ametlikult eesti esimaalijate hulka." ,,Roodel oli raske saatus, mida ta peegeldas oma loomingus. Sellepärast on tema maalid täis sügavat mõtet ning tekib tahtmine Henn Roode. 1969-1970. Perekoona arhiiv mõelda nende üle", -- ütleb Kädi Talvoja. Roode õppis aastail 1944-47 Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (Õppejõud Ado Vabbe ja Elmar Kits), kus oli säilinud veel Pallase vaim ja huvi moodsa kunsti, eriti kubismi ja abstraktsionismi vastu.
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
1. Ettevõtluse definitsioon. Ettevõtlus on majandusliku tegevuse vorm, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. On seaotud riskiga, ettevõtja kannab majanduslikku vastutust oma tegevuse tulemuste eest. 2. Ettevõtte (käitise definitsioon). Ettevõtte edukuse näitajad. Tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus. Ettevtte edukus: vit konkurentide üle, firma nime tuntus, turu situatsiooni ige hinnang, juhtimise kaudu muutuste järgimine. 3. Ettevõtte välis- ja sisekeskkond. Ehitusettevõtte eesmärgid. Sisemine keskkond eesmärgid, struktuur, ülesanded, tehnoloogia ja inimesed. Väliskeskkond tarbijad, konkurendid, tarnijad, seadusandlus, rahandus ja pangangandusorganisatsioonid, tehnoloogilised muudatused, majandamise tingimused, tööturg ja sotsiaalsed tingimused. Ehitusettevõtte eesmärgid: tulukus, kasumi saamine, ettevõtte suu...
46. Pakkumistegevused, mis tagavad tellijale tema huvide kaitse 47. Pakkumistegevused, mis tagavad pretendentidele nende huvide kaitse 48. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ning nende kasutamise eesmärgid 49. Kinnisvara ja ehitise korrashoid; sisu ja vajadus 50. Kinnisvara haldamine; sisu ja vajadus Leht 2 / 2 51. Töövõtja koguriski kindlustus, sellega kaetavad ja katmata riskid 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses 53. Kindlustusandja ja töövõtulepingu osapoolte vahelised kohustused ( ne nawla otveta) 54. Vääramatu jõu (force majeure) määratlemise vajadus, selle mõju töövõtu osapooltele 55. Ehituse töövõtulepingutes ilmnevate konfliktide lahendamise võimalik metoodika 56. Projekti juht ehituses, tema kompetentsus (oskused ja põhilised kohustused) 57. Kalenderplaan ehituse töövõtulepingu lisana ja selle seos lepinguga 58. Tsüklogrammi ja joongr...
tüüpi polnud. Kõige rohkem mängiti tantsu, aga ka laulu saateks. Algul olid kromaatiline kannel ebamugav, ebaloogilised ehitatud ja ei omandanud rahva seas populaarsust. Hiljem muutusid nad paremaks, kuid siiski oli raske. Alles 1953. tuli kasutusele praegune kandletüüp keeled on paigutatud lõikuvalt. Selle arendajaks oli Valgamaalt pärit Väino Maala. Kuid paljud inimesed sel ajal ei jäänud sellele pillile truuks, va Els Roode, kes sai ainsana sel alal kõrghariduse ja lõpetas Riia konservatooriumi. Tulles tagasi, nägi ta, et kandleõpetus oli seiskunud. Ta organiseeris taas kannelde tootmise Tallinna Klaverivabrikus ja asus tööle Tallinna Laste Muusikakoolis ning peagi ka Georg Otsas. Els Roode on kr. kandle mängutehnika rajaja ja algõpetuse väljatöötaja. Soome kannel rohkete bassidega. Läti ja Leedu sama kõrguseni kui Eesti kromaatiline kannel.
ERLE MAIDO 2 9.01.2015 RETSENSIOON: Külastamise kuupäev: 09.jaanuar 2015 Näituse nimi: „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ Kunstnik: Richard Sagrits, Nikolai Kormašov, Henn Roode, Ülo Sooster, Toomas Vint, Olga Terri, Johannes Saal, Jaan Elken, Tõnu Virve, Richard Kaljo jt. Ekspositsioon „Rasked valikud – Eesti kunst 1945-1991“ hõlmab rohkem kui poolt KUMU neljandast korrusest. Näitus on väga laiaulatuslik – pidev stiilide vahetus ja erinevad meeleolud. Näitusel oli näha suurel hulgal väga realistlikke portreesid kui ka kunstnike vaba eneseväljendust. Näitus oli jaotatud mitme erineva saali vahel, et iga ruum saaks just anda
ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised. Kapten Roode tütre Ingriini valib ta välja teiste seast kui kõige õrnema, arema ja tasasema. Juba nende abiellumise ajal tunneb kapten Roode õhus olevat õnnetust. See -- purpurne surm -- viibib veel vaid natuke, et kirjanik saaks mõtiskleda inimtsivilisatsiooni hukatuslikkusest, näidata pilte viimsetest orgiatest meeste ja naiste vahel. Purpurne surm, mis tapab ainult mehi, algab vaikselt ja salapäraselt Indiast ning liigub ajaleheteadete järgi Varriale ikka lähemale ja lähemale
haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised. Kapten Roode tütre Ingriini valib ta välja teiste seast kui kõige õrnema, arema ja tasasema. Juba nende abiellumise ajal tunneb kapten Roode õhus olevat õnnetust. See -- purpurne surm -- viibib veel vaid natuke, et kirjanik saaks mõtiskleda inimtsivilisatsiooni hukatuslikkusest, näidata pilte viimsetest orgiatest meeste ja naiste vahel. Purpurne surm, mis tapab ainult mehi, algab vaikselt ja salapäraselt Indiast ning liigub ajaleheteadete järgi Varriale ikka lähemale ja lähemale
Teadus ja kultuur 50-80ndad Kunstid ENVS-s Eesti kunst 50-80ndad Kommunistliku partei kontroll kunstielu üle pisut nõrgenes 1960.aastate keskel hakkasid kunstnikud kasutama omapärast käekirja Mõju avaldasid mõned näitused mida eesti kunstnikud pääsesid vaatama 1970.aastate alguseks oli eesti kunst tundmatuseni muutunud 1980.a sai väga populaarseks plakatikunst Maalikunstnikud Ilmar Malin ● Olev Subbi Elmar Kits ● Henn Roode Aleksander Vardi ● Valdur Ohakas Valve Janov ● Evald Okas Ülo Sooster ● Artur Rinne Günther Reindorff ● Heldur Viires Ilmar Malin (1924-1994) ● Oli eesti maalikunstnik, joonistaja, graafik ● Lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ● Ta viibis kuni 1948.a Siberis vangilaagris, kuna võitles Saksa sõjaväes http://elm.estinst.ee/site_media/covers/27_kaas.jpg “Laps emaga” (1957)
Johannes Barbarus Vares Johannes Vares (kirjanikunimega Barbarus, ka Johannes Vares-Barbarus; 12. jaanuar 1890 (juuliuse kalendri järgi 31. detsember 1889) Heimtali vald, Paistu kihelkond, Viljandimaa 29. november 1946 Kadriorg, Tallinn) oli Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Ta sai alghariduse Heimtali vallakoolis ja üldhariduse Viljandi kihelkonnakoolis, keskhariduse omandas Vares aastail 19041910 Pärnu gümnaasiumis, kus tema klassivendadeks olid Jüri Uluots ja Johannes Semper. 19101914 õppis ta Kiievi Ülikoolis meditsiini. Järgnevalt oli ta Esimeses maailmasõjas rindearst, talle määrati 1915. aastal Anna Ordu IV, Stanislause III ja Danieli II järgu ordenid. Sõjaväearsti karjääri jätkas ta ka Vabadussõjas, kus osutatud teenete eest omistati talle Vabadusristi I liigi III järk. Seejärel oli 1921-1939 arst Pärnus. 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "F...
Essee „Eluasemeturu reguleerimise võimalusest ühiskonnas“ Essee ja selle teema põhineb 1998. aasta Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Roode Liiase poolt kirjutatud raamatul „Eluasemekorraldus turumajanduses“. Olgugi et tegemist on pea 20 aastat vana raamatuga, on huvitav arutleda ja mõelda võimalustele, kuidas turul edukas olla ja kas selleks on üldse mingit võimalust. Eluasemeturg on tavaline turg, kus kehtib nõudluse ja pakkumine printsiip – kui pakkumine ületab nõudluse, on hinnad madalamad et kaubast vabaneda, kui nõudlus on
haiglane nähtus ja ta püüab oma poega õpetada iseseisvaks ning tugevaks. Isa saadab Joonase laia maailma lõbu ja teadust otsima, raha raiskama, seega meheks saama. Kui poeg aastate pärast naaseb, on isa surnud, tema vana sõber aga Joonas Moori ootamas, et pärast oma viimseid pajatusi surra. Joonas tunneb end üksikuna. Tööd teha pole tal vaja, kuna saar on praktiliselt tema oma. Sõpru tal pole, kuna ta on kasvanud üksildaseks ja kinniseks. Niisiis jäävad naised. Kapten Roode tütre Ingriini valib ta välja teiste seast kui kõige õrnema, arema ja tasasema. Juba nende abiellumise ajal tunneb kapten Roode õhus olevat õnnetust. See -- purpurne surm -- viibib veel vaid natuke, et kirjanik saaks mõtiskleda inimtsivilisatsiooni hukatuslikkusest, näidata pilte viimsetest orgiatest meeste ja naiste vahel. Purpurne surm, mis tapab ainult mehi, algab vaikselt ja salapäraselt Indiast ning liigub ajaleheteadete järgi Varriale ikka lähemale ja lähemale. Hirm ja
,,Ristideta hauad" 1.osa Taavi: Soome ohvitser, kommunismi vastane, hakkaja ja tahtejõuline noormees, kes ei heitu venelaste jõhkrast kohtlemisest, ei tunne hirmu mitmekordsel põgenemiskatsel üle lahe Heino Roode: kaasvõitleja Vello Kasar: üks tuttav kaasvõitleja, kes venelaste seas kannab Soome pükse ja saapaid, tal on kaasas 2 sõpra. Leonard: Taavi sõber, teekonnakaaslane Selma: Taavi lapsepõlvesõber, lahke abivalmis ja heasüdamlik neiu. Lompus: Soome päritolu kokk, kes suhtleb venelastega ning üritab Taavit üle piiri sokutada, Taavi jaoks tundub see kõik kahtlane. Hiie talu teenrid: Vana Aadu, Osvald, noor Hilda, vigane Värdi
spetsiaalset pehmet mürasummutamiseks ettenähtud linti. 5)Aluse erinõuded. Terasplekk-katuse alus tehakse kuivast saematerjalist mõõtudega 25x100mm laudadest. Parema välimuse huvides kasutakse olulisemates kohtades hööveldatud laudasid. Lauad naelutatakse sarikatele kahe kuumtsingitud naelaga, mis lüüakse viltu. Aluse tegemisel ei või kasutada tarvitatud laudu. Naelad lüüakse nii sügavale, et nende pead ei puudutaks katusekatet. Tihelaudis tehakse rennide, neelude, roode ja räästaste kohale, korstnate ja katuseluukide ümber ning kohtadesse, kuhu võib variseda lumi. Samuti tehakse tihelaudis katuseredelite ja sildade ning lamevaltsõmbluste kohale. Korstnat ümbritseva tihelaudise laius on vähemalt 1000mm. Tihelaudis peab ulatuma ka igasuguste serva-ja renniplekkide ning katusekatte valtsõmbluste alla. Räästal on lumetõkked, seega peab tihelaudis ulatuma tõkete ja katusekatte ühenduskoha alla
lammutamise eesmärki. Ei tea küll, miks ta tahtis ,,Siuru" laiali ajada. Ilmselt Gailitile ei Liis Laumets 12d Liis Laumets 12d meeldinud peenutsev ja ilutsev armastusluule ning seetõttu peale ühingu olemasoleva mõtte hävitamist August Gailit ja ta hea sõber Henrik Visnapuu ,,Siurust" lahkusidki. Teos ,,Purpurne surm" on rohke erootilise ainega ja fantaasiaküllane. Suure osa romaanist võtavad enda alla filosoofilised arutlused. Teoses kapten Roode on tänapäeva külas elava mehega suhteliselt sarnane, nagu minu perekonnatuttav. Mees, kes ei hoolitse enda eest ja kes peab üksi oma kodu ülal. Ta tahab armastust naiselt, kuid on pettunud eelnevates suhetes. Tihti peale pettumused vajuvad unustuste hõlma ja ta annab endale uue võimaluse. Nii on ka Roodnega, kes on tihti üksi merel ja sadamasse jõudes, ihkab ta romantikat. Kui ta aga näeb naises pettust ja ahnust, siis tahab ta hetkeajendil lüüa teda ja karistada teda. Teine
Välja heideti enamik paremaid kunstnikke- keda süüdistati formalismis,natsionalismis või lihtsalt loomingulises passiivsuses.Formalismisüüdistuseks piisas vaid impressionismihõngulisest koloriidist või pisut vabama käega tehtud joonistustest-sellist süüdistust sai esitada pea kõigile eesti kunstnikele.Arreteeriti mitmeid kunstnike ja otsene vägivald tabas paljusid kunstiüliõpilasi,vangistati ja küüditati paljud kunstnikud-Ülo Sooster,Henn Roode,Esther Potisepp(hiljem Roode),Valdur Ohakas jt.Kunstnike Liidu tavaliseim karistus oli väljaheitmine,mis tegi võimatuks kunstnikuna töötamise.Mitmed enne kõrgel positsioonidel olnud kunstnikud kaotasid oma staatuse ja muutusid ise süüalusteks.Adamson-Eric kaotas kõik oma ametikohad ja tiitlid ning läks jalatsivabrikusse tööle. 1950 toimusid jõhkrad reformid kunstihariduses.Tartu Riiklik Kunstiinstituut otsustati sulgeda,kuna peeti formalismi pesaks
Sooster osales ka 1962 Moskvas toimunud Maneezi näitusel, mida külastas Nikita Hrutov ja mille otsese tagajärjena algas abstraktsionismi vastane kampaania .NSV Liidus, suurendades kääre ametliku ja põrandaaluse kunsti vahel. Tallinna defineerivad aktiivse kunstikeskusena sel perioodil 1957-59 ERKI lõpetanud graafikud, näiteks Henri Laretei, Peeter Ulas, Herald Eelma, Evi Tihemets, Henno Arrak, Kaljo Põllu, maalijad Olav Maran, Henn Roode, Enn Põldroos, Nikolai Kormaov lõhkudes ja otsides uusi vorme, iga hinna eest vältides realism ilminguid. Üldistatud ekspressionism leidis graafikas väljendust populaarses linooli- ja puulõiketehnikas. Vormides peitud pigem tahumatu väljendusrikkus kui detailne võlu. Tähelepanu väärsed on selles perioodis Peeter Ulase loodud uued reaalse/ abstraktsiooni süsteemid ja Herald Eelma sümboolse esemelikkuse ja rahvusromantiline temaatika. Joonis ....
Ka kollenhüümi rakud võivad olla meristemaatiliselt aktiivsed ja moodustada näiteks fellogeeni või haavakoe. Oluliseks erinevuseks on kollenhüümi rakukestade suurem paksus ja rakkude suurem pikkus (kuni 2 mm) põhikoe rakkudega võrreldes, kuid kollenhüümi ja põhikoe kokkupuuteala piir on sageli ebaselge. Kollenhüüm esineb telgorganites vahetult epidermi all pideva rõngana või ribadena (joonis). Lehelaba suuremaid roode (juhtkimpe) ümbritseb paksenenud kestadega põhikude, mida samuti nimetatakse vahel kollenhüümiks. See kude erineb oma tekkelt ja struktuurilt tüüpilisest kollenhüümist, mis esineb üksnes varte perifeersetes osades. Seetõttu on õigem nimetada lehtedes esinevat "kollenhüümi" kollenhümiseerunud põhikoeks. Leherootsus paikneb kollenhüüm samuti nagu varreski, juures esineb väga harva. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi (joonis: A-C): 1
2.Kust said nüüd eeskuju ja kust püüdsid seda saada eesti kunstnikud? Vanemad kunstnikud pöördusid tagasi 1930. aastate kunsti juurde. Nooremad kasutasid uuema Lääne kunsti kogemusi. 3.Millises kunstiliigis saavutasid eesti kunstnikud kõige esimesena loomingulise vabaduse? Tarbekunstis 4.Millise kunstiliigi hiilgavale tulevikule panid aluse Vive Tolli, Peeter Ulas ja Herald Eelma? Graafika 5.Nimeta juhtivad Tartu maalikunstnikud käsitletaval perioodil? Ilmar Malin, Olev Subbi, Henn Roode, Valdur Ohakas, Lembit Saarts, Heldur Viires, Ülo Sooster, Kaja Kärner, Valve Janov, Silvia Jõgever 6.Kes seisid Tallinnas esimese maalikunsti uuenemislaine eesotsas? Enn Põldroos ja Nikolai Kormašov 7.Mida põhimõtteliselt uut tõi rühmitus ANK-64 eesti kunsti? Kunstnikud kujundasid igaüks välja selgelt omapärase käekirja ning vastandusid sellega ühetaolisust soosivale sotsrealismile. Nad loobusid ka nõukogulikest süžeedest ja temaatikast. 8
Construction and Building Information Modelling DISSERTATION Tallinn 2010 2 UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Author: Ergo Pikas- Civil Engineering student, Faculty of Construction, Tallinn University of Applied Sciences Supervisor: Rafael Sacks- Associate Professor, Faculty of Civil and Env. Engineering, Technion Israel Institute of Technology Consultant: Roode Liias- Professor and Dean, Faculty of Civil Engineering, Tallinn University of Technology Title: Integration of Lean Construction and Building Information Modelling Archived: University of Applied Sciences, Faculty of Construction ABSTRACT This research can be divided into two. The first part investigates the current state of the construction industry, while the second part looks at new emerging business models in particular, Lean
Kasutatud kirjandus 1. Ekenora ehituse ajanormid 2. Skanska EMV AS ehituse ajanormid 3. ,,Normeerimine ja eelarvestamine" , loengukonspekt, Lauri Peetrimägi 4. Jüri Sutt ,,Ehituskorraldus" , Tallinn,1997 5. Olev Müürsepp, Jüri Sutt ,, Ehitusplatsi korralduse kavandamine", Tallinn, 2004 6. Tehnoloogia II õppematerjalid, Anneli Alt 7. Ehituse organiseerimise õppematerjalid, Aivars Alt 8. Ehituskorraldus ja juhtimine. Loengumaterjalid, Roode Liias 9. OÜ Astlanda Ehitus ,,Kvaliteediraamat" 10. Projektijuhtimise õppematerjalid, Enn Tammaru 11. http://www.betoonelement.ee/public/files/holocore_screen.pdf 12. http://www.tartumaja.ee/files/TAM_lk.pdf 13. http://www.betoonelement.ee/index.php?page=8&action=group_desc&id=32 14. http://www.raktoom.ee/v1/index.php?option=com_content&view=article&id=2&Itemid=8 15. Eesti Ehitusteave, ET-1 0109-0347; ET-1 0111-0320 16. EVS-885-2005 Ehituskulude liigitamine
Erika Azlauskaite 12 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu Üheks oluliseks muutuseks oli kunsti esteetilise külje muutumatu. Varem oli see peaaegu olematu. Kunstniku isikupärane stiil hakkab jälle oma tähtsust omandama. Enn Põldroos, Ülo Soostre (modernsem, avangardistlikum, ,,Huuled", ,,Punane muna", ,,Värvilised kadakad"), Nikolai Kormasoff, Henn Roode (abstraktne kunst, kubism, ,,Turg (lilleturg)") KIRJANDUS Kirjastused korraldati ümber. Looming sai oma tegevust jätkata. Kirjanduse jaoks muutus nagu kunstiski ainukeseks õigeks kujutusviisiks ideoloogiline realism. Kirjandus pidi vastanduma selgelt kodanlikule ja läänelikule kirjandusele, mis sellega kokku ei sobinud. Alguses oli kirjanduses surve veel tagasihoidlik. 1941. aasta oli kirjanduses väga vaene, mil eriti midagi uut ei ilmunud.
EHITUSTEADUSKOND Ehitustootluse instituut KUIDAS MUUDAB MUDELPROJEKTEERIMINE TERASKONSTRUKTSIOONIDE PROJEKTEERIMIST, VALMISTAMIST JA EHITAMIST? HOW ARE 3D AND BIM CHANGING THE DESIGN, FABRICATION AND CONSTRUCTION OF COMPLEX STEEL STRUCTURES? EPJ 60 LT Üliõpilane: Tanel Friedenthal Juhendaja: Prof. Roode Liias Kaasjuhendaja: Prof. Carrie S. Dossick Tallinn, 2010.a. Olen koostanud lõputöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. …………………………………………….. (töö autori allkiri ja kuupäev) Üliõpilase kood: 041399 Töö vastab magistritööle esitatud nõuetele
Euroopa toestusfondidelt saadav abi ja sooduslaenude maht mõjutab oluliselt Eesti ehitusturu mahtu Võrreldes Eestis elamispinna suurust üle elaniku kohta, milleks on 28 m 2, muu Euroopaga (u. 40 m2), võib just siinkohal näha Eesti ehitusmahtude suurenemise tulevikupotentsiaali, kuid seda loomulikult eeldusel, et elanike sissetulekud suurenevad. 9. Juhtimine ja õigusõpe (9.1-9.5 Enn Tammaru poolt kontrollitud, 9.6-9.10 Roode Liiase, Helje Johansoo poolt kontrollitud) 9.1 kuni 9.5 kohta käib selline kommentaar Ennu poolt : üldjoones O.K. ei sooviks siiski , et eksami vastuseid kontrollides saan lugeda 40 X Sinu loodud tekste . Igal inimesel on oma rõhuasetused ning oma sügav filosoofia . Liiatigi on ehk mõni inimene nii nagu ka Roode Liias juba veendunud , et PJ tänases mõistes on end ammendanud ja soovib töötada hoopiski LEAN Construction süsteemile tuginedes ning
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
arvestades masina või seadme tehnilisi võimalusi, konkreetseid töötingimusi, töökorraldust, töökaitse nõudeid jne. 16. Normatiivse (teadusliku) uuringu tehnoloogia vastavus juhtimise tehnoloogia põhimõtetele Juhtimise tehnoloogia: Tehnoloogia on järjestatud tegevuste kompleks ülesande lahendamiseks / eesmärgi täitmiseks. Info kogumine -> info töötlemine -> otsustamine Info juhi töövahend Otsus juhitimise resultaat / tulemus (sama slaid Roode loengumaterjalis : juhtimise ajalugu 20/23) 17. Vaatlusmeetodid töökorralduses ja nende korraldamise (juhtimis-) põhimõtted Vaatlus on normimise aluseks. Vaatluse põhiküsimused: 1. on tarvis aru saada, kuidas vaadeldav tööprotsess on korraldatud ehk mis tegelikult toimub 2. kui palju toodangut valmistati mis on tulemus 3. kui palju kulus aega ja tööaega kui palju kulutati vahendeid
Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna
371 289 Reissaar Alari Lääne-Viru 03:22:12 M40 698 894 Ribelus Kalle Harju 03:40:45 M40 2428 2941 Riis Donald Tallinn 06:25:27 M40 1681 1222 Riisalo Tiit Tallinn 04:30:03 M40 1852 2565 Rikkand Algis Põlva 04:41:55 M40 1396 1090 Rogis Janis Läti 04:14:42 M40 624 1068 Ronimois Raimo Viljandi 03:36:58 M40 1736 2694 Roode Siim Tallinn 04:33:19 M40 2253 1728 Roosmann Peeter Tallinn 05:21:51 M40 2330 2488 Roots Jaanus Tallinn 05:37:07 M40 606 2498 Rubenis Normunds Läti 03:36:20 M40 1139 766 Räim Riho Saaremaa 04:03:02 M40 1127 2857 Rästa Ain Harju 04:02:04 M40 2077 2036 Rüütli Udo Tartu 04:58:24 M40 2224 2666 Salep Sven Lääne-Viru 05:17:41 M40
TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale teaduskonna kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena valida tea valideerimisega valida vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsio kuvatakse funktsiooni VLOOKUP (!!!) kasutades tema kabinetinumber ja nelja NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele Majandus Valige otsingu kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppeto Excelisse - esialgu tuleb see halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist vä parema-nupu menüüs asuvat Paste-Special->Values käsku, et saadud tulemu nimed jäävad ka lõpptulemuseks - halva vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandile vastava teise õppetooliga. E s igale teaduskonna nimele järgneb nimekiri selle töötajatega, ...
As the first authors to turn away from the Soviet paradigm Mati Unt (1944-2005) with the story Võlg (Debt, 1962) and Enn Vetemaa (b. 1936) with the novel Monument (1965) should be mentioned. Thematic possibilities were expanding, inner qualities and the mental outlook of the artist himself became essential. The new generation of artists had started to lead the changes in the Sixties: painters and graphic artists Jüri Arrak (b. 1936), Malle Leis (b. 1941), painters Henn Roode (1924-1974), Enn Põldroos (b. 1933), and others. In painting the boundaries become flexible, the pure landscape with other images included (Olev Subbi, b. 1930). The first foreign exhibition of Estonian applied art in Soviet times was held in Helsinki 1960. Later international exhibitions in Poland, Yugoslavia, Italy and other countries won recognition and appreciation. The search for novel forms, free conception and an independent status of colours was far reaching
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
