Vaheseinad Vaheseinad Vaheseinad eraldavad ruume üksteisest: kandvad vaheseinad: sisesein, sisemine kandesein, mittekandvad vaheseinad: eraldab üht ruumi teisest. Peamised nõuded: hoone kande- kande- ja jä jäikussü ikussüsteemi osa, helipidavus: õhumü õhumüra, konstruktsioonimü konstruktsioonimüra leviku takistamine (nõuded vt. EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse mü müra eest” eest”), tulepü tulepüsivus (tuletõkkesektsioonide vahel). 2 1
Lisasoojustatud tarindi soojatakistus peab olema võimalikult suur. Samas tuleb arvestada ka majanduslikku efektiivsusega. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Praeguste materjalide puhul on majanduslikult efektiivne soojatakistus: RT= 5 m2K/W. 20.5. Lahenduse müratõrje omadused Ülesanne: Lahenduse lisamisega, tarindi optimaalse konstruktsiooni helipidavuse tagamine. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Keskpärase helikeskkonna tagamiseks elamutes peab konstruktsiooni helipidavus olema vähemalt 45 dB. Teades, et avatäidete helipidavus on oluliselt madalam sellest suurusest, siis võibki võtta konstruktsiooni helipidavuseks: 45 dB. 20.6. Lahenduse tuleohutus Ülesanne: Materjal peab tagama tulekahju korral piisava tulepüsivuse ning takistama tule levikut. Kriteerium ja garanteeritud edu väärtus: Kuna tegu on lisasoojustuspaneelidega, siis tulepüsivusele kriteeriumeid ei kehtestata. 20.7. Lahenduse uudsus
Survetugevus 0,63 N/mm² Kihistumine tsüklilise niisutamise min. 0,41 MPa tagajärel vastavalt normidele Elastsusmoodul 6800 mPa Tasakaaluniiskus temperatuuril +20ºC ja 9,50% suhtelise õhuniiskuse korral 50% Veeimavus 24 tunniks vette asetamisel 16 % Paksuse suurenemine 24 tunniks vette 0,28 % asetamisel Soojajuhtivus ~0,2 W/mK Külmakindlus 100 tsükli RL = 0,97 Helipidavus vastavalt normidele 30 dB Tempsi COLORE fassaadiplaat Tempsi COLORE ehitusplaadid on valmistatud Tempsi Base tsementlaastplaadist, mis on krunditud ja kaetud ilmastikukindla värvkattega. Plaatide suur värvivalik ja erinevad kinnitusmeetodid annavad arhitektidele ning ehitajatele laialdased võimalused luua omanäolisi fassaade. Ehitusplaat kuulub nn ,,kuivmeetodil" paigaldavate ehitusmaterjalide gruppi. Kasutuskohad
Tamm 8 Väikeplokkidest vaheseinad Väikeplokkidest vaheseinad ehitatakse: * gaasbetoonist (Silbet, Aeroc) * keramsiitbetoonist (Fibo) Vaheseinad võib laduda Silbet'i väikeplokkidest (588x288x100 mm ja 600x380x100 mm) ning Aeroci 600x200x150 mm plokkidest. Keramsiitbetoonist väikeplokkidest leiavad põhilliselt kasutust Fibo 100 mm plokid, tööstusehituses suuremate/kõrgemate seinte puhul ka 150 mm plokid: Mõõtmed mm Ploki kaal kg Soojajuhtivus Helipidavus dB Tulepüsivus W/mK 100x185x490 6 0,20 35 120min. 150x185x490 9 0,20 35 240min. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel
KAUAKESTEV + külmakindel (105 külmatsüklit) + tulekindel (tulekindlusklass A1) + tehnilised omadused tagavad konstruktsioonilise kestvuse. HELIKINDEL 53dB vastab olukorrale, kui väljas on liiklusmüra ning toas on sama vaikne nagu raamatukogus. TUGEV silikaatploki tugevus on 20 MPa (kannab kivikatust, paneele jpm) + seina külge saab kinnitada suuri raskuseid (nt veeboiler, mööbel). Nimetus kandevõime paksus pikkus helipidavus KN/m Tonni/m mm mm db Silikaatplokk 180 235 24,0 180 300 53 Silikaatplokk 240 301 30,07 240 250 55
liimpuittala jaoks. Säästlikkus Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat osa seinas, kandev puitpruss on soojustusmaterjali sees ega suurenda seina paksust. Puit ei ole kallim kui teised materjalid. Näiteks 300 mm laiust liimpuidust lauda kasutada on odavam kui tellisvoodrit. Helipidavus Halb helipidavus ei ole mitte puitmajade, vaid kõigi halvasti ehitatud majade probleem. Puitkarkassil seinte helipidavus võib olla väga hea, sest need sisaldavad rohkelt poorset materjali ja on kihilise struktuuriga. Löögimüra ülekande puhul on puitkonstruktsioon halvem vaid madalate helisageduste juures. Sel juhul aitab põrandale massi lisamine varem kasutati liivakihti, praegu umbes 5 cm betoonikihti. Tõkestamaks probleemse heli ülekandumist läbi külgnevate konstruktsioonide, tuleb vältida
Tootmises kasutatakse Saksa tehnoloogiat ja kaasaegseid seadmeid, mida juhib automaatika ning mis tagab plokkide stabiilselt kõrge kvaliteedi. Õõnesplokk 107,69-119,96/alusetäis Poolplokk 143,93 /alusetäis Vaheseina õõnesplokk 141,37 /alusetäis Balti kivitehas Õõnesplokk 74-89 /täisalus Silbet AS Silbeti plokid on valmistatud põlevkivituha baasil, kuivtihedus 500 kg/m3, survetugevus 2,5 N/mm2, soojaerijuhtivus 0,10 W/mK, tulepüsivusklass REI 240, helipidavus 52 dB Silbeti plokk 127 /alusetäis Kergkruusplokid Kergkruusplokke kasutatakse 1 3 - korruseliste hoonete kandvate ja mittekandvate seinte ning vundamentide ehitamiseks. Toodete loetelus on lai valik heade tehniliste näitajate ja erineva paksusega plokke. Kergkruusplokkidest konstruktsioonidel on soojust salvestavad omadused ning soojusmahtuvust saab ära kasutada ehitise kütte- ja jahutuskulude vähendamiseks. AS IKODOR Kergkruusplokk 1,4-3,5 / tk (E-ehitus.ee 119,9 alus/140plokki)
kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus Põrandatasandussegu 0 Raudbetoonvalu >70mm Filterkangas Elastne vahekihti: jäik mineraalvill või vahtpolüstüreen Põrandatasandussegu või –liiv 0..20mm Õõnespaneel Lae viimistlus Monteeritavates raudbetoonvahelagedes kasutatakse eelpingestatud täispaneele, mis seotakse pealevalu betooniga aasade abil.
SEINAD Välisseinte ülesanne on: sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, Tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus Välisseintele esitatavad nõuded: Kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, välisilme püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus Välisseinte liigitus Materjali järgi: looduskivist, tehiskivist, puidust, metallist, klaasist Paigaldavate detailide suuruse järgi: Tellisseinad, väikeplokk-seinad, suurplokkseinad, puitkarkass seinapaneelid, raudbetoon paneelseinad, puitkarkass ruumpaneelid Looduslikust kivist konstruktsioonide vastupidavus sõltub kasutatavate müürkivide keemilisest koostisest ja struktuurist. Lubjakivid on üsna tundlikud ilmastiku mõjude suhtes.
http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 11 of 19 Tulekindluse tõstmiseks tuleb teraskonstruktsioon katta tulekindlate materjalidega (kivivill, tulekindel kipsplaat, tulekindel värv). Teraskonstruktsioonist vahelael on madal helipidavus. Löögimüra vähendamiseks tuleb valida õige põrandakonstruktsioon. Et vahelagi omaks mingit mürakindlust, peaks ruutmeetri kaal olema vähemalt 100 kg. Komposiitkonstruktsioonist laed Komposiitkonstruktsioonide all mõeldakse selliseid konstruktsioone kus töötavad koos teras ja raudbetoon. Kandeelemendiks on siin tavaliselt terastalad (sissebetoneeritud, betooniga täidetud või paljad talad). Koormuse vahelaelt taladele kannavad tavaliselt
laetalade alla vöötala 5x15/5x20cm. Laetala ristlõige 4x18...10x25cm sõltuvalt talade sammust ja sildest (max sille 5,5m). Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Nõuded vahelagedele -Tugevus(ei purune koormuse all) -Jäikus(läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piiridesse) -Tulepüsivus(vastab hoonete tulepüsivusklassile) -Helipidavus -Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) -Ökonoomsus -Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele -Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, ribipaneelid) ja plaadid -Monteeritavad silikaltsiidist gaaskukeroonist silepaneelid (kasutati varem) -Monoliitraudbetoonist ehk kohtbetoonist sileda aluspinnaga või taladega ribiplaat Tänu suuresildeliste paneelide tootmisele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina.
ladumiseks. Roclite ehitusplokid saadakse autoklaavmeetodil kõrgel temperatuuril liiva, põlevkivituha ja vee segust. Roclite tuhaploki 300 mõõtmed on laius 300mm, pikkus150mm, kõrgus 600mm. Plokid on hea soojuse isolatsiooni võimega, soojusjuhtivus 0,11W/mK ja üsna tihedad, tihedusega 500kg/m3. Energiasäästlik Roclite ehitusplokk aitab hoida kokku küttekuludelt. Roclite kergplokkide helipidavusnäitajad on suurepärased! Näiteks 200 mm paksuse seina helipidavus on 44 dB. Hea soojuse isolatsiooni võime ja õhutihedus on energiatõhusate hoonete ehitamisel olulised. Energiasäästlik Roclite ehitusplokk aitab hoida kokku küttekuludelt. Roclite kergplokkide soojaisolatsiooni võime on 0,11W/mK! Roclite ehitusplokid on kerged ning neid on lihtne töödelda. Roclite on Eesti kapitalil põhinev poorbetoonist plokkide tootja. Survetugevus on tuhaplokil 3,0 N/mm2. Müüritise tulepüsivus REI 240min. Plokke kulub 7tk/m² ning ühe hind
Tabeli näitajad kehtivad eeldusel, et seina kõik vuugid on nõuetekohaselt täidetud ja muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid 3.2 Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB. See sõltub muidugi krohvi tüübist ja krohvikihi paksusest. 3.3 Mitme kihilised Aeroc seinad Kõik heliisolatsiooni nõudmistele vastavaid seinakonstruktsioone võib ehitada kasutades mitmekihilisi AEROC seinakonstruktsioone. Siin on võimalik varieerida plokkide paksustega erinevates seinakihtides. Samuti mõjutab helipidavust see, kas seinakihtide vahele jääb lisaks villale ka õhupilu või mitte. Mitmekihilise seina erinevaid kihte ei tohi kinnitada teineteisega
jäigastatakse diagonaalsete jäikustugedega sammuga 2...2,5 m, mis võivad olla põikvaheseina sees. Elemendid ühendatakse omavahel tavaliselt naeltega. Tuulesidemed selleks võib kasutada tsinktraati, mis kinnitatakse sarikate ja katuse külge. Aitavad paremini katust kinni hoida. 29. Vahelagedele esitatavad nõuded · Tugevus (ei purune koormuste all) · Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse) · Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) · Helipidavus · Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) · Ökonoomsus · Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele Õõnespaneel toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses. Ribipaneel Ribide ja õõnteta lamepaneel peavad toetuma kogu kontuuri ulatuses vähemalt 6 cm pikkuselt. 31. Raudbetoonpaneelide nimimõõtude erinevus konstruktsioonimõõtudest, paneelide
õhutusavasid, siis muudetakse oluliselt ventilatsiooni toimimist. Värskeõhuklapid akendes peavad kuuluma akna standardvarustusse. Akent ei saa alati jä jätta tuulutus asendisse. 22 11 Uksed Uks koosneb ukselengist uksetiivast e. ukselehest Jagunevad siseuksed (helipidavus, niiskuskindlus, viimistlus, tulepü tulepüsivus) ja välisuksed (turvalisus, soojapidavus, viimistlus) sileuksed, profiiluksed e. tahveluksed, manteluks, voldikuks, pendeluks. lävepakuga, lä lävepakuta 23 Ukse käelisus Käelisus: vasaku- parema-
Seinad Välisseinte ülesanne on: Sisekeskkonna eraldamine väliskeskonnast, Tarindite kandmine, Kaitse ilmastikutegurite vastu, Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. · Tugeva ja püsiva kogu kasutusaja vältel. · Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses.
muude konstruktsioonide kaudu toimivad kõrvalnähtused ei nõrgenda isolatsiooni. Parema helipidavuse saavutamiseks on erinevaid võimalusi: - seinte krohvimine on selleks kõige lihtsam moodus; - seinte vooderdamine plaatkattega (näit. kipsplaat) parandab samuti tunduvalt helipidavust; - mitmekihilised AEROC seinakonstruktsioonid: Mitmekihilised AEROC seinad Seinte krohvimine Mõlemalt poolt krohvitud seinte helipidavus paraneb 2 4 dB. See sõltub muidugi krohvi tüübist ja krohvikihi paksusest. Seinte vooderdamine Seinte helipidavuse paranemine vooderdamisega Kõik heliisolatsiooni nõudmistele vastavaid seinakonstruktsioone võib ehitada kasutades mitmekihilisi AEROC seinakonstruktsioone. Vastavad õhumüraisolatsiooni näitajad on toodud alljärgnevas tabelis: Seinakihtide paksused (mm)Rw (dB) d1 d2 d3 d4 d5 100 75 75 100 275 52
halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses.
Tavalisel 7..9m laial elumajal vaja laetalade toetuseks ehitada sisse kandev sein(mille võib asendada postide ja nendele toetuvate talade süsteemiga) 29. Vahelagedele esitatavad nõuded Tugevus (ei purune koormuste all) Jäikus ( läbipainded koormatud olukorras peavad jääma lubatud piirdesse) 6 Tulepüsivus (vastab hoone tulepüsivusklassile) Helipidavus Soojapidavus (kui lagi on erineva temperatuuridega ruumide vahel) Ökonoomsus Esteetilisus 30. Raudbetoonvahelagede paneelide tüübid, paneelide toetus kandeseintele Õõnespaneel toetada mõlemast otsast tellis- või plokkmüüritisele vähemalt 12 cm ulatuses kogu laiuses. Ribipaneel Ribide ja õõnteta lamepaneel peavad toetuma kogu kontuuri ulatuses vähemalt 6 cm pikkuselt.
ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Parema müraisolatsiooni saavutamiseks tuleb plokid laduda täis horisontaal- ja vertikaalvuukidega ning tingimata krohvida või pahteldada. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava seinana. Heli neelduvus on vähene, kui pritsi, rulli või harjaga värvimisel poorid ei täitu. Massiivsemast Fibo 5 plokkidest müüritise helipidavus on parem kui Fibo 3 plokkidest müüritisel. Õhumüra levib peale seina ka läbi külgnevate konstruktsioonide ning ventilatsiooni läbiviikude, samuti soodustavad heli levikut seinas olevad süvendid, pistikupesad jmt. 4 Tulepüsivus Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus
tööprojekti põhjal. Kui tootejoonised tehakse enne tööprojekti või kui kasutatakse standardseid tootejooniseid, siis antakse tööprojekti tegijale üle tootejoonistest tulenevad nõuded tööprojektile (paigaldus, kinnitus, ankurdus). Ehitusprojekti koosseisus peavad olema : - toodete paiknemist näitavad üldjoonised, - toodete toetumis ja liitumissõlmede joonised, - ehitustoodete loetelud koos tehniliste nõuetega (koormused, kasutamise intensiivsus, helipidavus, soojapidavus) ja üldmõõtmetega, kandekonstruktsioonide puhul ka koormus ja toetumisskeemidega, - erijuhtudel ehitustoodete detailide joonised (nt.akende profiilid muinsuskaitse-objektil), - juhised ehitustoodete kinnitamiseks, - ehitustoodete kinnitamiseks muudesse konstruktsioonielementidesse paigaldatavate taridetailide valmistus ja paigaldusjoonised. Tootejoonised tehakse tootja standardite järgi. Kooskõlastusdokumendid Projekti kooskõlastamiseks haldusorganile, ettevõttele vm
sisekeskkonna eraldamine vä väliskeskkonnast, tarindite kandmine, kaitse ilmastikutegurite vastu, tagada hoone energiatõhusus. Välisseintele esitatavad nõuded: kestvus, vastupidavus, ilmastikukindlus, arhitektuurne sobivus, vä välisilme pü püsivus, soojapidavus, õhupidavus, niiskustehniline toimivus, helipidavus, tulepü tulepüsivus, majanduslik ökonoomsus 2 1 Välisseinte liigitus Materjali järgi: Looduskivist (paas, graniit… graniit…), Tehiskivist (tellis, vä väikeplokk (boorbetoon, keramsiitbetoon,
Monteeritavuse järgi Monteeritavad Kohapeal ehitatavad Ehitusmaterjalide järgi Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiittarind Raudbetoonvahelagi Eelised Tugev ja kapitaalsem Mittepõlev materjal Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipüsivust Ehituslahendus Monteeritavad raudbetoonpaneelid (õõnespaneelid, koorikplaadid, ribipaneelid, ruumi suurused plaadid). Monoliitne raudbetoonplaat Terastaladel raudbetoonplaat. Helipidavus 265...320mm paneel L n w <53 dB (49...51dB). R w >55 dB 220 mm paneel L n w <53 dB (49...51dB). R w >55 dB. (Pealevalu 7 cm lisa.) Betooni kuivamine Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks vältida lume ja sadevee sattumist siseruumidesse. Alati tuleks võimalikult kiirest eemaldada põrandalt sinna sattunud vesi. Põrandakatte suhteline kriitiline niiskus sõltub põrandakattest. Betooni pind <75% Parkett <80% Kumm, kork, tekstiil <85% Plast linoleum <90%
villast täitega ning kipsplaat kattega valmis sise- ja välisseinad. Enamasti eramute ehitamiseks. VAHESEINAD: peavad olema kerged, õhukesedhelipidavad ja vastama tuleohutusele. Kandvad vaheseinad võivad olla sõltuvalt hoonest kas tellistest, väikeplokkidest, puidust või r/b. Paksus määratakse projekteerides, sõltuvalt materjalist ja koormusest. Mittekandvad vaheseinad: mõeldud ruumide eraldamiseks, võib kasut väga erinevaid materjale. Väga tähtis on helipidavus. KARKASSID- Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või täielikult kas postide või taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku karkassiga või täiskarkassiga hooned. Hoone karkassi moodustavad: postid e sambad, talad, vahelaepaneelid, karkassi jäikust tagavad diafragmapaneelid või sidemed. Põhiliselt kasut r/betoon karkassi, teraskarkassi ja kivihoonetes osalist karkassi. Monoliitne karkass on ehitusel kohapeal ehitatud monoliitse R/betoonkarkassiga
.....................................................8 3.1.1. Hoone üldiseloomustus............................................................................................8 3.1.2. Normatiivsed koormused.........................................................................................8 3.1.3. Välispiirete maksimaalne soojajuhtivus..................................................................9 3.1.4. Piirete helipidavus....................................................................................................9 3.1.5. Hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivus............................................................9 3.1.6. Ehituskonstruktsioonide keskkonnaklassid...........................................................10 3.2. Ehitusgeoloogia.................................................................................................................10
moodultellistest, 88 mm paksuse Tavaliselt tellisvaheseinad krohvitakse; koos krohviga on tellisvaheseina ruutmeetri mass 180...230 kg. Tänu suurele massile on tellisvaheseinad väga helipidavad (eeldusel, et kõik vuugid on korralikult mördiga täidetud ). Puudusteks on liiga suur mass, mis on vahelae tarbetuks koormuseks, ning suur töömahukus. Keramsiitplokkidest mittekandva vaheseina paksuseks on 100 mm, ruutmeetri mass on 80 kg/m2, helipidavus ühelt poolt krohvituna 43 db. Mittekandvaks vaheseinaks sobivad plokid mõõduga 10×18,5×49 cm, mille survetugevus on 3 Mpa. Keramsiitplokkide baasmaterjaliks on keramsiit, tsement ja vesi. Keramsiit ei sisalda gaase ega agressiivseid aineid ning on täiesti naturaalne. Temperatuurimuutusest tuleneva pragunemisohu vastu aitab armatuuri ja deformatsioonivuukide kasutamine. Deformatsioonivuukide vahekaugus 18 . . .20 m,
halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12cm). SEINA KOKTRUTSIOONID SEINAD Väliseinte ülesanne on: - Sisekeskkonna eraldamine väliskeskkonnast, - Tarindite kandmine, - Kaitse ilmasikutegurite vastu, - Tagada hoone energiatõhusus. Hoone seintele esitatavad nõuded. - Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses.
toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid.
Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus – korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul Küllalt sageli osutub eluruumide kaitsel välismüra vastu põhiliseks abinõuks välispiirete heliisolatsioon. Kui elamu välisseinaks on raske kivikonstruktsioon, määravad seina helipidavuse aknad
et saada üks suur ruum: näiteks koosolekute läbiviimiseks, näituste, seminaride korraldamiseks jne. Sellisel juhul on otstarbekas projekteerida hoonesse teisaldatavad vaheseinad, mis jagunevad: lükandseinteks voldikseinteks Lükandseina elemendid-paneelid on üksteise vastu tihedalt sulguvad elemendid, mis ripuvad lakke kinnitatud juhttala-siini küljes. nNad on suhteliselt kerged -1m2 kaal on sõltuvalt kasutatud materjalist 26-56kg. Seina helipidavus on 27...45dB vahel. nPaneelide pinnaviimistluseks on kas ehtne puit, laminaatkate või värvitud pind. 82 83 Ka voldikseinad võivad olla koostatud jäikadest üksikelementidest -puidust, plastikust, aga nad võivad olla ka elastsed valmistatuna nahast, tekstiilist, plastikust. nVoldikseinte helipidavus on samaväärne lükandseitega olles 37...41dB piires.
TERASKATUSED klaasitud vaheseinad, lükandvaheseinad, kipsplaadid nii puit- kui metallkarkassil, põletud tellised. 3)Tänapäevane värav Tehakse garaazile, kuurile, juurviljahoidlale, tööstushoonele. on väga laialt kasutatavad. Võrreldes kivikatusega on oluline eelis Vaheseina juures on eriti tähtis helipidavus, seda eriti Elamute juures ehitatakse kõige enam garaazi väravaid. Lihtsat korteritevaheliste seinte juures. garaazi väravat ehitades peaks see olema minimaalsete mõõtmetega kuna suurt väravat on tülikas teha. kergus. 1 m terasplekki kaalub ~4,5kg , S.o. 10 korda vahern kui
Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 3 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul
5 Välisseinte soojus- ja niiskustehniline toimivus 115 5.1 Seestpoolt lisasoojustatud rõhtpalkseina soojus- ja niiskustehnilised võrdlusmõõtmised 117 5.1.1 Meetodid 117 5.1.2 Tulemused 121 5.1.3 Tulemuste hindamine 129 6 Piirdetarindite helipidavus 131 6.1 Sisepiirete helipidavuse tagamise lahendused 131 6.2 Meetodid 131 6.2.1 Sisepiirdetarindite helipidavuse kvaliteedi otsustamise alused 131 6.2.2 Sisepiirdetarindite helipidavuse hindamismeetodid 132 6.2.3 Helipidavuse mõõtmistulemused ekspluatatsioonitingimustes 133
looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea müüritööde kivi. • Tulekindlus- mittepõlev • Helipidavus Eripärad: • Mitte kasutada pinnases ja soklites(pm maja vundament) • Vuugid peavad olema korralikult täidetud mördiga • Korrosioonikaitsega armatuurvõrk Kipsised tooted Kipsiained: • Täiteained- liiv, saepuru, räbud, bimms • Armeering- papp, puuvill, takk, alumiiniumvõrk, et vähendada toodete haprust. • Kipstooted- kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid.
määrab savi plastust. Hea kui savi ei ole väga pehme ja mitte liiga paks. Tellise omadused sõltuvad savi ja lisaainete kvaliteedist, valmistamismeetodist, põletus temperatuurist ja ajast. Poorsus sõltub põletusprotsessist -mida kõrgem temperatuur, seda väiksem üldine poorsus. Niiskusomadused on seotud poorsusega, ca 15%. Külmakindlus, vähemalt 25 külmatsüklit, see seotud niiskusega. Tänu suure tihedusele on hea helipidavus. Katusekivid on tulekindlad, pika elueaga, veekindlad, külmakindlad, keemiliselt ja bioloogiliselt vastupidavad, vaiksed vihma ajal (hea heliisolaator). Puuduseks on suur kaal - katuse nurk üle 30°. Keraamilised plaadid võivad olla glasuuriga(et anda veekindlust) ja ilma:Monocottura on ühekordne põletus. Plaat pressitakse, kuivatatakse, kaetakse glasuuriga ja põletakse. Suure tihedusega, tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks
annaabi.ee 
