Praktikum nr 5. Nivelleerimisvõrgu tasandamine. Ülesanne 1. Tabelis 1 on antud lahtise nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Lähtepunktide kõrgused on HA=34,286 m ja HB= 41,522 m. Koostada mõõtmistulemuste võrrandid ja maatriksid ning leida tundmatute punktide kõrgused ja standardhälbed ning mõõtmistulemuste parandid vähimruutude meetodil. Koostada tasandustulemuste koondtabel(Tabel 10). Tabel 1.Nivelleerimiskäigu mõõtmisandmed. Vastavalt lähteandmetele koostame parameetrilised võrandid geomeetrilise v nivelleerimise prototüüpvõrrandi Hj-He=ΔHej+ ΔH eeskujul. Vastavalt saame neli ej parameetrilist võrrandit: H1-HA=2,179+v1 H2-H1=3,243+v2 H3-H2=-3,797+v3 HB-H3=5,608+v4
Teooria Mõõtmisvigade teooria alused, arvutusmeetodid ja arvutusabivahendid. Geodeetiliste mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine, kõige tõenäolisema väärtuse leidmine võrdtäpsete ja isetäpsete mõõtmiste puhul. Geodeetiliste mõõtmistulemuste täpsuse hindamine. Geodeetiliste võrkude lihtsustatud tasandamise viisid, geodeetiliste punktide koordinaatide ja kõrguste arvutamine. Suuruse mõõtmine suuruse võrdlemine vastavat liiki mõõtühikuga. Mõõtmise tulemusena saadakse arv, mis näitab mõõdetud suuruse suhet mõõtühikusse. Mõõtmise tingimused mõõdetav objekt, mõõtja, mõõtmisvahend, mõõtmise metoodika ja keskkond. Mõõtmistingimused pole alati stabiilsed, sellepärast ei saa alati sama tulemust.
Praktikum nr. 8. GPS võrgu tasandamine Tasandada joonisel 1 kujutatud GPS-võrk maatriksite abil. Koostage mõõtmistulemuste võrrandid, A, L ja W maatriksid. Lähtepunktide koordinaadid on antud tabelis 1. Mõõdetud vektorite pikkused kooskovariatsioonimaatriksi elementidega on toodud tabelis 2. Joonis 1. Tasandatav GPS-võrk Tabel 1. Lähtepunktide geotsentrilised koordinaadid (WGS84) Punkt X (m) Y (m) Z (m) - - 4390283. A 1683429.8 4369532.52 745
Iseseisev töö nr 4. Mõõtmistulemuste võrrandite lahendamine vähimruutude meetodil. Ülesanne 1. Antud on kolm lineaarset mõõtmistulemuste parameetrilist võrrandit: 1) Leida tundmatute parameetrite X ja Y kõige tõenäolisemad väärtused vähimruutude meetodil. Mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega. Kuna mõõtmistulemused on võrdsete kaaludega, siis paregusel juhul neid arvestama ei pea ja kaalumaatriksit arvutustes kasutada ei ole vaja. Vastavalt ette antud võrranditele kirjutame välja maatriksid A (Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad
Iseseisev töö nr 1. Mõõtmistulemuste asendi- ja hajuvuskarakteristikute arvutamine. Histogrammi koostamine. Ülesanne 1. Arvutada ühele suunale tehtud 50 lugemi sekundiosade põhjal mõõtmistulemuste asendi- ja hajuvuskarakteristikud. Koosta mõõtmistulemuste kohta histogramm. Vastavalt tööjuhendile koostame ette antud andmetest variatsioonirea kasutades selleks Excel’is olevat Sort funktsiooni. Järgnevalt leiame valimi aritmeetilise keskmise Average käsuga. Lisaks tuleb leida valimi mood, mediaan, dispersioon ja standardhälve kasutades selleks Excel’i funktsioone. Järgnevalt antud valimile vastavad mainitud suurused: 1. Aritmeetiline keskmine- 37,8 2. Valimi mood- 32,1 3. Valimi mediaan- 37,9
Praktikum nr 4. Mõõtmistulemuste võrrandite lahendamine vähimruutude meetodil. Ülesanne 1. Antud on kolm lineaarset mõõtmistulemuste parameetrilist võrrandit: 1) Kõigepealt tuleb meil ülesande lahendamiseks leida tundmatute parameetrite x ja y kõige tõenäolisemad väärtused vähimruutude meetodil. Arvestada tuleb ka, et mõõtmistulemused on vastavalt kaaludega 6, 4 ja 3. Ülesande lahendamiseks peame parameetriliste võrrandite abil koostama maatriksid A (Tabel 1) ja L (Tabel 2), mis vastavalt koosnevad tundmatute ees asetsevatest
Mõõtmistulemuste aritmeetilised keskmised n=1 n=2 n=3 n=4 Suhtelised vead Järeldus Mõõtmistulemused: Arvutuste tulemused: n=1 n=1 n=2 n=2 n=3 n=3 n=4 n=4 Lainete levimiskiirused ja nende vead: Suhtelised vead: Järeldused Arvutuste ja mõõtmiste käigus saadud keele omavõnkesagedused on küllaltki lähedased. Osade mõõtmistulemuste üsna suure erinevuse põhjuseks on ilmselt mõõtmisvead. Antud meetodi abil on siiski võimalik küllaltki lähedaselt määrata keele omavõnkesagedusi.
Töö eesmärk: ● Õpilane teab, mis on elastsusjõud. ● Õpilane teab, mis on deformatsioon. ● Õpilane teab kuidas jaguneb deformatsioon. ● Õpilane oskab kasutada Hooke’i seadust eksperimentaalselt tundmatud suuruste määramisel. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-an d-springs-basics_en.html Teoreetiline osa: Vastastikmõju väljendus jõu olemasolus. See tähendab, et kaks keha, mis on omavahel vastastikmõjus, mõjutavad teineteist jõuga. Selle jõu mõjul keha muudab oma kuju. See kuju muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda. Nähtust, kus keha muudab oma kuju jõu mõjul, nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni järgi saame liigitada kehasi kaheks: elastsed kehad ja mitte elastsed ehk plastsed kehad. Elastsed kehad võtavad pärast jõu mõju lõppu oma algse kuju tagasi. Plastsed kehad seda ei tee. Näiteks kokku kortsutatud paber on plastne keha. Kuid ku...
Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/pendulum-lab/latest/pendulum-lab_en.html Teoreetiline osa: Võnkuva süsteemi füüsikalist mudelit nimetatakse pendliks. Kõige sagedamini kasutatavateks mudeliteks on matemaatiline pendel, füüsikaline pendel ja vedrupendel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse venimatu ja massitu niidi otsa riputatud punktmassi. Viies punktmassi tasakaaluasendist välja, liigub see mööda ringjoonelist kaart, mille kõverusraadius on võrdne niidi pikkusega. Reaalselt ei saa matemaatilist pendlit ehitada, kuid ligilähedasena võime vaadelda niidi otsa riputatud suurt raskust. Matemaatilises pendlis põhjustav võnkumist raskusjõu ja niidi tõmbejõu vastastikmõju. Väikese võnkeampliduudi korral sõltub pendli periood niidi pikkusest ja vabalangemisekiirendusest: 𝑙 ...
fx f Nii lahtises kui kinnises käigus: pX i = - * si (s joone pikkus) ja pY i = - y * s s si Kontroll: pXi = - fx ja pYi = - fy Parandid liidetakse või lahutatakse juurdekasvudest. e)Koordinaatide arvutamine Xjärgm = Xeelm + pXi ja Yjärgm = Yeelm + pYi 4. Võrdtäpsete mõõtmistulemuste matemaatiline töötlemine a)Aritmeetiline keskmine Vahed: i = li l0 (l0 kõige väiksem li ja li mõõdetud suurus) Aritmeetiline keskmine: L = l0 + (n mõõtmiste arv) n Ümardamisviga L puhul: ü = a x (a ümardatud arv; x ümardamata arv) b)Mõõtmise hindamine hälvete järgi Hälve: vi = L - li Kontroll: v = n * ü ja v2 = 2 * ü - v* v 2
n ( x - x) 2 i x j = t n -1, i =1 n( n - 1) (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: x x s = t 3 (3) Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis
RASKUSKIIRENDUS 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtja, mõõdulint. 3. Töö teoreetilised alused Mõõta antud pendli õla pikkus ja võnkeperiood, arvutada raskuskiirendus. Määrata juhuslik ja süstemaatiline viga. Arvutamisel arvestada, et tegemist on matemaatilise pendliga. 4. Kasutatud valemid T = 2 5. Arvutustabelid l (m) n t (s) T (s) T² (s²) (m/s²) - (m/s²) 1 0,668 15 24,63 1,64 2,69 9,80 0,06 2 0,595 15 23,41 1,56 2,43 9,67 0,07 3 0,750 15 25,97 1,73 2,99 9,90 0,16 4 0,789 15 26,84 1,79 3,20 9,73 0,01 5 0,587 15 23,22 1,55 2,40 9,66 0,08 6 0,778 15 26,72 1,78 3,...
L N ~ U = 30V 3. Töö käik Kirchoffi II seaduse valem on: U = U1 + U2 + U3 + ...Un Suletud vooluahela kogupinge võrdub üksikute ahelaosade pingelangude (osapingete) summaga. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta igal lambil pingelangud. Saadud andmed kanda tabelisse. Kontrollida mõõtmistulemuste põhjal kas Kirchoffi II seadus on õige ja teha järeldus. 4. Tabel. U (V) U1 (V) U2 (V) U3 (V) 30 10 10 10 Järeldus: 1. Kuidas muutub pinge suurus teistel lampidel kui antud ahelasse lülitada jadamisi veel üks tarbija? 2. Selgitada, mida nimetatakse potentsiaaliks? 3. Mida nimetatakse pingeks, kuidas pinget tähistatakse ja mis ühikutes
Graafik 2.2 Läbivajumine 30 25 20 15 Jõud P [kN] 10 5 0 0.00 2.00 4.00 6.00 8.00 10.00 12.00 14.00 16.00 18.00 Läbivajumine f [mm] 3. Normaalpingete epüürid tala ava keskel koormusväärtustele P1=0,25*Ppur, P2=0,5*Ppur ja P3 viimaste mõõtmistulemuste alusel b∗h3 51∗1003 I= = =4,25∗106 mm4 12 12 Pi l 2 a [ ( )] 2 a E i= 3−4 σ i= Ei∗ε i 48 I f i l P pur =27,5 kN P1=0,25∗27,5=6,875 kN ≈ 6 kN → f 1=2,80 mm 6∗103∗10002∗400 [ ( )] 2 400
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 TO: Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine Statiivile kinnitatud keel koos keelel ja nende uurimine alusega, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem: 3.Katseandmete tabelid Seisulainete uurimine keelel l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr. m, g Fgen, Hz Fn, Hz , m/s Uc(v), m/s 4. Arvutused l = 0,9 m d = 0,00045 m g = 9,8 m/s2 = 7,8*103 kg/m3 m1 = 1,5 kg m2 = 3 kg m3 = 4 kg m4 = 5 kg m5 = 7 kg Omavõnkesageduste arvutamine: 1)n = 1 2)n = 2 3...
7 9,67 0,360 8 10,87 0,305 9 11,68 0,286 Graafikud 1) Graafik . Kõvera maksimumi järgi on graafikult näha zelatiini isoelektriline täpp. Minu graafiku järgi on zelatiini isoelektriline täpp ja juures. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud laboratoorses töös pidin pH ja lahuse hägususe mõõtmistulemuste järgi määrama zelatiini lahuse isoelektrilise täpi. Katseandmete tulemusena leidsin, et zelatiini isoelektriline täpp asub koordinaatidel:
( 1); tabelite tegemine ( 3 ) on (1) andmekogumis-; (2) tulemuste tõlgendamise- või (3) tulemuste esitamise meetodid? 2. Uurija sekkub aktiivselt nähtuse loomulikku olemusse: a) vaatlus või b) katse? 3. Kvalitatiivse hinnangu andmiseks kvantitatiivsetele, täpselt mõõdetavatele nähtustele kasutatakse a) skaleerimist; b) eksperthinnangute meetodit? 4. Süstemaatiline viga a) mõjutab või b) ei mõjuta mõõtetulemuste keskmist? 5. Mõõtmistulemuste kindel suund ja kuhjumistendents iseloomustab a) juhuslikku - või b) süstemaatilist viga? 6. Vaatlus ( 2); analüüs ( 1); üldistamine (1 ); küsitlus (2 ) on (1) puht-teoreetilised- või (2) empiirilis-teoreetilised meetodid? 7. Perioodiliselt teatud ajavahemike järel läbiviidavaid vaatlusi nimetatakse a) pidevvaatlusteks; b) korduvvaatlusteks? 8. Teaduslikke teadmisi iseloomustab: a) originaalsus b) subjektiivsus c)objektiivsus? 9
omavõnkeperiood T0 ning nende vead. 4. Määrake iga koormisega vedrupendli võnkeperiood T ja tema viga juhendaja poolt antud N täisvõnke (10...20) aja kaudu. Katsetulemused tabelisse 1. 5. Joonestage sõltuvuse T2 = f(m) graafik. Võnkeperioodi sõltuvus vedru jäikusest 1. Teostage mõõtmised ühe koormisega kasutades 3...5 erinevat vedru. Töö käik on analoogiline eelnevaga. Katseandmed kanda tabelisse 2. Mõõtmistulemuste põhjal joonestage sõltuvuse T2 = f(k) graafik. Sumbuvusteguri ja logaritmilise dekremendi määramine 1. Hõõrdejõu suurendamiseks paigutage koormis veeanumasse ja pange võnkuma. 2. Mõõtke ajavahemik, mille jooksul võnkumise amplituud väheneb n korda (n= 2...5). Katset teostage vähemalt kolme erineva algamplituudiga (5...10 cm). Katseandmed kandke tabelisse 2. 3. Arvutage valemiga (10) logaritmiline dekrement ning valemiga (9)
3 0,015 0,00063 0,042 4 0,02 0,00108 0,054 5 0,025 0,00617 0,067 5 Koostame graafiku Graafiku järgi otsustades on kummipaela elastsuspiirkond kuni 0,054 m. Mõõtmistulemuste põhjal omab kummipael oma elastsuspiirkonnas vähest jäikust. Analüüsime jäikuse määramise täpsust 2 mm viga 67mm-lisest pikenemisest. (2mm x 100% ) / 67mm= 5% 5ml mõõtmisviga 100 milliliitrist moodustab (5ml x 100% ) / 100 ml = 5 % 5 % + 5% = 10% Seega tuleb jäikuse mõõtmisveaks 10% jäikuse suuruseks arvutatud väärtusest.
Järeldus Arvutus tulemused: Õhu erisoojuste suhe = 1,3390 ± 0,043 , usaldatavusega 0,95. Järeldus: Arvutuste ja mõõtmiste tulemus näitab, et õhu erisoojuste suhe on 1,339. Tegelikkuses on õhu erisoojuste suhe 1,4. Katse tulemused on tegelikkusega küllaltki samad kuid siiski esineb erinevus. Selline vahe võis tekkida kuna katseid ja arvutusi oli antud töös vähe, seade võis olla ebatäpne või mõõtmistulemuste lugemisel tekkisid väiksed vead. Täpsemaks õhuerisoojuse mõõtmiseks oleks vaja teostada rohkem mõõtmisi ja täpsemaid seadmeid.
Suuruse k juhusliku vea arvutamine
katse nr. K
RASKUSKIIRENDUS 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2 l/g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A joonis B Füüsi...
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise katsekeha ruumala arvutam...
Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud ree...
... 5 7. Katsetäpsus.................................................................................................................... 5 8. Vaatluste arvu leidmine, kui on teada standardviga......................................................5 9. Vaatluste arvu leidmine kui on teada katsetäpsus......................................................... 6 11. Proovitükkide diameetrite dispersioonid ja nende erinevus........................................6 13. Elektronklupp ja tavalise klupi mõõtmistulemuste võrdlemine.................................. 7 14. Katselapid feromonpüünisega..................................................................................... 7 15. Hüpoteesid...................................................................................................................7 16. Esimest liiki viga......................................................................................................... 7 17. Olulisuse nivoo..................................................
Statistilise töötlemise võimalused on küllalt piiratud. Nominaalskaala kasutamise korral nimetatakse mõõtmist tavaliselt klassifitseerimiseks. Ordinaalskaala koosneb erinevatest klassidest, mida on võimalik järjestada. Näiteks eksamitulemus "puudulik", "kasin", ..., "suurepärane"; küsitlustulemused "vastu", "pigem vastu kui poolt", ..., "poolt", Beauforti tuule tugevuse skaala. Ordinaalskaalat kasutatakse kvalitatiivsete tunnuste mõõtmiseks. Intervallskaala määrab üksikute mõõtmistulemuste vahelise kauguse, kusjuures fikseeritud nullpunkti ei eksisteeri ning suhtarve ei saa moodustada (näiteks temperatuur Celsiuse või Fahrenheiti kraadides). Tunnuste mõõtmisskaalad (II) Meetriline skaala määrab üksikute mõõtmistulemuste vahelise kauguse, kusjuures eksisteerib fikseeritud nullpunkt. Näiteks võib öelda, et kahetunnine ajavahemik on neli korda pikem pooletunnisest. Meetriliselt skaalalt võib vajaduse korral üle minna intervallskalale,
seisupunktist ning vaatlusvõrgu punktidelt. Igast seisupunktist tehti vaadeldavatele reeperitele 3 täisvõtet. Kuna mõõtmiste käigus kasutati elektrontahhümeetrit Trimble S6, siis oleks kaarereeperite plaanilisi koordinaate ja kõrgusi saanud mõõta ka kasutades selleks instrumendi laserit. Kaarereeperitele arvutati koordinaadid kasutades jällegi Geo2012 programmi. Koordinaatide arvutamine toimus Gaussi otselõike põhimõttel. Deformatsioonide määramine toimus mõõtmistulemuste võrdlemisel kaheksa varasema mõõtmise andmetega. Lisaks on oluline hinnata deformatsioonide määramise täpsust. Sellest tulenevalt peaks selguma kas hälbed varasematest mõõtmistest on tingitud reeperite vajumisest. Martin Sirk on oma töös deformatsiooni määramise täpsust hinnanud erinevatest mõõtmistest saadud kõrguste standardhälvete kaudu. Kõrguste standardhälbed on võetud programmi Geo2012 tasandusaruandest.
LABORATOORNE TÖÖ 13 Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Püstoptimeeter H 0-150mm 0,001mm 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Püstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0...150 mm. 1 alus 8 arretiir (1) 2 töölaua tõstemutter 9 optimeetritoru 3 töölaua fikseerkruvi 10 optimeetritoru lukustusmutter 4 töölaua seadekruvid 11 püsttugi 5 laua alus 12 nõjas 6 töölaud 13 nõjase kinnituskruvi 7 mõõtotsak ...
1. Töö eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste soeste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid:kippi aparaat, korgiga varustatud seisukolb (300cm3), tehnilised kaalud, mõõtesilinder (250cm3), termomeeter, baromeeter 3. Töö käik. *Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. *Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. *Sulgeda kolb kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). * Juhtida kolbi 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata kon...
1. Töö eesmärk 1. tutvuda fyrite pro gaasianalüsaatori ehituse, tööpõhimõtte ja käsitsemisega. 2. Määrata RO2, O2 ja CO sisaldus põlemisgaasis ja muid põlemist iseloomustavaid parameetreid. 3. Mõõtmistulemuste alusel arvutada ja võrrelda gaasianalüsaatori poolt arvutatud parameetrite väärtuseid. 2. Tööks vajalikud vahendid 1. Fyrite Pro gaasianalüsaator 2. Analüüsitava põlemisgaasi allikas, milleks on gaasipõleti 3. Töö käik Tutvuti Fyeite pro gaasianalüsaatori ehitus ja tööpõhimõtetega: kuidas mõõta ja kalibreerida aparaati peale mõõtmist. Seejärel avati maagaasi torustiku kraan ja süüdati gaasipõleti ning reguleeriti sobiv põlemisreziim
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruum...
Mõlemad histogrammid iseloomustavad nomraaljaotust. Enamus tulemusi koondub keskmise tulemuse lähedusse ning kaugel asetsevate tulemuste osakaal on võrdlemisi väike. Joonis 1. Joonepikkuste hälvete histogramm Joonis 2. Nurgamõõtmiste hälvete histogramm Järgnevalt teeme uuesti vaba tasanduse. Vabas tasanduses esile kerkivad jämedad vead on seotud mõõtmiste täpsusega. Tasandamise töölehel Observations näeme mõõtmiste tasandamisjärgseid täpsusnäitajaid. Vaatleme mõõtmistulemuste standardiseeritud hälbeid. Mõõtmistulemused, mille standardiseeritud hälve on üle 3, sisaldavad suure tõenäosusega jämedaid vigu ning tuleks tasandusest välja lülitada. Tehes korduvaid tasandusi ja ilmnenud jämedaid vigu välja lülitades saame lõpuks tasandustulemuse, kus võrgu liiasus on 0,86. Esialgselt oli selleks suuruseks 0,88. Tasandusest eemaldatud mõõtmisandmed seda väga ei mõjutanud. Nüüd teeme seotud tasanduse ning eemaldame ilmnenud jämedad vead, mille
PRAKTILISED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: ÜLDGEODEESIA PRAKTIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE 21 Juhendaja: lektor Katrin Uueküla Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2017 1. trigonomeetriline nivelleerimine Kasutasime praktikumis praktilise töö tegemiseks elektrontahhümeetrit. Töö eesmärk oli leida kokku lepitud punktide edasi- ja tagasivaate lugemid, mõõta instrumendi kõrgus, viseerimiskõrgus ja nende andmete abil arvutada välja vertikaalnurk ʋ, punktide kõrgused H jne. B(1...7) 2.Pinnanivelleerimine Meil oli käsitleda maatükk suurusega 10x10 m. Teostasime antud joonisel pinnanivelleerimise. Lähtereeperiks oli ruudu külg C8, mille kõrgus on 13,263. Ala nivelleerimiseks kasutasime kinnist ...
Samuti on näha amplituudi hüpe umbes 53 Hz juures, mis on ilmselt plekiriba omavõnkesagedus. 2 4.2 Surveandur 4.2.1 Andmete kogumine Enne mõõtmaasumist eemaldasime kolvi silindrist. Seejärel alustasime mõõtmist. Esimene mõõtmine toimus 6 cm kau- gusel. Jätkasime mõõtmistulemuste märkimist kolvi iga cm edasiliigu- tamisel. Tulemused märkisime tabelisse. Kolvi Sensori positsioon lugem cm V 6 0,53 5 0,72 4 1,00 3 1,27 2 1,52 1 1,90 0 2,55 4.2.2 Anduri kalibreerimine
Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 –C%1- 1,50% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ 2-C%2-2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Pärast katse läbiviimist oli mul enda mõõdetud lahuse tiheduse ρ. Vaatasin tabelist: „ Lahuse tiheduse (ρ) sõltuvus NaCl protsendilisest sisaldusest lahusestemperatuuril 20°C“ enda leitud lahuse tihedusest ρ väiksema ρ 1 ja suurema ρ 2 tiheduse ning ka neile vastavad massiprotsendid C%1 ja C%2. Hakkasin saadud mõõtmistulemuste järgi tegma arvutusi. Arvutasin otsitava massiprotsendi C% : Arvutasin lahuses oleva NaCl massi maine: Arvutasin NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus: ArvutasinNaCl sisalduse lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: Molaarsus: Molaalsus: Moolimurd: Normaalsus: g/dm3 Kg/m3 Kokkuvõte või järeldused. Katse ja arvutuste tulemusena sain lahuse tiheduseks ρ=1,011 g/mol ning
4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viiest erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt Ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. ARUANNE Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Meie ülesandeks oli välja arvutada kolme katsekeha keskmine mõõt ja nende kesmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. Töövahendiks oli nihik, mille mõõteviga oli 0,01mm. Esiteks valisime viie katsekeha seast välja kolm meile sobivat. Kõigiks kolmeks
1. Mõõtmistulemuste graafiline analüüs Füüsikalistes katsetes mõõdetakse sageli kahte suurust x ja y , millest üks on teise funktsioon y f x . Nende suuruste vahelise sõltuvuse heaks illustratsiooniks on graafik (vaata joonist 7). Üldjuhul on graafikuks sujuv, ilma murdepunktideta kõver. Selle saamiseks tuleb kõigepealt katsepunktidele teljesuunaliste sirglõikudena usaldusalad märkida. Seejärel aga nendest selline sujuv kõver läbi tõmmata, mis oleks kõige lähemal katsepunktidele ja läbiks samas kõiki usaldusalasid. Joonis 7. Katsepunktide lähendamine sujuva kõveraga. Joonisel 7 esitatud lähenduskõvera mingi punkti A ordinaadi määramatuse leidmiseks fikseeritakse tema abstsiss (näiteks xA) ja mõõdetakse punkti A ümbruses sümmeetriliselt asetseva n katsepunkti kõrvalekalded lähendussirgest y-telje sihis yi yi . Siin on y i katsepunkti ordinaat koha...
mõõta. Mõõtetäpsus näitab, kui õige on mõõtmistulemus. Skaala on jaotiste kogum, mille igal jaotisel on kindel väärtus. Noonius on mõõteriista lisaskaala mõõtetäpsuse suurendamiseks. Kalibreerimise ja taatlemisega kontrollitakse mõõteriista näitu ning vajaduse korral parandatakse seda. Otsene mõõtmine on mõõtmine, kus tulemus saadakse vahetult mõõteriistalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõdetav suurus arvutatakse teiste mõõdetud suuruste põhjal. Mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine on saadud tulemuste summa jagamisel mõõtmiskordade hulgaga. Täpsusklass on mõõtmiseks sobiv mõõtühiku suurusjärk. Mõõtemääramatus on vahemik, milles asub mõõdetava suuruse tegelik väärtus. Mõõtmismeetod on viis füüsikalise suuruse mõõtmiseks. Ühikruudumeetodiga keha pindala mõõtes jagatakse keha tasapind ühikruutudeks. Mõõtesilinder on mõõteriist ruumala mõõtmiseks. Sukeldusmeetodiga saab mõõta ebakorrapärase kujuga kehade ruumala
n (x - x) 2 i (2) x j = t n -1, i =1 n( n - 1) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: x x s = t (3) 3 Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis
2 i (2) x j t n 1, i 1 n n 1 tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: x x s t (3) 3 Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis
· Tulemuste analüüs ja kokkuvõte või järeldus tööst A. Kasutatud kolonni iseloomustavad parameetrid: täidise materjal - dekstraangeel ja mark Sephadex G-75, k = 0,1 - täidist iseloomustav pundumistegur, täidise kõrgus l = 32 cm ja kolonni sisediameeter d = 1,6 cm, arvutatud täidise kogumaht Vt = 64 cm2, arvutatud maksimaalne elueerimismaht Vxmax = 57,6 cm2, arvutuslik fraktsioonide üldarv n = 29. B. Mõõtmistulemuste tabel ja selle alusel koostatud kromatogramm, st graafiline sõltuvus. Mõõtmistulemuste tabel: Fraktsiooni nr. Elueerimismaht Optiline tihedus, A V, mL Ühendatud fraktsioon 18 0 1 20 0,141 2 22 0,388
n x i x 2 U A x t n 1, i 1 n n 1 (2) tn-1,- Studenti tegur ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) - usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt =0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et B-tüüpi mõõtemääramatuseks (süstemaatiliseks veaks) on põhiliselt mõõteriistaviga. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse jaoks: ep U B x t 3 (3) ep mõõtevahendi lubatud piirhälve Kui mõõteriistaga tehakse seeria ühe ja sama suuruse mõõtmisi ning arvutatakse juhuslik viga, siis jääb lugemisviga juhusliku vea hulka ning seda ei ole tarvis eraldi arvestada.
i (2) x j t n 1, i 1 n n 1 tn-1,β- Studenti tegur (“Füüsika praktikumi metoodiline juhend I”, lk.17, tabel 1) β- usaldatavus; füüsika praktikumides tavaliselt β=0,95 Füüsika praktikumis saadud mõõtmistulemuste vea hindamisel oletatakse, et süstemaatiliseks veaks on põhiliselt mõõteriistaviga. Seejuures lähtutakse sellest, et iga mõõteriista jaoks määratakse riiklike standarditega lubatud. Usaldusvahemik mistahes usaldatavuse β jaoks: x x s t (3) 3
Silikaat 1923,07 Silikaat 1980,1 Silikaat 1908,3 Silikaat 1966,1 Joonis 2.0 Hüdrostaatilisel kaalumisel saadud materjalide tiheduste väärtused 3. Järeldused kg Aknaklaasi tihedus mõõtmistulemuste järgi on 2472,87 , mis erineb vähesel määral m3 kg teoreetilisest tulemusest, milleks on 2600 . m3 8 kg
3 3 2 * 0,01 ...= =0,007mm 3 Traadi ristlõikepindala S=r 2 S=3,142·0,380 2=0,454 +/- 0,007mm2 Traadi elastsusmooduli E arvutamine: l (F .. - F..) 225( 45 - 4) E= = =241,897 S(l.. - l..) 0,454(94 -10) Elastsusmooduli viga: Järeldus Tehtust järeldus, et ühtlaselt koormuse jõu suurendamisel traadi venitamiseks venib ka traat enam-vähem ühtlaselt. Mõõtmistulemuste põhjal koostatud graafikult on suhteliselt lihtne arvutada elastsusmoodulit.
neljakordselt. ELF väli jääb klaviatuuri peal napilt lubatu piiresse. Ohtlik on hoida ka sülearvutit jalgadel või süles, sest arvuti all ja tagaküljel on VLF väljade normide ületused mitmeid kordi üle lubatud piiri. Seetõttu on soovitatav pikema arvutiga töötamise korral kasutada kas lisa klavatuuri või lauaarvutit, mille puhul ei asuta elektromagnetkiirguse allikale nii lähedal. Katsealuse sülearvuti mõõtmistulemuste järgi võib öelda, et tegemist on elektromagnetväljade seisukohalt inimesele ohtliku tööriistaga.
ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Katsetulemused mõõdetud tihedus 1,0079 g/ cm3 1 sellest väiksem tihedus tabelis 1,0054 g/ cm3 2 sellest suurem tihedus tabelis 1,0090 g/ cm3 C% otsitav massiprotsent ? C%1 massiprotsent, mis vastab tihedusele 1 1,00 C%2 massiprotsent, mis vastab tihedusele 2 1,50 C% = C%1 + C%2 C% 1/ ( 1) *2 1 C% = 1,00 % + (1,5 % -1,00 % / 1,0090 g/cm3 1,0054 g/cm3)* ( 1,0070 g/cm3 1,0054 g/cm3) = 1,22 % Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi massi m (NaCl) = 250 cm3 * 1,009 g/cm3 * ( 1,22 %/ 100%) = 3,08 g Arvutan NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus Esialgne liiva-soola segu mass 6,17g ( mõõdetud) NaCl sisaldus 3,08g/6,17g * 100% = 50% Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: Tallinna Tehnikaülikool 2011 M (NaCl) = 58,5g/mol M (NaCl) = 3,08 n(NaCl) = 3,08g/58,5g/mol = 0,052 mol
Ensüümipreparaadi proteolüütiline aktiivsus arvutati valemile: A = CTyr · 103 · V1 · V2 · 2 / (t · 181 · V3 · g) CTyr = 0,055 mg/ml t = 600 s V1 = 26 ml V2 = 5ml 2 TKÄ lahusest tingitud proovi lahjendus (3 ml o 6 ml, seega L = 2), V3 = 1ml g = 0,01g 181 türosiini molekulmass. A=13,2 µkat/g Kokkuvõte Kuna türosiini kontsentratsiooni muutuvuse graafik ajas tuli peaaegu sirge, olid mõõtmistulemused õiged. Täielikult täpsete mõõtmistulemuste kohaselt oleksid kõik 4 punkti graafikul asuma ühel sirgel. Alkalaasi proteolüütiline aktiivsus oli 13,2 µkat/g. Ühik kat/g tähendab, et 1 sekundi jooksul 1g alkalaasi katalüüsib 1mol kaseiini.
Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Otsime NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist C %=C%1+(C%2-C%1)*(-1)/(2-1) 1 (sellest väiksem tihedus tabelis) =1,0126 g/cm3 2 (sellest suurem tihedus tabelis) =1,0161 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 1) =2,00% C%2 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 2) =2,50% C%=2+ (2,5-2,0)*(1,014-1,0126)/(1,0161-1,0126)=2,2% Arvutame mõõtmistulemuste (lahuse ruumala ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass maine=Vlahus*lahus* C%/100% maine=250cm3*1,014g/cm3*2,2%/100%=5,577g Arvutame NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. CNaCl%,segu= (mNaCl/msegu)*100% CNaCl%,segu=(5,577g/10g) *100%=55,77% Arvutame naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus CM=naine/Vlahus naine= maine/ Maine Maine=Ar(Na)+Ar(Cl) Maine=23+35,5=58,5g/mol naine=5,577g/58,5g/mol=0,095mol
Töö eesmärk: ● Õpilane teab milline on vedrupendelpendel. ● Õpilane oskab määrata verdupendli perioodi ja sagedust. Simulatsioon: https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-and-springs-basi cs_en.html Teoreetiline osa: Võnkuva süsteemi füüsikalist mudelit nimetatakse pendliks. Kõige sagedamini kasutatavateks mudeliteks on matemaatiline pendel, füüsikaline pendel ja vedrupendel. Kõiki pendleid iseloomustab isokroonsus ehk võime võnkeamplituudi muutumisel võnkeperioodi säilitada. Vedrupendliks nimetatakse absoluutselt elastse vedru otsa riputatud punktmassi. Võnkumist põhjustab siin elastsusjõu ja raskusjõu vaheline vastastikmõju. Ideaalset vedrupendlit ei ole olemas, sest absoluutselt elastset vedru ei eksisteeri. Kuid väikese võnkeampliduudi korral sõltub pendli periood vedru elastsustegurist ja kuulikese massist: 𝑚 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
