viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Muistses kreeka mütoloogias oli Artemis jahi- ja viljakusjumalanna. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Artemise tempel Templi siseruumi nimetati pühamuks, seal paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. Peale jumalanna austamise koha oli Artemise templil teinegi funktsioon: seal varjasid end riiklikud kurjategijad ja põgenenud orjad. Lõpuks kujutas Efesose tempel endast veel mitte ainult Artemise austamise kohta ja poliitilist varjupaika,
paigaldamist skulptuuriks väljaraiutud, kuid ülejäänud viimistlemine toimus hiljem. Kiviraidurid tahusid sambale ülevalt alla vaod, mida nimetatakse kannelüürideks. Artemise kuju Efesose templis oli valmistatud kullast, hõbedast, eebenipuust ja mustast kivist. Artemise kuju arvukad rinnad sümboliseerisid tema viljakust. Templi sambad kaunistati kreeka klassikalise arhitektuuri joonia stiilis. Sarikad ja horisontaalsed puittalad moodustasid karkassi, mis hoidis katust üleval. Puitsõrestik vooderdati ja kaeti terrakotast lamedate katusekivide ning harjakividega. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat
● Valdavalt on palkhoone kandvad siseseinad analoogselt ● Kuna mittekandvad siseseinad võivad olla hoone jäigastavateks välisseintega, ehitatud kas rõht- või püstpalk lahenduses. konstruktsioonideks, tuleb suhtuda ettevaatlikult nende lammutamisse ● Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik või nendesse avade tegemisse. Algselt mittekandvaks projekteeritud lahendusena (vt Joonis 2.40). siseseinad võivad olla muutunud aja jooksul kandvateks, näiteks kui ● Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välis- vahelae läbivajumisest või välisseinte vajumisest on siseseinale
Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass
Seitse vanaaja maailmaimet Cheopsi püramiid Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänapäevani säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad ehk Babüloni rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Kirjeldustes arvatakse aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrile. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetu...
tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada?
tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused? Nimeta 3 Õõnesus, mõõdud, tugevus( vastupidavus), valmistamis materjalid 33. Kas palkseina võib seest poolt soojustada?
3.9. Terrass Hoone põhja- ja lõunatiiva vahel asub terrass kuhu pääseb köögist ja sauna eesruumist. Terrass on osaliselt kaetud katusega ja 2. korrusel asuva rõduga. Rõdu toetub projektis ette nähtud vahelae taladele 100x250mm ja on kaetud 33mm immutatud terrassilaudadega. Rõdule rajada piire analoogne trepi ja 2. korrusel asuva ava piirdega. Terrass valmistada 33mm immutatud terrassilaudadest vaivundamentidele diameetriga 150mm ja sammuga 2000mm. Vaiade peale paigaldada puitsõrestik immutatud taladest 50x150mm sammuga 1200mm. Vaivundamentide sügavus min 1500mm. 7 3. TULEOHUTUSNÕUDED 3.1. Kasutatud normdokumentide loetelu Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded (Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315) 3.2. Hoone kasutusviis Hoone kasutusviis I (üksikelamu). 3.3. Hoone tulepüsivusklass Projekteeritav hoone on TP-2 tulepüsivusklassiga. 3.4
nõukogude ajal aianduskooli sööklana. Vaatamata suurtele ümberehitustele on maakivist kehand säilinud algses mahus ja algsel kujul. Räpina mõisa aednikumaja Räpina mõisa aednikumaja on ehitatud 20. sajandi algul. Aednikumaja on ühekorruseline puidust keldrikorrusega hoone. Puitlaudisel on krohv. Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu katavad puitsõrestik ja viinamarjaväädid. Hoones paiknevad ametikorterid. Räpina mõisa pargipaviljon Räpina mõisa pargipaviljon on ehitatud 19. sajandi teisel veerandil. 2011. aasta suvel toimusid restaureerimistööd. Pargipaviljon on ilus, klassikaline 8 heleda toskaana sambaga rotund. Ümarehitis on kaetud pealt madala kupliga, mille ääres lai puitkarniis. Räpina mõisa pargipaviljon üks väheseid originaalkujul säilinud pargipaviljone (Muisuskaitseamet). Omandi ja haldamise probleemid
name Page 1 of 19 Vahelaed ja põrandad Vahelaed ja põrandad Õpikeskkond: Tallinna Tehnikakõrgkooli e-õppekeskkond Kursus: Ehitustehnika alused - Leena Paap Raamat: Vahelaed ja põrandad Printed by: Leena Paap Kuupäev: pühapäev, 23 oktoober 2011, 14:26 http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 2 of 19 Sisukord Koostaja andmed ja kasutatud kirjandus Vahelaed ja põrandad 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed 6.3 Monoliitsed raudbetoonvahelaed 6.4 Puitlaed 6.5 Põrandad http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 3 of 19 ...
24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasseina taga peab olema tagatud tuulutus. Tuleb arvesse võtta hoone paiknemist ilmakaarte suunas, kuna suured klaaspinnad võivad päikese käes tõsta sisetemperatuuri. Peab olema tagatud statsionaarne süsteem klaaspindade puhastamiseks. 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 490x195mm, laius 200-350 (seinaplokk) ja 250x480mm , laius 100-150 (vaheseinaplokk) 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 600mm seinas ja 300mm laes. Põhjuseks on ehituses kasutatavate materjalide (vill, ehitusplaadid) mõõdud. 27. Mis on paneeli standardmõõt? 1156x200-320x??? 28. Mis on telliskivi mõõt? 250x120x65mm 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Välisvoodri all oleva tuulutusvahe alla ning vahetult soojustuse külmema poole peale. 30. Nimeta keramsiitplokk? Fibo 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi, Betoneks 32
Kodused ülesanded Õppeaines: Ehitusfüüsika ja energiatõhususe alused Ehitusteaduskond Õpperühm: KHE31 Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2017 Ülesanne 1. Arvuta operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 17,5 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 21,3 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,8 m/s. Andmed: Ts=17,5 ºC Tk=21,3 ºC v=0,8 m/s k = 0,7 v = 0,7...1,0 m/s Lahendus: top = k*ts + (1 – k) * tk top= 0,7*17,5 +(1-0,7)*21,3=18,64 ºC Ülesanne 3. Leia kui suur on ruumi CO2 sisaldus 3 tunni möödudes klassiruumis, kui tunni alguses oli CO2 sisaldus ruumis 322ppm-i. Üks inimene toodab tunnis 15ppm-i CO2-te. Ruumis oli 43 inimest. Hinda tulemuse vastavust II sisekliima klassi normile,...
tellisvoodriga ja sisemine laudis krohviti või kaeti puitkiud- või linaluuplaadiga. Nende seintepuuduseks on vähene sooja- ja tuulepidavus (tuuletõkke jätkude tihedust ei peetud eriti oluliseks) ning vähene soojainerts (ilma jahenedes jahtub ka sein kiiresti). Nüüdisaegsetes puitsõrestikes kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale (klaas- ja kivivillad) paksusega 20 ... 25 cm mitmekihilistena, kus kihtide vahel on paber, mis takistab villakihis sisemist konvektsiooni. Puitsõrestik tehakse samuti mitmekihilise ristsõrestikuna näiteks postidele 5 x 15 cm lisatakse horisontaalsed latid 5 x 5 cm ja nende peale paigaldatakse vertikaalsed latid 5 x 5 cm. Sõrestikpostide samm on tavaliselt 60 cm, siseviimistluseks kasutatakse kipsplaati soovitavalt 2 kihti. Sõrestiku välispinnale kinnitatakse tuuletõke, sellele Koostas: Meeli Kams 22
tiheduse järgi jäikus soojajuhtivuse järgi tulekindluse järgi 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht – tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel. Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga.
· tulekindluse järgi 1 3. Piirete auru- ja tuulepidavus Tuulepidavus Tuuletõke. Piiretelt nõutakse õhupidavust. Et vältida välispiirdekonstruktsioonide läbipuhumist, on vajalik soojustuskihtide pealmises, välimises osas ette näha tuult tõkestav kiht tuuletõke. Eriti oluline on see puitsõrestik ja muude selliste karkassehitiste välispiirete soojustamisel. Suurt tähelepanu tuleks pöörata tuuletõkkematerjali kvaliteedile ja paigalduse korrektsusele. Soojustusmaterjal võib olla kui tahes kvaliteetne ja soojapidav, kuid kui piirded ei ole tuuletihedad, ei ole ka soojustusest suurt abi. Aurupidavus Aurupidavust on vaja, et niiskus ei pääseks konstruktsioonidesse. Niiskus kuivab välja ventilatsiooniga.
Küsimuste sisukord 1. HOONETELE ESITATAVAD PÕHINÕUDED. HOONETE PÕHIOSAD............................................. 3 2. HOONETE PROJEKTEERIMISEL KASUTATAVAD KONSTRUKTIIVSED SKEEMID . ...................... 7 3. HOONETE LIIGITUS TULEPÜSIVUSK. MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAK...
Taimestik: 9% Varikatused: 11% palgid: 48% Joonis 2.39 Fassaadi põhilised kahjustused, nende põhjused ja alad. 61 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord Konstruktiivselt on siseseinad kandvad ja mittekandvad. Valdavalt on palkhoone kandvad siseseinad analoogselt välisseintega, ehitatud kas rõht- või püstpalk lahenduses. Mittekandvad siseseinad võivad olla tehtud ka puitsõrestik lahendusena (vt Joonis 2.40). Kandvad palksiseseinad paksusega 12…15 cm ja seotult välisseintega tappliitega on piisavalt tugevad, et võtta vastu vahelagedelt tuleva koormuse nende levinuimate sillete juures. Oluline on, et siseseinad oleksid välisseintega seotud (eriti just rõhtpalkseinte puhul) ja konstruktsioon töötaks tervikuna. Seinte omavaheline sidumine tagab selle, et palksein ei vajuks keskelt välja.
põhjuse likvideerimine ja alles seejärel tagajärgedega võitlemine. Kuna ressursse pole kunagi piisavalt, tuleb renoveerimistööd viia läbi säästlikult. Suurim sääst seisneb õigesti tegemises ja mitu korda ümbertegemata jätmises. 10.1 Edasiste uuringute vajadus Käesolev uuring keskendus maapiirkonnas asuvate palkeramute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasäästu uurimisele. Lisaks palkhoonele leiab laialdast kasutust ka puitsõrestik ja kivikonstruktsioon. Ka nende hoonetüüpide ehitustehniline, ehitusfüüsikaline, sisekliima ja energiatõhususe olukord vajab uurimist. Sellised uuringud saavad olla aluseks eluasemefondi renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Põhjalikumalt on vaja uurida erinevate renoveerimislahenduste ehitustehnilist, ehitusfüüsikalist toimivust. See eeldab nii lühi- kui ka pikaajalisi mõõtmisi renoveeritud hoonete juures. Nii on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
